3-14-50191/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2014. a, Tallinn Haldusasja number 3-14-50191 Haldusasi Rewilo Group OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 19.11.2013 korralduse nr 12.2-3/19552-1 ja 17.01.2014 vaideotsuse nr 6- 1/191-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Rewilo Group OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Oliver Vainola Vastustaja – Maksuja Tolliamet, volitatud esindaja Anu Toomemägi Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1. Jätta Rewilo Group OÜ kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.07.2014, välja arvatud HKMS § 181 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-14-50191 2(4) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliamet (vastustaja) kohustas 19.11.2013 korraldusega nr 12.2-3/19552-1 Rewilo Group OÜ-d (kaebaja) esitama hiljemalt 27.11.2013 krediidiasutustes avatud arvelduskontode väljatrükid perioodi 01.08.2013–31.10.2013 kohta ning 2013. a augustija septembrikuu ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumentide koopiad (kõik esitatud arved, saatelehed ja ostudokumendid jt ettevõtlust tõendavad dokumendid). Korralduse põhjenduste kohaselt kontrollis vastustaja kaebaja käibemaksuseaduse (KMS) mõistes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul 2013 august kuni oktoober. Kaebaja registreeriti käibemaksukohustuslaseks 01.10.2010. 2013. a augustikuni oktoobrikuul ei ole deklareeritud tuluja sotsiaalmaksu-, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel ühtegi töötajat. Vastustaja hinnangul ei olnud asjas oleva teabe pinnalt ettevõtlusega tegelemine piisavalt tõendatud. Kuna kaebaja valduses võib olla teavet, mis aitab kindlaks teha maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid, pidas vastustaja vajalikuks koguda täiendavaid tõendeid maksukorralduse seaduse (MKS) § 60 lg 1 ja § 62 lg 1 alusel. Vastustaja selgitas, et tulenevalt MKS §-st 56 lasub kaebajal maksumenetluses kaasaaitamiskohustus. Samuti hoiatati, et dokumentide tähtajaks esitamata jätmisel kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist. 2. Kaebaja esitas 19.11.2013 korralduse peale vaide, mille vastustaja 17.01.2014 vaideotsusega nr 6-1/1919-2 rahuldamata jättis. Vastustaja selgitas vaideotsuses, et tal on tulenevalt MKS § 59 lg-st 1 kaalutlusõigus otsustada, milliseid tõendeid konkreetses asjas koguda. Maksuhalduril lasub MKS § 11 lg-st 1 tulenevalt uurimiskohustus välja selgitada kõik maksukohustust mõjutavad asjaolud. Maksuhalduril on õigus valida, millal ja milliste tõendite põhjal loeb ta mingi asjaolu piisavalt tõendatuks. Korralduses on viidatud selle andmise õiguslikule alusele ja piisavalt on selgitatud korralduse andmise faktilist alust. Seega on kaebajalt teabe nõudmine motiveeritud. Vastustaja ei pea tooma välja konkreetseid tõendeid, millega põhjendatakse ettevõtluse puudumise kahtluse olemasolu. Maksuhalduril on seadusest tulenevalt õigus kontrollida kõiki maksukohustuslasi. Kontrolliobjekti ei pea põhjendama. 3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 19.11.2013 korralduse nr 12.2-3/19552-1 ja 17.01.2014 vaideotsuse nr 6-1/191-2 tühistamiseks. Kaebaja selgitas, et töötajate deklareerimata jätmine võib tähendada, et äriühingul puuduvad töötajad. Töötajate puudumine ei tähenda aga majandustegevuse puudumist KMS mõttes. Kaebaja on esitanud vastustajale 2013. a septembrikuu müügiarved ja pangakonto väljavõtted, millelt nähtub kaebajal majandustegevuse olemasolu. Dokumendid esitati korralduses märgitud tähtaega arvestades. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks neid dokumente ei hinnatud ja miks need ei tõenda kaebajal ettevõtluse olemasolu. Sellega on vastustaja rikkunud oma põhjendamiskohustust. Kui maksuhaldur on asunud ettevõtluse kontrolli menetluse raames teostama paralleelselt mõnda muud menetlust, mille eesmärk ei ole korralduses välja toodud, siis ei saa selliste menetluste tarbeks allutada isikut maksuõiguslikule kaasaaitamiskohustusele. Seda eriti siis, kui sellise paralleelmenetluse tulemiks võib olla kriminaalõiguslik sanktsioon. 4. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 4.1. Vastustajal on seadusest tulenev kohustus kontrollida ettevõtlusega tegelemist, milleks peab tal olema õigus kontrollida kõiki isikuid, põhjendamata enda kahtlust kontrolli läbiviimise vajaduse osas. Kaebaja hirm paralleelmenetluste või kriminaalmenetluse ees on põhjendamatu. Enda mittesüüstamise privileegi kasutamise soovi korral on kaebajal võimalik sellest vastustajat kirjalikult teavitada. Kaebaja ei ole seda teinud.

3-14-50191 3(4) 4.2. Kaebaja ei ole põhjendanud oma õiguste rikkumist ega näidanud, millised objektiivsed takistused esinevad nõutud teabe esitamiseks. Isegi kui lähtuda kaebuses märgitust, mille kohaselt on kaebaja mingi osa tõendeid maksuhaldurile edastanud, ei õigusta see ülejäänud teabe ja dokumentide esitamata jätmist. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks peaks vastustaja kaebaja 2013. a septembrikuu kohta esitatud tõendite pinnalt järeldama, et kaebajal oli ettevõtlus olemas ka 2013. a augustis ja oktoobris. 4.3. Käibemaksukohustuslaste register peab tagama käibemaksusüsteemi nõuetekohase toimimise. Maksuhalduril on õigus ja kohustus hoida register puhas ettevõtlusega mittetegelevatest isikutest. Seetõttu ongi vajalik kahtluse korral alustada kontrolli ja just selle kontrolli käigus selgitatakse välja, kas kaebaja tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 mõistes.

KOHTU PÕHJENDUSED 5. Vaidlusalune korraldus vastab MKS §-s 46 toodud nõuetele. Vastustaja on toonud korralduses haldusakti andmise õigusliku alusena välja MKS § 60 lg 1 ja § 62 lg 1, mis annavad maksuhaldurile õiguse nõuda maksukohustuslaselt teavet ja dokumente. Samuti tugineti KMS § 22 lg-le 31, mis annab maksuhaldurile õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel, kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud. Korralduse andmise faktilise asjaoluna toodi välja, et vastustaja on otsustanud kontrollida kaebaja KMS mõistes ettevõtlusega tegelemist Eestis ajavahemikul 2013 august kuni oktoober. Samuti viidati asjaolule, et kaebaja ei ole sellel perioodil deklareerinud ühegi töötaja olemasolu. Seega on korralduses toodud välja nii selle andmise õiguslik kui faktiline alus. 6. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur on rikkunud korralduse andmisel motiveerimiskohustust. Maksuhalduril on MKS §-dest 10 ja 59 tulenevalt kohustus ja pädevus kontrollida maksuseaduste täitmist ükskõik millise maksukohustuslase poolt ning saada selleks teavet ja dokumente maksukohustuslaselt endalt ja teatud seaduses nimetatud tingimustel ka kolmandatelt isikutelt. Kui maksuhalduril on seadusest tulenev kontrollikohustus, ei pea ta põhjendama, miks ta seda kohustust täidab just konkreetse maksumaksja suhtes. Praegusel juhul on vastustaja viidanud korralduses kaebaja suhtes alustatud kontrollimenetlusele. Tallinna Ringkonnakohus on 27.03.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-1916 (p 14) selgitanud, et maksuhaldur ei pea kontrolli alustamiseks põhjendama korralduse adressaadile kahtluse olemasolu. Piisab, kui maksuhaldur on viidanud korralduses selle andmise faktilisele asjaolule. Seega ei pidanud vastustaja vaidlusaluses korralduses põhjendama, miks ta otsustas kaebaja suhtes kontrollimenetluse läbi viia ja miks tal on kahtlused kaebaja ettevõtluse kohta. Maksuhalduri vähest motiveerimiskohustust teabe nõudmise korralduse andmisel on õiguspäraseks pidanud ka Riigikohus oma 14.04.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-90-13 (p 11). 7. Kaebaja leiab, et üksnes töötajate deklareerimata jätmine ei tõenda ettevõtluse puudumist. Kohtu hinnangul annab see asjaolu aga maksuhaldurile põhjendatud aluse kahelda, kas kaebaja tegeleb ettevõtlusega. Tuluja sotsiaalmaksu ning kogumispensioni makseid tasutakse ka juhatuse liikme tasudelt (tulumaksuseaduse § 13 lg 2, sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4, kogumispensionide seaduse § 7 lg 1). Kui kaebaja ei ole oma töötajatele ja/või juhtimisvõi kontrollorgani liikmetele mitme kuu vältel tasusid maksnud ega nende pealt makse tasunud, siis tekitab see põhjendatud kahtluse ettevõtluse olemasolus. Maksuhaldur andis õiguspäraselt kaebajale enne tema käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist võimaluse tõendada ettevõtluse olemasolu muude tõenditega.

3-14-50191 4(4) 8. Kaebaja sõnul esitas ta maksuhaldurile 2013. a septembrikuud puudutavad dokumendid. Vastustaja 28.03.2014 otsusest nr 12.2-3/19552-2, millega otsustati kustutada kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist alates 03.04.2014 (kaebaja vaidlustas selle otsuse haldusasjas nr 3-14-50533), nähtub, et kaebaja esitas 2013. a septembrikuud puudutavad dokumendid maksuhaldurile alles 03.12.2013, seega pärast vaidlustatud korralduse tegemist. Pärast korralduse andmist selle osaline täitmine ei too kaasa korralduse õigusvastasust, sest haldusakti õiguspärasust kontrollitakse selle andmise aja seisuga. Vaidlusaluse korralduse andmise ajal ei olnud maksuhalduril eelviidatud dokumente, seega oli nende küsimine korraldusega õiguspärane. Samuti ei too korralduse osaline täitmine kaasa vajadust korraldus hiljem tühistada. Korraldus on vastavas osas kaotanud täitmise tõttu kehtivuse (haldusmenetluse seaduse § 61 lg 2). 9. Ka vaideotsus on samadel asjaoludel õiguspärane. Kuna vaideotsusega tuli kontrollida korralduse õiguspärasust selle andmise aja seisuga, mitte vaideotsuse tegemise aja seisuga, siis ei pidanud vastustaja vaideotsuses hindama kaebaja esitatud 2013. a septembrikuu kohta käivaid dokumente. 10. Seda, kas 2013. a septembrikuu kohta esitatud dokumendid tõendavad piisavalt kaebajal ettevõtluse olemasolu, hindab kohus haldusasjas nr 3-14-50533. 11. Kohtu hinnangul on korraldus ja vaideotsus õiguspärased ega riku kaebaja õigusi. Vaidlusaluse korraldusega antakse vastupidi kaebajale enne tema registrist kustutamist võimalus tõendada ettevõtluse olemasolu. Korralduses nõutud teabe ja dokumentide esitamine ei ole kaebajat ebaproportsionaalselt koormav. Kui kaebaja hinnangul ei olnud korralduse täitmine võimalik, saanuks ta vajaduse korral sellest maksuhaldurit teavitada ja taotleda korralduse muutmist ja selle täitmise tähtaja pikendamist. Kohtumenetluses pole kaebaja esitanud asjakohaseid põhjuseid korralduse õigusvastasuse või selle täitmise võimatuse kohta. 12. Korraldusest ei saa järeldada, et maksuhaldur soovib viia läbi paralleelseid menetlusi või kogub tõendeid kriminaalmenetluse alustamiseks. Kaebajal on MKS § 64 lg 1 p 6 alusel õigus keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks tema enda või tema lähedase õigusrikkumises süüditunnistamist. Vastustaja sõnul ei ole kaebaja sellele alusele tuginedes andmete esitamisest keeldunud. Viidatud alusele tuginemine ei anna aga kaebajale õigust nõuda, et maksuhaldur tugineks tema ettevõtluse olemasolu tuvastamisel vaid kaebaja paljasõnalistele väidetele. Kui kaebaja jätab ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid vastustajale esitamata ja vastustaja hinnangul ei ole ka muude asjaoludega kaebajal ettevõtluse olemasolu tõendatud, on maksuhalduril õigus kustutada kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist. 13. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 14. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks ning vastustaja ei ole esitanud kohtule tähtaegselt tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente, siis jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik