1-13-9210/19 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-13-9210

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2014.a (istung toimus Jõgeva kohtumaja

kaugkohtuistungina 16. .2014.a) Kriminaalasja number 1-13-9210 Täitmiskohtunik Liivi Loide

Kohtuistungi sek

retär Viivi Kalme Prokurör Prokuröri abi Ruti Kilg (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus

T.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu T.K

isikukood 37103245713; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

1. T.K Tartu Maakohtu 15.10.2013.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-13- Jätta

9210

mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. riigituludesse kaitsetasu 153 ( Sisse nõuda T.K lt ükssada viiskümmend kolm - )

eurot 60 senti vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest.

Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE891010220034796011 (SEB Pank), arvelduskontole nr EE932200221023778606

(Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või

EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), kõikidel juhtudel märkida viitenumbriks 2800049874.

Saata kohtumäärus teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

2 (3) Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK

T.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.10.2013.a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-

9210 KarS § 274 lg 1 järgi KarS § 65 lg 2 tulenevalt ja karistatud 5 kuulise vangistusega.

suurendati mõistetavat karistust 12.01.2012.a Tartu Maakohtu otsusega T.K le mõistetud -

karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 6 kuud vangistust ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust. 31.10.2013.a. Kohtuotsus on jõustunud

Kinnipeetava karistusaeg algas 18.11.2013 18.10.2014.a. p 2 kohaselt .a ja lõpeb KarS § 76 lg 1

võib kohus või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises teise astme kuriteo

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval . 18.05.2014.a.

Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava T.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid Prokurör ei toeta esitas enda arvamuse kirjalikult. T.K

maandamata on T.K tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör on seisukohal, et käitumist mõjutavate hoiakutega seotud riskid. Kinnipeetav ei väärtusta ühiskonnas kehtestatud väärtusi ning reegleid.

T.K avaldas, et

soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda.

Kaitsja leiab, et esineb piisav alus T.K vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, kuna see toimuks kontrollnõuete rakendamisega. Kaitsja hinnangul on T.K lubadused edaspidi seadusekuulekalt käituda asjakohased ning T.K käitumist mõjutavad riskid maandatavad.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Käesolevaks ajaks on temale mõistetud T.K

karistusajast ära kandnud vähem mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus alt poole

kuud. Seega esinevad formaalsed alused T.K tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

T.K on kriminaalkorras karistatud mitmeid kordi ning on varem ka vangis viibinud. Varasemalt on teda karistatud salajase vargus, kuritegelikul teel vara omandamise, varguse, omavolilise sissetungimise, kelmuse, ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Käesolevat vangistust kannab võimuesindaja suhtes vägivalla kasutamise eest. Kuriteo toimepanemise ajendina toob kinnipeetav välja alkoholi kuritarvitamise.

3 (3)

Vangla hinnangul on nii mittevägivaldse kui vägivaldse kuriteo toimepanemise risk kahe aasta jooksul jätkuvalt väga kõrge. Kinnipeetavale ei ole vangla poolt koostatud individuaalset täimiskava, kuna reaalselt ärakantava vangistuse pikkus ei ületa ühte aastat. lühikese vangistuse Distsiplinaarkaristusi on T.K-le

jooksul

5. Isik peaks enesele teadvustama, kui oluline on kehtestatud reeglitest mõistetud

kinnipidamine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa nende rikkumine. Kui isik ei suuda range kontrolli tingimustes kehtestatud reegleid täita, siis puudub veendumus, et ta suudaks seda teha vabaduses olles.

Ka varasemad korduvad karistused ning vangistuses viibimised ei ole muutnud T.K käitumist õiguskuulekaks. Ainuüksi elukoha ja vabaduses toetava tugivõrgustiku olemasolu ei saa olla aluseks ene tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Kohus on seisukohal, et eelpool toodust tulenevalt ei ole T.K tingimisi enne tähtaega vabastamine

karistuse kandmisest põhjendatud.

Menetluskulud

T.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 16.06.2014.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 16.06.2014.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos

käibemaksuga summas Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja 153,60 eurot.

kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 153,60 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu.

Vastavalt KrMS

§ le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale - kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaal KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluses.

menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb T.K lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu - määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3.

Kohtunik