1-14-5035/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-14-5035

K O H TU M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

20. juunil 2014.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-5035 (13240104949) Kohtunik Mari-Liis Avikson Sekratär

Ljubov Makarenkova Tõlk Olga Nõmmemees Prokuröri abi Marina Zagorets Kriminaalasi Taotlus psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks Xx´e suhtes KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemise eest

Õigusvastase teo toimepanija Xx isikukood: xx, elukoht Xx, Eesti Vabariigi kodakondsus, algharidus, emakeelvene keel, pensionär. Varasem karistatus: puudub. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaat Oleg Gorškaljov

Kohtuistungi toimumise aeg

20. juunil 2014.a RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 401 ja 402 lg 1, kohus määras:

KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada Xx´e suhtes menetlus kriminaalasjas nr 1-14-5035 (13240104949) kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Kohaldada Xx´e suhtes KarS § 86 lg 1 alusel psühhiaatrilist sundravi kuni tema tervenemiseni või ohtlikkuse äralangemiseni.

Suunata Xx (isikukood xx) sundravile SA Viljandi Haigla psüühiaatriahaiglasse.

Xx´e toimetamine SA Viljandi Haigla psüühiaatriahaiglasse teha ülesandeks Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnale.

Menetluskulud – kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 204 (kakssada neli) eurot ja 72 senti, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 1 (üks) euro, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 20.06.2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 216 (kakssada kuusteist) eurot ja kohtupsühhiaatria ekspertiisitasu 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot - jätta KrMS § 183 alusel riigi kanda.

Jätta Xx (sünd. xxx) tsiviilhagi summas 2800 (kaks tuhat kaheksasada) eurot läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaataamata jäetud tsiviilhagi võib esitada kannatanu uuesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu.

Õigusvastase teo asjaolud

Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 16.11.2013.a KarS § 199 lg 1 tunnustel, selles et Xx ajavahemikul 09.10-10.11.2013.a. viibides Xx, võõra vallasasja omandamise eesmärgil, pani toime Xx`le kuuluva sularaha summas 4000 eurot, varguse.

Oma tegevusega pani Xx toime võõra vallasjas äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, st KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu seisukoht KarS § 199 lg 1 sätestatud õigusvastaste teo toimepanemise osas.

Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallaasja äravõtmist.

Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist see, et Xx ajavahemikul 09.10.2013 kuni 10.11.2013, kasutades vaba juurdepääsu, varastas korterist, mis asub Narvas aadressil Xx, Xx´le kuuluva raha summas 4000 eurot, millega tekitas Xx´le nimetatud summas ulatuses varalist kahju.

Nimetatud kuriteo objektiivse koosseisu realiseerimist Xx´e poolt tõendavad kannatanu Xx ütlused, mille tegelikkusele vastavuses ei ole kohtul alust kahelda, kuna need haakuvad ka teiste avaldatud tõenditega. Kannatanu Xx selgitas (tl 1-5), et elab aadressil Xx, Narva koos oma lapselapse Xx ega, kes on narkosõtlane ja ta ei oma isiklikke korterivõtmeid. Kannatanu sõnul lapselaps viibib korteris sel ajal, kui vanaema on kodus. Kui kannatanu käib linnas asju ajamas, siis paneb lapselapse korterisse luku taha. 09. või 10. novembris avastas kannatanu, et korterist on kadunud 4000 eurot, mis ta oli pensionist kõrvale pannud matuserahaks. Raha hoidis ta vanni all. Nimetatud kuupäevadel tahtis ta kontrollida, kas raha on seal alles, sest oli näinud Xxel uusi asju: püksid, botased, kell. Samuti sai teada, et Xx oli tähistanud oma sünnipäeva oma kodus korteris aadressil Xx. Seega kannatanul oli alust kahtlustada, et raha varguse pani toime tema lapselaps Xx.

Kannatanu ütlusega on kooskõlas Xxe ütlused (tl 13-15). Nimelt tema sõnade kohaselt on Xx tema vanaema, kellega elab ta aadressil Xx, Narva. Kahtlustatav selgitas, et 09.10.2013 leidis ta vanni alla peidetud koti ning kotist avastas rahapaki, kus olid 100- ja 50-eurosed rahatähed. Eeldas kohe, et tegemist võib olla tema vanaema rahaga, aga otsustas raha ära võtta, sest tal läks raha vaja. Lõppkokkuvõttes võttis ta sealt ära summa 4000 eurot, millest 1300 eurot on tagastanud - ta jätis raha vanaema korterisse, eelnevalt teatas vanaemale, kus see raha on. Ülejäänud raha kulutas oma tarbeks, kohustub selle raha hiljem vanaemale tagastama. Kahetseb toimepandut.

Hiljem selgitas kannatanu Xx, et jääb enda varem antud ütluste juurde ning lapselaps Xx andis talle osa sellest 4000 eurost, mis ta tema käest varastas - nimelt 1200 eurot tagasi. Seega on talle tekitatud varalist kahju suuruses 2800 eurot (tl 16-18).

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kohtu seisukoht Xx Xx´e süü osas ja sundravi kohaldamise vajalikkuse osas.

KarS § 2 lg 2 kohaselt saab isikut karistada teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 32 lg 1 teise lause kohaselt isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. KarS § 33 kohaselt isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. KarS § 34 p 1 kohaselt ei ole isik süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses vaimuhaigusega.

15.01.2014 a määras kohuväline menetleja Xx´ele ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

Läbiviidud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 5 kohaselt Xx kannatab praegusel ajal ja kannatas varem, kuriteo toimepanemise ajal 09.11.-10.11.2013, psüühilise haiguse paranoidse skisofreenia defektiga tunde-tahteelus all. Peale selle esineb narkootikumide kuritarvitamine (amfitamiin, heroiin) ning alkoholi kuritarvitamine.

Inkrimineeritud kuriteo toimepaneku ajal ei olnud Xx suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima. Ekspertiisiaktis leitakse, et Xx tuleb tunnistada süüdimatuks ning rakendada tema suhtes sundravi psühhiaatriahaiglas.

Kohus leiab, et hinnangu andmine sellele, kas Xx oli teo toimepanemise ajal süüdimatus seisundis nõuab eriteadmisi. Käesolevas kriminaalasjas on nimetatud asjaolu välja selgitamiseks koostatud ekspertiisiakt, mille puhul kohus leiab, et see on kasutatav käesolevas kriminaalasjas lubatud tõendina ning kohtul ei ole alust kahelda selles sisalduvate järelduste tegelikkusele vastavuses.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Xx on õigusvastase teo toime pannud süüdimatus seisundis, sest kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Kuna Xx ei olnud talle inkrimineeritava teo toimepanemise ajal süüdiv, sest ei olnud võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele juhtima, ei saa teda toimepandud tegude eest karistada ja kriminaalasi tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel.

KarS § 86 lg 1 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis või kui ta on pärast kohtuotsuse tegemist, kuid enne karistuse ärakandmist jäänud vaimuhaigeks, nõdrameelseks või kui tal on tekkinud muu raske psüühikahäire, samuti kui tal on eeluurimise või kohtus asja arutamise ajal tuvastatud nimetatud seisundid, mis ei võimalda kindlaks teha tema vaimset seisundit õigusvastase teo toimepanemise ajal ning ta on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik iseendale ja ühiskonnale ning vajab ravi, määrab kohus talle psühhiaatrilise sundravi.

Kohus on seisukohal, et Xx vajab psühhiaatrilist sundravi, kuna tuginedes ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti (edaspidi akt) nr 5 kannatab Xx paranoidse skisofreenia all. Kohus leiab lähtudes kannatanu Xx ütlustest on Xx ohtlik oma teo ja vaimse seisundi tõttu iseendale, kuna ta on üritanud aknast alla hüpata, seades ohtu enda elu. Kohtul ei ole alust arvata, et need kannatanu ütlused ei vasta tegelikkusele. Kohtule annab aluse asuda seisukohale, et Xx vajab sundravi ka see, et ta on varasemalt korduvalt viibinud psühhiaatrilisel ravil. Xx´e puhul ei ole välistatud ka see, et isik jätkab (omandivastaste) kuritegude toimepanemist, kuna ta akti nr 5 ja kannatanu ütluste kohaselt kuritarvitab alkoholi ja narkootikume, mis muudab ta seoses enda haigusega eriti ohtlikuks ühiskonnale.

Seega kohus leiab, et antud juhul on täidetud kõik sundravi kohaldamise eeldused ning seetõttu rahuldab kohus prokuröri abi taotluse ning kohaldab Xx´e suhtes statsionaarset sundravi kuni isiku tervenemiseni või tema ohtlikkuse äralangemiseni.

Menetluskulud

Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-dele 3, 4 ja 5 on menetluskuludeks: kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 204,72 eurot, kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise eest 1 euro, kaitsja Oleg Gorškaljovi poolt 20. juunil 2014 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 216 eurot ja ekspertiisitasu 255 eurot.

Vastavalt KrMS §-le 183 hüvitab kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulud riik.

Kohus jätab Xx (sünd. xxx.a, Xx, Narva) tsiviilhagi summas 2800 eurot läbi vaatamata. Kriminaalmenetluse lõpetamisel läbi vaataamata jäetud tsiviilhagi võib kannatanu esitada tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari-Liis Avikson Kohtunik