3-14-50894/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50894 Haldusasi Arvi Laanejõe ja Vello Roseni kaebus Sõmerpalu Vallavalitsuse 22.01.2014.a korralduste nr 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, ja 50; 29.10.2013. a korralduse (koostootmisjaama ehitusluba), 09.04.2013. a korralduse nr 167 „Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Toftani tootmisala arendamisel“ ja 09.04.2013. a korralduse nr 162 „Villemi katastriüksuse sihtotstarbe muutmine“ tühistamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Arvi Laanejõe ja Vello Roseni määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrus muutmata ning Arvi Laanejõe ja Vello Roseni määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu (HKMS § 252 lg 7 ls 2).

ASJAOLUD

1. Arvi Laanejõe ja Vello Rosen esitasid 22.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Sõmerpalu Vallavalitsuse 22.01.2014. a korralduste nr 39 - 50, millega väljastati OÜ-le Osula Graanul ehitusload erinevate tootmishoonete ehitamiseks, 29.10.2013. a korralduse, millega anti ehitusluba koostootmisjaama ehitamiseks, 09.04.2013. a korralduse nr 167 „Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Toftani tootmisala arendamisel“ ja 09.04.2013. a korralduse nr 162 „Villemi katastriüksuse sihtotstarbe muutmine“ tühistamiseks.

2. Kaebusega koos on taotletud ka esialgse õiguskaitse korras Sõmerpalu Vallavalitsuse 22.01.2014. a korralduste nr 39-50 kehtivuse peatamist kohtumenetluse ajaks. Nimetatud korraldustega on antud OÜ-le Osula Graanul ehitusload saepuru varjualuse, fleikeri hoone, tootmishoone, kontori hoone, tehnoloogiliste seadmete vundamendihoone, väravahoone,

2 pumbamaja, valmistoodangu lao, palgipurustuse hoone, saepuru reservlao, tuletõrje tiigi ja teede ning platside ehitamiseks. Taotluse kohaselt rikub ehitustööde teostamine kui protsess kaebajate õigusi, sest sellega kaasneb müra ja tolmu reostus nende kinnistutel. Samuti ei ole välistatud muud kahjulikud mõjutused. Nimelt on Keskkonnaamet 25.04.2014. a kirjas vastustajale märkinud, et Villemi kinnistul on vajalik märkimisväärselt suures mahus (85 000 t) ehitiste alt pinnase eemaldamine ja äravedu. Arvestades, et tootmisala kõrval on kolm hoonestatud kinnistut, tulnuks ehitusloa andmisel analüüsida, kuidas mõjutab kaevise äravedu piirkonna elanikke ja teid, samuti on käsitlemata tehase rajamise ehitusaegsed mõjud – müra, heitgaasid, vibratsioon ning kogu kompleksi käitamise mõju. Vaidlustatud korralduste kehtivuse peatamata jätmise korral viiakse ehitustegevus lõpuni ning alustatakse tootmistegevust, misjärel ei saa vältida enam kaebajate õiguste rikkumist.

3. Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrusega jäeti A. Laanejõe ja V. Roseni esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Halduskohus nõustus kolmanda isiku OÜ Osula Graanul seisukohaga, et kaebajad on liialt üldsõnaliselt märkinud, et ehitustööde protsess rikub kaebajate õigusi, kuna sellega kaasneb müra ja tolmu reostus. Iga ehitamisega kaasneb vähemal või suuremal määral nii tolm kui müra. Kuna pelletitehase ehitamist on alustatud juba 31.03.2014, siis oleks kaebajatel tulnud esitada konkreetsemad faktid või tõendid, mis kinnitaksid nende väiteid ning mis tingiksid kohese ehitustegevuse peatamise. Ainult kaebajate kinnistute asumine ehitusaluse kinnistu naabruses, ei too koheselt kaasa õiguste rikkumist. Vastustaja ja kolmanda isiku selgituste kohaselt tegelikkuses kaebajad märgitud kinnistutel ei ela, vähemalt nende rahvastikuregistrijärgsed aadressid seda ei näita. Võru maavanema 05.05.2014. a kirjas nr 8-3/2014/817-3 (tl 118-119) A. Laanejõele on märgitud, et graanulitehase eelprojekti asendiplaani järgi on Villemi kinnistu ja XXXXXXXXXXXXX kinnistu piirile projekteeritud müratõkkevall. Esialgse õiguskaitse mittekohaldamise korral oleks kolmandal isikul võimalik ehitustegevust jätkata ja lõpule viia. Kuigi ebaseadusliku ehitise lammutamine on teoreetiliselt võimalik, ei ole siiski välistatud, et ehitustegevuse jätkamine toob endaga kaasa majandusliku võimatuse olukorda tagasi pöörata. Kuid ka asjaolu, et ehituseelse olukorra taastamine muutub võimatuks, ei ole antud juhul piisavaks asjaoluks ehitustegevuse peatamiseks. Kohus arvestab siin kaebuse eduväljavaateid, seda tulenevalt just vastanduvate huvide kaalukusest ja arvestades kaebuse tähtaegsust. Kaebajad on vaidlustanud Sõmerpalu Vallavalitsuse 22.01.2014. a otsused, kuid ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamist taotlenud 29.10.2013. a korralduse, millega anti ehitusluba koostootmisjaama ehitamiseks, kehtivuse peatamiseks. Nii vastustaja kui kolmas isik on välja toonud, et detailplaneeringu koostamine ei olnud antud juhul vajalik, kuna valla üldplaneeringu järgi oli lubatud Villemi kinnistut kasutada tootmismaana. Võru Maavalitsuse 05.05.2014. a kirjas A. Laanejõele on märgitud, et Sõmerpalu valla üldplaneering on volikogu 27.02.2014. a otsusega üle vaadatud ja selle muutmist ei peetud vajalikuks. Samas on ka selgitatud, et Villemi kinnistu ei kuulu detailplaneeringu koostamise kohustusega alade hulka. Keskkonnamõjude hindamist ei olnud samuti vajalik antud etapis läbi viia, kuna seadusandlusest sellist kohustust ei tulene. Keskkonnamõjudele eelhinnangu andmine on kohustuslik üle 50 megavatise nominaalse soojusvõimsusega koostootmisjaama rajamisel, planeeritud tootmisjaama nominaalne soojusvõimsus on 40 megavatti. Pelletitehase rajamiseks ei näe määrus ette keskkonnamõjude eelhindamise kohustust. Arvestada tuleb, et keskkonnamõjudele võib anda hinnangu saastelubade taotlemise etapis, kuna enne tehase kasutusele võttu peab Keskkonnaamet tehasele saasteload väljastama. Esitatud kaebuse ning vastustaja ja kolmanda isiku selgituste alusel ei saa teha järeldust, et kaebajate huvi kaalub üle kolmanda isiku huvi ehituslubade kehtima jäämiseks ja

3 ehitustegevuse jätkamiseks. Kaebajad olid või pidid olema teadlikud valla 2010 kehtestatud üldplaneeringust, mis annab võimaluse Villemi kinnistule tootmishoonete ehitamiseks. Kaebajad üldplaneeringu menetluse käigus selles osas vastuväiteid esitanud ei ole. Kaebajatele kuuluvast kolmest kinnistust kaks kinnistut (XXXXX ja XXXXXXXXXXXXX ) on maatulundusmaad, mitte elamumaad, seega puuduvad tõendid, et kaebajad ka tegelikult nendel kinnistutel elavad või neid kasutavad. Kaebajate kinnistud asuvad tiheda liiklusega Võru-Kuigatsi-Tõrva maantee ääres. Samas piirkonnas asub ka teisi ettevõtteid, mis tähendab, et kaebajad on pidanud juba eelnevalt arvestama naabruses asuvate tööstushoonete ja nendest tulenevate mõjudega. Oluliseks tuleb pidada avalikkuse huvi arvestamist. Kolmanda isiku sõnul hakkab tehas tulevikus pakkuma töökohti kohalikele elanikele, mis võib kaasa tuua ka valla elanike juurdekasvu. Praegu töötab tehase ehitamisel umbes 100 töötajat. Arvestades elanike vähenemist ja lahkumist just Lõuna-Eesti regioonist, tuleb pidada sellise mitmeid uusi töökohti andva tehase rajamist igati positiivseks ja kohalikku elu arendavaks. Kohus ei võta antud määruses lõplikku seisukohta kaebuse tähtaegsuse osas, kuna see vajab kontrollimist. Samas on vastustaja ja kolmas isik esitanud kohtule tõendeid, mis annavad aluse kahtluseks, et kaebajad olid tegelikult juba enne kaebuses märgitud aega teadlikud või pidid olema teadlikud kõikidest vaidlustatud haldusaktidest. Kui ehitustegevus Villemi kinnistul algas märtsis 2014, siis pidi kaebajatel tekkima koheselt küsimus, mida ja kelle loal ehitatakse. Samas on A. Laanejõe saatnud kolmandale isikule juba 31.03.2014. a e-kirja, milles avaldab soovi müüa XXXXXX ja XXXXX kinnistu. Ka on 02.10.2013. a sõlmitud notariaalne leping A. Laanejõe ja OÜ Osula Graanul vahel tulevase tehase elektrivarustuse kaabli paigaldamiseks. Need asjaolud annavad kahtluse, et kaebajad olid vaidlustatud otsustest ja kavandatavast ehitustegevusest varem teadlikud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A. Laanejõe ja V. Rosen esitasid määruskaebuse, milles paluvad Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Määruskaebuse kohaselt rikkus halduskohus oluliselt HKMS § 249 lg 1 ja 3. Halduskohus lähtus peamiselt vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadest ning jättis kaebajate väited, sh osundused Keskkonnameti seisukohtadele, tähelepanuta. Kohtu seisukoht, et kaebajad ei ela XXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX kinnistul, ei vasta tegelikkusele. Isiku elukoht määratakse faktilise elukoha, mitte rahvastikuregistri andmete järgi. A. Laanejõe elukohaks on igapäevaselt XXXXXX kinnistu. V. Rosen viibib seoses töötamisega Soomes vaheldumisi Soomes ja Eestis. Tema elukohaks Eestis on XXXXXXXXXXXXX kinnistu, kus elavad aastakümneid ka V. Roseni vanemad. Nii riigil kui kohalikul omavalitsusel tuleb tagada, et keskkonnamõjutuste tõttu ei saaks rikutud isikute õigus eraelu puutumatusele. Keskkonnatingimuste muutumine mõjutab ka isikute õigust omandile, sest halvenenud elukeskkond vähendab isikutele kuuluva kinnisasja väärtust. Nii XXXXXX kui XXXXXXXXXXXXX kinnistul asuvad elamud on igapäevaselt isikute elukohana kasutatavad ning Villemi kinnistul toimuv ehitustegevus ja edasine suuremahuline tootmistegevus mõjutab elamistingimusi mõlemal kinnistul. XXXXXXXXXXXXX kinnistul asuv elumaja asub paarikümne meetri kaugusel Villemi kinnistule ehitatavatest toomishoonetest. Kaebajad ei eelda, et nende läheduses ei toimuks mingit ehitustegevust. Erinevus on selles, kas ehitatakse elumaja või väikest tootmishoonet või Balti maade suurimat pelletitehast. Villemi kinnistul ei toimu nö tavapärane ehitustegevus, millega iga isik saaks ja peaks hajaasustusega alal elades arvestama. Tegemist on suuremahuliste ehitustöödega, millele on kirjades viidanud ka Keskkonnaamet.

4 Kaebajad elavad väljaspool tiheasustusega ala, maal. Üldteada on asjaolu, et nende elamute vahetusse lähedusse suuremahuliste tootmishoonete ehitamine ei saa jätta kahjustamata kaebajate elamistingimusi. Olukorras, kus ühe kaebaja elamu asub ehitatavatest tootmishoonetest paarikümne meetri kaugusel ja teisel kaebajal paarisaja meetri kaugusel, on nii ehitusmüra kui hilisema tootmismüra kostumine kaebajatele kuuluvatele kinnistutele paratamatu. Nii ehitustegevuse kui tootmistegevusega suureneb oluliselt liiklustihedus, mis omakorda suurendab nii välisõhu- kui mürareostust. Pelletitehase tootmistegevusega kaasneb ka otsene välisõhu reostus, sest tootmistegevuse käigus paisatakse õhku saasteaineid. Käesoleval ajal, mil Villemi kinnistul on käimas ehitustegevus, on ehitustegevuse müra kosta nii XXXXXX kui XXXXXXXXXXXXX kinnistule. Villemi kinnistule liiva vedamise käigus kandus liivatolm ka kaebajate kinnistutele. Seega tunnevad kaebajad juba praegu Villemi kinnistul toimuva ehitustegevuse negatiivseid mõjusid. Ehitusprojekti kohaselt on Villemi kinnistule kavandatava tootmisala ning katastriüksuse XXXXXXXXXXXXX vahele ette nähtud aiaga pinnasvall, kuid puuduvad andmed, kas ja kuidas see müra ja tolmu eest lähedal olevaid elamuid kaitseb. Pelletitehasele ehitusloa andmisel ei ole Sõmerpalu vallavalitsus 09.04.2013.a korralduses nr 167 keskkonnamõju hindamise algatamist vajalikuks pidanud. Keskkonnaameti kui keskkonnamõju hindamise järelevalvaja hinnangul on Sõmerpalu vallavalitsus rikkunud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõudeid ja see otsus ei ole õiguspärane. Samuti on Keskkonnaamet märkinud, et Villemi kinnistu lähedal asuvate elamute kaitse ei ole vastustaja tegevuse (tegevusetuse) tõttu tagatud, kuid seda asjaolu ei ole halduskohus arvestanud. Keskkonnaamet on osundanud vastustaja õigusvastasele tegevusele seoses Villemi kinnistul ehitustegevuse lubamisega. Tartu Halduskohus on Keskkonnaameti seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamisel tähelepanuta jätnud ning arvestatud on üksnes vastustaja ja kolmanda isiku väidete ja huvidega. Üldplaneeringu mittevaidlustamine kaebajate poolt ei anna alust järeldada, et kaebajad nõustusid mistahes tootmise rajamisega Villemi kinnistule. Tootmistegevus võib olla väga erinev ning erineva mõjuga lähedal asuvatele kinnistutele, kui ehitustegevuse lubamisele peab eelnema nõuetekohane, huvitatud isikuid kaasav haldusmenetlus ja keskkonnamõju hindamine. Kaebajad ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et keskkonnamõjude hindamist ei olnud vajalik antud etapis läbi viia. Keskkonnaamet on 25.04.2014. a kirjas Sõmerpalu Vallavalitsusele leidnud, et Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 p 1 järgi tuleb eelhinnang anda ka siis, kui kavandatakse tööstuspiirkonna arendamist. Kaebajad möönavad, et nende elukohad asuvad maantee läheduses, kuid tegemist ei ole suure liiklustihedusega teega. Tavapärase liiklusega kaasnev müra ei ole võrreldav müraga, mida kuid kestev pidev ehitustegevus Villemi kinnistul kaasa toob. Väited selle kohta, et pelletitehas hakkab pakkuma uusi töökohti just kohalikele elanikele on oletuslik. Kui kohalikud elanikud ka asuvad tehasesse tööle, ei tähenda see seda, et kaebajate huvide ja õigustega tuleb jätta arvestamata. Kohtumäärusest nähtuvalt ei ole kohus ega vastustaja ja kolmas isik arvestanud, et vaidlustatud haldusaktide puhul oli tegemist kaebajatele teatavaks tegemata haldusaktidega. Teatavaks tegemata haldusaktide puhul ei hakka kaebuse tähtaeg kulgema haldusakti olemasolust teada saamisest. Pärast haldusakti olemasolust teada saamisest on isikul õigus mõistliku aja jooksul teha toiminguid vastava haldusakti saamiseks ning kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil isik haldusakti kätte sai. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise tulemuseks on see, et ehitustegevus Villemi kinnistul jätkub ning kaebajad peavad taluma ehitustegevusega kaasnevaid mõjutusi. Vaidlust ei ole selles, et ehitamisega kaasneb tolm ja müra. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine võib viia ka selleni, et käesoleva haldusasja menetluse jooksul ehitatakse OÜ Osula Graanul poolt Villemi kinnistule kavandatud tootmishooned valmis ning alustatakse tootmist.

5 Kaebajad möönavad, et ehituslubade tühistamise korral on võimalik teha kolmandale isikule ettekirjutus ehitatud tootmishoonete lammutamiseks, kuid ehitustööde lõpetamise korral võib olla tekkinud olukord, kus see kahjustaks ebamõistlikult kolmanda isiku huve. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ja pelletitehase valmisehitamine võib pöördumatult muuta kaebajate elamistingimusi XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXX kinnistul. Vaidlustatud ehituslubade kehtivuse peatamine kohtumenetluse ajaks ei too kaasa pöördumatuid tagajärgi. Vaidluse lõppedes on kolmandal isikul sõltuvalt vaidluse lõpptulemusest võimalik jätkata ehitustegevust Villemi kinnistul, loobuda kavandatud ehitustegevusest või siis esitada taotlus ehituslubade väljastamiseks nõuetekohaselt läbiviidud haldusmenetluses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.05.2014. a määrus tuleb jätta muutmata ja A. Laanejõe ning V. Roseni määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2, 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

6. Esialgse õiguskaitse taotlusega on kaebajad palunud peatada Sõmerpalu Vallavalitsuse 22.01.2014. a korralduste nr 39-50 kehtivus. Viidatud korraldustega on antud luba OÜ-le Osula Graanul erinevate ehitiste ehitamiseks. Ehitusega alustati juba 31.03.2014. Kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse kohaselt rikutakse viidatud korralduste alusel ehitamisega nende õigusi, kuna sellega kaasneb müra ja tolm nende kinnistutel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et igasuguse ehitusega kaasneb tolm ja müra ja ainult need asjaolud ei saa olla ehituslubade kehtivuse peatamise aluseks. Peale selle olid kaebajad juba varasemalt teadlikud asjaolust, et ala, kus praegune ehitus toimub, on Sõmerpalu valla üldplaneeringu alusel kirjas tootmismaana ning see ei kuulu detailplaneeringu koostamise kohustusega alade hulka. Peale selle pidid kaebajad juba varem teadlikud olema üldplaneeringust, mis annab võimaluse Villemi kinnistule tootmishoonete ehitamiseks, kuid nad ei ole üldplaneeringu menetluse käigus esitanud vastuväiteid. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et 21.05.2014 Sõmerpalu Vallavalitsuse toimunud koosoleku protokolli kohaselt ei olnud kaebajatel vastuväiteid seoses OÜ Osula Graanul tootmishoonete ehitamisega, vaid nende probleemid olid seotud hoopis Toftani territooriumilt tuleva saastega ning lepiti kokku selles, et kui kavandatavale tehasele hakatakse taotlema keskkonnalubasid, siis teavitatakse sellest kindlasti ka kaebajaid (tl 56). Samuti on kokku lepitud selles, et kolmas isik taotleb hilisema müra vältimiseks müra modelleerimise ja müra vähendavate meetmete rakendamise kava. Mis puudutab kaebaja viiteid Keskkonnaameti hinnangule, siis on neile võimalik hinnang anda Sõmerpalu Vallavalitsuse 09.04.2013. a korralduse nr 167 läbivaatamise käigus antud haldusasja menetluse raames. Halduskohus on õigustatult märkinud ka seda, et kuna antud tootmisjaama nominaalne tootmisvõimsus on 40 megavatti, siis ei ole ette nähtud keskkonnamõjude eelhindamise kohustust. Kuna Keskkonnaamet peab enne tehase kasutuselevõttu väljastama saasteload, siis on võimalik keskkonnamõjudele anda seal ka vastav hinnang. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kavandatava tehase ehitamine on ka avalike huvide seisukohalt oluline. Arvestades tehase suurust, on selle käivitamisel vajalik ka arvestataval hulgal tööjõudu ning see annab võimaluse piirkonnas, kus napib töökohti, saada töökohti juurde.

6 Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses esitatud väited vaidlusalustest haldusaktidest teadasaamise aja osas, kuna see küsimus lahendatakse kaebuse tähtaegsuse hindamise käigus. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks väga oluliselt ka kolmanda isiku õigusi. Ehituse peatamine tooks kaasa kolmandale isikule suuri materiaalseid kaotusi. Samuti võib tekkida olukord, kus kolmas isik peab tagastama eraldatud toetused. Pealegi on enamuse ehitiste ehitamine võimalik vaid suveajal, mis lükkaks ehitiste valmimise edasi määramatuks ajaks. Seega leiab ringkonnakohus, et avalikud huvid ja kolmanda isiku huvid kaaluvad üle kaebajate huvid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja halduskohus on õigustatult jätnud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk

Agu Timmi