1-11-9294/104 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-11-9294

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2014. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-9294 Kohtunik Madis Kägu Istungisekretär Elen Heidok Prokurör Kirjaliku arvamusega prokuröri abi Margit Pärn Kriminaalasi

D.O tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine

Kinnipeetav D.O

Elukoht XXXX; isikukood: XXX; kodakondsus: XXXX Kaitsja Adv. Rein Napa (määratud) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada D.O (isikukood XXX) Tartu Maakohtu 18.06.2012. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga üks aasta.

1 aasta pikkune katseaeg hakkab D.O kulgema alates tema vanglast tegeliku vabanemise päevast.

KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisel vanglast vabanemisest.

Kohustada D.O käitumiskontrolli ajal järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

1. elama alalises elukohas (XXXX) vabanemise järel;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ning täitma KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5,7, 8 alusel määratud kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

- asuda tööle mitte hiljem kui 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest või võtma ennast sama

tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele;

- pöörduda psühhiaatri poole 4 (nelja) kuu jooksul alates vabanemisest alkoholisõltuvuse

vastase ravi vajaduse kindlaks määramiseks ja alluda vajadusel ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;

- mitte viibida katseajal alkoholi tarvitamisega seotud kohtades ja mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

- osalema sotsiaalabiprogrammis.

Välja mõista D.O-lt menetluskulu kaitsjatasu 108.- eurot (ükssada kaheksa eurot),

mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

pank AS, nr EE932200221023778606 Swedbank AS, nr EE403300333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal või EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal,

viitenumber . 2800049874 Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, määruse number ja isiku nimi, kelle

eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral

pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates.

Põhjendused

D.O tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 18.06.2012. a otsusega KarS § 120, § 121, § 266 lg 2 p 3 ja § 424 järgi ja mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 2

alusel määrati, et kohasele ärakandmisele kuulub 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 3 kuud 5 päeva ja mõisteti lõplikuks kohesele ärakandmisele kuuluvaks karisuseks 2 kuud 25 päeva vangistust alates 18.06.2012. a. KarS §

74 lg 1,3 alusel määrati, et karistusest ülejäänud osa, s.o 2 aastat vangistust ei pöörata

täitmisele, kui D.O ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel

määrati D.O-le kriminaalhoolduse ajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume.

Tartu Maakohtu 12.02.2013. a määrusega pöörati Tartu Maakohtu 18.06.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat vangistust täitmisele.

Karistuse kandmise algus 12.02.2013. a ja lõpp 12.02.2015. a.

Tartu Maakohtu 29.10.2013. a määrusega jäeti D.O tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 29.10.2013. a määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 06.12.2013. a.

3 Õigus taotleda uuesti ennetähtaegset vabastamist tekkis 06.06.2014. a.

Tartu Maakohtu 18.06.2012. a otsuse ja kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on

D.O enne käesolevat karistust kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tartu Maakohtu 10.03.2011. a otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi 60 tunni üldkasuliku tööga.

Tartu Vangla 13.05.2014.2014. a iseloomustuse kohaselt kannab D.O käesolevat

vangistust ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja mootorsõiduki

joobes juhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud omavolilise sissetungi eest, lisandunud

on vägivald. Soodusteguriks on olnud alkohol. On vangistuses läbinud Eluviisitreeningu ja peaaegu läbinud Vihajuhtimise. Vihajuhtimise programmi läbimine katkes, kui oli läbida veel

üks kohtumine. Käesolevalt osaleb järelvalveta majandusabitöödel. Distsiplinaarkaristused

puuduvad. Vabanedes asub elama oma X juurde aadressile XXXX kus elas ka enne vangistust. Elukohaks on kolmetoaline korter, mis kuulub D.O elukaaslasele, kes on andnud nõusoleku D.O sinna elama asumiseks. On omandanud põhihariduse Hugo Treffneri Gümnaasiumis, lisaks ka metalltariifi ja koostelukksepa elukutse, kuid erialal

hiljem töötanud ei ole. On läbinud kaitseväeteenistuse. Vangistuses eelistab töötamist õppimisele. On olemas pikaajaline töökogemus lamekatuste paigaldajana, on teinud ka muid ehitusja remonttöid. Oskab ka keevitustöid, kuid diplomit ei oma. Lisaks töötasule saab ka töövõimetuspensioni. Vabanedes on võimalik asuda tööle OÜ-sse XXXX, mida on kinnitanud

ka tööandja X. Vabaduses tuli majanduslikult toime ja vanglas töötab järelvalveta

majandusabitöödel.

On olnud pikaajalises kooselus, on kolm last. Suhted

päritoluperekonnaga on väidetavalt toetavad. Hoolimatule elustiilile viitab alkoholi

kuritarvitamine ning sellest tulenev õigusvastane käitumine pereliikmete suhtes.

Tutvusringkonda on kuulunud kriminaalkorras karistatud ja negatiivset mõju avaldavad isikud, kellega suhtlemisest on kinnipeetav enda sõnul loobunud. Alkoholi tarbis väidetavalt

sõpradega ning nii kangemat kui ka lahjemat. Tunnistab, et alkoholijoobes kaotab ohutaju, tegutseb tagajärgedele mõtlemata. Alkoholi tarvitamisele ja kuritegude sooritamisele on olnud

kaasfaktoriks negatiivse suhtlusringkonna mõju ning enesekehtestamise probleemide

olemasolu. Vangistuses läbinud alkoholi temaatikat käsitleva sotsiaalprogrammi ja enda

sõnul enam tulevikus alkoholi ei tarvita. Praegune karistus pöörati täitmisele, kuna rikkus

kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeldu. On teadvustanud asjaolusid, mis viisid

kuritegude toimepanemiseni. Tulevikuks seatud positiivsed ja realistlikud eesmärgid, motivatsioon seaduskuuleka elu alustamiseks kasvamas, mis väljendub põhjus-tagajärg seoste

paremas arusaamises, enesekriitilisuse väljendamises. On ise veendunud, et tõenäosus

samalaadse kuriteo sooritamiseks on vähene. On soov muutuda ja usub, et saab sellega

perekonna toel hakkama. Vangla on hinnanud mittevägivaldse kuriteo toimepoanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 18% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 36%. Vangla toetab D.O vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldusametniku 24.04.2014. a ettekande kohaselt on D.O vangistuse ajal enda päritoluperekonnaga suhted säilinud. On vangistuse ajal suhelnud enda elukaaslase,

laste, õe, venna ja vanematega telefoni teel. Kinnipeetava elukaaslane, lapsed ja ka tütar

eelmisest kooselust on käinud lähiajalistel kokkusaamistel. On käesoleva vangistuse ajal

läbinud Eluviisitreeningu. Alustas ka Vihajuhtimises osalemist, kuid see katkestati, kuna D.O oli grupis passiivne, keeldus individuaalsetest kui ka grupiülesannetest ning

ta ei olnud valmis osalema rollimängudes. VANGIS-es kajastus ka, et kinnipeetav ei ärritu

enda sõnul üldse. Riskihindamises kajastus aga, et D.O tarvitas alkoholi

emotsionaalsetel põhjustel (viha, ärritus), mida kinnitas ka tema elukaaslane. Samas ei ole

kinnipeetaval enda sõnul alkoholi tarvitamisega probleeme. Ei näe ka seost alkoholi

4

tarvitamise ning kuritegeliku ja ohtliku käitumise vahel. Varasemalt on D.O

kahel korral käitumiskontrollile allutatud. Kriminaalhoolduse 06.05.2011. a lõpetamise

ettekandest selgus, et üldkasuliku töö lõpus oli D.O probleeme juhendajaga

kokkulepitust kinnipidamisega. Samuti esines juhtum, kus D.O ilmus üldkasulikku tööd tegema alkoholijoobes. Ametnikku informeeriti viimasest intsidendist aga

pärast üldkasuliku töö tegemise lõppemist, mille tõttu ei saanud ametnik sellele reageerida.

Teisel korral rikkus D.O talle kohtu poolt pandud kohustust mitte katseajal

alkoholi ja narkootikume tarvitada, mille tõttu tegi kriminaalhooldusametnik kohtule

ettepaneku karistus täitmisele pöörata. 12.02.2013. a määrusega kohus

kriminaalhooldusametniku taotluse ka rahuldas, kuna D.O rikkus 4 korda

tahtlikult talle kehtestatud alkoholi tarvitamise keeldu, kusjuures 2 rikkumist neljast pani ta

toime pärast kriminaalhooldusametnik poolt erakorralise ettekande koostamist.

Kriminaalhooldusametniku hinnangul ongi D.O puhul riskid seotud ennekõike

alkoholi tarvitamisega. Lisaks sellele on D.O kriminaalhooldusametniku

arvamuse kohaselt alkoholijoobes ohtlik nii endale kui ka teistele, s.h pereliikmetele, kuna

D.O on kalduvus alkoholi tarvitades vägivaldseks muutuda. Juhul, kui kohus

otsustab D.O tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub

kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja

narkootikume; asuda ametlikult tööle kuu aja jooksul alates vabanemisest või võtta ennast Töötukassas arvele; osaleda sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda pakub.

Juhul, kui D.O annab kohtus enda nõusoleku, oleks otstarbekas määrata talle

lisakohustuseks pöörduda psühhiaatri poole hiljemalt nelja kuu jooksul alates vabanemisest alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse kindlaksmääramiseks ja vajadusel ravi läbimiseks.

D.O avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab D.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör oma kirjalikus arvamuses toetab D.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist järgmistel asjaoludel. Oma seisukoha avaldamisel tugineb prokurör

KarS § 76 lg 3 asjaoludele, vangla koostatud iseloomustusele ja kriminaalhooldusametniku

arvamusele. D.O on varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) Tartu

Maakohtu 10.03.2011.a. KarS § 266 lg 2 p 3 alusel üldkasuliku tööga 60 tundi; 2) Tartu

Maakohtu 18.06.2012.a. KarS § 424, § 121, § 120, § 266 lg 2 p 3 alusel liitkaristusega 2

aastat 6 kuud vangistust, millest kohesele kandmisele kuulus 6 kuud vangistust. Ülejäänud vangistuse osas kohaldati KarS § 74 sätteid, katseajaga 3 aastat. Keäsolevalt kannab 2 aasta

pikkust vangistust, kuna rikkus kontrollkohustusi. Vangistusest on ära kantud veidi rohkem kui 1 aasta 4 kuud, kandmata osa on mõned päevad vähem kui 8 kuud.

Vangla iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub D.O elama elukaaslase XXXX juurde ning tööle OÜ-sse XXXX. Lisaks saab isik töövõimetuspensioni. Isiku sõnade kohaselt on suhted päritoluperekonnaga toetavad. Samas suhtub ise pereliikmetesse hoolimatult, kuna

on nende suhtes toime pannud kuritegusid. Tutvusringkonda on kuulunud kriminaalkorras

karistatud isikuid, kellega suhtlemisest on kinnipeetav enda sõnul loobunud. Üks tema

kuritegeliku käitumise põhjuseid on alkoholi tarbimine. Vangistuses on läbinud

vastavasisulise sotisaalprogrammi. Enda sõnul ei kuritarvita tulevikus alkoholi. Vestlusel

ametnikega ei väljenda kuritegelikke hoiakuid. Tulevikuks seatud positiivsed eesmärgid, motivatsioon seaduskuulaka elu alustamiseks kasvamas, mis väljendub põhjus-tagajärg seoste

arusaamises, enesekriitilisuse väljendamises. On soov muutuda, usub, et saab sellega hakkama perekonna toel.

Vangla toetab D.O vangistusest vabastamist tingimisi enne tähtaega ning tema

allutamist käitumiskontrollile. Vangla hinnangul oleks otstarbekas kohaldada isikule

5 katseajaks lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning mitte viibima kohtu

määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega. Kriminaalhooldusametniku

arvamusest nähtub, et D.O on varasemalt kriminaalhooldusel olnud kahel korra

(ÜKT tegemise ja KarS § 74 kohaldamise ajal). Mõlemal katseajal esines isikul alkoholi

tarvitamisega seotud probleeme. Kriminaalhooldusametnik on märkinud, et juhul kui kohus

otsustab D.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, siis oleks otstarbekas määrata isikule riskide maandamiseks lisakohustused (mitte tarvitama alkoholi ja

narkootikume, asuma ametlikult tööle kuu aja jooksul vabanemisest või võtma end arvele

Töötukassas, osalema sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik seda pakub ning pöörduma psühhiaatri poole hiljemalt nelja kuu jooksul alates vabanemisest alkoholisõltuvuse vastase ravi vajaduse kindlaksmääramiseks ja vajadusel läbima ravi). Kuna D.O

on motiveeritud käituma edaspidi seaduskuulekalt ning ta teab, et kohtu määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi tuleb täita, siis prokurör on toetaval seiskohal isiku

ennetähtaegse vabastamise osas. Küll aga nõustub prokurör vangla ametniku ja

kriminaalhooldusametnikuga, et D.O suhtes tuleks kohaldada käitumiskontrolli ajaks lisakohustusi (lisakohustused on märgitus arvamuses ja iseloomustuses). Juhul kui kohus otsustab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada, siis KarS § 76 lg 4 alusel määrata katseaeg 1 aasta.

Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja läbi vaadanud prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega.

Sisuliselt asja hinnates tuleb nõustuda vangla, prokuröri ja kaitsja arvamusega, et D.O vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. D.O on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolevat vangistust kannab ta

ähvardamise, kehalise väärkohtlemise, omavolilise sissetungi ja mootorsõiduki joobes

juhtimise eest. Varasemalt on teda karistatud samuti omavolilise sissetungi eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol. Riskihindamisest nähtuvalt tarvitas alkoholi

emotsionaalsetel põhjustel (viha, ärritus), mida on kinnitanud ka D.O elukaaslane. Lisaks alkoholile on kuritegude toimepanemisel olnud kaasfaktoriks negatiivse suhtlusringkonna mõju, kuhu kuulusid kriminaalkorras karistatud isikud, kellega kinnipeetav

enda sõnul enam ei suhtle, ja enesekehtestamise probleemid. Kuigi D.O on tunnistanud, et alkoholijoobes kaotab ta ohutaju ja tegutseb tagajärgedele mõtlemata, ei ole tal enda sõnul alkoholi tarvitamisega probleeme. Positiivseks võib aga pidada seda, et D.O

on hoolimata sellest läbinud vangistuses alkoholi tarvitamise temaatikat käsitleva

sotsiaalabiprogrammi ja enda sõnul alkoholi tulevikus enam ei tarvita.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on alkoholi tarvitamisest hoidumine väga

oluline, kuna kriminaalhooldaja näeb D.O puhul riski just seoses alkoholi

tarvitamisega. Seda, et alkoholi tarvitamine on D.O puhul problemaatiline,

näitab ka see, et käesolev karistus pöörati tema suhtes täitmisele just seetõttu, et ta rikkus

kohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeldu. Samuti esines esimesel korral

kriminaalhooldusel olles juhtum, kus D.O ilmus üldkasulikku tööd tegema alkoholijoobes. Positiivsena võib märkida, et vangistuse kandmise ajal on D.O

säilinud toetavad suhted päritoluperekonnaga. Tema elukaaslane, laps ja tütar eelmisest kooselust on käinud lühiajalistel kohtumistel. Samuti on D.O vabanedes olemas

kindel eluja töökoht. Elama saab ta asuda elukaaslasele kuuluvasse korterisse aadressile

XXXX, kus ta elas ka enne vangistust. Väljastatud garantiikirja alusel saab ta vabanedes

asuda tööle OÜ-sse XXXX. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et vangla, kuigi on toetanud D.O tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud mittevägivaldse kuriteo

6

toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 18% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 36%, s.t suhteliselt kõrgeks.

Hoolimata suhteliselt kõrgest riskihindamise tulemusest, kuid arvestades teisi positiivseid momente, leiab kohus, et on põhjendatud anda D.O-le võimalus näidata, et ta on teinud käesolevast vangistusest õiged järeldused ja suudab edasiselt elada seaduskuulekat elu.

Eeltoodu alusel on D.O vabanedes kohustatud täitma lisaks KarS § 75 lg 1

sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 5, 7, 8 alusel määratud järgmisi lisakohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

- asuda tööle mitte hiljem kui 1 (ühe) kuu jooksul vabanemisest või võtma ennast sama

tähtaja jooksul Töötukassas töötuna arvele;

- pöörduda psühhiaatri poole 4 (nelja) kuu jooksul alates vabanemisest alkoholisõltuvuse

vastase ravi vajaduse kindlaks määramiseks ja alluda vajadusel ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud;

- mitte viibida katseajal alkoholi tarvitamisega seotud kohtades ja mitte suhelda

kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

- osalema sotsiaalabiprogrammis.

Kohus leiab, et nimetatud lisatingimused aitavad tagada D.O ennetähtaegse

vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida ta ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena.

Kohtunik: