1-12-4667/140 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2014, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-4667 Kohtukoosseis

Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aava ja Urmas Reinola

Kohtuistungi

sekretär Liina Kaev Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

20. mai 2014, Tallinn Kriminaalasi

K.L i süüdistuses KarS § 293 lg 2 p 1; 344 lg -

1, §345 lg 1 järgi ja F.M i süüdistuses KarS § 297 -

lg 2, § 345 lg 1 järgi, AS Signaal süüdistuses KarS § 297

lg 3; § 345 lg 2 järgi, F.F i süüdistuses KarS -

§ 297 lg 1; § 345 lg 1 järgi ja AS K Projekt süüdistuses - KarS § 297 lg 3 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 02. septembri 2013( terviktekst kättesaadav 10. märts 2014) üldmenetluses

Apellatsiooni esitajad

K.L i F.M i ( OÜ Liimi - - , ja AS Signaal

KV) kaitsjad Aivar Pilv ning Jaak Siim Tanel Mällas, Prokurör Ringkonnaprokurör Kadri Väling Süüdistatavad

K.L , isikukood: XXX, varem

kriminaalkorras karistamata, oli kahtlustatavana kinni

peetud ajavahemikul 02.-

04.09.2010.a., s.o. 3 päeva;

F.M , isikukood: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud,

AS Signaal( OÜ Liimi KV) registrikood 10422802,

asukoht Tallinn Liimi 3, juriidilise isiku seaduslik

2

esindaja juhatuse liige F.M; varem kriminaalkorras karistamata. Kaitsjad

Vandead Aivar Pilv ning Jaak vokaadid Tanel Mällas, Siim

RESOLUTSIOON:

Jätta Harju Maakohtu 02. septembri 2013 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-12-4667 K.L-i

, F.M i ja AS i Signaal( OÜ Liimi KV) süüdistusasjas muutmata. - -

Kaitsjate apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS:

1.

1.1

. K.L ile esitatud süüdist tema tööta - use kohaselt des ajavahemikul 24.04.2006.a.-

10.09.2010.a. Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna

juhatajana, seega ametiisikuna K

arS § 288 lg.1 mõttes

- v T (reg. kood XXXXXXXX) juhatuse liikmelt - T juhatuse õttis 23.05.2010.a. OÜ (OÜ PS lt

liige alates 10.07.1996.a. kuni käesoleva ajani) pistist MTÜ V -le (reg. kood XXXXXXX) summas 18 000 krooni ehk 1150.41 eurot, mille eest vastutasuna täites oma ametijuhendi pp.

4.1.1., 4.1.2. ja 4.1.7. tulenevaid teenistuskohustusi, kooskõlastas Tallinna Transpordiameti

nimel 22.06.2010.a. OÜ T nimel esitatud Paldiski mnt ja Piibelehe tn nurga asfalteerimiseks mõeldud liikluskorraldusskeemi.

- -23.08.2010.a. AS Signaal juhatuse liikmena ja AS huvides võttis ajavahemikul 21.07. tegutsevalt F.M ilt (AS Signaal juhatuse liige alates 22.11.2002.a. kuni käesoleva ajani) -

OÜ L (reg. kood XXXXXXXX) juhatuse liikme ja FIE vahendusel pistist summas JS IK 125 000 krooni ehk 7992.33 eurot.

AS Signaal huvides tegutsev juhatuse liige F.M andis Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna juhataja K.L ile pistist vastutasuna selle -

eest, et tema, asendades Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktor , oma MS ametiseisundi kohaselt sujuvalt korraldas ja koordineeris ning ka tulevikus sujuvalt korraldaks

ja koordineeriks 23.02.2005.a. Tallinna Transpordiameti, Tallinna Kommunaalameti ja AS

Signaal vahel sõlmitud käsunduslepingust nr.1 14.2/05/20 „Liikluskorraldusvahendite hooldus - ja paigaldus Tallinna linnas“ tulenevaid töösuhteid.

- -01.04.2008.a. AS K-Projekt (reg kood 10329480) (alates võttis ajavahemikul 25.02. 30.08.2012.a. uus ärinimi Ahtri Projekt OÜ) juhatuse liikmena ja AS huvides tegutsevalt F.F ilt -

(AS K-Projekt juhatuse liige alates 11.12.1997.a.) AS H (reg kood ) XXXXXXX

3

(alates 03.08.2011.a. uus ärinimi OÜ H) juhatuse liikme vahendusel pistist summas 339

AO

762 krooni ehk 21 723.91 eurot vastutasuna selle eest, et tema Tallinna Transpordiameti

liiklusteenistuse direktori asendaja oma ametiseisundist tulenevalt kiidaks heaks AS MS

Signaal poolt 23.02.2005.a. sõlmitud käsunduslepingu nr.1.14.2/05/20

„Liikluskorraldusvahendite hooldus ja paigaldus Tallinna linnas“ raames teostatud tööde

alltöövõtud AS K-Projekt poolt.

Seega K.L ametiisikuna võttes pistist vähemalt teist korda vastutasuna selle eest, et tema oma ametiseisundit kasutades pani toime ja ka edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 293 lg.2 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2. K.L süüdistatakse ka selles, et tema tegutsedes OÜ-s R (reg kood XXXXXXXX)

OÜ juhatuse liikmetelt VL- ja vVL- saadud suulise kokkuleppe kohaselt projektijuhina ja lt lt

saades neilt 2002.a. õiguse OÜ nimel koostada ja väljastada arveid, on ajavahemikul

04.04.2008.a. kuni 18.06.2009.a. koostanud ja esitanud R nimel AS-ile H (reg kood OÜ

xxxxxxx H -le L (reg kood XXXXXXXX) teadvalt ) (alates 03.08.2011.a. ärinimi OÜ ) ja OÜ

valede andmetega 7 arvet, mille alusel tekkis OÜ õigus nõuda ja vastu võtta arve saajatelt - R l neil märgitud tööde eest tasu kokku summas 497 665 krooni ehk 31 820.01 eurot.

K.L koostas nimelt alljärgnevad 7 arvet märkides neile tööde ja esitas R

OÜ

kirjeldused, mida reaalselt OÜ arve saajale teinud ei olnud; samuti märkis neile R arvesaatelehe väljastajaks OÜ , kes ei ole olnud seotud OÜ R tegevdirektorina TJ -ga R:

Seega K.L võltsides dokumente, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani

toime KarS § 344 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. asutades võltsitud dokumente K eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. 2.1. F.M-i süüdistatakse selles, et tema tegutsedes alates 22.11.2002.a. AS Signaal (alates 18.12.2012.a uus ärinimi Liimi KV AS) juhatuse liikmena AS huvides

- andis ajavahemikul 30.03.2007 09.08.2010.a. AS H (reg kood XXXXXXXX) (alates –

03.08.2011.a. ärinimi OÜ ja OÜ H) juhatuse liikme

AO L (reg kood XXXXXXXX) juhatuse

liikme vahendusel Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktorile -le pistist JS MS

summas 1 913 695.20 krooni ehk 122 359.02 eurot. Seda vastutasuna selle eest, et oma MS ametiseisundi kohaselt sujuvalt korraldas ja koordineeris ning ka tulevikus sujuvalt korraldaks

ja koordineeriks 23.02.2005.a. Tallinna Transpordiameti, Tallinna Kommunaalameti ja AS

Signaal vahel sõlmitud käsunduslepingust nr.1 14.2/05/20 „Liikluskorraldusvahendite hooldus - ja paigaldus Tallinna linnas“ tulenevaid töösuhteid Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse ja AS Signaal vahel.

- andis ajavahemikul 21.07.- L (reg. kood XXXXXXXX) juhatuse liikme 23.08.2010.a. OÜ JS

ja vahendusel Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna IK juhataja K.L ile pistist summas 125 - 000 krooni ehk 7992.33 eurot. Seda vastutasuna

selle eest, et K.L, asendades Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktor , oma MS ametiseisundi kohaselt sujuvalt korraldas ja koordineeris ning ka tulevikus sujuvalt korraldaks

ja koordineeriks 23.02.2005.a. Tallinna Transpordiameti, Tallinna Kommunaalameti ja AS

Signaal vahel sõlmitud käsunduslepingust nr.1 14.2/05/20 „Lii - kluskorraldusvahendite hooldus ja paigaldus Tallinna linnas“ tulenevaid töösuhteid

4

Seega F.M andes pistist ametiisikule vähemalt teist korda vastutasuna selle eest, et

ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime ja ka edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.2. F.M-i süüdistatakse selles, et tema tegutsedes alates 22.11.2002.a. AS Signaal (alates 18.12.2012.a. uus ärinimi Liimi KV AS) juhatuse liikmena

- esitas ajavahemikul 30.03.2007 09.08.2010.a. AS Signaal raamatupidamisele valede –

andmetega tööde üleandmise vastuvõtmise akte ja nende alusel koostatud arveid ning - eraldiseisvalt arveid eesmärgiga omandada õigus teha nende alusel AS Signaal vahendite arvel

ülekandeid AS ) (alates 03.08.2011.a. ärinimi OÜ ) ja OÜ -le H (reg kood XXXXXXXX H -le L

(reg kood XXXXXXXX ).

- augusti algus 2010.a. Tallinna Transpordiametile ja kasutas esitas ajavahemikul juuli lõpp –

AS Signaal raamatupidamises valede andmetega tööde üleandmise vastuvõtmise akti - nr 2897 ja selle alusel koostatud arvet eesmärgiga omandada õigus nõuda nendes dokumentide märgitud

töö eest AS Tegelikkuses märgitud dokumentidel tehtud tööd Tallinna -le Signaal. Transpordiamet ei ole AS-lt Signaal tellinud ja saanud.

Seega F.M kasutades võltsitud dokumente eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.

3.1.

AS Signaal (reg. kood 10422802) (alates 18.12.2012.a. uus ärinimi Liimi KV AS) süüdistatakse selles, et tema huvides alates 22.11.2002.a. tegutsev juhatuse liige F.M

-andis ajavahemikul 30.03.2007 09.08.2010.a. AS H (reg kood XXXXXXXX) (alates –

03.08.2011.a. ärinimi OÜ ja OÜ H) juhatuse liikme

AO L (reg kood XXXXXXXX) juhatuse

liikme vahendusel Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktorile -le pistist JS MS

summas 1 913 695.20 krooni ehk 122 359.02 eurot. Seda vastutasuna selle eest, et oma MS ametiseisundi kohaselt sujuvalt korraldas ja koordineeris ning ka tulevikus sujuvalt korraldaks

ja koordineeriks 23.02.2005.a. Tallinna Transpordiameti, Tallinna Kommunaalameti ja AS

Signaal vahel sõlmitud käsunduslepingust nr.1 14.2/05/20 „Liikluskorraldusvahendite hooldus - ja paigaldus Tallinna linnas“ tulenevaid töösuhteid Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse ja AS Signaal vahel.

- andis ajavahemikul 21.07.- L (reg. kood XXXXXXXX) juhatuse liikme 23.08.2010.a. OÜ JS

ja vahendusel Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna IK juhataja K.L ile - pistist summas 125 000 krooni ehk 7992.33 eurot. Seda vastutasuna

selle eest, et tema, asendades Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse direktor , oma MS ametiseisundi kohaselt sujuvalt korraldas ja koordineeris ning ka tulevikus sujuvalt korraldaks

ja koordineeriks 23.02.2005.a. Tallinna Transpordiameti, Tallinna Kommunaalameti ja AS

Signaal vahel sõlmitud käsunduslepingust nr.1 14.2/05/20 „Liikluskorraldusvahendite hooldus - ja paigaldus Tallinna linnas“ tulenevaid töösuhteid.

Seega AS Signaal andes tema huvides tegutseva juhatuse liikme tegevuse kaudu pistist

ametiisikule vähemalt teist korda vastutasuna selle eest, et ametiisik oma ametiseisundit kasutades pani toime ja ka edaspidi paneb toime seadusega lubatud teo, pani toime KarS § 297 lg.3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.2. AS Signaal (reg. kood 10422802) (alates 18.12.2012.a. uus ärinimi Liimi KV AS)

süüdistatakse selles, et tema huvides alates 22.11.2002.a. tegutsev juhatuse liige F.M esitas ajavahemikul juuli lõpp – augusti algus 2010.a. Tallinna Transpordiametile ja kasutas AS

5

Signaal raamatupidamises valede andmetega tööde üleandmise vastuvõtmise akti - nr 2897 ja selle alusel koostatud arvet eesmärgiga omandada õigus nõuda nendes dokumentide märgitud töö eest AS-le Signaal tasu: Tegelikkuses märgitud dokumentidel tehtud tööd Tallinna Transpordiamet ei ole AS-lt Signaal tellinud ja saanud.

Seega AS Signaal kasutades tema huvides tegutseva juhatuse liikme tegevuse kaudu võltsitud

dokumente eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 345 lg.2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

4. 4.1. Maakohus tunnistas K.L i süüdi - KarS § 293 lg 2 p 1 järgi ja karistas vangistusega

2 (kaks) aastat, s vangistusega 2 (kaks) kuud, 345 lg 1 KarS § 344 lg 1 järgi ja karista KarS § järgi ja karistas vangistusega 2 (kaks) kuud.

KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust mitme kuriteo eest , , luges kergemad karistused

kaetuks raskeima karistusega ja mõist K.L ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat - is

vangistust.

KarS s antuks eelvangistuses viibitud 3 § 68 lg 1 alusel luge mõistetud karistusest k päeva,

kandmisele kuuluvaks

1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Kohaldas 3 aastase katseaja. KarS § 73 lg 1 sätteid ja määras Katseaja kulgemist arvestas kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o. 2.septembrist 2013.a.

4.2. Maakohus tunnistas F.M-i s vangistusega 2 süüdi KarS § 297 lg 2 järgi ja karista

(kaks) aastat, s vangistusega 2 (kaks) kuud. KarS § 345 lg 1 järgi ja karista

KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust mitme kuriteo eest , , luges kergema karistuse kaetuks

raskeima karistusega ja mõist F.M ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat - is vangistust.

Kohaldas 3 aastase katseaja. KarS § 73 lg 1 sätteid ja määras Katseaja kulgemist arvestas kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast s.o. 2.septembrist 2013.a.

4.3. Maakohus tunnistas -i Liimi KV) AS Signaal (uue ärinimega OÜ süüdi KarS § 297 lg 3

järgi ja karista 000 (ükssada tuha rS § 345 lg 2 järgi ja s rahalise karistusega 100 t) eurot, Ka

karistas rahalise karistusega 60

000 (kuuskümmend tuhat) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõistes liitkaristust mitme kuriteo eest luges kergema karistuse kaetuks

raskeima karistusega ja mõist Signaal (alates 18.12.2012.a. uue ärinimega is le

- AS

Liimi OÜ

KV) liitkaristuseks rahalise karistuse 100

000 (ükssada tuhat) eurot.

4.4. Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel F.F ja AS K-Projekt (alates 30.08.2012.a. uue ärinimega OÜ Ahtri Projekt), kuid nende osas ei ole otsust vaidlustatud. APELLATSIOONID:

5.

5.1. K.L i kaitsja leiab, et maa asja lahendamisel rikkunud materiaalõiguse - kohus on

norme ning ka menetlusõiguse norme, mis on toonud ebaõige kohtulahendi tegemise kaasa süüdistatava suhtes.

6

Kaitsja arvates on kohus tõendeid hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele K.L i - süüdistuse osas ning kaitsja palub ringkonnakohtul anda hinnang kohtu poolt uuritud tõenditele

ja nende alusel

tehtud järeldustele.

S

üüdistaja tegevus kohtumenetluse käigus ei ole kaitsja arvates kooskõlas õiglase menetluse

põhimõttega. Antud juhul on prokurör pärast süüdistusakti saamist korrigeerinud süüdistuse seisukohti täpsustades süüdistust vastavalt tunnistajate ja süüdistatavate ütlustele.

Kaitsja arvates raskendab kohtuotsuse ülesehitus, kus ühe episoodi raames on lahendatud

erinevatel isikutele süüks arvatud teod, kohtuotsuse alusel kohtunikul siseveendumuse kujunemist.

Kaitsjale jääb arusaamatuks, millised olid prokuröri poolt K.L i salajaseks - pealtkuulamiseks esitatud taotluse alused ja millised olid kohtu kaalutlused või motiivid vastava jälitusloa väljastamisel, kui selleks ajaks ei olnud kogutud asjas ühtegi tõendit. Samas ei ole ka kohus vaatamata kaitsja poolt esitatud nõudele anda hinnang jälitustegevusega saadud tõendite

lubatavuse osas, seda hinnangut andnud. Kuivõrd Harju Maakohus nimetatud osas oma

seisukohta ei võtnud, palub kaitsja, et ringkonnakohus antud küsimuse osas oma seisukoha võtaks.

Kohtu hinnangul on kõikide süüdistatavate poolt antud ütlused ebausaldusväärsed, kuna ei haaku teiste asjades kogutud tõenditega. Samas ei ole saanud kaitsja vastust küsimusele, miks

kohus hindab varasemalt samas asjas kahtlustatavateks osutunud isikute ütlusi

usaldusväärsemaks, kui süüdistatava omad. Kaitsja arvates kannavad nii ütlused AO, ja

JS IK soovi süüstada alusetult süüdistatavaid.

5.1.1. n T . KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud n “ i“ episood Uuritud tõenditest jättis kohus välja K.L i poolt antud ütlused, kuna ei pidanud neid -

eluliselt usutavateks ning kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Samas puudub mistahes selgitus, miks kohtu arvates olid K.L i ütlused eluliselt mitteusutavad. -

Antud juhul ei ole vaidluse

all, et K.L koostas ja kooskõlastas Piibelehe tänava ja Paldiski mnt liikluskorraldusskeemi. Samuti puudub vaidlus tuvastatud faktilistel asjaoludel,

mis puudutavad K.L i ja suhtlemist ning ka MTÜ väljastatud arvega - PS V poolt

seonduv (nii selle koostamine, kui ka edastamine -le). PS

Vaidluse all T V-le oli on küsimus, kas OÜ poolt 24.05.2010.a teostatud ülekande näol MTÜ tegemist pistisega või sponsorlusega, mis vormistati remonditeenuse arvena.

Ühtegi otsest tõendit, mille alusel saaks tuvastada, et K.L küsis PS- kolmanda isiku lt MTÜ kaudsetele tõenditele, mis V kasuks pistist antud asjas ei ole. Kohus on rajanenud otsuse

kaitsja arvates vastupidiselt kohtule kinnitavad, et K.L i küsinud - PS- pistist, vaid lt 18 000 krooni tasumise näol oli toetuse andmine MTÜ-le V.

OÜ T

ei taotlenud liikluskorraldusskeemi kooskõlastamist esmakordselt, st prokurör oleks

pidanud näitama, mil viisil on rutiinse kooskõlastuse saamine seotud MTÜ V sponsoreerimisega. Antud kriminaalasjas ei ole tegelikkuses ühtegi otsest tõendit, mis kinnitaksid, et OÜ T poolt

MTÜ ülekantud summa näol oli tegemist pistisega. -le V

Jälitusprotokollist nähtub ainult seda, et pooled soovisid omavahel kohtuda ning arutada teatud

küsimusi, OÜ tööalaste küsimustega 19.05.2010.a 09:49 kõnelusest, mis olid seotud T ning et

et K.L oli isikuks, kes soovis 'ga rääkida. PS

Kaitsjale jääb arusaamatuks, miks on kohus asunud seisukohale, et OÜ T poolt MTÜle V tehtud ülekanne oli vastuteene Piibelehe tn ja Paldiski mnt liikluskorraldusskeemi

kooskõlastamise aga mitte selle koostamise eest, mis aga ei olnud K.L iametiülesandeks.

PS -le V tegemist sponsorlusega. kinnitas, et MTÜ üleantud raha näol on

7

Vaatamata sellele, et kaitsja on oma ka

itsekõnes avaldanud seisukoha, et kohtuliku uurimise

käigus ei ole tõendatud subjektiivse koosseisu esinemist, ei ole kohus tsuses käsitlenud, kas o

antud episoodi puhul oli täidetud teo subjektiivne koosseis või mitte. Antud kriminaalmenetluse

raames ei ol

e tuvastatud faktilisi asjaolusid, mis viitaksid K.L i tahtlusele käsitleda - MTÜ V sponsorlust pistisena. Kohus on nimetatud episoodi osas kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse normi ning samuti

eeltoodule tuginedes on kaitsja seisukohal, et kohtu otsuses puuduvad põhjendused

(subjektiivse külje tuvastamata jätmine), mis on oluliseks kriminaalmenetlusõiguse

rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses.

5.1.2. n . KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud n “ Ralliauto“ episood 30.01.2013.a süüdistusaktis toodu ja otsuses kajastatu omavahel ei haaku. Kohus on pidanud

antud juhul pistisega seotuks vaid seda, et K.L oli käsunduslepingust tulenevalt

võimalik otsustada, kas tellitud tööd on nõuetekohased, sobivas sis või mitte ning hinnaklas otsustada sellest tulenevalt ka siis tööde vastuvõtmine või mitte.

Otsuses puudub olemas põhjuslik seos võimaliku pistise võtmise ja isikul olnud võimaliku

käitumise – teha mingi tegu või tegemata jätta – ühte

vahel. Otsuses ei nimetata gi faktilist asjaolu, mis tuvastatuse korral võiks anda alust järelduseks, et K.L on saanud mingit hüve vastutasuna oma ametialase tegevuse eest.

Kohtu käsitluse pinnalt võib teha ka järelduse, et pistise objektiivne teokoosseis realiseeriti

K.L-i . poolt tegevusetusega, mis erineb oluliselt süüdistusaktist Samas ei ole kohus tuvastanud, kas K.L pani väidetava pistise võtmise toime tegevuse või tegevusetusega. Seega on nimetatud asjaolu tuvastamata jätmine oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks KrMS

§ 339 lg 1 p 7 tähenduses.

Kohus on antud episoodi osas uurinud muuhulgas tõenditest ka 23.02.2005.a käsunduslepingut,

kui ka selle lisasid ning samuti TTA poolt väljastatud AS Signaal poolt TTA- esitatud arved le

ja aktid. Samas ei ole otsusest võimalik tuvastada, mida on kohus nimetatud tõenditega

tõendanud või milliseid järeldusi on kohus nimetatud tõendite pinnalt teinud. Antud juhul ei erinenud 23.02.2005 sõlmitud käsundusleping tavapärasest sarnast tüüpi teenuse osutamise lepingust. Olukord, kus kõik tööd, mis telliti vastasid tellitule ning olid konkreetsete isikute poolt, kes

vastavad -

tööd tellisid üle vaadatud, ei olnud TTA l võimalik tööde vastuvõtmisest keelduda. Ei süüdistus ega ka kohus ei ole tegelikkuses tuvastanud, et K.L oleks võtnud vastu

AS Signaalilt tellitud töid põhjendamatult. K.L i süüdistusest nähtuvalt on talle süüks -

arvatud perioodil 2007 kuni 2009 erinevate tööde vastuvõtmine, kuid ühtegi põhjendust, miks

K.L oleks pidanud jätma nimetatud tööd vastu võtmata tuvastatud

ei ole. Kaitsja arvates ei ole kohtu poolt tuvastatu pinnalt võimalik tõsikindlalt mõista, kas kohus on

leidnud, et akti nr 2897 alusel on tööd tehtud või mitte. See omakorda võib mõjutada aga süüdistatava teole antavat hinnangut. Kaitsja arvates ei ole antud asjas vaidlust selles, et akt nr 2897 alusel tellitud tööd on olemas. Kaitsja arvates ei ole aga tõsikindlalt suudetud tõendada asjaolu, et akti nr 2897 alusel tellitud

tööd oleks olnud puudustega nagu seda soovib näidata süüdistaja.

Kõik, kes reaalselt akti nr 2897 alusel jooniseid vaatasid (geodeedid ja AS Signaal spetsialistid)

kinnitasid kohtus, et nende alusel on võimalik reaalsuses koheselt töid teha. Samas ei ole TTA

siseauditi komisjonil, kes viis läbi siseaud 2010.a tellitud tööde osas, vastavat liikluse iti TTA

eksperthinnangu andmise pädevust ega isikutele ei olnud määratud ka vastavat ülesannet,

mistõttu ei saa töö puuduste tuvastamisel tugineda ka siseauditi aruandele. Samuti ei nõustu

8

kaitsja väidetega, et akti nr 2897 aluselt tellitud töö vormistati tagantjärgi. Ühtegi tõendit, mis

seda kinnitavad ei ole.

Ralliauto soetamise osas ei nõustu kohtu seisukohtadega ning tõenditele antud kaitsja

hinnanguga selles osas. Kaitsja on avaldanud oma seisukohad kaitse . Palub kõne teesides

ringkonnakohtul anda uus hinnang maakohtu poolt otsuses

tõendamist leidnud asjaoludele.

5.1.3. KarS § 293 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud Projekti“ episood n K- n . Otsuses puudub mistahes viide, millises osas anti väidetavat pistist MS-le ja millises osas siis K.L ile. Süüdistusaktis on küll toodud, et K.L sai pistis summas 21 - 723, 91

eurot, kuid sama suure summa osas on süüdimõistetud MS. Ometi pistise objektiivse

teokoosseisu juures on ka oluline näidata ära, mida siis väidetav pistise võtja vastuteene osutamise eest sai (antud juhul siis väidetav rahasumma). Seda aga tuvastatud ei ole.

Kuivõrd suhtes on jõustunud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude MS toimepanemine üksiktäideviimise vormis, ei ole kohtul K.L ikriminaalasja lahendades enam võimalik

anda tervikhinnangut nende mõlema (Songisepa ja K.L i) teopanustele, nagu - seda eeldab kaastäideviimine KarS § 21 lg 2 esimese lause mõttes.

Antud juhul ei ole võimalik tsusest mõista, kes oli siis isikuks, kes pistist võttis. o

Otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, tuleb sellises situatsioonis muuhulgas lähtuda

välistamismeetodist – kohtuotsuse põhjendustest peavad kajastuma ka argumendid selle kohta,

mille alusel

kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna juba sama teo eest süüdimõistetud isik. Kaitsja arvates on sellega rikutud ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtet, mis on aga oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks KrMS § 339 lg lg 1 p 12 tähenduses.

Kohtu etteheide, et eelistati alltöövõtjana Projekti on paljasõnaline. Ühtegi tõendit, mis

-i K- AS seda kinnitaksid antud asjas ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, kas valdkondades, kus AS Signaal

ise TTA-le teenust ei osutanud, kuid mis telliti TTA juhataja suunistel AH käsunduslepingu

alusel läbi AS i Signaal, üleüldse peale AS - -i K-Projekt keegi teenust osutas või mitte. Kuivõrd

seda asjaolu ei ole analüüsitud, puudub tegelikku es võimalus järeldada, et AS s -i KProjekt oleks kellelegi eelistatud.

Kohtu poolt K-Projekt uuritud tõendite pinnalt võimalik teha järeldus, et juba 2007.a oli AS kaasatud alltöövõtu suhtesse, mitte aga pärast väidetava pistise andmist ja pärast seda. Seega kohtu seisukoht, et väidetav pistise andmine oli põhjuslikus seoses AS-i K-Projekt alltöövõtjana tegutsemisel on meelevaldne ning tõendamata.

Seega ei ole Otsuse pinnalt võimalik mõista kohtu siseveendumuse kujunemist ja otsus on seetõttu ka põhjendamatu, mis on aga menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 337 lg 1

p 7

tähenduses.

Antud episoodis on süüdistatavad ja kaitsjad vaidlustanud seisukohta, et AS H poolt esitatud arvete ja aktide näol oleks tegemist olnud valeandmeid sisaldavate arvete ja aktidega.

K.L i kaitsja on jätkuvalt seisukohal, et eelnimetatud arvete aluse - l tasuti K.L-ile töötasu, mis oli seotud Tartu Maxima, Vaivara ja Luhamaa Autokeskuse projekti

geodeesia ja liikluskorralduse eskiisilahenduse koostamisega AS K-Projekt tarvis.

OÜ L -le K-Projekt klusskeemide AS eelnimetatud objektidel töid, mis olid seotud lii

koostamisega. Seega K.L i ja OÜ poolt teostatud tööd ei kattu ei sisult ega ka - L

mahuliselt isegi siis, kui nad kannavad sama objekti nime. Eskiis ja liiklusskeem on

terminoloogiliselt ja sisuliselt täiesti erinevad tööd

.

Tegemist on

tüüpiliste võlaõiguslike suhetega. Üheks võlasuhte lõppemise aluseks on nõuete tasaarvestus.

9

Vastuseta on -le K- jäänud küsimus, et kui kohus leidis, et tegelikult ei ole K.L AS

Projekt töid teinud, siis tsuses nimetatud failid K.L i a - miks o rvutis olid? Nimetatud

failidest leitud tööd olid seotud Lõuna Eestiga, “ Lõuna Eesti projekt 2007+“, mistõttu ei ole

- -

võimalik neid siduda kuidagi K.L i ametialase tegevusega TTA - - s. 5.2. KarS § 344 ja 345 episood.

Apellant on seisukohal, et arve n

äol on tegu raamatupidamisliku dokumendiga: arve küll kajastab tehingu toimumist, kuid arvest endast ei tulene tehingu pooltele õigusi ja kohustusi,

vaid need saavad tulla vaid arve aluseks olnud õigussuhtest. Seega on ka väär süüdistuse

seisukoht, nagu OÜ oleks tekkinud õigus nõuda ja vastu võtta süüdistuses näidatud arve - R l

saajatelt neil märgitud tööde eest tasu. TJ nime esinemine arvetel ei ole vaidluse all, kuid samas pole see tehinguosaliste vahelistes

suhetes sisulist t

ähendust omanud.

K.L iole nime arvetele kandnud, vaid nimi esines seal juba varem, kuna tegu on TJ

TJ TJ

-le R antud arveblankettidega. Seda asjaolu kinnitas tunnistaja poolt OÜ ise.

Arveid aktsepteeriti sellisel kujul, nagu need olid. Samuti leiab apellant, et nime esinemine TJ arveblanketil ei ütle midagi arvel nimetatud tööde tegemise kohta ja vastupidised järeldused on

meelevaldsed.

Antud episoodis ei ole

TO tegelikkuses mingeid ütlusi andnud, mistõttu tema kajastamine

otsuses antud episoodis on eksitav. Tegelikult on

nagu ka kohus refereerib , et ta AO öelnud – –

ei välista ega kinnita AS poolt tööde tellimist OÜ H - R. Apellant leiab, et tunnistajate ja lt AO

AO

puhul tuleb lähtuda in dubio pro reo põhimõttest ning tõlgendada antud ütlused K.L ikasuks.

Tunnistaja

L ja R

R JS ütluste pinnal on tõendatud, et OÜ OÜ olid omavahelistes ärisuhetes. OÜ pakkus liikluskorralduslikke teenuseid, mõõdistusi, asukoha vaatluseid ja lihtsamaid liiklusalaste skeemide koostamist. JS on andnud ka ütlusi, et mingil ajal palus K.L temalt abi, vaja oli tasuda mõned arved, kinnitades,

et ta saab teha vastuarved antud summade ulatuses. sai sellest aru, et JS K.L olid rahalised raskused või viimane tahtis saada mingite tööde eest tasu ja kasutas teda vahendajana. Tunnistaja JS kinnitas, et arvetel nr 420, 422, 424, 425, 433 ja 434 tehtud töid L OÜ tema teada teinud ei ole.

JS ütlused, et tema ei ole eelviidatud arvetel nimetatud töid teinud on tähelepanuväärne ka

eelmiste episoodide osas, kuna see on kantud ilmselgest soovist salata kõiki tehinguid, mis peaks andma alust kahelda väga sügavalt JS ütluste usaldusväärsuses. Antud juhul ei olnud OÜ-

l L vajalik R

nimetatud töid teha, vaid töö on teinud OÜ.

K.L ile nii süüd - istuses, kui ka kohtuotsuses etteheidetavad tegelikkusele

mittevastavad arved ei erine nendest, mille osas on süüdistaja leidnud, et tööd on reaalselt

tehtud.

JS ütlustele tuginedes oli tema teatud tööde tellimise osas vahendajaks ning tööde

tegelik tellija oli AS K- L

Projekt, kellele OÜ omakorda teostatud tööd edasi müüs. Ka süüdistatav F.F on kinnitanud, et arvetel 420, 422, 424, 425, 433 ja 434 nimetatud töid telliti ja OÜ

L oli arvete vahendajaks ning tööd on ka kätte saadud. Seega antud juhul tuleb pidada seda lihtsalt vahendusteenuseks, mille eesmärk ei ole tegelikkuses oluline, kui pooled selliselt kokku leppisid. Kaitsja arvates on oluline fakt aga see, et nimetatud tööd reaalselt ka teostatud on. See, et OÜ L ei olnud süüdistuses toodud arvete lõpptellijaks ei oma kaitsja arvates antud juhul tähtsust.

Teiseks heidetakse K.L ile ette võltsitud dokumentide kasutamist KarS § 345 lg 1 -

järgi. Vaidlust ei ole selles, et OÜ süüdistuses nimetatud seitset arvet koostas R vastavate

volituste

alusel ja ka neid kasutas. Küll ei ole eeltoodust tulenevalt tegu võltsitud dokumentidega KarS § 344 lg 1 mõttes, mistõttu puudub KarS § 345 lg 1 objektiivne koosseis.

10

Ei ole võimalik võltsitud dokumendi kasutamine, kui võltsitud dokumenti ennast olemas ei ole (3-1-1- 82-01).

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS §§ 318 lg. 1 ; 319 lg. 1 ja 2 ; 321 ; 331 lg 11 ; 337 lg. 1 p. 7, 12 ; 338 p. 2 ja p. 3 ; 339 lg. 1 p. 7, 12; 340 lg. 2 p. 1 apellant palub tühistada Harju Maakohtu 02. septembri 2013.a. kohtuotsus K.L i süüditunnistamises KarS § 293 lg - 2 p 1 ja KarS § 344 lg 1 ja 345 lg 1järgi. Teha asjas uus kohtuotsus, millega mõista K.L

temale inkrimineeritud tiivselt saata asi tervikuna tagasi Harju süütegudeks õigeks või alterna Maakohtule uueks arutamiseks.

6.

6.1. F.M-i ja AS Signaal( OÜ Liimi KV) kaitsjad paluvad juhindudes KrMS 175 lg 1 §

p- - - - - - -st 1 ja st 1, § 185 lg st 1, § 318 lg st 1, § 321 lg 2 p st 4, § 337 lg 1 p st 4, § st 338, § 340 lg

lg 2 p-st 1, tühistada Harju Maakohtu 02. septembri 2013. a otsus F.M i OÜ Liimi KV - ja süüdimõistmises ja karistamises. Teha kriminaalasjas uus otsus, millega mõista F.M ja OÜ Liimi KV õigeks kogu neile

esitatud süüdistuses või alternatiivselt KrMS § 339 lg s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse - olulise rikkumise tuvastamise korral saata asi uueks arutamiseks Harju Maakohtule.

Jätta F.M i ja Liimi KV OÜ poolt kantavad menetluskulud riigi kanda, kui -

apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lg 1 p –4 või lg -des 2 -s 2 nimetatud lahend.

6.2. Maakohus on rikkunud olulises ulatuses kriminaalmenetlusõigust, kuna on eiranud

kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ning jätnud käsitlemata valdava osa kaitseväidetest ja kaitsjate poolt esitatud tõenditest. Tõendeid on hinnatud äärmiselt selektiivselt ja ühekülgselt.

Apellatsioonis kirjeldatud minetused maakoht kaitsjate seisukohalt u otsuses on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 mõttes, kuna kohus on jätnud järgimata KrMS § 3051 lg-st 1 tuleneva kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse

nõude. See sõltumata pellantide põhjendustest esinevad igal juhul KrMS § 338 p ga, a , -des 1 ja 3 sätestatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused.

6.3. Pistise andmine.

6.3.1. Kohus on ebaõigesti leidnud, et faktilised asjaolud ja tõendid kinnitavad süüdistuse

käsit l ja K.L võimalik pistise eest võtta vastu AS lust, mille kohaselt oli - MS -i

Signaal jaoks kasulikke otsuseid seonduvalt sõlmitud käsunduslepinguga ettenähtud eelarveliste vahendite jaotamisega erinevat liiki tööde vahel. Süüdistusega hõlmatud ajaperioodil oli eelarveliste vahendite jaotamine erinevate tööde vahel

piiratud Tallinna linna igaaastase eelarvega määratava liikluskorralduse rahalise mahuga. Objektide ehituse ja rekonstrueerimise rahaline maht oli määratletud objektide lõikes Tallinna

linna eelarve investeeringute osaga ja -l MS ei olnud võimalik seda AS-i Signaal kasuks muuta. Riigihanke tingimustes ja sõlmitud käsunduslepingus täpselt fikseeritud igakuise hoolduse olid baashind, mida võis mõjutada vaid korrashoiu protsent.

MS- oli l ja K.L objektiivselt võimalik jaotada liikluskorralduse eelarves

hooldussummadest järele jäävaid rahalisi vahendeid vaid fooritööde, liiklusmärkide ja teekattemärgistuse osas, kuid nende osas olid maksumused käsunduslepingu lisa nr 2 tabelist nr 2 nähtuvalt määratud ühikhindadega.

6.3.2. Kohus on jätnud täielikult arvestamata asjaolu, et kaitsjate poolt esitatud tõendid lükkavad ümber süüdistuses toodud eksliku väite F.M i poolt väidetavalt - MS-le ja K.L-ile antud pistise ajendi kohta seoses töödega, mis polnud määratletud ühikhindadega.

11

Kohtule esitatud tõenditest nähtub selgelt tõsiasi, et tegelikult ei olnud ühikhindadega määratlemata liikluskorralduslike projektide, uuringute ja jooniste tellimine käsunduslepingu

raames ning AS-i Signaal alltöövõtjate poolt teostatuna ühikuhindadega seotud töödega

võrreldes AS le Signaal mitte kasulik, vaid hoopis majanduslikult vähem tasuvam. Kohus on - jätnud ülalviidatud tõendeid hindamata jätmise tulemusena tähelepanuta tõsiasja, et eeltoodust

tulenevalt puudus F.M kui käsunduslepingu tingimuste ja nende kohaldamise praktikaga hästi kursis oleval isikul igasugune ajend süüdistusega hõlmatud ajaperioodi vältel

süüdistuses märgitud põhjusel le ja K.L ile pis - MS- tist anda. Viimased omakorda ei võtnud seoses kõnealuste töödega vastu selliseid otsuseid, mis olnuksid AS-le Signaal mingil

viisil majanduslikult soodsad. Asjas kogutud ja kohtus uuritud tõendite hulgas ei ole ühtegi

tõendit, mis kõnesolevat süüdistuse väidet kasvõi kaudselt kinnitaks. Sellele vaatamata on maakohus osundatud fakte eirates ja vastavad asjaolud kohtulahendis analüüsimata jättes kokkuvõttes süüdistuse versiooniga nõustunud.

6.3.3.

Kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid ei kinnita maakohtu poolt tõendatuks loetud

süüdistusversiooni, mille kohaselt andis F.M AS-i Signaal huvides -le ning K.L-ile MS pistist selle eest, et viimased sekkuksid võimalikult vähe AS-i Signaal ja viimase allhankijate omavahelistesse suhetesse.

Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ja süüdistatavate ütlustest nähtub, et allhanke korras

tehtud tööde tarvis omasid vajalikku oskusteavet ja kompetentsi piiratud arv ettevõtjaid,

mistõttu puudus alltäitjate oskustest ülevaadet omanud tellija esindajatel -l ja K.L MS igasugune objektiivne vajadus AS-i Signaal poolt allhankijate osas tehtud valikusse mingil viisil sekkuda.

Tööd võeti TTA poolt vastu ja nende tasumiseks saatmine kinnitati TTA juhataja AH poolt ühegi märkuseta alltäitja töö kvaliteedi või maksumuse osas. Seega TTA on juhataja tasandil

andnud kõikide tööde puhul heakskiidu ja K.L i poolt AS - MS -i Signaal poolt kasutatud allhankija aktsepteerimisele.

6.3.4. Maakohus on eiranud faktilistest asjaoludest ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvat

asjaolu, et AS-i Signaal ei koheldud võrreldes käsunduslepingus sisalduvate tingimustega mingil viisil soodsamalt, vaid hoopis ebasoodsamalt.

Faktilised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, mis kohtu poolt hindamata jäeti, näitavad

üheselt, et TTA esindajad ei teinud AS iga Signaal sõlmitud käsunduslepingu tingimustest -

mitte mingisuguseid mööndusi AS lt ei nähtu -i Signaal huvides. Apellantide hinnangu kohase

kriminaalasja toimiku materjalidest, et kohtuliku uurimise käigus oleks kogutud ühtegi

vastupidisele seisukohale asuda võimaldavat tõendit. Viidatud tõendid kinnitavad pigem asjaolu, et TTA ametiisikud ei arvestanud AS-i Signaal soovide ja huvidega ning rakendasid korduvalt viimasele soovitust ebasoodsamaid tingimusi.

Kaitsjad on seisukohal, et kuna tõendamist ei ole leidnud, et K.L ja MS oleksid

tegutsenud AS-i Signaal suhtes vastutulelikul ja võimalikult soosival ja kasulikul viisil, rääkimata sellest, kus, millal ja mis vormis selline üldine vastutulelikkus võinuks realiseeruda,

ei saa tuvastatuks lugeda KarS § 297 lg s 3 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsete -s 2 ja lgtunnuste esinemist F.M-i ja AS-i Signaal tegevuses. Süüdistuse väited on paljasõnalised ja vastuolus asjas tuvastatud asjaolude ning kogutud tõenditega, mistõttu on kohtu tuginemine neile ilmekas näide kohtupoolsest tõendite hindamise ühekülgsusest ja ebaobjektiivsusest.

6.3.5. Kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaks süüdistuses sisalduvat järeldust, mille kohaselt sõlmiti MS-le viimase ametiseisundi kasutamise

eest väidetavalt makstud pistisesummade üleandmise korraldamiseks F.M i, - MS JS , ja AO vahel vastav kokkulepe.

12

Kohtuliku uurimise raames ei ole tõendamist leidnud ülalnimetatud kokkuleppe sõlmimine

eelnimetatud isikute vahel. Kokkuleppe olemasolu ei kinnita mitte ükski kriminaalasjas

kogutud ja uuritud otsene või kaudne tõend ning vastava kokkuleppe olemasolu tõendatuks lugemist ei nähtu ka kaevatavast kohtuotsusest. Kõik süüdistuses märgitud isikud on kokkuleppe olemasolu eitanud ja samas ei eksisteeri ühtegi teist nõutavas protsessivormis tõendit, mis sellise kokkuleppe olemasolu kinnitaks. Nimetatud olulise asjaolu on kohus süüdistuse väidete tõendatust hinnates täielikult tähelepanuta jätnud ning kõiki kokkuleppe olemasolu eitavaid isikute ütlusi ignoreerinud.

6.3.6. Kohus on jätnud süüdimõistvat otsust tehes tähelepanuta asjaolu, et antud kriminaalasjas

ei o -ga kokku le kogutud tõendeid, mis kinnitaksid, et K.L oleks F.M i ja - JS leppinud selles, et tema poolt soetatava sõiduki eest maksmise korraldamiseks kantakse 125

000 krooni tegelikkusele mittevastavate arvete alusel AS- L ja vahendusel lt Signaal OÜ IK sõiduki müügiga tegeleva RT arvele

6.4.

Võltsitud dokumendi kasutamine.

6.4.1. Kohus on analoogselt prokuratuuriga jõudnud materiaalõigust ebaõigesti kohaldades väärale järeldusele, et võltsitud dokumendi kasutamisega on tegemist juhul, kui valeandmeid

sisaldava arve adressaadiks olev juriidiline isik teeb selle alusel väljamakseid kas oma juhtorgani liikme või mõne töötaja kaudu. F.M i tegevuses puudub KarS § 345 lg - -s 1 ettenähtud süüteokoosseis.

Kaitsjad on seisukohal, et AS-i Signaal juhatuse liikme F.M-i poolt pelgalt AS- H poolt i

esitatud arvete aktsepteerimine ja raamatupidamisele tasumise korraldamiseks suunamine

vastavalt äriühingus väljakujunenud praktikale ei kujuta endast valeandmeid sisaldava

dokumendi esitamist ehtsa pähe KarS § 345 tähenduses. Seetõttu ei esine süüdistatava käitumises nimetatud süüteokoosseisu objektiivse ning sellest tulenevalt ka subjektiivse külje tunnuseid.

6.4.2. Kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid lükkavad ümber süüdistusel põhineva kohtu ebaõige järelduse, mille kohaselt esitas F.M teadlikult AS-i Signaal raamatupidamisele ülekande tegemise vajaduse tõestamiseks valeandmeid sisaldanud OÜ L 30. aprilli 2010. a arve nr 100415.

Kaitsjate hinnangul on tõendatud, et AS- le Signaal väljastatud 30. aprilli 2010. a arve nr 100415

summas 162 000 krooni kajastab vastupidiselt süüdistusaktis ka kohtuotsuses väidetule tegelikult teostatud tööd. Kõnesoleva töö teostajaks oli AS K-Projekt ja viimane edastas selle

OÜ-le L, kes omakorda esitas selle AS- L arve AS-le le Signaal. Seetõttu väljastas ka OÜ Signaal. Apellandid on seisukohal, et viidatud tõendite alusel tuleb asuda seisukohale, et AS Signaal

tasus faktiliselt teostatud ja talle üle antud töö eest. AS Signaal ega viimase juhat

use liige F.M ei saanud kontrollida ega vastutada, kellele, milliste võimalike kokkulepete alusel ning

millisel eesmärgil temast sõltumatu teine eraõiguslik juriidiline isik (s.o OÜ L) talle

eelnimetatud töö eest ettenähtud ja AS ud summa maksab või kasutab. -i Signaal poolt tasut

Asjas ei ole kogutud ja maakohus ei ole kaevatavas otsuses analüüsinud tõendeid, mis võimaldaksid jõuda järeldusele, et F.M koordineeris omalt poolt kõnealust tegevust või oli sellest vähemasti teadlik.

6.4.3. Kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendid lükkavad ümber süüdistusel põhineva maakohtu järelduse, mille kohaselt esitas F.M teadlikult AS-i Signaal raamatupidamisele ülekande tegemise vajaduse tõestamiseks valeandmeid sisaldanud OÜ L 30. juuli 2010. a arve nr 100719.

13

Tõendite pinnalt asuvad kaitsjad seisukohale, et F.M esitas AS-i Signaal raamatupidamisele OÜ L 30. juuli 2010. a arve nr 100719 summas 297 600 krooni tasumise

korraldamiseks seoses asjaoluga, et tellija esindaja oli kinnitanud töö kättesaamist ja talle

teadaolevalt oli seetõttu tegemist TTA le üle antud tööga. -

Kaitsjad peavad siinkohal vajalikuks selgitada, et F.M-iga AS Signaal ei saanud,

tuginedes tellijaks oleva TTA esindajate suulisele (K.L ) ja kirjalikule (MS)

kinnitusele töö kättesaamise ja vastuvõtmise kohta ning viimaste poolt selgelt väljendatud soovile selle eest tasuda, seada sellises olukorras kahtluse alla tööde faktilist teostamist ja nende aktsepteerimist tellija poolt.

F.M ja AS Signaal ei saanud ka kontrollida ega vastutada, kelle huvides ja milliste

kokkulepete alusel töö üle andjaks olev kolmas isik OÜ näol lõpptellijaks oleva TTA poolt

L

vastuvõetud töö eest ettenähtud ja AS-i Signaal poolt selle kohaselt makstud tasu kasutab. Samuti ei saanud F.M ja AS Signaal vastutada neist sõltumatute kolmandate isikute poolt võimalike sõlmitud kokkulepete eest.

Kohus pole osundanud mitte ühelegi tõendile, mis kinnitaks järeldust, et F.M oleks

leppinud K.L i , ga või teiste isikutega k - JS- okku, et arve alusel on liikunud AS-i

Signaal poolt antud pistise summad nii

MS kui ka K.L i jaoks. Tegemist on üksnes - tõenditel ja neist nähtuvatel asjaoludel mittepõhineva kohtu järeldusega.

6.4.4. Kriminaalasjas kogutud tõendid lükkavad ümber süüdistusel põhineva maakohtu järelduse, mille kohaselt ei ole TTA saanud 2010. a juuli arvel nr MO1377 ja aktis nr 2897 märgitud töid.

6.5. Kokkuvõtvalt kaitsjad leiavad, et kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus pole tõendamist

leidnud süüdistatava F.M i käitumises KarS § 297 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi -

kvalifitseeritavate süütegude objektiivsete ning subjektiivsete tunnuste esinemine, mistõttu tuleb viimane talle esitatud süüdistuses õigeks mõista

6.6. idete osas, mille kohaselt rikub esitatud Kohus on jätnud võtmata seisukoha kaitsjate vä süüdistuse konkretiseerimatus süüdistatavate kaitseõigust, olles vastuolus nii Riigikohtu kui ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas järjepidevalt väljendatud seisukohtadega süüdistuse selguse, konkreetsuse, mõistetavuse ja kaitseõiguse realiseerimise võimaluse tagamise osas.

F.M-ile ja AS-le Signaal esitatud süüdistus pistise andmises on selle üldsõnalisuse ja

konkretiseerimatuse tõttu otseses vastuolus kaitseõiguse ning õiglase kriminaalmenetluse põhimõttega ning võistlevas menetluses kehtiva poolte võrdsuse põhimõttega.

Apellandid on seisukohal, et vaatamata süüdistuse muutmisele ja täiendamisele ei nähtu sellest endiselt sellist üldjoontes määratletavat tegu, mille ametiisikud MS ja K.L toime panid või jätsid toime panemata. Prokuratuur on jätnud süüdistuses avamata, milles selles märgitud AS-i Signaal jaoks väidetavalt kasulikud otsused konkreetselt seisnesid ja faktiliselt avaldusid.

Selles osas ei too selgust ka maakohtu 02. septembri 2013. a ots

use põhjendused.

Nagu nähtub faktilistest asjaoludest ja neid kinnitavatest tõenditest, ei võtnud eelnimetatud ametiisikud vastu mingisuguseid AS-i Signaal jaoks kasulikke otsuseid ega käitunud muul viisil viimase suhtes soodustavalt seoses käsunduslepingu täitmisega. Vastupidist ei kinnita kaitsjate hinnangul ükski kriminaalasjas kogutud tõend. Süüdistuse konkretiseerimatus annab jätkuvalt aluse väita, et konkreetsel juhul ei eksisteeri ega

ole nõuetekohaselt tuvastatud KarS § s 297 sätestatud süüteokoos - seisu realiseerumise

eelduseks olevat ekvivalentsussuhet ning seetõttu ei saa rääkida koosseisu objektiivsete tunnuste realiseeritusest.

14

Kaitsjad on seisukohal, et F.M-ile ja AS-le Signaal esitatud süüditus vastavalt KarS § 297

lg 2 ja lg 3 järgi rikub süüdistuse sisu konkretiseerimatuse tõttu oluliselt nimetatud

süüdistatavate põhiõigusi, samuti õigust efektiivse kaitse tagamisele. Konkretiseerimata

süüdistus ei võimalda jõuda järeldusele, et süüdistatavate käitumises esineksid neile inkrimineeritud süüteo objektiivse ning seetõttu ka subjektiivse külje tunnused. Harju Maakohus on süüdimõistva 02. septembri 2013. a kohtuotsuse rajanud konkretiseerimata süüdistusele, pannes seeläbi toime kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise KrMS § 339 lg 2 tähenduses.

6.7. OÜ Liimi KV puhul ei ole täidetud juriidilise isiku karistusõigusliku vastutuse eeldused,

kuna F.M i käitumises ei ole nõuetekohaselt tuvastatud kõikide deliktistruktuuri - elementide esinemist ja tegutsemist tema poolt juhitud äriühingu huvides.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTU ISTUNGIL:

7.

Süüdistatavad toetavad kaitsjate poolt esitatud apellatsioone täies mahus.

Apellandid- Esmase taotlusena paluvad kaitsjad jäävad esitatud apellatsioonide juurde. süüdimõistva otsuse tühistamist ning kaitsealuste õigeksmõistmist kogu süüdistuse ulatuses.

Prokuröri arvamuse kohaselt on süüdimõistev kohtuotsus seaduslik ja põhjendatud. Palub jätta

otsus muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

8. Kohtukolleegium, tutvunud asja kriminaalasja materjalidega, otsusega ja apellatsioonidega,

ära kuulanud menetlusosalised, leiab järgmist. , et

9. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-92-11 on sedastatud põhimõte, et kui apellatsioonis viidatakse

kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele esimese astme kohtus, peab ringkonnakohus

apellandi väiteid kontrollima. Tuvastades maakohtu poolse olulise kriminaalmenetlusõiguse

rikkumise KrMS § 339 lg 1 p 11 tähenduses, tuleb ringkonnakohtul, juhindudes KrMS § -de 1-

341 - lg st 1 või 2 maakohtu otsus vältimatult tühistada ja saata kriminaalasi esimese astme

kohtule uueks arutamiseks. Sellisel juhul puuduvad ringkonnakohtul volitused asuda kriminaalmenetlusõiguse rikkumist ise kõrvaldama. KrMS § 341 lg 3 esitatud põhimõtte kohaselt KrMS § 339 lg 1 p 12 ja lg 2 nimetatud rikkumise

puhul maakohtule asja tagasisaatmine on seaduslik vaid juhul kui rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

Eeltoodust tulenevalt annab kolleegium esmalt hinnangu kaitsjate apellatsioonis viidatud maakohtu poolsetele menetlusnormi olulistele rikkumistele ning neist tulenevalt kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise taotlusele.

9.1. K.L-i kaitsja on maakohtu otsuse tühistamise alustena viidanud KrMS § 339 lg 1 p 7 ja 12 ning esitanud alternatiivselt kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmise taotluse.

Analoogse alternatiivse taotluse on esitanud ka F.M-i ja AS Signaal kaitsjad ning

apellatsiooni põhiosast nähtuvalt on kaitsjad leidnud, et kohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 ja lg 2 tähenduses.

Apellantide poolt viidatud KrMS § 339 lg 1 p 7 näeb menetlusõiguse olulise rikkumisena ette kohtuotsuses põhjenduste puudumise.

15

Riigikohus on oma korduvates lahendites/ vt otsust 3-1-1-75-11/ esitanud kohtuotsuse

põhistatuse üldise tähendusena kohtu siseveendumuse kujunemise jälgitavuse, mis sisuliselt

tähendab et kohtuotsuses tuleb ära näidata, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. KrMS § 61 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu kohus hindab kõiki - tõendeid kogumis ja alles selle tulemusena teeb järelduse ütluste usaldusväärsuse kohta. Kohus

peab arvestama kõigi asjaoludega, mis on olemuselt kriminaalasja õigeks lahendamiseks asjakohased ning mis võivad mõjutada tõendite hindamist, sh nende usaldusväärsust. Kolleegium leiab, et maakohus on ära näidanud nii kirjalikud tõendid kui ka isikulised tõendid

ja seda kuriteoepisoodide kaupa ning on ka vahetult uuritud tõendeid kõrvutanud ning on andnud tõendite usaldusväärsusele ka oma hinnangu. Asjaolu, et kohus on tõenditele hinnangu

andmisel nende kogumis lugenud süüdistatavate ütlused usaldusväärse või ei nõustu eba teks,

kaitsjate po

olt tõendile omistatud kaaluga või tõlgendusega, pole hinnatav põhjenduste puudumisena.

9.2. K.L i kaitsja seisukohalt on kohus jätnud kohtukõne teesides esitatud argumendid -

analüüsimata, kuigi kohtul selline õigus puudub. Ka F.M-i ja AS Signaali kaitsjad on

leidnud, et kohus on jätnud valdava osa kaitseväidetest ja kaitsjate poolt esitatud tõenditest otsuses käsitlemata. Kolleegium märgib, et kohtuotsuse põhistus eeldab ennekõike tõendite kogumis hindamist ja

KrMS § 306 ettenähtud küsimuste lahendamist esitatud ja vahetult uuritud tõendite pinnal.

Kolleegium tõdeb, et kaitsja poolt süüdistusele esitatud asjakohased vastuargumendid ei tohi

jääda kohtu poolt tähelepanuta, kuid kolleegiumi veendumuse kohaselt tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise väljaselgitamine toimub siiski tõendipõhiselt ning kõikide

kaitseversioonide ja argumentide analüüsimata jätmine ei ole hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.

F.M-i ja AS Signaal kaitsjad viidanud kindlatele ei ole nimetatud väite kinnituseks

tõenditele, millised siis kohus jättis põh arvestamata, küll on aga märkinud, et jendamatult

esitavad nimetatud tõendid konkreetset süüdistust , mistõttu ka puudutavas apellatsiooni osas

kolleegium annab oma hinnangu kaitsja ja esitatud asjakohastele te väidetele tõenditele iga kuriteoepisoodi osas eraldi vastavalt apellatsioonile.

Kolleegium peab kaitseaktis esitatud taotlused isikute kohtuistungil vajalikuks märkida, et ülekuulamise osas kattuvad suuresti juba prokuröri koostatud süüdistusaktis esitatud taotlusega.

Maakohus on kõik taotletud tunnistajad ka kohtusse kutsunud ning neid on ristküsitletud.

K , on kohus aitsjate poolt maakohtule esitatud, seejuures ka täiendavad tõendid vastu võtnud ning kriminaalasja materjalide juurde ka lisanud.

Kolleegiumi veendumuse kohaselt a i kaitsjate poolt esitatud dokumente pole sjaolu, et kõik otsuses kajastatud, ei anna automaatselt alust tuvastada minetusi tõendite hindamisel. Nii on

F.M i kaitsjad esitanud tõendid kaitsea - luse lepinguliste rahaliste kohustuste ja päevasissetuleku osas, kuid nimetatud tõendid on arvestatavad eelkõige rahalise karistuse ja

rahaliste sissenõuete osas otsustuse tegemisel. F.M iei karistatud rahalise karistusega

ning menetluskulude osas väljamõistmise on maakohus oma põhistuse esitanud ning tõendid KrMS § 180 lg 3 kohaldamist ei tinginud. K.L i kaitsja on leidnud, et kohus ei ole andnud vastust küsimusele miks tunnistajate -

ütlused on usaldusväärsemad süüdistatavate poolt antutest. Samas on kaitsja ise märkinud, et

kohus on järeldust põhistanud asjaoluga, et süüdistatavate ütlused ei haaku teiste kogutud tõenditega. Seega on kohus oma järeldust põhjendanud ja vastuse kaitsjale andnud.

16

9.3. K.L-i kaitsja on apellatsiooni sissejuhatavas osas märkinud, et süüdistaja tegevus

pole kooskõlas õiglase menetluse põhimõttega kuna on täpsustanud süüdistust, mis omakorda , raskendab kaitseõiguse realiseerimist.

28.01.2013 aasta kohtuistungi protokolli kohaselt on prokurör enne kohtuliku uurimise lõpetamist, tehes viite KrMS § 268, soovinud esitada süüdistatavatele muudetud ja täiendatud süüdistusaktid ( 11 kd. t.lk. 24). 30.01. 2013 aasta kohtuistungil ongi prokurör esitanud uued

süüdistused ja on koosta süüdistusaktis ud läbi kaitsjate ka süüdistatavatele. tud uued esitan

Vastavalt kaitsjate taotlusele on kohus lükanud kohtuliku arutamise edasi. Ja kaitseõiguse

tagamiseks on kohtu poolt antud kaitsjate aeg uue ga le ja süüdistatavatele süüdistusakti tutvumiseks ja seisukohtade kujundamiseks ( 11 kd. t.lk. 37-39). Eeltoodust nähtuvalt on prokurör realiseerinud KrMS § 268 lg 2 sätestatud õiguse muuta ja

täiendada süüdistust ning kui uu süüdistuse tekst või süüdistusakt s ei muutunud ebaülevaatlikuks puudub kohtul pädevus sekkuda. , Sellekohaseid etteheiteid ei ole kaitsjad aga esitanud. Kohus on järginud KrMS § 268 lg 4 sätestatut ning on lükanud kohtuliku arutamise

edasi kaitsjate poolt taotletud ajaks, seega pole tegemist ausa ja õiglase kohtumenetluse ega kaitseõiguse rikkumisega.

9.4. Samuti on K.L i itsja leidnud, et kohtuotsuse ülesehitus, kus ühe episoodi - ka

raames on lahendatud erinevatele isikutele süüks arvatud teod, raskendab kohtunikul siseveendumuse kujunemist. Kohtukolleegiumile jääb selline seisukoht arusaamatuks. KrMS § 63 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis vastavalt oma siseveendumusele. Kolleegiumil puudub alus järelduseks, et

kohtuotsuses hindamine just episoodide kaupa samakoosseisuliste kuritegude osas tõendite kuigivõrd mõjutaks kohtunikul siseveendumuse kujunemist.

Kolleegiumi veendumuse kohaselt selline kohtuotsuse ülesehitus ei muuda otsus lugeja jaoks t mittejälgitavaks või arusaamatuks.

9.5. aitsja on K.L i k märkinud, et kohus on jätnud tähelepanuta ja kohtuotsuses -

kajastamata kaitsja

kohtukõne teesides osundatud jälitustegevusega saadud tõendite kogumise seaduslikkuse küsimuse. Kolleegium osutab, et vastavalt toimingu tegemise ajal kehtinud KrMS §-st 111 ja kehtiva KrMS §-st 1261

viisidest toob mistahes lg 4 järeldub, et erinevalt muudest tõendi kogumise

jälitustoimingu käigus toimunud seaduserikkumine endaga automaatselt kaasa saadud teabe

tõendina kasutamise lubamatuse. Seega tuleb seaduses ettenähtud nõuete täitmist tõendi kogumisel kontrollida nii kohtumenetluse poolte taotlusel kui ka omal algatusel, kui ilmnevad tõendi seaduslikkust puudutavad kahtlused või ebaselgused. Ka Riigikohtu poolt on sedastatud, et kohtumenetluse poole vastava taotluse esitamise korral

lasub kohtul hustus kontrollida ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõttest lähtuv ko

jälitustoimingu seaduslikkust eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või ,

prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Samasisuline kohustus lasub kohtul ka siis, kui jälitustoiminguga saadud tõendis ilmnevad vastuolud või puudused, mida saab kõrvaldada vaid kohtu või prokuratuuri loaga tutvudes (vt RKKKo 3-1-1-10-11, 3-1-2-1-13, 3-1-1-31-11). Antud juhul peab kolleegium vajalikuks toonitada, et jälitusprotokollid olid prokuröri poolt

süüdistusaktis nimetatud ja viidatud ka millist asjaolu tõendi ga tõendada soovitakse te .

Kaitseaktis ei ole kaitsja use kontrolliks ( 8 kd. esitanud taotlust jälitustoimingute seaduslikk t.lk.46-49). Kohtuliku uurimise käigus on prokurör esitanud tõendina ka jälitusprotokollid, kus

on kajastatud varjatud telefonivestluste stenogrammid ning kohtuistungil jälgimise andmed ja

on vahetult toimunud ka jälitus ära toimingute audiosalvestuste kuulamine ning protokollide

sisu neile vastavuse kontroll.

nende Kaitsjal oli võimalus vaidlustada tõendi vastuvõtmine, te

17

seaduslikkus, seega oli igati tagatud poolte võrdsus. Kuid ka kohtulikul uurimisel ei ole kaitsja vähimalgi määral tõstatanud küsimust jälitustoimingu läbiviimise, toiminguks loa taotlemise ja

andmise lubatavuse osas Kaitsja pole ega jälitusprotokolli kui tõendi seaduslikkusest. tõendi vastuvõtmisele mingeidki vastuargumente esitanud ( 9 kd. t.lk. 64-65).

Enne kohtulikke vaidlusi on kõik menetlusosalised, sh. K.L i kaitsja - , saanud

võimaluse esitada taotlusi ja täiendusi kohtuliku uurimise osas, kuid ka siis ei ole kaitsja tõstatanud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli küsimust vaid on olnud nõus kohtuliku uurimise lõpetamisega ( 12 kd. t.lk. 16). Seega on antud juhul maakohtus olnud tegemist olukorraga, kus kaitsja ei ole üle aasta kestnud

kohtumenetluse käigus tõsta nud jälitustoiminguga saadud t ta eabe kui seadusliku ja lubatava

tõendi küsimust ega ole esitanud kohtuliku uurimise käigus taotlust jälitustoimingu alusteks olevate lubade kontrolliks.

Kohtuistungi protokollidest nähtuvalt, jälitusprotokolle prokurörilt vastu võttes ja neid kohtuistungil vahetult uurides, ei tekkinud kohtul jälitusprotokollide kui tõendite pinnalt nende

seaduslikkust puudutavaid kahtlusi. Kohus ei tuvastanud ebaselgusi ega puudusi, millised

kohustaksid maakohut omal algatusel läbi viima jälitustoiminguga tõendite kogumise seaduslikkuse kontrolli.

Kaitsja on nimetatud küsimusele viidanud alles kohtuvaidlustes ja taotlenud kohtul nõupidamistoas vastav kontroll läbi viia. Analoogse viite teeb kaitsja ka apellatsioonis, heites

maakohtule ette

taotluse tähelepanuta jätmist.

Kolleegiumi veendumuse kohaselt, ei ole antud juhul kaitsja etteheited asjakohased kuna vastavalt KrMS § 3051 lg 2 saab kohus rajada otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud

tõenditel. Asjaolu, et jälitustoimiku materjalidega tutvumiseks õigustatud isikute ring on

piiratud, ei tähenda, et nende käsitamine otsuses on võimalik juhul, kui ne kohtuliku uurimise id

käigus ei esita . ta

Kolleegium leiab, et kuigi kohtul oli seadusega antud lus kas siis kohtuliku uurimise võima

uuendamiseks KrMS § 302 või kohtuliku arutamise uuendamiseks rMS § K 307 alustel, kuid

kui sellekohast ja õigeaegset taotlust ei esitata ja kui kohus selleks alust ei näe, pole ise

eeltoodud õiguse realiseerimata jätmine kohtule etteheidetav.

9.6. Kuivõrd K.L i itsja on apellatsioonis uuesti tõstatanud jäl - ka itustegevusega seotud

lubade seaduslikkuse küsimuse, siis apellatsioonikohus saadud teabe seaduslikkust

jälitustoimiku põhjal ning esitab siinkohal ka sellekohased järeldused. kontrollis

Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et jälitustoimiku materjalidest nähtub, et F.M , kaitsja Jaak Siimu osavõtul, on tutvunud jälitustegevusega kogutud andmetega vastavalt

taotlusele ning isikut puudutavas osas. Samuti on jälitustegevusega kogutud andmetega tutvunud K.L vastavalt tema soovile.

Kaitsja on seadnud kahtluse alla jälitustoiminguga tõendite kogumise lubatavusele seonduvalt isiku põhiõiguste riivega. Siinkohal osutab kolleegium Riigikohtu poolt sedastatule sellest, et

kuna ing tekitab reeglina ka korruptsioon kahjustab riigivõimu ausat ja õiguspärast toimimist n

konkurentsimoonutusi, mis omakorda tähendab võrdse kohtlemise põhimõtte (PS § 12 lg 1

esimene lause) rikkumist, on korruptsiooni vältimine, sh abstraktse korruptsiooniohu

vähendamine õigusriiklikult aktsepteeritav põhiõiguste piiramise põhjus. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on korruptsiooni vältimise kui põhiõiguste piiramise

eesmärgi kohta märkinud, et piirang, mille eesmärgiks on avaliku korra kaitse ja kuriteo tõkestamine, on legitiimne (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-10-02).

18

KarS § 293 ja § 297 tunnustel alustatud menetluse puhul andis toimingute tegemise ajal

kehtinud KrMS § 110 lg võimaluse jälitustoimingutega tõendeid koguda. Kehtiv 1 seadusliku

KrMS § 1262

näeb ette jälitustoimingu tegemise alused ja lg 2 on ette nähtud jälitust -s oimingu t

egemise õiguse, kui on tegemist muuhulgas ka KarS § 293 ja § 297 nimetatud kuriteoga.

Toimingute tegemise ajal kehtinud KrMS § 110 lg-le 1 kohaselt on kriminaalmenetluses

lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud. Kolleegium leiab, et aususe kohustuse rikkumisega seonduvad kuriteod, kus süüteo subjektiks on ametiisik, kus tehakse kõik varjatuna, on tõendite kogumine sisuliselt võimatu muude kui jälitustoimingutega.

KrMS § 114 lg sätestatud nõue( kehtiva KrMS § 126 -s 1 oli 4

lg 1), mille kohaselt vaatab

eeluurimiskohtunik läbi jälitustoimingu põhjendatud taotluse ning sellest lähtuvalt võib

kas anda jälitustoimingu loa või selle andmisest keelduda.

Ringkonnakohus kontrollides eeluurimiskohtuniku poolt toiminguteks lubade andmise määruseid, leiab, et nendes on käsitatud toimingute lubatavuse seaduslikke eeldusi ja esitatud

motiivid miks kohus leiab, et jälitustoimingute läbiviimise vajadus kaalub üles isikute põhiõiguste riive.

Jälitustoimiku andmete kohaselt on kehtinud KrMS § 118 ja käesoleval ajal kehtiva KrMS § 1267 ettenähtud korras tõendi kogumise luba prokuratuuri poolt taotletud ja pädeva kohtuniku

poolt antud kokku kestusega vastavalt 01.10.2009-17.10.2009, 10.05.2010 -09.06.2010,

09.06.2010 -09.07.2010, 09.07.-08.08.2010, so

3 kuud ja 16 päeva. Jälitustoimingud on

teostatud kohtu poolt antud lubade toodud ajavahemikel. Kohtule alusel ning nendes ära

esitatud ja tõendina käsitatud jälitusprotokollis kajastatud andmed vastavad jälitustoimiku materjalides kajastatule.

Kehtinud KrMS § 115 ja kehtiv 1265

tiva ettenähtud jälitustoiminguteks oli menetlust juh

prokuröri poolt antud kaks luba toimingute tegemise kestusega korraga 1 kuu, so vastavalt 10.05-09.06.2010 ja 09.06-09.07.2010 kokku 2 kuu jooksul ja samadel alustel juhtivprokuröri

poolt veel 1 kuuks ajavahemikul 10.07.-10.08.2010, seega kokku 3 kuu jooksul. üks luba

Lubade alusel ning lubades ettenähtud tähtaja jooksul on toimunud erinevatel üksikutel päevadel K.L i varjatud jälgimine. -

Prokuröri lubades ettenähtud toimingute aeg langeb suuresti kokku juba kohtu poolt antud jälitustoimingute tegemise ajaga, ületab seda vaid 2 päeva.

Seega pole alust perioodi hinnata ülaltoodud lubade alusel toimunud jälitustegevuse ebamõistlikult pikaks või ajalisest faktorist lähtuvalt liialt intensiivseks.

Kolleegium, tutvunud jälitustoimikuga leiab, et jälitustoimingud on läbi viidud vastavalt kohtu lubades või pädeva prokuröri poolt antud lubades ettenähtud toimingutena, lubade alusel ning nendes esitatud perioodi jooksul.

Kohtukolleegium leiab, et kohtule esitatud ja kohtu poolt arvestatud jälitusprotokollid on KrMS § 1261

lg 4 sätestatu kohaselt seaduslikud tõendid.

J endis kajastatud teabe älitustoiminguga saadud tõ usaldusväärsust pole kahtluse alla seatud. Nendele on viidatud ja usaldusväärsete tõenditena käsitatud ka apellatsioonides.

9.7. - K.L-i kaitsja on nn. K Projekti episoodis süüdimõistva otsuse vaidlustamisel leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses.

Kaitsja poolt tõstatud küsimus , et K.L ile - ele ei ole kvalifitseeriva tunnusena

inkrimineeritud pistise võtmist grupis, osutab kolleegium, et kaitsja on ka ise apellatsioonis

19

märkinud, et vastavalt KrMS § 268 lg 1 sedastatud põhimõttele toimub kohtulik arutamine ainult süüdistusakti järgi.

Edasi on kaitsja teinud viited iga isiku õigusele viibida oma kohtuasja arutamise juures ja õigusele olla detailselt informeeritud süüdistusest ja õiguslikust kvalifikatsioonist. Kohtukolleegium saab vaid jagada kaitsja vastavaid seisukohti, kuid leiab, et nende esitamine ei põhjenda K.L i kaitseõiguse rikkumist. Nimelt on K.L saanud osaleda teda - puudutava kriminaalasja arutamise juures ja talle on tagatud ärakuulamisõigus. Puutuvalt MS suhtes materjalide eraldamist ning viimase süüdimõistmist kokkuleppemenetluses, kolleegium

osutab, et

MS on K.L i kriminaalasja arutamisel tunnistajana ülekuulatud ja kõik - menetlusosalised on saanud teda ristküsitleda.

Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-109-12 märkinud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa.

Kolleegium leiab, et süüdistusakti pinnal on võimalik aru saada millised olid need t etteheidetavad teod, mis prokuratuuri hinnangul annavad aluse tuvastada kuriteo tunnused ka

K.L i tegevuses. Kohtukolleegium - i seisukohalt asjaolu, et prokuratuur ja kohus ei

tuvastanud K.L i ja käitumises kaastäideviimist ega tunnistanud K.L - MS

süüdi veel ühes koosseisulises raskendavas asjaolus, pole kolleegiumi arvates hinnatav

süüdistuse konkretiseerimatuse ega süüdistatava na informeerimatusena. Siinjuures peab kolleegium vajalikuks osutada, et KrMS § 268 lg 6 annab kohtule võimaluse

kohtulikul uurimisel tuvastatud faktiliste asjaolude muuta kuriteo kvalifikatsiooni. st lähtuvalt

Antud juhul pole kohus leidnud alust jõuda järeldusele, et K.L i tegevusele peaks -

andma prokuratuuri seisukohast erineva hinnangu, seejuures veel poolt süüdistusaktis esitatud süüdistust raskendavalt.

Arusaamatu on kaitsja apellatsioonis esitatud sei koht, et kuna

su MS on juba süüdi tunnistatud siis K.L i süü küsimuse tuvastamisel tuleb muuhulgas lähtuda välistamismeetodist - -

kohtuotsuse põhjendustest peavad kajastuma ka argumendid selle kohta, mille alusel kohus leiab, et tegu ei saanud toime panna juba sama teo eest süüdimõistetud isik

Kolleegium märgib, et tise võtmises süüdi tunnistatud. K.L i- MS ongi tema poolt pis

poolt toimepandud tegu ei saa karistusõiguslikult omistada MS-le.

9.8. F.M-i ja AS-i Signaal kaitsjad on leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud

menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes kuna on rajanud süüdimõistva kohtuotsuse

konkretiseerimata s

üüdistusele.

Kuivõrd süüdistuses puuduste kõrvaldamine ning süüdistuse sisustamine apellatsioonikohtu

poolt tooks kaasa on - KrMS § 14 lg s 1 sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtte eiramise, pole nimetatud rikkumise tuvastamisel apellatsioonikohtu poolt selle kõrvaldamine võimalik.

Kaitsjad, on leidnud, et süüdistusaktis peab täpselt kirjeldama süüdistatavale omistatavat

tegevust, , tuues koos karistusseadustiku vastavate sätete ära näitamisega välja asjaolud mille

põhjal isiku käitumine moodustab kuriteo. Prokuratuur on kõnesolevat põhimõtet eiranud ja maakohus pole sellekohast põhistust esitanud.

Kolleegium nõustub apellantidega, et isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse ning

kohaldat s on av säte ei tohi olla tema jaoks üllatuslik. Samas kolleegium märgib, et süüdistuse

piisava selgusega esitatud faktilised asjaolud, millised riikliku on isiku süüdistaja seisukohalt karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Samuti on ära toodud süüdistatava käitumise aspektid,

mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu ning millised tõendid prokuröri arvates kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid.

20

P t seisu istise andja ja võtja vahel süüdistuse pinnal ja tõendite kogumi põhjal süüteokoos

realiseerimiseks vajaliku ekvivavalentsussuh poolt te tõendatus on kohtu nõupidamistoas lahendatavaks küsimuseks. Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-83-10 on märkinud, et süüdistus ei pea ega saagi sisaldada

asjaolusid, millest oleks tuletatav isiku karistamise aluseks olevate asjaolude olemasolu põhjendus. Põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses (KrMS § 312 p 1), mitte aga süüdistuses endas.

Kaitsjate viited võlaõiguse normidele süüdistuse ebakonkreetsust ei põhjenda nagu ka kaitsjatele arusaamatuks jääv küsimus miks peaks keegi maksma pistist. Ka kaitsjate seisukoht,

et süüdistuses pole piisava selgusega kajastatud milles ametiisiku poolsed ja AS Signaalile

kasulikud teod konkreetselt seisnesid, näitab eelkõige kaitsjate tõlgendust pistise andmise koosseisu realiseeritusele aga mitte asjaolule et süüdistus pole arusaadav ega võimalda tagada kaitseõigust. Siinjuures kolleegium apellatsiooni väliselt osutab, et kuigi käesolevaks ajaks on KarS § 297 lg 2 muudetud, siis samadel alustel on F.M i karistusõiguslik vastutus ette nähtud kehtiva - KarS § 297 lg 2 p 1 järgi.

Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et kohtuotsuse ja apellatsioonide pinnalt ei ole tuvastatav

kriminaalm , 12 ja lg 2 enetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ning kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks.

10. F.M-i ja AS Signaal kaitsjad on lisanud apellatsioonile Maksuja Tolliameti

kontrollakti, kontrolli lõpetamise teate ja Kaitsepolitsei poolt koostatud ülevaate. ameti

Apellatsioonikohtu istungil taotlesid kaitsjad tõendite kohtutoimiku õtmist materjalide juurde v ja tõenditena arvestamist.

Esmakordselt alles apellatsioonikohtule tõendite esitamise osas märkisid kaitsjad, et Maksuja Tolliameti poolt oli koostatud dokumendid vahetult enne maakohtu otsuse kuulutamist,

mistõttu ei olnud neid võimalik maakohtule esitada. Kaitsepolitseiameti poolt koostatud dokumendi esitamisel takistusi ei olnud, kuid kaitsjad maakohtule ei esitanud. Leiavad, tõendit

et tõend on vajalik kuna kohus ei saanud õigesti aru toimunud tehingute majanduslikust iseloomust.

Prokurör vaidles tõendite vastuvõtmisele ja arvestamisele vastu. Maksuja Tolliameti poolt koostatud dokumendid pole puutumuses pistise andmise asjaoludega. Kaitsepolitsei poolt koostatud dokument ei vasta vormilistele nõuetele ega oma tõenduslikku tähendust.

KrMS § 318 lg 6 esitatu seab piirangud maakohtus uurimata jäetud tõendite vastuvõtmisele

apellatsioonikohtu poolt ja kehtestab uue tõendi esitamise võimaluse üksnes siis, kui poole poolt oli esitatud tõend maakohtule kuid maakohus ei võtnud seda vastu või kui ta ei saanud tõendit maakohtus esitada temast mitteoleneval mõjuval põhjusel.

Eeltoodu alusel p

istise andmise skeeme ja käsitsi märkusi sisaldav õiend apellatsioonikohtus lubatud tõendina käsitamisele ei kuulu. Kaitsjad ei ole maakohtule nimetatud õiendit esitanud,

mingit erandlikku asjaolu, mis oleks välistanud õiendi õigeaegset esitamist kaitsjad esile ei toonud. Maksuja Tolliameti poolt väljaantud dokumendid on tõepoolest koostatud ajal, mil maakohus

oli nõupidamistoas, seega ei o el võimalik neid maakohtus esitada, mistõttu saab lnud kaitsjat sellist asjaolu hinnata mõjuvaks ja erandlikuks ja muudab apellatsiooni lisana tõendi esitamise taotluse põhjendatuks.

21

Kaitsjad selgitasid, et ameti AS- H tõendid kinnitavad nii F.M i ütlusi kui asjaolu, et - le tehtud ülekannete kaudu toetati MS poja autospordiga tegelemise harrastust. Tõendi näitavad d

tehingute maksuõiguslikku iseloomu. Maksumenetluse käigus on tuvastatud, et valeandmete

esitamisel kinnipidamiskohustuste oli kaalukeeleks maksuõiguslik aspekt, maksukohustuste vähendamine, mistõttu ei saa nimetatud tegu kvalifitseerida KarS § 345 lg 1 alusel.

Kolleegium märgib, et kuna kaitsjate poolt tõendite esitamine õigeaegselt maakohtule oli

võimatu ning kaitsjad on esitanud oma põhjenduse ka tõendite tähtsusele vaidlustatud kriminaalasjas, kuuluvad nimetatud tõendid vastuvõtmisele ja hindamisele apellatsioonikohtu

poolt koos apellatsioonis esitatud

. väidetega tõendeid käsitavas otsuse osas

11. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et K.L, töötades ajavahemikul 24.04.2006

kuni 10.09.2010 Tallinna Transpordiameti liiklusteenistuse liikluskorralduse osakonna

juhatajana, kuriteokoosseisuks vajaliku subjekti oli ametiisik KarS § 288 lg 1 mõttes, mistõttu

tuvastatuse osas kolleegiumi pool

t põhistuse esitamise vajadus puudub.

12. Kaitsja poolt on vaidlustatud K.L-i süüdimõistmi 23.05.2010 OÜ ne tema poolt T

juhatuse liikmelt - pistise ses V -le . PS lt võtmi MTÜ

Apellant, esitades kohtu poolt selles episoodis uuritud tõendite loetelu, märgib, et puudub

mistahes selgitus, miks kohus hindas . K.L i ütlused eluliselt mitteusutavateks - Kolleegium sellise etteheitega nõustuda ei saa. Vastavalt kohtuotsusele ( 13 kd. t.lk. 106-109)

on maakohus süüdistatava poolt ristküsitlemisel antud ütlused

otsuses kajastanud. Samuti on

esitanud selles episoodis nii ülekuulatud isikute ütlused kui ka kohtule esitatud ja vahetult uuritud kirjalikud tõendid. Samuti on ( otsuse lk 70) kohus andnud tõenditele, s.h. süüdistatava

ütlustele järgi nagu kohustab KrMS § 61 lg 2, hinnangu nende kogumis, oma siseveendumuse mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist,

millisele tõendile tugineda. Kohus on põh K.L i ütlus - jendanud miks pole ed

käsitatavad ldusväärse tõendina, mistõttu kaitsja vastupidised väited pole otsuse usa ga kooskõlas.

Kaitsja märgib apellatsioonis, et puudub vaidlus väljastatud arve-saatelehe nr 61 seonduva ja K.L i ja - PS suhtlemist puudutavate tuvastatud faktiliste asjaolude osas. Seega on vaidlusteta tõendamist leidnud, et OÜ 2010 aasta mais teostas T Paldiski mnt ja

Piibelehe ristmikul asfalteerimistöid. Selleks oli vajalik kooskõlastada TTA ajutine

liikluskorralduse skeem. Osa juhatuse liige ühingu PS ametiisiku K.L-i pöördus õiguspädeva

poole lõppkokkuvõttes kooskõlastuse saamiseks. skeemile Kokkusaamisel 19. 05. 2010 tegi aga K.L PS-le ettepaneku V sponsoreerimiseks, pakkudes välja, et summa võiks olla 15 000 krooni.

Tunnistaja

MM ütlustega on tõendatud, et K.L tuli spordiklubisse ja ütles, et Tallinna Ralli registreerimiskulutuste katteks on vaja arve koostada. Tuvastatud on ka, et K.L i -

palvel koostas spordiklubi V nimelt arve saatelehe nr 61( 5 kd. t.lk. 58) VM , sisult ebaõige –

mille alusel 23. 05. 2010 kandis T tehnika PS OÜ arvelduskontolt spordiklubile üle

remonttööde eest , milliseid töid tegelikkuses ei tehtud ja mis raha oli mõeldud 18 000 krooni

K.L-ile( 7 kd. t.lk. 189-190, 192-193). Kaitsja on apellatsioonis märkinud, et antud juhul ei ole vaidluse all, et K.L koostas ja kooskõlastas Piibelehe tänava ja Paldiski mnt liikluskorraldusskeemi. Seega on vaidlusteta

tõendatud siku tegevus, millega on süüdistuses sisustatud süüteokoosseisuks vajalik ka ametii

ametiisiku ne . tegu õiguspära

22

Kaitsja on leidnud, et antud episoodis puudub süüteokoosseisuks vajalik ekvivalentsussuhe, kuna mõlemad osapooled on rääkinud mitte pistisest vaid Ü sponsorlusest ning O T jaoks oli

tegemist rutiinse kooskõlastuse saamisega. Pole ühtegi tõendit selle kohta, et 19.05.2010

kokkusaamisel lepiti kokku, et 18 000 krooni on vastutasu liikluskorralduskeemi koostamise

ja koo

skõlastamise eest.

Kohtukolleegium , et märgib süüteokoosseisu realiseerimiseks ei olegi vaja konkreetset

kokkulepet pistiseandja ja - võtja vahel, piisab sellisest seosest, mille puhul andja saab ametiisiku poolt vastuteenusena üleantu poolt mingi talle kasuliku teo. Samas kolleegium peab

vajalikuks osutada, et vaidlus puudub selles, et mõlemapoolselt kasulikule kokkuleppele ka

jõuti. Sellisele järelduse järgmisel päeval helistab ks annab aluse asjaolu, et K.L PA-

le, et viimane aitaks liiklusskeemi koostamisel. Kui , siis PS gi tunnistaja poole ei pöördutud tõendatud on, et liikluskeemi kooskõlastas K.L. Samuti tagas K.L isiklikult, et V poolt ja nimelt koostatakse sisult ebaõige arve ning viis selle PS-le maksmiseks. Asjaolu,

et summad ei läinud kõik isiklikult K.L-ile vaid kasutati osaliselt temaga seotud spordiklubis, pole koosseisu tuvastatuse seisukohalt oluline.

Koosseis on täidetud, kui ametiisiku pädevus ja pistiseandja tegevusala annavad aluse

tuvastada kokkupuuteid, kus ametiisiku poolt on võimalik andjale kasuliku vastuteenuse

osutamine. Asjaolu, et ametiisik võtab läbi kolmanda isiku, vastu vara oma kauaaegselt tuttavalt, pole antud juhul vastutust välistavaks asjaoluks.

Jälitusprotokolli kohaselt on K.L huvitatud poolt raha ülekande tegemisest. PS

Helistades - : Aga PS PS le küsib K.L: A, millal sa selle kande teha saad, homme? homme õhtul vist, mul on homme matused……. K.L: Aga… noh, tee mingil mõistlikul ajal see siis ära. PS

: Hästi. K.L: Ja siis, siis räägime mismoodi sa selle tagasi saad. PS

: Okei, Hüvasti. K.L: Kindlasti saad. Okei. Aitäh.

Tuvastatav on, et

PS vajas, Facio Ehitus AS alltöövõtjana, asfalteerimistööde teostamiseks

ametiisiku K.L-i lusskeemi. Asjaolu, et tegemist oli rutiinse poolt kooskõlastatud liik

kooskõlastusega, pole koosseisu tuvastamisel oluline, kuna tuvastatav on konkreetse liikluskorralduskeemiga seonduv tegevus ja ametiisiku poolt tehtud konkreetse ettepanekuga

kindl

ale summale raha ülekandmiseks.

Kolleegium peab teo vajalikuks märkida, et KarS § 293 teokoosseisu täidetuse seisukohalt

tuvastamiseks piisab, kui ametiisik loeb end seotuks vajadusega teatud valdkonnas mingis

kindlas suunas tegutseda jutlus, et pistis on ning kui ametiisikul on pistise andjal on ühine ku vastuteene ametialase teo eest.

Kohtukolleegium leiab, et nimetatud asjaolud on tuvastatavad, mistõttu kaitsja väide, et tegemist oli toetusega või sponsoreerimisega ei muuda kohtu järeldust, et K.L i poolt - toimepandus on tuvastatavad talle inkrimineeritud kuriteokoosseisu tunnused.

13. Kaitsjate poolt on vaidlustatud -i Signaal ja selle juhataja F.M-i

AS süüdimõistmine

MS- s ning

AS Signaal le ja K.L ile pistise andmise K.L i süüdimõistmine - -

juhataja F.M ilt pistise võtmises süüdimõistmine. -

13.1. Antud juhul puudub vaidlus selles, et F.M kandis regulaarselt süüdistuses esitatud

ajavahemikul jaoks, viimase poja spordihuvi teotuseks, AS H arvele erinevaid MS

rahasummasid. Apellatsioonis on, , viidates F.M i ütlustele märgitud, et tegemist oli - MS ettepanekul ja kokkuleppel tema poja kardispordi harrastuse toetamisega. Erinevate ülekannete tegemine on maakohtu otsuses loetud tõendatuks mitte ainult ülekuulatud

isikute ütlustega tunnistajatena ülekuulatud ütlustega , sh MS ja AS H juhatuse liikme

AO vaid

23

ka kohtule esitatud kirjalike tõenditega, eelkõige AS H raamatupidamises kajastatud dokumentidega, arvetega, aktidega.

Maakohus on ele tuginevalt L tõendit ja eelkõige OÜ arvelduskonto väljavõttele ja selle

vaatlusprotokollile ( 7 kd. t.lk. 178-179) tuvastanud, et AS Signaal on kandnud ka L OÜ kontole 07.05.2010 aastal 162 000 krooni, selgitusega „ Arve nr 100415“ ja 06.08.2010 aastal

297

600 krooni, selgitusega „ arve nr 100719“.

Eeltoodud summade ülekandmist pole kaitsjad vaidlustanud. Küll on aga kaitsjad mõlema

ülekande osas leidnud, et puuduvad igasugused tõendid sellest, et äriühingute juhatuse

liikmete, F.M-i , ja K.L-i MS vahel oleks pistisesummade üleandmise korraldamise osas olnud kokkulepe. Kolleegium osutab, et kaitsjate vastavasisuline väide on vastuolus nii viidatud F.M i kui - tunnistajate ütlustega ning kirjalike tõenditega. Asjaolu, et raha ülekandmine AS Signaal poolt

toimus kokkuleppeliselt H juhatuse liikme vahel on tunnistanud nii süüdistatavate kui AS AO selgelt nii F.M kui AO kui MS. Süüdistuses etteheidetavate ja kohtuotsusega tuvastatuks loetud summade ülekandmine saigi vaid toimuda asjaosaliste kokkuleppe alusel kuna seda tehti

teadvalt tegelikkusele mittevastavate ja ebaõigeid fakte kajastavate arvete, aktide alusel Väide, .

et isikute vahel sellisel viisil rahade liikumise osas kokkulepe puudus on täiesti ainetu ja vastuolus kõikide vahetult uuritud tõenditega. Kohtukolleegium märgib uuesti, et süüteokoosseisu realiseerimiseks ei ole vajalik tuvastada

konkreetset kokkulepet pistiseandja ja -

võtja vahel. Koosseis on täidetud, kui ametiisiku pädevus ja pistiseandja tegevusala võimaldavad teha järeldusi ostetud teenuse laadi kohta ja

annavad tunnistust asjakohastest suhetest. Kui on tuvastatav kus ja mis laadi asjades võib ametiisiku poolne vastutulelikkus realiseeruda on koosseis täidetud.

M htunud kaitsjate poolt viidatud tunnistajate aakohus on süüteokoosseisu tuvastamisel juba lä ütlustest, on neid kohtuotsuses koos teiste tõenditega analüüsinud, mistõttu on ainetud kaitsjate

etteheited, et kohus on jätnud tunnistajate ütlused tähelepanuta. Samuti on andnud oma

hinnangu süüdistatavate ütluste usaldusväärsusele ning kaitsjad ei ole kohtu järelduste ebaõigsuse osas veenvaid argumente esitanud.

Nii on andnud i JS ütlus , et tema poole pöördus K.L palus abi mõnede arvete , kes

tasumisel. Kinnitas, et saab teha vastuarved -le K- - Signaal talle antud JS AS Pr le ojekt või AS summade ulatuses. Arvetel teenuse sisustamisel kasutas neid töid, mida tema äriühing oli varem teinud, et raamatupidamises ei kajastuks eraldi. Tööde nimed mõtles tema välja. Esitatud arved

olid R

poolt väljastatud, tema ütles arve sisu, summad lihtsalt kajastusid. Nimetatud summade osas vastuarve sisu saadeti talle e-maili peale, kus olid nimed ja summad.

Arved tulid -st K-Projekt F.F-i e- AS-st Signaal F.M-i e- AS maili pealt või maili pealt. Nendeks andmeteks olid töö nimi ja summa, mida tuleks arvele kanda. Tegelikult neid töid pole need äriühingud tellinud ega OÜ L poolt tehtud. Siinjuures on tõenditena vahetult uuritud ka tunnistaja poolt ja süüdistuses äranäidatud arvesaatelehti, millede osas on tunnistaja andnud ütlusi, et need pärinevad OÜ L raamatupidamisest, on tema originaalallkirjaga, kuid arvetel nimetatud töid ei ole osaühing teinud ja tema poolt

koostatud vastuarved sisaldavad valesid andmeid. Rahade liikumiste palved tulid täiesti

kaootiliselt, selgitusi ei antud ja ta ka ei küsinud. Võltsitud arvete vastuvõtmise ja ka

koostamisega oli tegemist ka AS Signaali ja IK-ga seonduvalt. IK ei ole teinud OÜ- L mingeid le töid. K.L palus, et ta tasuks arveid esmalt oma vahendite arvelt, kuid hiljem saab need tagasi. 2010 aastal kevade poole pöördus K.L järjekordselt tema poole ja rääkis, et

oleks vaja tasuda mõned arved ja raha kantakse tagasi temaga võetakse . Arve esitab , IK

ühendust ning saab väljastada arve AS 000 või 125 OÜ L -le Signaal. Summa oli kas 100 000

tuhat, täpselt ei mäeta summa ütles . Tema andis edasi töö nime , K.L tused, tegi seda

24

e-maili teel -le. -le Signaal. AS-le Signaal arve sisu IK Ilmselt pärast koostas ta vastuarve AS saatis talle e-maili peale F.M ja tegemist oli mingite jooniste koostamise eest, mida OÜ L ei ole teinud.

Vahetult uuriti L 30.07.2010 arvet nr 100719, mis oli esitatud AS-le Signaal ja milles oli OÜ

teostatud tööks eekattemärgistuse teostusjooniste koostamine juunis 2010 ja rida tänava t

nimetusi. Summaks 297 600 krooni. Nimetatud töid ei ole OÜ L teinud. -le maksis 125 000 IK

krooni, kuid vahe läks AS- H. Ka see arve tuli e-mailiga AS- H. Arvete sisu saatis tema le st töödest, mida osaühing on erinevates kohtades teinud, sisuks olid liiklusloendused, mida AS H kindlasti ei ole teinud. Kõik summad on OÜ L tagasi saanud ja need on saadud AS-st Signaal.

arvatavasti AS- L le Signaal esitatud arvete sisuks olid liikluskorralduslik töö, mida ei ole OÜ AS-le Signaal teinud. E-maili teel tulid andmed F.M-ilt.

Nimetatud e-maili teel suhtluse osas on kohtuistungil vahetult uuritud kohtule esitatud

kirjalikke ahel ei ole sellest F.M-iga tõendeid. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et omav

sõnakesti räägitud suuliselt (10 kd. t.lk. 95-108) .

Samuti on maakohus tuginenud tunnistaja

AO TO poolt kohtuistungil antud ütlustele ning

ütlustel , millised on mõlemad refereeritud otsuse lk 75 e . AO on andnud ütlusi, et temal oli MS-

ga kokkulepe, et tema esitab arveid firmadele, millised teatas ja seda koos summadega MS . Tunnistaja osa oli arvete esitamine ja kui oli vaja mingeid arveid tasuda, siis tasus. Ettevõtted

kelledele ta koostas valed arved olid AS Signaal, L ja AS K- OÜ Projekt. Arve koostamine käis

MS kaudu, tema ütles mis firmale milline arve tuleb esitada ja

MS ütles ka arve teksti. Selleks,

et paberid oleksid kõik korrektsed, koostasid nad ka tööde üleandmis vastuvõtmisaktid. - Tema esitas arveid firmadele, kes neile pidid summad tagasi maksma.

Kohtuistungil on vahetult uuritud tõendina vaatlusprotokollis kajastatud AS- Signaal esitatud le

AS H arved, milliste osas tunnistaja on kinnitanud, et tekst ja summa tuli poolt, tema lasi MS raamatupidajal koostada arved. Need on aktid ja arved, mille alusel on AS Signaal teinud tema

ettevõtte kontole ülekandeid Signaal või K ti töötajatega MS jaoks. Tema vahetult AS -Projek

ei suhelnud. Nendele firmadele ei ole tema äriühing teinud töid. ga oli sama skeem. Jälle L-

andis juhiseid ( 9 kd. t.lk. 128-136). MS

Tunnistaja , kes tegeles AS H raamatupidamisega on kinnitanud, et AS Signaal tegi AO ülekandeid äriühingu arvele tõi ise arve ettevõttesse MS jaoks. MS mustandid , arvete peale oli juhataja märkinud M nime ( 9 kd. t.lk.136-138). Tunnistaja TO on andud ütlusi, et isa ettepanekul kohtus ta F.M-iga, kes andis talle paberi, mille peal oli loetelu mingitest töödest ja mingid numbrid. Tegemist oli nagu informatsiooniga, neid töid ta tegelikult ei pidanud tegema vaid ainult ütlema et on need AS H all teinud. Tema sellesse ei süüvinud kuna ei tahtnud ennast sellega siduda, tema ei ole AS-le Signaal mingeid töid teinud ( 9 kd. t.lk. 139-140).

AS Signaal poolt läbi OÜ L

MS ja K.L i jaoks rahade ülekandmise osas on maakohus -

seaduslikult tug

inenud usaldusväärseks tõendiks tunnistatud ütlustele, et nimetatud JS

osaühingu kaudu rahade ülekandmine toimus sama skeemi alusel kui AS H. Eeltoodud JS ütlustega on kinnitust leidnud, et arved, mida tema siis esitas K.L i jaoks ülekantu - d

summade katmiseks on ta kõik tagasi saanud AS Signaal poolt. Kusjuures arve sisu ehk te

teostatud tööd ja summad, mida ta pidi siis arvele kandma edastati talle elektrooniliselt K.U

poolt L ud. , tegelikkuses OÜ arvetel nimetatud töid AS Signaal ei tein

Viimase asjaolu on maakohus seaduslikult

kinnitavate tõenditena käsitanud jälitusprotokollis kajastatud F.M-i ja JS vahelist vestlust ja ka sellele järgnevat elektroonilist kirjavahetust,

millistest andmetest nähtub idates K.L ile palub - , et F.M on isikuks, kes vi

koostada arve, kusjuures saadab arve sisu osas ettekirjutused. Tegemist ei olnud

JS

initsiatiiviga ega OÜ poolt tegelikult teostatud tööde eest tasumisele kuuluva arvega. L

25

K.L i jaoks soetatava sõiduauto eest maksmiseks koostas ja väljastas FIE OÜ - IK L

juhatuse liikme

esitamiseks tegelikkusele mittevastavad kaks JS juhendamisel osaühingule

arvet, mille alusel tegi

JS L arvelduskontolt IK arvelduskontole kokku summas OÜ ülekanded 125 000 krooni: 27.07.2010.a. ülekanne summas 85 000 krooni selgitusega “Arve nr.25/072010 T8 loendused”, 29.07.2010.a. ülekanne summas 40 000 krooni selgitusega “Arve nr.26/072010

T1 ja Sillamäe loendused” (7 kd. t.lk. 178-179).

FIE

- L laekunud summa 125 000 k

IK lt RT kandis omakorda OÜ rooni viies osas üle

arvelduskontole ( 7 kd. t.lk. erinevatel päevadel selgitusega “rallyauto BMW osaline makse 160-161).

Tunnistaja on RT ( 10 kd. tl 40-44) tema abikaasa nimel oleva MT kohtuistungil andnud ütlusi

sõiduauto BMW K.L ile müümise asjaolude kohta ja maakohus on - reg XXX XXX

nimetatud tunnistaja ütlus analüüsinud ( otsuse lk. 78). i

Tunnistaja

RT ütlustega riimuvaid ütlusi on andnud , kes on selgitanud, et temale selgitas IK

auto müügiga seonduvat 000 krooni, veel ütles RT, et tema arvele peaks tulema 125 IK RT talle, et K.L-i saa sularahas maksta, vaid ta kannab L OÜ arvelt. K.L helistas

talle ja rääkis päris kaudselt kuidas ja mis, et temaga võtab ühendust ise, võis

JS -olla, et tema

– võttis ise ga ühendust, viimasega ta ise kunagi isiklikult kohtunud ei ole.

IK JS- Kirjutas alla

JS poolt saadetud kahele arve liiklusloenduste kohta teeobjektidel. Viimane saatis talle kaks le tööde vastuvõtmise akti üks oli Ida-Virumaal (Liiklusloenduse tee nr 1 Tallinn-Narva ja tee nr

17119 Sõmeru Kabala ristmikul, numbrimärkide loendus Sillamäe sadama sissesõidul, arve -

kuupäev 27.07.2010, väljastatud OÜ) ja teine Tallinna kandis (Liiklusloenduse tee nr 8, L Tallinn-Paldiski ja tee nr 11911 Harku Rannamõisa ristmikul, 27.07.2010) ja siis kirjutas arved koos vastavate summadega vastavalt 85000 krooni ja 40 000 krooni. Kinnitab ta seda, et rahad

laekusid arvete alusel ja raha kandis tema edasi - RT et reaalselt ta eelpool nimetatud le. Märgib arvete alusel liiklusloendustöid teinud ei ole (10. kd 89-93).

Selles kuriteoepisoodis on tunnistajana üle kuulatud MT, kes on samuti andnud selgitusi

ralliauto müümise kohta, on kinnitanud, et volikirju tema välja andnud ei ole, allkirja on ta

andnud vaid nimi on talle tuttav, volikirja, müügilepingule. Kinnitab seda, et K.L imida talle näidati, ta allkirjastanud ei ole. Esiteks ei ole ta perekonna nimi kahe o-ga, samuti ei ole ta pikendanud kindlustust ajavahemikul 27 juuli 2010 kuni 26 juuli 2011.a (11 kd.tl 4-6). Nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses pole alust olnud kahtlusteks maakohtul ega ole

seda ka ringkonnakohtul. K.L i kaitsja poolt märgitu, et le pole süüdistust esitatud - IK- tema ütluste usaldusväärsust ei vähenda. Samuti ei saa nõustuda kaitsja väidetega, et nimetatud auto müügiga seonduva on maakohus

lugenud tõendatuks vaid isikulistele tõenditele tuginevalt. Eelpool on ringkonnakohus juba

viidanud vaatlusprotokollis kajastatud väljavõtetele, millised olid maakohtus tõenditena

arvestatud ning lisaks sellele on maakohtus vahetult uuritud ja otsuses kajastatud ning

arvestatud tunnistaja poo menetlejale e- L IK lt üle antud dokumendid kirjavahetusest OÜ

juhatuse liikme JS- . Samuti on vahetult uuritud ja ka arvestatud ga JS poolt menetlejale üle antud dokumentidega ( 3 kd. t.lk. 183-188).

Kaitsja poolt viidatu sellest, et puuduvad tõendid K.L i kui ametiisiku poolt - JS

eelistamiseks ei oma esitatud süüdistuste osas tähtsust ega mõjuta tunnistaja ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmist.

Kohtukolleegium leiab, et ülaltoodud ja kaitsjate poolt viidatud tunnistajate ütluste alusel,

milliseid kinnitavad vahetult uuritud ja maakohtu otsuses kajastatud kirjalikud tõendid,

eelkõige arved, aktid, kontoväljavõtted, tõendatud on AS Signaal poolt nii -le kui K.L-ile MS

nii ühekordsete rahasummade üleandmi regulaarsete kui ne vahendajate kaudu ning nimetatud summade kättesaamine ametiisikute poolt.

26

13.2. Esitatud süüdistuse ja maakohtu otsuse kohaselt on eelpooltoodud summade puhul

tegemist pistisega kuna

MS ja K.L said F.M ilt äriühingu juhatuse liikmelt, - rahalisi vahendeid vastutasuks selle eest, et nemad oma ametiseisundit ära kasutades, sujuvalt

korraldaksid ja koordineeriksid ja teeksid seda ka tulevikus 23.02.2005.a. Tallinna

Transpordiameti, Tallinna Kommunaalameti ja AS Signaal vahel sõlmitud käsunduslepingust

nr.1-14.2/05/20 „Liikluskorraldusvahendite hooldus ja paigaldus Tallinna linnas“ tulenevaid töösuhteid.

Siinjuures kolleegium, kordamata juba eelpool esitatud seisukohta objektiivse külje täidetusele

esitatud nõuete osas, peab siiski asjakohaseks viidata Riigikohtu lahendis 3-1-1-95-12

sedasta , et ex post facto antav objektiivne hinnang ametiisiku tegude seaduslikkusele ja tule

kasulikkusele pistiseandja jaoks ei pruugi kokku langeda süüdistatavate ettekujutusega

vastavatest asjaoludest teo toimepanemise ajal. Lisaks ei nõuagi pistise ja altkäemaksu koosseisud selle tuvastamist, et tegemist oleks objektiivselt hinnates vara andjale või lubajale faktiliselt kõige soodsama võimalusega.

Maakohtus on tunnistajatena ütlusi andnud Tallinna Transpordiameti ( lühendatult märgitud

TTA) töötajad AH( 9 kd. t.lk. 160-180), KL( 9 kd t.lk. 180-186), ( 186-191, ( 10 kd. t.lk. TK IP

2-12) ke

, llede ütluste alusel jõudis kohus järeldusele, et puudutavalt tööalaseid suhteid näiteks

tööde tellimiste, vastuvõtmiste, osalt ka tasumiste lõplik otsustus tuli kas lt või tema MS-

äraolekul K.L ilt. Seega asjaolu, et töötajatel olid omad töökohustused ja - teatavad

võimalused ja nad täitsid ka tööde tegeliku teostamise osas, ei osaliselt kontrollifunktsiooni

vähendanud ega K.L i pädevust teha lõplikke otsustus - MS i ja - Signaal AS ga

seonduvate otsuste

vastuvõtmist suunata ja korraldada.

K.L i kaitsja kohtu järeldus, et viimasel oli pädevus ja võimalus ka - seisukohalt keelduda tööde vastuvõtmisest mistahes lepingust tuleneval põhjusel, ei haaku süüdistusega.

Kolleegium sellise järeldusega ei nõustu kuna tegemist on süüdistuses äranäidatud töösuh

te

korraldamise ja koordineerimisega. Kusjuures kohtukolleegium jagab riikliku süüdistaja ja

maakohtu seisukohta, et kui lepingulistes suhetes on võimalik ametiisiku poolne diskretsiooniõigus ehk siis võimalus suunata teist poolt mõjutavaid, sh majanduslikku olukorda mõjutavaid otsuseid, seda võimalust ka kasutab ja samal ajal võtab teiselt poolelt vastu hüvesid, antud juhul raha, on tegemist aususe kohustuse rikkumise alase kuriteoga.

Kaitsjate poolt on vaidlustatud süüdistuses äranäidatud ametiisikute poolsete tegude iseloom,

millega on m kitsamalt nendepoolne vastuteene. Kaitsja

ääratletud te väidete kohaselt süüdistuses esitatud ajaperioodil oli TTA eelarveliste vahendite jaotamine erinevate tööde vahel

piiratud rahalise mahuga. Objektide ehituse ja rekonstrueerimise maht objektide lõikes oli

määratletud investeeringute osaga, mida ei saanud MS aktsiaseltsi kasuks muuta. Igakuu se li

hoolduse baashind oli käsunduslepingus fikseeritud. ja K.L i objektiivselt - MS võimalikud summade jaotamised olid piiratud lepingus määratud ühikhindadega. Ühikhindadega fikseerimata tööde eest eelarveliste vahendite jaotamisel polnud tegemist AS Signaal kasumlike tellimustega. Siinjuures viimasele väitele peab kolleegium kohaselt vajalikuks uuesti osutada, et asjaolu, kas

ametiisikule raha andja on juba saanud ametiisiku tegevusest ka majanduslikku kasu, pole

koosseisu realiseerituse aspektist oluline, seda enam, et süüdistuse kohaselt oli vara eest

vastuteene võimalus ka tulevikus. Seetõttu ei ole süüdistust kummutava tõendi ks ks ka kaitsjate

poolt maakohtule ja apellatsioonis esitatud tabelid. Seda enam, et viidatud AS K-Projekt i

alltöövõtu süüdistus põhist ga seonduva osas on maakohus te pinnalt oma use -le Signaal AS kasulikkuse aspektist esitanud.

27

Kaitsjad on oma järelduste osas teinud viiteid ametiisiku otsustusõigust ja AS-i Signaal kasuks otsuste vastuvõtmist piiravatele aktidele, mis siis kaitsjate arvates välistavad koosseisu kuuluva

vastuteene. Kolleegium sellise käsit usega nõustuda ei saa, kuna pistise võtmise l

süüte üksnes ametiisiku õiguspärane ja õigusaktidega okoosseisu moodustabki ehk seadusega lubatud tegu.

MS on kohtuistungil kinnitanud, et oli aasta eelarve, mis oli jagatud kuude lõikes, mis võis

erineda, see oli nende otsustada. Tööde tellimuste esitamise ja vajaduse ettepanekuid tegid

neile ka liiklusteenistuse spetsialistid. Summad või ka järgmisse perioodi üle kanda. Vastutas s rahaliste vahendite piiresse jäämise eest tema ja teiselt poolt F.M.

F.M on kinnitanud, et jooksvate tellimuste esitamise ja tasumise otsustas TTA. Neid tasusid võis tõsta ühest kuust teise, oluline oli, et aasta eelarvest üle ei mindud. Investeeringuid finantseeriti eraldi. Ehitustegevuseks eraldati rahasid objektide kaupa, kuid neist oli võimalik kõrvale kalduda. Kulutamata summade osas on tema teinud erinevaid ettepanekuid tagamaks

aktsiaseltsile lisatöid ja tulu. Ettepanekuid tegi le ja K.L ile - MS- , kellega peeti läbirääkimisi ja kes otsustasid ettepanekute heakskiitmise.

Prokuröri poolt on kohtule esitatud arved ja aktid, kus on

MS ja tema asendaja K.L i - poolt heaks kiidetud ja AS Signaal tasutud käsunduslepinguga katmata tööde eest ning näitavad

ka tasumist tööde eest eraldi, kuigi ühikhindadesse sisse kirjutatud. Selliste need olid juba

aktide se, kinnitamise ja nende alusel arvete tasumise vastuvõtmi lõpliku otsustamise pädevus

oli - MS l ja K.L , kes oma sellise käitumisega võimaldasid AS-l Signaal saada lisasissetulekut ning millega ametiisikud realiseerisid oma kasulikkuse.

Kaitsjad on, viidates isikulistele tõenditele leidnud, et allhanke korras olid tööde tegijateks

oskusteavet omavad ettevõtja , mistõttu puudus ametiisikutel vajadus allhankesse sekkuda d

ning

ki

käsundusleping ei nõudnud kirjalikku kooskõlastamist.

Kolleegium , et kaitsjate viimane v e, ja nimelt, märgib äid et leping ei näinud ette kirjalikku kooskõlastamist, on ekslik. Nimelt kehtestab lepingu p 13.5 muuhulgas, et lepingus ettenähtud ja lepingu täitmiseks vajalikud teated edastatakse teisele poolele kas faksi, elektronposti või tähitud kirjaga.

Lepingust erineval viisil alltäitja kaasamise kooskõlastamine saab siiski toimuda vaid

kokkuleppeliselt. Samas on tegemist olukorraga kus kokku sai leppida F.M ja

MS või K.L. F.M on andnud ütlusi, et isegi kui viimased suuliselt tundsid huvi kes alltöövõtu korras tööd teeb, on ta alati selgituste andmisest keeldunud ( 10 kd. t.lk. 171). Seega on ametiisikute poolt lepingujärgse kooskõlastuse andmine olnud formaalne, kusjuures nende poolt polegi kooskõlastamise andmisel kontrollitud alltöövõtja oskusi ega kompetentsi.

Samuti on kaitsjad jätnud viitamata tunnistajana ülekuulatud A Signaal töötaja ütlustele, S SS

kes on kinnitanud, et tema oli rahulolematu AS K-Proje u vigu. Sellist kti töödega, neis oli palj

asjaolu kinnit

ab ka tõenditena kohtule esitatud elektroonilise kirjavahetuse sisu, kusjuures

rahuolematust on väljendanud ka F.M, kes on lisanud , et selline alltöövõtt oli

MS tahe

ning selline allhange on AS Signaal kasu ( 6 kd. t.lk. 159, 177-179). mlikkust vähendanud

Kolleegium leiab, et nii kui ka kriminaalasja kirjalike süüdistatavate tunnistajate ütlustega kui materjalidega on tõendatud, et rikkumata käsunduslepingus ettenähtut ja ületamata igaaastase

eelarvega määratud rahaliste vahendite piire, oli l ja teda asendaval K.L MS-

ametiseisundist tulenevaid võimalusi võtta vastu otsustusi F.M i ette - panekute osas.

Samuti suunata ja võtta vastu lõplik otsustus A le tööde tellimuste esitamiste ja täitmiste S- osas

ja seda ka TTA spetsialistide poolt tehtud ettepanekute alusel. AS Signaali puudutavad otsustused olid seotud rahaliste vahenditega mida äriühing TTA-lt sai.

Nõustuda saab Signaal poolt tööde vastuvõtmisest ei olnud kaitsjate seisukohaga, et -i AS

võimalik keelduda juhul, kui selleks puudus alus. Kuid ekslik on kaitsjate arusaam, et

ametiisikutel Signaal suhtes TTA poolt üldse sellekohane õigus puudus. Asjaolu, et AS

28

sanktsioone ei kohaldatud

või tehti seda üksikjuhul, ei kummuta süüdistuses ja maakohtu

otsuses kajastatud äriühingule kasulike otsuste vastuvõtmist vaid ennemini majanduslikult kinnitab süüdistusversiooni.

14. Kaitsja poolt on vaidlustatud K.L-i süüdimõistmine AS K-Projekt ja tema huvides

tegutsenud juhatuse liikme F.F-ilt ses. pistise võtmi

Kaitsja märgib, et süüdistusest otsusest ei nähtu millises konkreetses summas sai pistist ega

K.L

. ja millises siis samas episoodis kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud MS Kolleegium osutab, et pistise võtmise koosseisu realiseerituse seisukohalt ei ole oluline pistise esemeks oleva raha summa konkretiseeritus. Seega pole antud juhul olulise tähtsusega kui palju pistise esemeks olevast kogusummast, 21 723, 91 eurost, sai K.L või millise osa MS. Kaitsja seisukoht, et pistise objektiivse teokoosseisu juures on oluliseks näitajaks pistise täpne summa, on ekslik.

Kaitsja on esitanud apellatsioonis analoogsed väited maakohtus esitatutega sellest, et

süüdistuses seda episoodi puudutavate arvete näol on tegemist K.L ile töö eest - makstud tasuga.

Maakohus on kaitsja väited juba kummutanud ja kohtukolleegium maakohtu järeldustega

nõustub. Peab vaid vajalikuks osutada, et maakohus on seaduslikult tuginenud muuhulgas

AO ütlustele, et tema poolt olid süüdistuses esitatud arved koostatud ning AS-le K-Projekt esitatud, kuid tegi seda vaid MS juhiste alusel. AS H ei ole kunagi arvetel nimetatud töid AS-le K-Projekt ega kellelegi teisele firmale teinud.

T - K- unnistaja ütluste kohaselt Projekt poolt nende arvete alusel ülekantud summade eest AS i

maksis ta

MS edastas ka raha -le. MS ja K.L i arveid ning - Nimetatud episoodis on maakohus lisaks isikulistele tõenditele vahetult uurinud akte ja arveid

ning ka vaatlusprotokolle, millised kajastavad AS H ja AS K-Projekt pangakontode

väljavõtteid, kinnitavad rahalisi ülekandeid ning millede tõenditena käsitamist pole kaitsja

s mi vaidlustanud.

Kui apellandid on esitanud seisukoha sellest, et -l MS ja K.L puudus igasugune

kohustus ja isegi vajadus üldse sekkuda AS Signaali poolt alltäitja küsimusse, siis antud

episoodis on t ( otsuse lk 92- maakohus tõendite pinnal 95) tuvastanud K.L i ja - MS aktiivse rolli AS K-Projekti kaasamises AS Signaal alltäitjana. Kusjuures maakohus on tõendite

pinnalt tuvastanud, et

MS ja K.L on ise pidanud läbirääkimisi AS K Projekt tööde ja - tellimuste osas, millest on alles hiljem teavitatud F.M-i, kes siis kaitsjate seisukohalt oli

alltäitja otsustaja ning alltäitja kooskõlastamine oli formaalne. kelle poolt ametiga

Samuti on kohus tuvastanud, et AS Signaali jaoks ei olnud nimetatud alltäitmine kasumlik ja

ettevõtte töötajad pole olnud rahul ka alltäitja tööde kvaliteediga, hin

dadega. Kusjuures

elektroonilise kirjavahetuse kohaselt on F.M aktsiaseltsi tollasele nõukogu liikme

järelpär Projekti alltäitmise näol on tegemist imisele vastanud, et AS K- MS tahtega ning AS kasumlikkus on vähenenud kuna arvete vahendamise pealt palju ei teeni ( t.lk. 178).

Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistuse ja järeldustega, et K.L i poolt 2008 -

aastal AS –Projekt juhatuse liikmelt F.F ilt läbi vahendajate saadud raha on -

käsitatav pistisena KarS § 293 mõttes. Kõikide põhjenduste maakohtu otsuses esitatud kordamist ei pea kolleegium vajalikuks.

15. Kaitsjad on vaidlustanud s ja K.L-i K.L i süüdimõistmise dokumendi võltsimise -

, F.M i ja AS i Signaal süüdimõistmise võltsitud dokumendi - - kasutamise s.

29

15.1 K.L i kaitsja on vaidlustanud kohtu järelduse, et süüdistuses märgitud arvete nä - ol

on tegemist dokumentidega

KarS § 344 ja 345 mõttes.

Kaitsja leiab, et arve näol on tegemist raamatupidamisliku dokumendiga, stab küll mis kaja

tehingu toimumist i, vaid need , kuid arvest endast ei tulene lepingu pooltele õigusi ja kohustus

saavad tulla arve aluseks olnud õigussuhtest. Juhul kui lepingu partner ei oleks saanud tegelikkuses töid, mille eest arve väljastati, oleks tal olnud võimalus keelduda arve tasumisest. Kolleegiumi veendumuse kohaselt asjaolu, et teine pool võib arve tasumisest keelduda ei anna

iseenesest alust eitada, et arve p . ole kohane õiguste omandamiseks Maakohus on tuvastanud, et esitatud ja kohtu poolt hinnatud arved vastasid karistusõiguses

dokumendina käsitatava akti sisule, tööde kirjeldus, mille eest siis on muuhulgas oli seal ka teisele isikule arve esitatud tõendamaks õiguslikku alust omavat asjaolu.

Kolleegium, nõustu umendi käsitlusega ning märgib, b maakohtu otsuses esitatud arve kui dok

et kohus on otsuse lk 97-102 esitanud ltsimise K.L i poolt dokumendi võ -

toimepanemist kinnitavate tõendite analüüsi ning kolleegium kohtu põhistuse ja järeldusega nõustudes ei pea vajalikuks seda korrata.

Nõustuda saab kaitsjaga antud juhul selles, et kuigi K.L i poolt koostatud ja kasutatud -

arvete kui R tegevdirektor, kes seda ilmselgelt ei olnud, l oli kontaktisikuks märgitud TJ

seostasid arve saajad neid siiski R -ga, pidamata kontaktisiku nime te K.L iga ja OÜ -

oluliseks. Samas ei väära selline asjaolu maakohtu poolt tuvastatut, et süüdistuses esitatud arved olid ka oma sisult ebaõiged.

15.2. esitatud Maakohus on, viidates Riigikohtu asjakohasele lahendile, jõudnud süüdistuse kontekstis õigustatult järeldusele, et KarS § 345 lg 1 sätestab vastutuse võltsitud dokumendi

kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk.

15.3 Antud juhul on süüdistuse kohaselt võltsitud dokumentide ja seda nii tööde üleandmise ja

vastuvõtmise akti ja nende alusel koostatud võltsitud arve kasutamise, AS Signaal

raamatupidamisele esitamise, eesmärgiks F.M ile esitatud süüdistuse kohaselt nende -

alusel omandada õigust rahaliste ülekannete tegemiseks AS ja OÜ H L kontodele. Kolleegium

leiab, et kuigi äriühingu juhatuse liikmel on õigus äriühingu nimel rahaliste ülekannete

tegemiseks, on siiski antud kindlate rahasummade ja seda kindlate äriühingute kontodele

ülekannete tegemise õiguslikuks aluseks võltsitud dokumendid. A kontole ülekannete

S-le H

tegemine just võltsitud dokumentide alusel on kinnitanud ka F.M ise. Seda pole ka

kaitsjad vaidlustanud, kuid esitasid apellatsioonikohtus Maksuja Tolliameti kontrollakti ja teate tõendamaks asjaolu, et F.M i sooviks oli võltsitud dokumentide alusel maksude - kinnipidamiskohustuse vähendamine.

Esitatud ohaga, et need tõenditele hinnangu andmisel ei nõustu kolleegium kaitsjate seisuk toovad kaasa õigeksmõistva otsuse tegemise ja seda eelkõige KarS § 345 esitatud süüdistuses.

Nimetatud kontrollakti

, mis on võrdväärne maksuotsusega, alusel on tõendatuks loetud AS

Signaali poolt valeandmete esitamine käibeja tuludeklaratsioonides ning tuvastatud riigieelarvesse tasumata jäetud maksusummad ( 13 kd. t.lk. 207-220).

Kolleegium leiab, et maksuõiguserikkumise tagajärjel laekumata jäänud maksusumma

kindlaks , ei takista sama isiku suhtes määramine ja seda kriminaalasjas kogutud tõendite alusel aususe kohustuse rikkumise ja avaliku usalduse vastase kuriteo toimepanemise menetlemist ega

ka isikute kuritegude toimepanemiste eest . Tegemist ei ole teistkordse süüdimõistmist kohtumõistmise ja karistamise keelu rikkumisega.

30

Samas kolleegium osutab, et kaitsjate väide F.M i tahtlusele võltsitud dokumentide alusel - maksualase rikkumise toimepanemisele, on vastuolus F.M-i poolt antud ütlustega, et kõik

riskid enda peale

H, et toetuse maksmine sellise skeemi j -le pidi võtma ja OÜ ärgi oli AO AS

Signaal (10 kd. t.lk. 167). aktsepteeritav maksuõiguse seisukohalt

Apellatsioonis on viidatud objektiivse koosseisu puudumisele seetõttu, et F.M i poolt -

AS H poolt esitatud arvete aktsepteerimine ja raamatupidamisele tasumise korraldamiseks

suunamine ei kujuta endast valeandmeid sisaldava dokumendi esitamist ehtsa pähe.

Kolleegiumi st tulenevalt arusaama kohaselt raamatupidamise korraldamise põhimõtete

ette s majandustehingu toimumist kinnitava ina, mille alusel võtte raamatupidamise tõend

tehakse ettevõtte vara koosseisu muutev ülekanne, peetakse silmas siiski ehtsat dokumenti. Käeoleval juhul on vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele F.M esitanud teadvalt võltsitud

dokumendid.

Samuti ei jaga kolleegium apellantide seisukohta sellest, et võltsitud dokumendi kasutamise all

on silmas peetud vaid kolmandatele isikutele esitamise juhtumeid, mitte aga olukorda, kus juhatuse liige esitab tema poolt juhitud juriidilise isiku raamatupidamisse võltsitud dokumente. Selline KarS § 345 koosseisu kitsendav tõlgendamine on meelevaldne kuna vastav säte ei piira

isikute ringi kellele võltsitud dokument esitati ning F.M ei ole samastatav juriidilise isikuga, AS-ga Signaal.

Apellatsioonis tõstatatud maksuõiguse küsimuse osas on ringkonnakohus juba eelpool oma

seisukoha esitanud ning peab vaid vajalikuks märkida, et maksukuritegudele ja selles osas süüdistuse puudumisele viitamine on antud juhul ainetu kuna vastavalt KrMS § 268 lg 1 toimub kohtulik arutamine süüdistusaktis esitatud süüdistuse piirides.

15.4. Kaitsjad on vaidlustanud F.M-i süüdimõistmise ettevõtte raamatupidamisele valeandmeid sisaldanud OÜ L 30 aprilli 2010 arve nr 1000415 esitamises. Arvetel kajastatud teenus on reaalselt osutatud, mistõttu kaitsjate seisukohalt pole tegemist võltsitud dokumendi kasutamisega.

Vahetult uuritud L - Signaal arve, mille seletuseks on arvest nähtuvalt on OÜ esitanud AS le liikluskorralduse eskiislahenduste koostamine aprill 2010 (Peterburi tee- V.Paala) ja tasumisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 162 000 krooni ( 7 kd. t.lk. 52). Vaatlusprotokollides kajastatud pangakontode väljavõtetest nähtub, et 07.05.2010 on AS Signaal 30.04.2010 aasta arve nr 100415 alusel kandnud OÜ-le L 162 000 krooni ( 7 kd. t.lk. 178-179). 14.06.2010 on

OÜ L 400 krooni 28.05.2010 arve 173 alusel AS-i H, arve selgituseks on

le üle kandnud 155 liiklusloendused Tartu maakonnas.

OÜ L juhatuse liikme

JS poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole osaühing arvel nimetatud teenust AS-le Signaal osutanud ega ka vahendanud. On kinnitanud, et Peterburi mnt-

Väike – Projekt, ei ole OÜ Paala liikluskorralduse eskiisi, mille on teinud AS K- L Kobe Asset

OÜ-lt ei ostnud ega vahendanud seda AS-le Signaal. Tunnistaja on korduvalt kinnitanud, et nimetatud arve koostas ta F.M-i poolt antud juhiste alusel ning arve oli sisult vale ning

esitatud tema poolt K.L-i

jaoks ülekantud summade katteks.

Kohtuistungil vahetult uuritud elektronposti teel F.M-i poolt saadetud teade, et ootab Peterbur- V.Paala eskiisi eest aprilli arvet 135 tuhat + käibemaks ( 6 kd. t.lk. 174) on tunnistaja ütlusi kinnitav tõend. Kohtukolleegiumil nagu ka maakohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses.

Asjaolu, et tunnistajana ülekuulatud isik on samas kriminaalasjas olnud kahtlustatav ja tema

suhtes on menetlus lõpetatud KrMS § 205 alusel pole ütluste ebausaldusväärseteks ,

tunnistamise aluseks. Sellist seisukohta on väljendatud ka Riigikohtu lahendites ( vt RKKKo

31

nr 3-1-1-89-12) kus on ka märgitud, et ka kaaskohtualuse ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdväärsena teiste tõenditega.

Kaitsjate poolt apellatsioonis viidatud asjaolule seonduvalt kohtule esitatud eskiislahenduse

materjalidega, L puutumus eskiislahenduse koostamisele pole märgib kolleegium, et OÜ

tuvastatav. Sellekohaseid ütlusi on andnu tema teistkordsel ülekuulamise d ka tunnistaja

JS l (

12 kd. t.lk. 6-9). Nähtuvalt tõendist on töö tõepoolest de teostajaks AS K-Projekt, kuid

meelevaldne ja palja L, kes selle omakorda sõnaline on väide, et viimane edastas selle OÜ

edastas AS- le Signaal ja esitas ka arve. Vastavalt materjalidele on tööde tellija Kobe Asset 1

OÜ , kellega ärialaseid suhteid JS eitab. Puudub loogiline selgitus miks pidi eskiislahendus käime läbi OÜ L, ning miks pidi vaid eskiislahenduse edastamise eest AS Signaal maksma OÜ L 162 000 krooni.

Ka kaitsjate poolt jälitustoimingu protokollis kajastatud JS ja vestluse sisu on kaitsjad SS meelevaldselt tõlgendanud. J -133) vestluse sisust tulenevalt pole alust lugeda älitusprotokollis kajastatud ( 7 kd. t.lk. 131

tõendatuks mingite tööde tegemine OÜ L poolt nimetatud arvete alusel. Arvamuste avaldamine ja viited arvetel kajastamata numbrile 118 või väited, et ..need ei ole reaalne töö, ..seda ei saa arvestada kui reaalset tulu… selliseks järelduseks alust ei anna.

Seda enam, et kaitsjad on viitega

SS poolt räägitule jõudnud järeldusel , et OÜ e L teostas arvel nimetatud tööd ehk koostas eskiislahenduse. Samas aga kohtule esitatud ja eelnevatest kaitsjate seisukohtadest tulenevalt oli eskiislahenduse koostajaks K-Projekt, kes siis edastas selle AS-le

Signaal läbi OÜ L ehk tegemist oli vahendusega, mille eest maks 162 000 krooni. ti

15.5. K tsjad on vaidlustanud F.M-i selle eest, et viimane on esitanud ai süüdimõistmise

ettevõtte raamatupidamisele valeandmeid sisaldanud OÜ L 30 aprilli 2010 arve nr 100719 summas 297 600 krooni. Kaitsjad on leidnud, et F.M isitas arve tegelikult tehtud töö eest -

ning vastavalt K.L i suulisele ja kirjalikule kinnitusele tööde vastuvõtmise osas. - MS

Eeltooduga seonduvalt on - AS le Signaal ja F.M ile esitatud süüdistus ja süüdimõistetud -

ka selle eest, et F.M esitas Tallinn Transpordiametile ja kasutas AS Signaal a

raamatupidamises valede andmetega eelpool - tööde üleandmise vastuvõtmise akti nr 2897 ja

selle alusel koostatud Tallinna ülalnimetatud arvet eesmärgiga omandada õigust nõuda

Transpordiametilt -le Signaal tasu. AS Tegelikkuses dokumentidel märgitud töid Tallinna Transpordiamet ei ole AS-lt Signaal tellinud ega ka saanud.

Vaidlus puudub faktis, et F.M esitas AS Signaal huvides Tallinna Transpordiametile arve nr M01377 summas 347 234 krooni. AS Signaal kontori läbiotsimisel on leitud ja ära võetud ning asitõendina vaadeldud 31.07.2010 AS-i Signaal arve nr MO1377 Tallinna Transpordiametile summas 347 232 krooni. Nimetus

„Akt 2897 alusel teekattemärgistuse teostusjooniste koostamine (kompl.)“ ja 30.07.2010

liikluskorraldusjooniste üleandmise vastuvõtmise akt nr 2897. Üleandja AS Signaal, tellija -

Tallinna Transpordiamet. Tööde nimetus „teostusjooniste koostamine (Õismäe, V.Rannamõisa, Pirita ringrada, F.M i, Toompuiestee, Mõisa, Pärnu mnt, Retke, Punane, Peterb - uri mnt,

Nõmme Linnu ristmik)“ (vt VII kd tl 54 ja 55). Nimetatud arve alusel on Tal - linna

Linnakantselei Finantsosakonna poolt AS-le Signaal 23.08.2010.a tasutud summas 347 232 krooni (vt VII kd tl 212).

V L on aatlusprotokollis kajastatud OÜ arvelduskonto väljavõttega tõendatud, et 06.08. 2010

on laekunud AS-st Signa osaühingu kontole 297 600 krooni selgitusega „ Arve nr 100719“ al (

7 kd. t.lk. 178- L poolt AS Signaal esitatud 30.07.2010 arvet nr 179). Samuti on vaadeldud OÜ

100719 summale 297 600, kus kirjeldusse on märgitud teekattemärgistuse teostusjooniste

koostamine juuli 2010 koo

s tänava nimetustega ( 7 kd. t.lk. 53).

32

Nimetatud arve koostamise asjaolude osas andis

- JS le ütlusi, et nimetatud töid ei ole ta AS Signaal teinud ning esitatud arve oli väljastatud F.M i juhiste alusel selleks, - et F.M saaks teha ülekandeid osaühingu kontole.

Kaitsjad on esitanud apellatsioonis versiooni, et

arve esitati raamatupidamisele seetõttu, et

K.L teatas F.M ile, et viimane on kätte saanud OÜ - suuliselt - L tellitud lt

teekattemärgistuse teostusjoonised, ning selle töö e . Nimetatud tööde soovi ti est tasuda kättesaamist ja vastavust kinnitas MS aktis nr 2897.

Kohus on tõendina käsita ud jälitusprotokollis kajastatud n JS ja F.M-i vestlust, kus F.M

teatab, et K.L . Ja lubab saata nende nimekirja tellis igavese portsu teostusjooniseid

( 7 kd. t.lk. 130-131). 29.07.2010 on F.M saatnud -

gi JS le elektronkirja, kus märgitu

kohaselt ootab juulikuu arvet kokkuleppelises summas 248 tehtud 000 + käibemaks teekattemärgistuse teostusjoonistele.

Kolleegium des maakohtu leiab, et kaitsjate apellatsioonis esitatud nõustu põhistusega

põ on ümber lükatud kohtu poolt analüüsitud tõenditega. hjendused

K.L i poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt tellis tema teostusjoonised AS - - lt

Signaal. Tema teada L, kes omakorda tellis K-Projektist (10 kd. t.lk. oli alltöövõtja OÜ töö 150). Seega K.L i ütluste kohaselt oli tellimuse täitjaks - AS Signaal. Seega pidi AS Signaal

kas ise aga sellise töö tegema või tellima selle alltöövõtu korras. Sellekohaseid tõendeid ei ole

kohtule esitatud. Kaitsjate versiooni kohaselt sai F.M tööde teostamisest teada K.L-i

poolt. Samas on viimane andnud ütlusi, et tellis töö A Kui tööde tegijaks S Signaal.

oli arve kohaselt OÜ ei olnud mingit vajadust F.M esitada osaühingule tööde L,

nimekirja ega maksumust. Seda pidi ikka osaühing teadma mida ta tegi või tellis. ütluste JS

kohaselt ei ole OÜ . Kohtule ei ole esitatud tõendeid L nimetatud jooniseid teinud ega tellinud

sellest, et OÜ L oleks nimetatud teenust omakorda tellinud - K-Projekt. As lt

Kaitsjate apellatsioonis on maakohtule ette heidetud tunnistajate , AH KL ja süüdistatava F.F iütluste tähelepanuta jätmist. Kolleegium sellise etteheitega nõustuda ei saa.

Maakohus on nimetatud tunnistajate asjaolusid ütlusi kajastanud ja tõendamiseseme puudutavas osas ka arvestanud. Nii on AH kaitsjate poolt viidatud ülekuulamisel andnud ütlusi, et pärast Kaitsepolitsei päringut hakati TTA-s otsima teostusjooniseid, mida siis TTA oli AS Signaal tellinud, kuid kahjuks neid ei leitud. AS Signaal vastas neile, et ka neil jooniseid ei ole.

Uuriti tagamaid ja tundus, et AS L, kes siis oli nagu tellinud K- Signaal oli tellinud tööd OÜ

Projektilt. OÜ L aga imestas, et mida nad veel tahavad, et pöördugu AS-i K-Projekt poole. - MS lt aru pärides selgitas viimane, et temale ütles K.L, et tööd on tehtud ja aktile võib alla kirjutada. Pärast seda kui K.L vahi alt vabastati, nõuti temalt aru, et kus töö on. Mingi

kolme päevase viivitusega need tööd temani jõudsid. Need olid kahes pakis, kuid

vormistuslikku nägu ei olnud, tegemist oli mustandmaterjaliga, see ei olnud valmis ei

allkirjastamiseks ega vastu võtmiseks ( 9 kd. t.lk. 12). Puutuvalt jooniseid on ka tunnistaja

KL

selgitanud, et täpselt ta kõike mäleta, kuid siseauditi tegemise käigus

ei teab, et osa joonised majas ei olnud, neid tuli mujalt otsida. Mäletab, et osa neist ei olnud korralikult vormistatud (9 kd. t.lk 21-27). Kaitsjate poolt viidatud F.F i ütluste kohaselt oli jooniste tellija K.L läbi -

OÜ L. Arvab, et edastas esialgse mustandi nii L-le kui ka TTA- , kuhu viidi need ka kohale. le Millal täpselt viidi ei mäleta. Lõplikult vormistatud kujul on see TTA-s kindlasti olemas. Samas

kinnitas vaatlusel, et asitõenditena on käsitatud mustandeid. Kinnitab, et TTA ka küsis -st

KL

neid joonis d eid eraldi ja arvab, et vaevalt, et nad mustandi tema käest said ju nad sai vormistatuna ( 10 kd. t.lk. 176-190).

33

Samas aga on just nimetatud mustandid ainukesed, nende jooniste kohta mis üldse on läbi

otsingute TTA-s

sellekohast asjaolu ei kummuta ka se siseauditi tegemise käigus jõudnud ja tunnistaja sisult arvamuslik ütlus.

Kohus on hinnanud ja arvestanud ka tunnistaja

kui on tegemist suuremahulise TR ütlustega, et

ostuga, mida pole ühikhindades, peab selle kohta korralda mäleta, et oleks ma hanke. Tema ei läbi vaadanud ühtegi lepingut selle kohta, et mingeid teostusjooniseid oleks vaja kuskilt tellida.

Tema osales TTA- ja kontrollida mingi perioodi jooniseid ja arveid s siseauditi töös, kus oli va

ning mingeid töid ei suudetud leida. Kinnitas, et K.L teostusjoonised TTA

juhatajale alles pärast sellekohase korralduse saamist AH- . Samuti kinnitab, et esitatu lt näol oli

tegemi st puudulikult vormistatud ja nõuetele mittevastavate joonistega ning neid ei oleks saanud aktsepteerida valmis töödena ega vastu võtta ( 11 kd. t.lk. 23).

Kaitsjad on viidates korduvalt ülaltoodud samadele tunnistajatele ning dokumentaalsetele

tõenditele, samale siseauditi lõpparuandele, leidnud, et nimetatud tõendid lükkavad ümber

järelduse, l nr M01377 ja aktis nr 2897 märgitud tööd AS mille kohaselt ei ole TTA arve - lt

Signaal tellinud ja saanud. Samas kolleegium osutab, et maakohus on tõendite kogumi, sealhulgas kaitsjate poolt viidatud tunnistajate ütluste ja ka kirjalike tõendite, sh. siseauditist

nähtuva alusel jõudnud järeldusele, et AS Signaal juhatuse liige F.M on kokkuleppel

K.L iga tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti nr 2897 - kasutanud valede andmetega

ja selle alusel koostatud arve nr M01377 31.07.2010 summas 347 232 krooni esitanud -le TTA eesmärgiga omandada nõudeõigust nimetatud summa ülekandmiseks aktsiaseltsi arvele. AS Signaal juhatuse liige F.M on esitanud TTA-le arve ja akti sellise töö tegemise kohta, millist AS-lt Signaal tegelikult ei tellitud ja AS-i Signaal ega alltöövõtja OÜ L poolt tegelikult teostatud ei ole ning AS-i Signaal ja Ats tamme eesmärk oli saada vahendustegevusest kasu.

Seega on kohtu hinnangul õigesti kvalifitseeritud F.M-ile ja AS-le Signaal esitatud

süüdistus valede andmetega arve ja tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti kasutamises

eesmärgiga omandada õigus nõuda TTA ja võtta AS Signaal pangakontole vastu raha -lt .

Kaitsjad ei ole esitanud apellatsioonis veenvaid argumente, mis annaksid ringkonnakohtule seadusliku aluse tõendeid ümberhinnata või jõuda samade tõendite alusel maakohtust erinevale järeldusele.

15.6 Kaitsja on vaidlustanud

KarS K.L i süüdimõistmist § 345 lg 1 järgi selles, et - tema omades õigust OÜ R nimel koostada ja väljastada arveid, on ajavahemikul 04.04.2008.a

kuni 18.06.2009.a esitanud teadvalt valede andmetega arveid -le H ja -le L. Nimelt oli AS OÜ võltsitud arveid nr 415, 420, 422, 424, 425, 433 ja 434 selliselt, et arvetele oli märgitud tööde

kirjeldused, mida tegelikkuses R nii -le H kui ka -le L tegelikkuses OÜ arve saajale – OÜ AS

teinud ei olnud - R . Nimetatud arvete esitamise eesmärgina on käsitatud nende alusel OÜ l tekkinud õigust nõuda ja vastu võtta arve saajatelt neil märgitud tööde eest tasu kokku summas

497667 krooni.

Kohus hinnanud ja arvestanud R nimelt -le H t on tõenditena OÜ poolt väljastatud arve TJ AS

(kd VII tl 104) ning R nimelt -le L id (kd V tl 86, 88, 90, 91, OÜ poolt OÜ väljastatud arve TJ 95, 96). Samuti on kohus tõenditena käsitanud kohtuistungil ristküsitletud tunnistajate ´i ´i AO , AO , H – KV, TJ , JS ´a ´i antud ütlusi ning on jõudnud järeldusele, et need on usaldusväärsed, riimuvad omavahel ning on kooskõlas ka kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul arutamise vahetult uuritud

ja otsuses kajastatud

tõenditega.

Nii on kohus tunnistaja H-

KV ütlustega l tõendatuks, et ettevõttes OÜ koostas ja ugenud R väljastas arveid K.L.

34

Tunnistajate ja

on kohus lugenud R AO TO ütlustega tõendatuks fakti, et OÜ ei ole reaalselt

ühtegi tööd võõras AS-le H teostanud, sest R on neile , kuid vaatamata sellele on R H AS OÜ

arve nr 415 kuupäevaga 04.04.2008.a

esitanud. Tunnistajad , ja ei ole kinnitanud fakti, et tegelikkuses oleks eelpool AO AO TO

märgitud töö poolt tellitud ja tellimuse täitja oleks reaalselt märgitud töö ära OÜ- R - H lt AS i teinud. Kaitsja on leidnud, et maakohus on tunnistajate ütlusi ebaõigesti tõlgendanud. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu.

Nõustuda ei saa kaitsja poolt mär pole selles episoodis üldse ütlusi andnud gituga, et

TO kuna

kohtuistungi protokollis on kajastatud

-st R pole TO vastus prokurörile, millest nähtub, et OÜ ta üldse kuulnud.

Kaitsja on teinud viited ja

AO AO ütlustele sellest, et esimene ei kinnita ega lükka ümber

osaühingu poolt arvel nimetatud tööde tegemist ja teine ei mäleta et oleks näinud ,

raamatupidamisdokumentide alusel osaühingut kui äripartnerit. Kolleegium leiab, et ka nimetatud ütlustest tehtud kohtu järeldus, et tunnistajad ei kinnita nimetatud arvel oleva töö

tegemist OÜ on kooskõlas ütluste sisuga. R poolt

Kohus on pidanud oluliseks ka tunnistaja

AO kohtus antud ütlusi selles osas, et arve nr 415,

milline R poolt AS- H esitati sisaldas endas valesid andmeid. Tunnistaja on kohtus OÜ le

andnud üksikasjalikke ütlusi selle kohta id eraldi üles kuidas AS H raamatupidamises ol

märgitud, millised summad on laekunud valede andmetega arvete alusel jaoks. Nimelt on MS

tunnistaja selgitanud, et - M MS ga seotud arvete ja summade juurde märgiti „ “. Rahade eest

tasuti enamasti ja tema poega puudutavaid arveid, kuid asuti ka

MS MS ei saa välistada, et t juhiste alusel kolmandate isikute arveid. Tunnistaja on selgitanud kohtus ka seda, et kui H tellis mingit alltöövõttu, siis selle kohta vormistati ka sellesisuline leping ja lepingu puudumine AS

H raamatupidamises viitabki sellele, et ülejäänud dokumendid töö kohta on valed. Kõik

korraldused rahade kandmise osas tegi MS, sealjuures ka tema ettevõtte poolt K.L ile -

kuuluva majale akende ja uste paigaldamise tasumise osas. le

Samuti on ta täiendaval ülekuulamisel märkinud, et arvel nimeta d objekti näol oli tegemist tu

külla tki suure objektiga ja kõik põhialltöövõtjad kä sid tema teadmisel. Tema ei mäleta, et l i

sellel objektil oleks O R . Kinnitab, et Ü alltöövõtjana olnud ka tööde juhataja poolt võetuna sellele objektile ei olnudki turvafirmat palgatud ( 11 kd. t.lk. 8).

Samas vaidlustat

ud arve käsitab ka objekti valvet. Tunnistaja JS on üheselt kinnitanud, et arvetel märgitud töid reaalselt tehtud ei ole, tegemist on

fiktiivsete arvetega, tema ütles töösisu kirjelduse – tööde nimed, mida arvele märkida ning arve

sisu ja summad kajastusid arve peal, arvete saatjaks L -le oli R Summade katteks olid OÜ OÜ.

esitatud valede andmetega arved omakorda AS-le K-Projekt ja AS- Signaal. le

Kaitsj

a poolt viidatu, et arvetel äranäidatud tööd olid reaalselt ka tehtud, on antud juhul

asjakohatud, kuna

JS ütluste kohaselt vastu tulles K.L ile , andis tema ise K.L ile - - tööde nimetused, mis olid OÜ L poolt ametiisikuga puutumatult reaalselt tehtud, et

ei paistaks raamatupidamis - es välja. Nimetatud summade katteks aga esitas ta juba arveid AS

le -le K-Projekt, s

Signaal või des sealt omakorda tehtud tööde nimetused. As aa

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on

põhjendatult jõudnud järeldusele K.L ile - esitatud süüdistuses KarS § 344 lg 1 ja 345 lg 1 märgitud arvete nr 415, 420, 422, 424, 425, 433, ja 434 näol on tegemist võltsitud arvetega. Nimelt on arvetel kui dokumentidel kajastatud

tegelikkuses nende arvete alusel tegemata tööd, kuid, milliste (dokumentide) esitamise (s.

võltsitud dokumendi kasutamise) tulemusel on OÜ võimalik olnud omandada õigust saada R arve saajalt arvel kajastatud nn teostatud tööde eest tasu seda summas 497 665 krooni.

Kolleegium

tuses nõustub maakohtu järeldusega, et K.L võltsides temale süüdis

märgitud arveid ja esitades neid OÜ nimelt eesmärgiga saada R H AS ja L -le tegutses OÜ

35

selliselt raamatupidamisliku aluse ja e

õigus nõuda ja vastu võtta arve saajatelt arvel märgitud tööde eest tasu.

Kaitsja poolt esitat ust ei kummuta. ud argumendid maakohtu järeld

16. Kaitsjad on seaduse sätetele viidates toetunud AS i Signaal õigeksmõistmise taotluses - seisukohale, et juriidiline isik kuulub õigeksmõistmisele kuna puudub KarS § 14 lg 1 ettenähtud alus, äriühingu juhatuse liikme poolt kuriteo toimepanemine.

Kohtukolleegium ei mõistnud F.M i, AS Signaali juhatuse liiget õigeks, seega puudub - ,

kaitsjate poolt viidatud alus ka

AS Signaal õigeksmõistmiseks.

17. karistust Mõistetud karistusi ei ole eraldi vaidlustatud. Kolleegium ei tuvastanud e mõistmisel menetlusõiguslikke ega ka materiaalõiguse kohaldamist puudutavaid eksimusi, mis

oleksid kaasa toonud süüdistatavate olukorra raskenda e. Maakohus on mis KarS § 56 ettenähtu

alusel karistusliigi ja - osas määra oma põhjendused esitanud. Samuti on põhjendanud süüdistatavate suhtes KarS § 73 sätete kohaldamist. Kolleegium ei tuvastanud rikkumisi, mis annaks aluse karistuse mõistmise osas otsust muuta.

18. KarS § 831 lg 1 alusel sõiduauto BMW reg, märgiga 230ATE konfiskeerimist on maakohus

põhje Kolleegium maakohtu põhjendustega nõustub, ega pea vajalikuks ndanud. seda korrata. Apellatsioonis ei ole konfiskeerimise ebaseaduslikkuse osas argumente esitatud.

19. s Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohu

Harju Maakohtu 02. septembri 2013 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

20. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese

astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jättis esimese astme kohtuotsuse muutmata, mis on ette nähtud KrMS § 337 lg 1 p 1, seega jäävad valitud kaitsjate tasud süüdistatavate endi kanda ning kaitsjate taotlused õigusabi osutamisega seotud kulude süüdistatavatele hüvitamise osas rahuldamisele ei kuulu.

Ivi Kesküla Meelika Aava Urmas Reinola