2-14-6465/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

20. juuni 2014. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-14-6465

Tsiviilasi

Korteriühistu XXXhagi XXX(X ) vastu 2 234,30 euro ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3 707,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Korteriühistu X , registrikood XXX, asukoht X ,

XX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Raini Nõu,

e-post raini@lawoja.com

Kostja: XXX , isikukood XXX, elukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Ahti Kuuseväli,

e-post ahti.kuusevali@heta.ee

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Mõista kostjalt XXX (isikukood XXX) hageja Korteriühistu XXX(registrikood

XXX) kasuks välja põhivõlg 1 681,97 eurot, mis seondub ajavahemikus

31. detsember 2010 kuni 31. detsember 2013 hageja esitatud arvetega, otsuse

tegemise päeva seisuga viivis põhivõlalt 657,91 eurot ja edasiulatuv viivis

põhivõla tasumata osalt alates 21. juunist 2014 kuni põhivõla tasumiseni

korteriühistuseaduse § 7 lõikes 4 sätestatud maksimaalses määras, aga kokku

edasiulatuv viivis mitte enam kui 1 024,06 eurot.

2. Hagi rahuldada osaliselt.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud hagi esitamisel tasutud

riigilõiv, millest jätta 25% hageja ja 75% kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

2-14-6465

2 (12)

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. Korteriühistu XXX(hageja) esitas 11. veebruaril 2014 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu

kohtule hagiavalduse XXX (kostja) vastu nõuetega mõista kostjalt hageja kasuks välja

2 234,30 eurot ja viivis.

2. Kohus võttis hagiavalduse 13. veebruari 2014. aasta määrusega menetlusse. Kostja esitas

5. märtsil 2014 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu, ja hageja esitas 19. märtsil 2014

arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde. Hageja taotlusel viis kohus

7. aprillil 2014 läbi vaatluse. Pooled esitasid eelmenetluses täiendavad kirjalikud seisukohad.

3. Kohus lahendas 5. mai 2014. aasta määrusega poolte senised menetluslikud taotlused,

selgitas pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti

määras kirjaliku menetluse lõpuleviimiseks tähtajad, mida kohus kostja taotlusel pikendas.

Hageja esitas 23. mail 2014 täiendavad dokumentaalsed tõendid. Tulenevalt hageja esitatud

tõendite mahukusest muutis kohus 30. mai 2014. aasta määrusega otsuse avalikult teatavaks

tegemise aega ja hageja taotlusel veel korra 6. juuni 2014. aasta määrusega, millega lahendas

ka poolte vahepealsed taotlused. Hageja esitas 11. juunil 2014 täiendava seisukoha.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja väited

4. Hageja nõuab kostjalt:

− põhivõlana 2 234,30 euro maksmist, mis seondub ajavahemikus 31. detsember 2010

kuni 31. detsember 2013 hageja esitatud arvetega;

− põhinõudelt viivist korteriühistuseaduse (KÜS) järgses määras, mis sissenõutavaks

muutununa on hagiavalduse esitamise aja seisuga (11. veebruar 2014) 903,93 eurot ja

mis puudutab ajavahemikku 1. veebruar 2011 kuni 11. veebruar 2014, ning edasi kuni

kohtuotsuse tegemiseni;

− viivist samas määras põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude

täitmiseni arvestusega, et kogu väljamõistetav viivissumma ei ületa 2 234,30 eurot.

5. Hageja põhiväited on järgmised:

2-14-6465

3 (12)

− kostja korteriühistu (hageja) liikmena peab tasuma ühistule majandamiskulude

makseid vastavalt põhikirjale, üldkoosoleku otsustele ja tegelikele kuludele, mis on

jaotatud hageja hallatava elamu korteriomandite pindala järgi;

− muu hulgas peab kostja tasuma kütte eest kogu talle kuuluva korteriomandi reaalosa

(mitteeluruum) pindala järgi, sest ühes ruumis on küttekeha ja teist läbivad küttetorud,

mis tagavad ruumis piisava sisetemperatuuri;

− tasumisega viivitamise tõttu peab kostja maksma viivist, sest hagejal on muu hulgas

kostja viivituse tõttu olnud raskendatud oma rahaliste kohustuste täitmine.

6. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− kostja ei pea hagejale midagi tasuma, sest arvetel kajastatud nõue on ebaselge ja

tõendamata;

− kütte eest on kostjal kohustus tasuda ainult 17 m² köetava pinna eest, sest kostja

mitteeluruumi ülejäänud osas küttekehad puuduvad;

− kostja

taotleb

viivise

vähendamist,

sest

varasemalt

oli

juurdepääs

tema

mitteeluruumile kõigil majaelanikel ja hageja nõudis 2007. aastal põhjendamatult

kostjalt tema mitteeluruumi teiste poolt kogutud prügi äravedamise tasu.

8. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi saab rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jätab kohus valdavas osas poolte endi kanda, v.a jaotab hagi

esitamisel tasutud riigilõivu kulu poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

10. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 1 esitas kohus otsuse

kirjeldava osa lihtsustatult.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− hageja on Tallinnas aadressil XXX asuva elamu (edaspidi „elamu”) majandamiseks

asutatud korteriühistu ja kostja korteriomanikuna selle liige (I kd tlk 9);

− kostja korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum M1 pindalaga 31,2 m² (I kd tlk 9);

− hageja on väljastanud kostjale arved perioodi eest detsember 2010 – detsember 2013

(37 kuud) kokku summas 2 234,30 eurot (I kd tlk 10–46 ja 119–120), mida kostja ei

ole tasunud.

12. Hageja põhinõude õiguslik alus on korteriomandiseaduse § 13 lg 1, mis näeb ette

korteriomaniku kohustused tasuda kaasomandil lasuvad maksud ning kanda avalik-õiguslikud

reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused, koosmõjus KÜS § 15¹ lg-ga 1, mille

kohaselt majandamiskulud sama seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud

eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja

remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste

eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna

ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et

korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning

majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega

saab hageja nõuda kostjalt eelkõige majandamiskulude tasumist vastavalt hageja liikmete

2-14-6465

4 (12)

üldkoosoleku otsustele või muude KÜS § 15¹ lg 1 tähenduses vajalike kulude tasumist kostja

korteriomandi reaalosa pindalale vastavas osas.

13. Hageja väidetest ja arvetest nähtub, et hageja nõuab tasumist elamu hoolduse ja haldus- ja

avariiteenuse eest, remondifondi kogutavate summade maksmist, samuti elamu küttekulude ja

üldelektri ning kindlustamise kulude tasumist. Eelnevas loetletud kulude osas lähtub hageja

kostja korteriomandi ruutmeetrite arvu (31,2) suhtes elamu korteriomandite reaalosade

kogupindalade ruutmeetrite arvu (2436,4) suhtest, ühistu üldkoosolekute otsustega

kehtestatud tariifidest ja viimaste puudumisel elamu kogukulust. Lisaks nõuab hageja kostjalt

igakuiselt kindlas summas postikulu hüvitamist.

14. Kostja vaidleb hagile tervikuna vastu, st hagejal tuli iga kostjalt nõutava summa osas

selgelt tuua esile ja vaidluse korral tõendada, millise üldkoosoleku otsuse alusel on kostjal

vastava summa tasumise kohustus. Kui hageja nimetatava kulu kohta üldkoosoleku otsus

puudub või näeb ette ühistu tegeliku kulu jaotamise korteriomanike vahel, siis tuli hagejal

esile tuua ja tõendada oma vastav kulu kogu elamu kohta, elamu kõigi elu- ja mitteeluruumide

pindala ning kostja ruumide osa sellest, samuti kõnealuse kulu vastavus KÜS § 15¹ lg 1

tingimustele (vt Riigikohtu 16. juuni 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14 kolmas

lõik, ja 13. veebruari 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15).

15. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja nõude edukust võiks mõjutada kohtule ja kostjale

varem esitatud arvete kujunduslik erinevus (vastavalt I kd tlk 119 ja 40 ning 120 ja 42). Arve

väljastaja võib jätta endale teistsuguse kujundusega väljatrüki või teha selle vajadusel hiljem,

ilma et see mõjutaks arve tasumise nõude edukust. Lisaks ei tulene tasumise kohustus mitte

arvetest, vaid eespool p-s 12 märgitud alustest. Samuti ei anna alust jätta hagi rahuldamata

kostja vastuväide, et hageja esitatud kuluarved ja nende korteriomanike vahel jaotamise

arvestused (II kd tlk 20 – III kd tlk 20) ei ole usutavad. Hageja on esitanud piisavalt

maksekorraldusi (III kd tlk 21–68), mis tõendavad kulude kandmist ja ka eelviidatud arvetest

nähtub piisava selgusega vastava kulu seotus elamu haldamise või korteriomanikele teenuste

vahendamisega. Kuna kostja üldised vastuväited ei ole edukad, siis kontrollib kohus järgnevas

hagi põhjendatust iga konkreetse kululiigi osas.

16. Hoolduskulu maksmist nõuab hageja kokku summas 231,28 eurot. Hoolduskulu on

majandamiskulu KÜS § 15¹ lg 1 tähenduses. Alates 2011. aasta algusest on arvestuse aluseks

tariif ruutmeetri kohta 0,2045 eurot, enne seda 0,8 krooni. Hageja liikmete 19. detsembri 2011

üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati tagasiulatuvalt alates 2011. aasta algusest hoolduskulu

määraks 0,2045 eurot/m² (I kd tlk 89–90), mis vastab hageja nõudele. Varem oli

(tehno)hoolduse tariif 7. juuni 2007 üldkoosoleku otsuse järgi 0,80 krooni/m² (II kd tlk 7–8),

mis vastab samuti hageja nõudele 2010. aasta detsembri eest. Kumbagi otsust ei ole

vaidlustatud ja poolte esile toodud asjaoludel ei ole need tühised, st viidatud otsused on

kehtivad ja siduvad kõigile korteriomanikele (vt selle kohta nt Riigikohtu 13. veebruari

2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 21 esimene lõik, ja 12. veebruari 2014. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-13, p 13 neljas lõik). Järelikult tuli kostjal nõudeperioodil

tasuda hagejale hoolduskulu 1,60 eurot ( ≈ 0,8 × 31,2 / 15,6466) ühe kuu eest ja 6,38 eurot

( ≈ 0,2045 × 31,2) 36 kuu eest, st kokku 231,28 eurot ( = 1,6 + 36 × 6,38). Selles osas on

hageja nõue tervikuna põhjendatud.

17. Haldusteenuse eest maksmist nõuab hageja kokku summas 210,78 eurot. Haldusteenuse

eest makstavad summad on samuti majandamiskulu KÜS § 15¹ lg 1 tähenduses. Alates

2011. aasta algusest on arvestuse aluseks tariif ruutmeetri kohta 0,1825 eurot, enne seda

2,8 krooni. Hageja liikmete 19. detsembri 2011 üldkoosoleku otsuse kohaselt otsustati

tagasiulatuvalt alates 2011. aasta algusest haldusteenuse kulu määraks 0,1825 eurot/m² (I kd

tlk 89–90), mis vastab hageja nõudele. Varem oli haldustariif 7. juuni 2007 üldkoosoleku

otsuse järgi 2,80 krooni/m² (II kd tlk 7–8), mis vastab samuti hageja nõudele 2010. aasta

2-14-6465

5 (12)

detsembri eest. Seega tuleb kostjal nõudeperioodi eest tasuda hagejale hoolduskulu 5,58 eurot

( ≈ 2,8 × 31,2 / 15,6466) ühe kuu eest ja 5,69 eurot ( ≈ 0,1825 × 31,2) 36 kuu eest, st kokku

210,42 eurot ( = 5,58 + 36 × 5,69). Selles osas on hageja nõue põhjendatud osaliselt. Nimelt

on hageja arvetel arvutanud ekslikult igakuiseks haldustasuks alates 2011. aasta algusest

5,70 eurot, õige summa on 5,69 eurot. Nimetatud vahe tõttu jääb kõnealuses osas hageja nõue

rahuldamata 36 sendi ulatuses.

18. Remondifondi maksete tasumist nõuab hageja summas 541,03 eurot. Elamu remondiks

kogutavad summad on majandamiskulu KÜS § 15¹ lg 1 tähenduses. Hageja arvestuse aluseks

oli 2010. aastal tariif 6 krooni/m², 2011. aasta esimesel neljal kuul sellele vastav summa

eurodes ehk 0,3834 eurot/m², seejärel mais 0,48 eurot/m², juunis 0,54 eurot/m² ja alates

2011. aasta juulist 0,48 eurot/m². Hageja liikmete 19. detsembri 2011 üldkoosoleku otsuse

kohaselt otsustati tagasiulatuvalt alates 2011. aasta algusest remondifondi kogutava makse

määraks 0,48 eurot/m² (I kd tlk 89–90), mis vastab hageja nõudele 2011. aasta mais ja alates

sama aasta juulist kuni nõudeperioodi lõpuni. Varem koguti remondifondi 30. oktoobri 2007

üldkoosoleku otsuse järgi 6 krooni/m² (II kd tlk 9–10), mis vastab hageja nõudele 2010. aasta

detsembri ja 2011. aasta esimese nelja kuu eest. Kuna 2011. aasta algusest (tagasiulatuvalt)

kehtestatud tariif oli suurem senisest, aga hageja jätkas remondifondi kogumist 2011. aasta

neljal esimesel kuul veel vana tariifi järgi, siis ei ole selles osas nõude rahuldamiseks takistust.

Ainsana on põhjendamatult hageja nõudnud üldkoosoleku otsusega määratud tariifist suurema

summa tasumist 2011. aasta juuni eest määraga 0,54 eurot/m², millest kohus loeb

põhjendatuks üldkoosoleku otsusele vastava osasumma määraga 0,48 eurot/m². Seega tuleb

kostjal nõudeperioodi eest maksta hageja kogutavasse remondifondi 11,96 eurot ( ≈ 6 × 31,2 /

15,6466) viie kuu eest ja 14,98 eurot ( ≈ 0,48 × 31,2) 32 kuu eest, st kokku 539,16 eurot ( = 5

× 11,96 + 32 × 14,98). Selles osas on hageja nõue põhjendatud osaliselt ja rahuldamata jääb

2011. aasta juuni eest nõutud tariifi 0,54 eurot/m² ja põhjendatud tariifi 0,48/m² vahele vastav

osasumma 1,87 eurot ( = 0,6 × 31,2).

19. Elamu heakorra ja avariiteenuste eest nõuab hageja 2010. aasta detsembri eest vastavalt

3,59 euro (56,16 krooni) ja 0,30 euro (4,68 krooni) tasumist. Hageja liikmete 7. juuni 2007

üldkoosoleku otsuse järgi tuli kõnealuste teenuste eest tasuda vastavalt 1,80 ja 0,15 krooni/m²

(II kd tlk 7–8), mis vastab hageja nõudesumma arvestusele. Kuna ka nimetatud teenused

kuuluvad kohtu hinnangul majandamiskulude hulka, siis on hageja nõue selles osas

põhjendatud.

20. Elamu üldelektri eest nõuab hageja kostjalt 61,63 euro maksmist. Hageja juhindub

siinkohal 7. juuni 2007 ja 19. detsembri 2011 üldkoosolekutel otsustatust, et kindla tariifita

majandamiskulud ehk hageja vahendatavad (kommunaal)teenused jagatakse ruutmeetritele

vastavalt kuluarvetele. Selline kulude jaotamine on kooskõlas hageja põhikirjaga (I kd

tlk 198–205).

Elamu

üldkasutatavate

ruumide

valgustamise

ja

ühistu

käitatavate

elektriseadeldiste energiakulu ehk üldelektri kulu on majandamiskulu KÜS § 15¹ lg 1

tähenduses. Kuna hageja liikmed ei ole määranud selle kulu kandmiseks kindlat tariifi, siis

tuleb kostjal maksta tema korteriomandi reaalosa pindalale vastav osa kogukulust. Hageja

esitas vaidlusaluse perioodi kohta elektrienergia kulu kajastavad arved (vastavad dokumendid

II kd tlk 20 – III kd tlk 20), millele kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. Seega saab kohus

kontrollida hageja nõude põhjendatust arvetelt nähtuva ühistu üldkulu, elamu kõigi

korteriomandite pindala ja kostja korteriomandi reaalosa pindala suhtarvu järgi. Nimetatud

alustel tehtud arvutused annavad järgmise tulemuse, mis mõneti erineb hageja arvetel

kajastatust (kostja osa = kulu / 2436,4 × 31,2 (vt eespool p 13); jääk kajastab summat, mis

kujuneb kostjale langeva osa ja hageja arve järgi temalt vastavas perioodis nõutud summa

positiivse vahena – kui selline esineb; põhjendatud summa on üldjuhul kostja osa, mida on

võimaluse korral suurendatud eelmise perioodi jäägi arvel kuni nõudesummani):

2-14-6465

6 (12)

Periood

Nõue

Kulu

Kostja osa Põhjendatud

Jääk

dets.10 (EEK)

41,08

2671,81

34,21

(EUR)

2,63

170,76

2,19

2,19

jaan.11

1,72

132,52

1,70

1,70

veebr.11

1,49

114,65

1,47

1,47

märts.11

1,54

119,06

1,53

1,53

apr.11

1,54

105,77

1,35

1,35

mai.11

0,77

73,12

0,94

0,77

0,17

juuni.11

0,77

59,81

0,76

0,77

0,16

juuli.11

0,87

67,12

0,86

0,87

0,15

aug.11

0,94

72,65

0,93

0,94

0,14

sept.11

1,25

91,44

1,17

1,25

0,06

okt.11

1,72

135,50

1,73

1,72

0,07

nov.11

1,88

146,42

1,88

1,88

0,07

dets.11

2,42

186,95

2,39

2,42

0,04

jaan.12

2,17

167,39

2,14

2,17

0,01

veebr.12

1,88

145,27

1,86

1,87

märts.12

1,79

137,78

1,77

1,77

apr.12

1,52

117,50

1,50

1,50

mai.12

1,26

96,99

1,24

1,24

juuni.12

1,09

84,10

1,08

1,08

juuli.12

1,00

76,85

0,98

0,98

aug.12

1,29

99,08

1,27

1,27

sept.12

1,29

95,16

1,22

1,22

okt.12

2,09

164,80

2,11

2,09

0,02

nov.12

1,84

142,00

1,82

1,84

dets.12

2,37

182,73

2,34

2,34

jaan.13

2,67

206,02

2,64

2,64

veebr.13

2,67

164,97

2,11

2,11

märts.13

2,50

155,99

2,00

2,00

apr.13

1,25

162,33

2,08

1,25

0,83

mai.13

0,78

100,89

1,29

0,78

1,34

juuni.13

1,04

94,91

1,22

1,04

1,52

juuli.13

1,80

83,79

1,07

1,80

0,79

aug.13

1,31

116,59

1,49

1,31

0,97

sept.13

1,87

139,04

1,78

1,87

0,88

okt.13

2,19

186,07

2,38

2,19

1,07

nov.13

2,61

184,93

2,37

2,61

0,83

dets.13

2,34

180,30

2,31

2,34

0,80

KOKKU

62,16

4761,25

60,97

60,17

21. Kohus ei nõustu hagejaga, et korteriühistu võiks oma liikmetelt ilma vastavasisulise

üldkoosoleku otsuseta nõuda liikmetele vahendatava teenuse eest suuremas summas ette

tasumist ja teha hiljem tegeliku kulu põhjal tagasiarvestuse. Sellist õigust ei tulene hagejale

2-14-6465

7 (12)

põhikirjast (I kd tlk 198–205) ega ka raamatupidamise sise-eeskirjadest, mille p 7 järgi peab

kulude arvestus samuti toimuma kasvavalt (II kd 1–6). Kohus märgib, et kuna

raamatupidamise eeskirjade üldkoosolekul heakskiitmise kohta ei ole hageja andmeid

esitanud, siis ei annaks eeskirjades üldkoosoleku otsusest või põhikirjast erineva korra

kehtestamine veel ühistule õigust selle järgi suhetes oma liikmetega toimida. Teisalt ei tohi

kohus TsMS § 439 järgi ületada nõude piire. Kohus tõlgendab viidatud sätet perioodiliste

nõuete puhul selliselt, et kui teataval perioodil oleks hageja nõue põhjendatud ka suuremas

summas, aga hageja ei ole seda esitanud, siis saab kohus mõista kostjalt välja üksnes

kõnealuse perioodi eest nõutava summa. Siiski saab kohus arvestada sellisel juhul nõudmata

jäänud summat jäägina (eelmise punkti tabeli viimane tulp), mis võimaldab rahuldada

järgnevate perioodide eest nõuet osaliselt jäägi arvel. Eelneva põhjal on üldelektri eest

põhjendatud hageja nõue summas 60,17 eurot ja rahuldamata jääb see osasumma 1,99 eurot

saamiseks.

22. Küttekuluna nõuab hageja kostjalt 1 154,09 euro maksmist. Hageja käsitlus selle kululiigi

osas on põhimõtteliselt sarnane eespool p-s 20 üldelektri kohta märgituga. Tasu kütte eest on

KÜS mõttes majandamiskulu ja kui ühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest

tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010. aasta

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-10, p 17). Pooled ei ole väitnud, et hageja põhikirjas oleks kütte

eest tasumisel ette nähtud KÜS § 15¹ lg-s 1 sätestatust erinev regulatsioon.

23. Kostja on küttekulu osas esitanud täiendava vastuväite, et küttekeha on vaid ühes kostja

korteriomandi reaalosa ruumis, mille pindala on 17 m², ülejäänud ruum aga ei ole köetav pind.

Kohus asub seisukohale, et KÜS § 15¹ lg 1 mõtteks ei ole võimaldada nõuda küttekulude

tasumist neilt korteriomanikelt ja nende ruumide eest, kus puuduvad tarbijapaigaldisega

(kaugkütteseaduse § 2 p 4 tähenduses) ühendatud küttekehad ehk radiaatorid. Riigikohus on

sedastanud, et isegi juhul, kui korteriühistu põhikirjas on sätestatud, et konkreetsed kulutused

jaotatakse muul kui seaduses sätestatud viisil, ei ole välistatud, et konkreetse põhikirja sätte

rakendamine võib olla siiski takistatud selle vastuolu tõttu hea usu põhimõttega. Tulenevalt

tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-st 32 peavad juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või

liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed omavahelistes suhetes järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2 kohaselt

ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu

põhimõttest

lähtuvalt

vastuvõtmatu.

Kui

selliste

põhikirjasätete

alusel

nõutakse

majandamiskulude tasumist, on võimalik vastuväitega tugineda tasu nõudmise vastuolule hea

usu põhimõttega (Riigikohtu 25. mai 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-11, p 16).

Kohtu hinnangul on hea usu põhimõttega vastuolus nõue maksta küttekulusid arvestatuna

sellise ruumi eest, kus küttekeha puudub ega pole ka ette nähtud (erinev on olukord küttekeha

eemaldamise korral, vt Riigikohtu 31. jaanuari 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-13,

p 10). Eelneva põhja nõustub kohus kostjaga, et kütteteenuse puhul tuleb hagejal lähtuda neist

ruumidest ja nende pindalast, mis moodustavad elamu köetava pinna. Kohus tuvastas vaatluse

käigus, et kostja korteriomandi reaalosaks olevas ühes ruumis küttekeha selle sõna tavalises

tähenduses puudub, samuti ei ole kõnealune ruum ühendatud mõne teise ruumiga, kus

paikneks küttekeha (I kd tlk 107–108). Varem 2007. aastal on hageja nõudnud kostjalt kütte

eest tasumist 17 m² suuruse köetava pinna järgi (I kd tlk 115–118) ja veel ka 2013. aastal

kostjale esitatud arvetel on hageja eraldi toonud välja 17 m² ja 31,2 m² suurused pinnad (I kd

tlk 119–120). Kohus nõustub selles osas kostjaga, et eelkõige 2007. aasta arvete järgi saab

sisuliselt tuvastada köetava pinna suuruseks 17 m². Neil kaalutlustel leiab kohus, et hageja

saab nõuda kostjal kütteteenuse eest tasumist üksnes 17 m² eest, mitte aga kogu 31,2 m² eest.

Teistsugusele seisukohale ei võimalda asuda küttekehadeta ruumi küttesoojuse tarbimisele

antud hinnang (I kd tlk 126) ega elamu energiaaudit (I kd tlk 129–158), sest neist kummastki

ei nähtu takistusi kostja mitteköetavat ruumi läbivate küttetorude isoleerimiseks ja seeläbi

2-14-6465

8 (12)

soojakao vähendamiseks. Samuti ei õigusta ilma küttekehata pinna eest kostjalt tasumise

nõudmist madalam temperatuur elamu teistes ruumides (I kd tlk 159–162). Pooled ei ole

toonud esile, et hageja arvestuse aluseks võetud köetava pinna ruutmeetrite arv oleks muus

osas ebaõige või sarnaselt kostja ruumidega oleks vajadust korrigeerida mõne muu

korteriomandi reaalosa pindala. Seega saab kohus võtta elamu küttekulu jagamisel aluseks

köetava pinna ruutmeetrite koguarvu 2422,2 ( = 2436,4 – 31,2 + 17) ja kostja korteriomandist

köetava pinna ruutmeetrite arvu (17). Elamu energiaauditist nähtub, et elamus asuvate

eluruumide pind on 2 405,2 m² (viidatud auditi p 2.2), seega on eeltoodud viisil küttekulu

jagamise aluseks eluruumid ja kostja mitteeluruumi see osa, mis on küttekehaga varustatud

(2422,2 = 2405,2 + 17).

24. Küttekulu nõude põhjendatuse hindamiseks tuleb lisaks tuvastada, millise osa

soojusenergia eest esitatud arvest võis hageja igal kuul jagada korteriomanike vahel

tasumiseks kütte eest. Hageja esitatud majahalduri selgituste kohaselt toimus jagamine

suvaliselt ja lähtus vee soojendamise hinna piirmäärast (II kd tlk 15–19 koosmõjus hageja

küsimustega samas tlk 13–14). Hageja on veel ka 11. juuni 2014 menetlusdokumendis

selgitanud raskusi küttekulude jagamisel. Siiski ei takista hageja kirjeldatud asjaolud kohtu

hinnangul juhindumist 7. juuni 2007 üldkoosoleku otsusest, mille kohaselt tuli küttekulude

arvestuses vee soojendamise ja vannitoa kütte kulu aluseks võtta suvine soojusenergia kulu

(II kd tlk 7–8). Üldjuhul on põhjendatud lähtuda eelneva perioodi vastavast kulust, aga pooled

ei esitanud kohtule andmeid 2010. aasta suveperioodi kohta. Samas ei ole pooled vaielnud

vastu kohtu seisukohale, et sellisel juhul saab lähtuda 2011. aasta andmetest. Suveperioodide

keskmine soojusenergia kulu on hageja esitatud kogu elamu küttekulude arvete (vastavad

dokumendid II kd tlk 20 – III kd tlk 20) põhjal järgmine:

Periood

Kulu

Keskmine

mai.11

1616,13

juuni.11

1151,42

juuli.11

1167,17

aug.11

1159,13

sept.11

1257,82

1270,33

juuni.12

1388,98

juuli.12

1243,73

aug.12

1413,14

sept.12

1393,49

1359,84

juuni.13

1167,56

juuli.13

1096,23

aug.13

1434,35

1232,71

25. Lähtudes eeltoodud keskmistest suveperioodi kuludest, eespool märgitud arvestuse

alustest ja viidatud kuluarvetest kujuneb küttekulude arvestus kostja osas järgmiseks (tulp

sh küte on leitud vastava perioodi kulu ja eelmises punktis arvutatud keskmiste vahena; kostja

osa = küttekulu / 2422,2 × 17 (vt eespool p 23)):

Periood

Nõue

Kulu

sh küte

Kostja osa

Põhjendatud

Jääk

dets.10 (EEK)

1024,60

93669,58

(EUR)

65,48

5986,58

4716,25

33,10

33,10

jaan.11

58,87

5304,21

4033,88

28,31

28,31

veebr.11

66,11

6124,68

4854,35

34,07

34,07

2-14-6465

9 (12)

märts.11

54,25

5149,72

3879,39

27,23

27,23

apr.11

26,48

2873,59

1603,26

11,25

11,25

okt.11

33,87

3450,60

2180,27

15,30

15,30

nov.11

40,84

4015,80

2745,47

19,27

19,27

dets.11

52,95

4975,85

3705,52

26,01

26,01

jaan.12

71,76

6575,05

5304,72

37,23

37,23

veebr.12

83,82

7507,13

6236,80

43,77

43,77

märts.12

54,82

5215,59

3945,26

27,69

27,69

apr.12

34,76

3624,97

2354,64

16,53

16,53

mai.12

9,80

1849,96

579,63

4,07

4,07

okt.12

32,86

3722,65

2362,82

16,58

16,58

nov.12

34,74

4199,92

2840,09

19,93

19,93

dets.12

91,08

8617,31

7257,48

50,94

50,94

jaan.13

67,45

6876,85

5517,02

38,72

38,72

veebr.13

57,67

6018,03

4658,20

32,69

32,69

märts.13

67,33

6972,04

5612,21

39,39

39,39

apr.13

43,28

4964,35

3604,52

25,30

25,30

mai.13

4,88

1913,90

554,07

3,89

3,89

sept.13

0,74

1739,48

506,77

3,56

0,74

2,82

okt.13

26,00

3656,72

2424,01

17,01

19,83

nov.13

29,91

3831,92

2599,21

18,24

18,24

dets.13

44,34

5184,87

3952,16

27,74

27,74

KOKKU

1154,09 135840,92

617,82

617,82

26. Sarnaselt eespool p-s 21 märgituga saab hageja nõuda 2013. aasta oktoobri eest ka selle

summa tasumist, mis kohtu arvutuste järgi jäi eelmisel kuul nõudmata (tabelist tulp jääk).

Kokku on küttekulude nõue põhjendatud summas 617,82 eurot ja jääb rahuldamata summas

536,27 eurot ( = 1154,09 – 617,82).

27. Elamu kindlustuse eest nõuab hageja 19,23 euro maksmist. Korteriühistu hallatava elamu

kindlustamise kulu on KÜS mõttes majandamiskulu ja juhul, kui ühistu põhikirjas ei ole

märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda – sarnaselt eespool käsitletud üldelektri- ja küttekuluga,

lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Kindlustuse eest hagejale nõudeperioodil esitatud

arvete (vastavad dokumendid II kd tlk 20 – III kd tlk 20) summa on 1 501,71 eurot ja sellest

kostjale langev osa 19,23 eurot ( ≈ 1501,71 / 2436,4 × 31,2). Hageja on osaliselt kindlustuse

kulu jaganud kindlustusandjalt arve saamise kuule järgnevate perioodide arvetele, mis ei ole

vastuolus eespool p-s 21 märgituga. Seega on nõue kindlustuskulu osas põhjendatud.

28. Postikulu hüvitamist nõuab hageja kostjalt summas 11,84 eurot. Hageja väitel tuleb

kostjal hüvitada ümbrike ja postmarkide kulu, mis seondub kostjale arvete saatmisega. Hageja

esitatud tõendite kohaselt on postmarke ostnud XXX OÜ (II kd tlk 11–12), kes esitab

hagejale arveid hooldus- ja haldusteenuse eest. Kohtu hinnangul ei kajasta XXX OÜ arved

hagejale (vastavad dokumendid II kd tlk 20 – III kd tlk 20) eraldi arvete saatmisega seotud

kulu, millest kohus järeldab, et arvete saatmise kulu moodustab hageja kuludes osa üldistest

halduskuludest, mille eest liikmed tasuvad haldusteenuse kuluna (eespool p 17). Postikulu

hüvitamise nõudmist ei õigusta kohtu hinnangul ka kostja soov arveid posti teel saada

olukorras, kus hageja ei ole paigaldanud kostja korteriomandile vastavat postkasti (II kd

2-14-6465

10 (12)

tlk 15–19 koosmõjus hageja küsimustega samas tlk 13–14). Neil kaalutlustel jääb hageja nõue

postikulu hüvitamiseks rahuldamata.

29. Kokku on hageja põhinõue kostja vastu põhjendatud osaliselt summas 1 681,97 eurot

järgmiselt:

− hoolduskulu 231,28 eurot;

− haldusteenuse eest 210,42 eurot;

− remondifondi kogutavad maksed 539,16 eurot;

− elamu heakorra ja avariiteenuste eest 2010. aasta detsembris vastavalt 3,59 eurot

(56,16 krooni) ja 0,30 eurot (4,68 krooni) – kokku 3,89 eurot;

− üldelektri eest 60,17 eurot;

− küttekulu 617,82 eurot ja

− elamu kindlustuse eest 19,23 eurot.

30. Rahuldamata jääb põhinõudest 552,33 eurot ( = 2234,30 – 1681,97).

31. Hageja viivisenõude õiguslik alus on KÜS § 7 lg 4, mis sätestab, et majandamiskulude

maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07%

maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude

maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Viivise arvutusele (I kd tlk 47–

61), sh hageja nimetatud perioodidele ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

32. Kostja taotleb VÕS § 113 lg 8 alusel viivise vähendamist nullini. VÕS § 162 lg 1 järgi

kaalub kohus kostja taotluse lahendamisel, milline on mõistlik viivise määr, ja arvestab

kohustuse täitmise ulatust, poolte õigustatud huve ja majanduslikku seisundit. Kostja tugineb

muu hulgas sellele, et ta ei ole hagejalt arveid saanud ja varem oli tal takistusi oma ruumide

kasutamisega. Kohus leiab, et hageja nõutav viivise määr on mõistlik ja kostja märgitud

asjaolud ei anna alust viivise vähendamiseks. Seadusjärgses määras viivise vähendamist

võiksid õigustada üksnes väga erandlikud asjaolud, mis tuleb esile tuua ja vaidluse korral

tõendada kostjal (Riigikohtu 14. juuni 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, ja

26. oktoobri 2010. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12 neljas lõik). Kostja ei ole

vastavaid asjaolusid esile toonud. Korteriühistu liige peab ise tundma mõistlikku huvi ühistult

igakuiste arvete saamise vastu. Kostja ei ole ka lükanud ümber hageja väiteid arvete saatmise

kohta posti ja e-kirjaga, samuti on kostja ise esitanud kohtule 2007. ja 2013. aastate arveid,

millest kohus järeldab, et vähemalt osa arvetest olid kostjale kättesaadavad. Viivise

vähendamist ei põhjenda 2007. aasta oktoobris kostjalt prügiveokulude nõudmine (I kd tlk 81),

sest kostjal oli võimalus kas jätta temalt nõutav summa tasumata või esitada kohtusse hagi

selle tasumise kohustuse puudumise tuvastamiseks. Kostja ei ole väitnud, et sama kulu

õigustaks hageja mõne põhinõude rahuldamata jätmist käesolevas asjas. Kostjal kui

korteriühistu liikmel on kohustus regulaarselt tasuda hagejale kui ühistule viimase osutatavate

ja vahendatavate teenuste eest, et tagada ühistu mõistlik toimimine. Õige on hageja väide, et

ühistu liikmete maksete viivitused põhjustavad omakorda viivitust ühistu ostetavate teenuste

jm eest tasumisel (III kd tlk 69, samuti nt II kd tlk 27, 33, 38, 43, millest nähtub hageja

viivitus soojusenergia eest esitatud arvete tasumisel).

33. Eelneva põhjal on hageja viivise nõue põhjendatud osas, mis vastab kohtu poolt

põhjendatuks loetud põhivõla summadele (eespool p 29 ja sellele eelnevad põhjendused

üksikute osasummade kohta). Kui hageja märgitud maksetähtpäev langeb puhkepäevale, siis

tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8 alusel arvestada viivist alates sellele

järgnevast esimesest tööpäevast. Võttes lisaks arvesse eespool põhinõude osasummade kohta

tuvastatut arvutab kohus viivise summas 657,91 eurot kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

järgmiselt:

2-14-6465

11 (12)

Periood

Hooldus

Haldus

Remont

Heakord +

avarii

Elekter

Küte

Kindlustus

KOKKU

Tähtaeg

Päevi

Viivis

dets.10

1,60

5,58

11,96

3,89

2,19

33,10

58,32

31.01.11

1107

45,19

jaan.11

6,38

5,69

11,96

1,70

28,31

1,37

55,41

28.02.11

1079

41,85

veebr.11

6,38

5,69

11,96

1,47

34,07

59,57

31.03.11

1048

43,70

märts.11

6,38

5,69

11,96

1,53

27,23

52,79

2.05.11

1016

37,54

apr.11

6,38

5,69

11,96

1,35

11,25

1,37

38,00

31.05.11

26,25

mai.11

6,38

5,69

14,98

0,77

27,82

30.06.11

18,64

juuni.11

6,38

5,69

14,98

0,77

27,82

1.08.11

18,01

juuli.11

6,38

5,69

14,98

0,87

27,92

31.08.11

17,49

aug.11

6,38

5,69

14,98

0,94

1,37

29,36

30.09.11

17,78

sept.11

6,38

5,69

14,98

1,25

28,30

31.10.11

16,52

okt.11

6,38

5,69

14,98

1,72

15,30

1,32

45,39

30.11.11

25,55

nov.11

6,38

5,69

14,98

1,88

19,27

48,20

2.01.12

26,01

dets.11

6,38

5,69

14,98

2,42

26,01

55,48

31.01.12

28,82

jaan.12

6,38

5,69

14,98

2,17

37,23

1,63

68,08

29.02.12

33,98

veebr.12

6,38

5,69

14,98

1,87

43,77

72,69

2.04.12

34,60

märts.12

6,38

5,69

14,98

1,77

27,69

56,51

30.04.12

25,79

apr.12

6,38

5,69

14,98

1,50

16,53

1,62

46,70

31.05.12

20,30

mai.12

6,38

5,69

14,98

1,24

4,07

32,36

2.07.12

13,34

juuni.12

6,38

5,69

14,98

1,08

28,13

31.07.12

11,03

juuli.12

6,38

5,69

14,98

0,98

1,63

29,66

31.08.12

10,98

aug.12

6,38

5,69

14,98

1,27

28,32

1.10.12

9,87

sept.12

6,38

5,69

14,98

1,22

28,27

31.10.12

9,26

okt.12

6,38

5,69

14,98

2,09

16,58

45,72

30.11.12

14,02

nov.12

6,38

5,69

14,98

1,84

19,93

1,59

50,41

31.12.12

14,36

dets.12

6,38

5,69

14,98

2,34

50,94

80,33

31.01.13

21,14

jaan.13

6,38

5,69

14,98

2,64

38,72

0,94

69,35

28.02.13

16,89

veebr.13

6,38

5,69

14,98

2,11

32,69

0,91

62,76

1.04.13

13,88

märts.13

6,38

5,69

14,98

2,00

39,39

68,44

30.04.13

13,75

apr.13

6,38

5,69

14,98

1,25

25,30

0,94

54,54

31.05.13

9,77

mai.13

6,38

5,69

14,98

0,78

3,89

0,90

32,62

1.07.13

5,14

juuni.13

6,38

5,69

14,98

1,04

28,09

31.07.13

3,83

juuli.13

6,38

5,69

14,98

1,80

0,94

29,79

2.09.13

3,38

aug.13

6,38

5,69

14,98

1,31

0,94

29,30

30.09.13

2,75

sept.13

6,38

5,69

14,98

1,87

0,74

29,66

31.10.13

2,14

okt.13

6,38

5,69

14,98

2,19

19,83

0,78

49,85

2.12.13

2,48

nov.13

6,38

5,69

14,98

2,61

18,24

0,98

48,88

31.12.13

1,44

dets.13

6,38

5,69

14,98

2,34

27,74

57,13

31.01.14

0,44

KOKKU 231,28 210,42

539,16

3,89 60,17

617,82

19,23 1681,97

657,91

2-14-6465

12 (12)

34. Vastavalt hageja nõudele ja TsMS §-le 367 tuleb kostjal tasuda hagejale ka edasiulatuvalt

viivist põhivõla rahuldatud osasummalt kuni selle tasumiseni KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud

maksimaalses määras. Kohus leiab, et tegemist on sarnaselt VÕS § 113 lg-ga 1 seaduses

sätestatud määraga, mis võib olla ajas muutuv. Kuna seaduse tekstis on kasutatud sõna „kuni“,

siis märgib kohus otsuse resolutsioonis, et viivist tuleb tasuda kõnealuse normiga lubatust

maksimaalses määras. Hageja on taotlenud kokku makstava viivise piiramist summaga

2 234,30 eurot, mis on hageja nõudes märgitud põhivõla summa. Kohus leiab sarnaselt

hagejaga, et põhivõla summat ületava viivise nõue ei ole käesoleva juhtumi asjaoludel

põhjendatud, mistõttu kohus piirab kostja poolt kokku tasutava viivise summa

1 681,97 euroga. Kuna summas 657,91 eurot mõistab kohus viivise kostjalt hageja kasuks

välja, siis ei tohi edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise summa ületada 1 024,06 eurot ( =

1 681,97 – 657,91).

35. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata ümbriku ja

väljastusteate ärakirjad (I kd tlk 91–92), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad

asjaolud.

36. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1 ning, § 133 lg-te 1 ja 2 alusel 3 707,63 eurot.

37. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jäävad valdavas osas menetluskulud TsMS § 163

lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohus ei kohalda kohtukulude osas TsMS § 163 lg 2, kuigi

kostja pakkus kompromissina hagi rahuldamise ulatusele küllalt sarnast summat

1 657,65 eurot (I kd tlk 77) ja hageja kokkuleppest keeldus (I kd tlk 121, III kd tlk 70–71).

Siiski saab kohus sellega arvestada kohtuväliste kulude jagamisel sel viisil, et need jäävad

poolte endi kanda vaatamata hagi enam kui pooles summas rahuldamisele. Kohtuväliste

kulude, eelkõige menetluskulude osas oleks saanud vaidluse lahendada kiiremini kokkuleppel

sarnaselt kostja pakutuga. Kohus peab kokkuvõtvalt põhjendatuks jagada menetluskulud

selliselt, et hagi esitamisel tasutud riigilõivu kulu jaotub poolte vahel vastavalt hagi

rahuldamise ulatusele ja ülejäänud kulud jäävad kummagi poole enda kanda. Hageja nõudis

põhivõlana 2 234,30 euro väljamõistmist, millest kohus mõistis kostjalt välja 1 681,97 eurot

ehk ca 75 % hagis märgitud põhivõla summast. Seetõttu jääb 75% riigilõivust kostja kanda ja

25% hageja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik