2-12-1157/107 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

Kohus

Kohtukoosseis

Tsiviilasi

2-12-1157

Tallinna Ringkonnakohus

Ele Liiv (eesistuja), Tiit Kollom, Ulvi Loonurm

ES hagi OÜ Eurest Fund Group ja kohtutäitur Rocki

Alberti

vastu

enampakkumise

kehtetuks

tunnistamiseks

ja

kinnistusraamatu

kande

parandamise nõusoleku andmiseks kohustamiseks

Otsuse tegemise aeg ja koht

Vaidlustatud kohtulahend

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Menetluse liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

20.06.2014, Tallinn

Pärnu Maakohtu 06.11.2013 otsus

ES apellatsioonkaebus

12 000 eurot

Kirjalik menetlus

Hageja ES (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu

Kostja I OÜ Eurest Fund Group (registrikood 11502288),

lepinguline esindaja Mart Kuusk

Kostja II kohtutäitur Rocki Albert, lepinguline esindaja

advokaat Tõnu Mets

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 06.11.2013 otsus jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Hageja taotlus SH tunnistajana ülekuulamiseks jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maakohtus ja apellatsiooniastmes jäävad ES kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus

menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

09.01.2012 esitatud hagiavalduses hageja palus tunnistada kehtetuks 08.12.2011 toimunud

enampakkumine, millel võõrandati hageja korteriomand aadressil XXXXX XXX XX-XX, XXXXX

XXXX, XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXXX), ning tuvastada, et kostjal I on kohustus anda

nõusolek kinnistusregistri teises jaos oleva kande nr 4 kustutamiseks, mille kohaselt kostja I on

kinnisasja omanik.

Hagiavalduse kohaselt oli täitemenetluses esitatud nõudeks kostja I ja hageja vahel sõlmitud

laenuleping ning hüpoteegi seadmise leping ning täitemenetluse läbiviijaks kohtutäitur Rocki Albert.

Enampakkumisel omandas hageja korteriomandi alghinnaga 12 000 eurot OÜ kostja I.

Enampakkumine viidi läbi enampakkumise olulisi tingimusi rikkudes. Hagejale jäeti teatamata

enampakkumise toimumise aeg ning enampakkumise kuulutuse sisu.

Kostjate vastuväited

Kostja I vaidles hagile vastu. Kostjale teadaolevalt viidi enampakkumine läbi seaduslikult.

Kohtutäitur vaidles hagile vastu. Kohtutäitur toimetas hagejale kätte täiteasjas nr 176/2011/1022

kõik kättetoimetamist vajavad materjalid ning edastas muud materjalid, täites seejuures kõik TMS

§-st 84 tulenevad nõuded.

Maakohtu otsus

Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 26.04.2011 esitas sissenõudja

kostja I kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks hageja suhtes, soovides pöörata

sissenõude võlgniku varale. TMS § 10 lg 1 sätestab, et kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama

täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma

otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud

dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide

edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt

kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi

isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik

võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on

ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada,

edastada võlgnikule enda valitud viisil.

TMS § 10 lg 2 sätestab, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene

teisiti. TMS § 10 lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte

toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri

valitud viisil. Kohtutäitur toimetas täitmisteate koos täitedokumendiga hagejale kätte isiklikult

05.05.2011, mida kinnitab hageja oma allkirjaga väljastusteatel. Kättetoimetamise kuupäeva

väljastusteatel on hageja ise märkinud. 28.04.2011 koostatud täitmisteates kohustas kohtutäitur

viivitamata võlgnikku teavitama oma kontaktandmed, mille abil on võimalik dokumente kätte

toimetada. Kohtutäitur hoiatas ka kontaktandmete edastamata jätmise võimalikest tagajärgedest. Sel

juhul kohtutäitur võis edastada dokumendid enda valitud viisil. 13.05.2011 vastas

võlgnik

2(5)

kohtutäiturile e-kirjaga aadressilt XXXXX.XXXXXXX@XXXX.XX. Kuna hagejat kohustati

täitmisteates teavitama oma kontaktandmed, järeldub, et hageja, vastates täiturile e-aadressilt, soovis,

et temaga kontakteerutakse selle aadressi kaudu. Hageja e-kirjas ei teatanud täiturile, et välistab

edaspidi elektroonilise kontakteerumise ning tuleks kasutada kontakteerumiseks teist viisi.

TMS § 84 lg 3 järgi tuleb võlgnikule ja sissenõudjale enampakkumise kuulutuse sisust teatada

vähemalt kümme päeva enne enampakkumist. TMS § 881 lg 1 sätestab, et enne enampakkumise

alustamist teeb kohtutäitur oksjonikeskkonnas teatavaks müüdavat vara ning enampakkumist

puudutavad olulised tingimused § 84 kohaselt ja alghinna. TMS § 10 lg 4 alusel võib

enampakkumise teate kohtutäitur hagejale kätte toimetada enda valitud viisil. Kohtutäitur saatis teate

hagejale enampakkumise toimumise kohta 11.11.2011 elektrooniliselt. Nimetatud teade hageja

postkasti ei jõudnud, kuna hageja postkast oli täis. Seda kinnitab vastavasisuline teade, mille sai

kohtutäitur hageja postiserverist mail.ee. Seega elektrooniliselt saadetud teadet hageja kätte ei

saanud. Nõustuda ei saa kohtutäituri seisukohaga, et postkasti ummistumise riisiko lasub hagejal.

Kohtutäituril lasub kohustus tõendada, et hageja on enampakkumise teate kätte saanud. Kohtutäitur

saatis teate hagejale enampakkumise toimumisest 11.11.2011 ka lihtkirjalikult. Seda kinnitavad

teade täitetoimingu toimumise kohta 11.11.2011, mis on edastatud hagejale tema elukoha aadressile

XXXXX, XXXXX XXX XX-XX, ning kohtutäituri poolt saadetavate kirjade nimekiri, millel olev

postitempel kinnitab, et hagejale on edastatud lihtkiri 14.11.2011. TMS § 10 lg 5 sätestab, et kui

lõikes 4 nimetatud dokument edastatakse posti teel, loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva

möödudes postitamisest arvates, kui saaja ei tõenda, et ta sai dokumendi kätte hiljem või ta ei ole

seda kätte saanud. Seega tuleb lugeda tuvastatuks, et hageja sai teate enampakkumise toimumise

kohta kätte 17.11.2011. Enampakkumise aktist 08.12.2011 nähtub, et enampakkumisel müüdi

võlgnikule kuuluv kinnistu nr XXXXXXX. Seega on hagejale enampakkumise toimumise teade

edastatud vastavalt TMS § 10 lg-tes 4 ja 5 sätestatule. Hageja on saanud kätte lihtkirjalikult saadetud

enampakkumise toimumise teate 21 päeva enne enampakkumise toimumist.

Hageja vande all antud ütluste järgi ei ole ta enampakkumise teadet kätte saanud; hageja sai

enampakkumise toimumisest teada paar päeva enne enampakkumise toimumist tädi SH käest; 2012

alguses tuli kohtutäiturilt kiri. Tunnistaja RR ütluste järgi 2011 lõpus aadressile XXXXX, XXXXX

XXX XX-XX, kohtutäiturilt kirja ei tulnud. Tunnistaja tõi tavaliselt posti postkastist tuppa.

Tunnistaja RR ütluste ja hageja vande all antud seletusega ei leidnud tõendamist, et hageja ei ole

kohtutäituri lihtkirjalikult saadetud enampakkumise teadet kätte saanud 17.11.2011. RR on hageja

poeg. Nad elavad ühtse perena XXXXX XXXXX XXX XX-XX. Ühe perekonna liikmete väidetest,

et hageja ei ole 2011 lõpus kohtutäituri saadetud lihtkirja kätte saanud, ei piisa lihtkirja mitte

kättesaamise tõendamiseks. Pereliikmete paljasõnalised väited, et kirja ei ole kätte saadud, vaatamata

sellele, et antud vande all, ei ole kohtule veenvad. Tõenditeks oleksid olnud objektiivsetest allikatest

pärinevad faktid. Kohtutäitur Rocki Albert on esitanud korrektselt vormistatud dokumendid, s.o

enampakkumise teate, millest nähtub, et see on saadetud hagejale tema alalise elukoha aadressil, ning

väljamineva posti nimekirja, millest nähtub, et kiri on saadetud hagejale 14.11.2011, mida kinnitab

AS Eesti Posti 14.11.2011 kuupäevaga tempel. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kohtutäitur

oleks saatnud hagejale enampakkumise teate aadressil, kus hageja ja tema pere alaliselt ei ela. Hageja

ei tõendanud, et tema alaline elukoht ei ole XXXXXX, XXXXX XXX XX-XX. Hageja ei

tõendanud, et kohtutäitur on saatnud 14.11.2011 enampakkumise teate asemel muu dokumendi.

Samuti ei esitatud AS Eesti Post kinnitust, et kohtutäituri kirja ei ole nemad hageja postkasti toonud.

Hageja ei tõendanud, et ta oleks viibinud 2011 terve novembri- ja detsembrikuu kodust ära. Asjaolu,

et hageja 2011 lõpus kord või paar nädalas Tallinnas viibis, ei oma tähtsust. See ei takistanud posti

kätte saamast. Tavaliselt võttis posti postkastist välja RR. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et

kohtutäitur on rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi.

3(5)

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused

Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks arutamiseks maakohtu teisele

koosseisule või teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kui ringkonnakohus asja maakohtule tagasi

ei saada, taotleb hageja kuulata üle tunnistaja SH.

Maakohtu menetlus ei olnud aus ja erapooletu olukorras, kus kohtuistungi sekretär on hageja lapse

isa elukaaslane. Toodu nähtub ka maakohtu menetluse jooksul tehtud menetlusotsustest ja nende

põhjendustest. Maakohtu kohtunik oleks pidanud asjas ennast taandama või siis asja arutamises

oleks pidanud osalema teine kohtuistungi sekretär.

Käesolevas asjas tõendas hageja dokumendi mittekättesaamist (TMS § 10 lg 5) enda vande all antud

seletuse ja tunnistaja ütlustega. Samuti taotles hageja tunnistajana SH ülekuulamist, kes saaks anda

ütlusi selle kohta, et hageja sai enampakkumisest teada vahetult enne selle toimumist. Maakohus ei

ole esitanud ühtki mõistlikku põhjendust, miks hageja ja tunnistaja ütlused jäetakse tähelepanuta.

Maakohus on automaatselt välistanud ütlused seetõttu, et tegemist on pereliikmetega. Asjaolu, et

hageja ja tunnistaja on pereliikmed, ei saa tulenevalt fsMS § 232 lg-st 2 välistada nende ütlusi

asjaolu tõendamiseks.

Maakohus ei ole jaganud menetluses ühtki selgitust ja seetõttu on kohtuotsus hagejale üllatav. Alles

otsuses andis maakohus teada, et hageja oleks pidanud esitama AS Eesti Posti kinnituse, et nemad ei

ole kirja postkasti toonud. TsMS § 230 lg-s 2 ja § 329 lg-s 3 on sätestatud kohtu selgitamiskohustus

nii poolte väljatoodud asjaolude kui ka tõendite suhtes. Menetlusosalisi tuleb juhendada olukorras,

kui asjaoludest nähtub, et tõendite esitamata jätmine põhineb eksimusel, menetlusliku või õigusliku

olukorra äratuntavalt valesti hindamisel. Väljaselgitamiskohustust on maakohus rikkunud ka

tunnistaja taotluse rahuldamata jätmisega, millega on jätnud välja selgitamata asjas keskset tähtsust

omava asjaolu.

Vastused apellatsioonkaebusele

Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht

Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja asja toimikuga, leiab, et maakohtu otsus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on

seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 järgi ei korda neid.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Apellant ei ole selgitanud, kuidas võiks kohtusekretäri seotus hageja lapse isaga anda alust kahelda

kohtuniku erapooletuses (TsMS §24 lg 1 koosmõjus § 23 p-s 7 sätestatuga). Samuti pole apellant

põhjendanud, miks ta maakohtus kohtuniku taandamist ei taotlenud. Tulenevalt TsMS §-s 30

sätestatust ei saa apellatsioonkaebuses tugineda väitele, mille kohaselt maakohtu kohtunik oleks

pidanud ennast taandama, kui taandamisavaldust esimese astme kohtus ei esitatud. TsMS § 25 lg 1

kohaselt ei või menetlusosaline kohtuniku taandamise avaldust esitada § 23 punktis 7 ettenähtud

juhul, kui ta on osalenud kohtuistungil või pärast kohtuniku nime teadasaamist esitanud kohtule

sisulise taotluse, ilma et ta oleks taandamisavaldust esitanud. Kohtuistungi sekretäri taandamine ei

ole seaduse kohaselt ette nähtud. Hageja sai kohtuistungi sekretäri isikust teada 11.01.2012, mil

hageja esindaja sai kätte kohtuistungi sekretäri e-kirja (kd I tl 26). Hageja osales 16.10.2013

kohtuistungil, mil ka hageja poeg tunnistaja RR avaldas, et tunneb kohtuistungi sekretäri, kes on

tunnistaja isa naine (kd II tl 92). Hageja ei esitanud avaldust kohtuniku taandamiseks ja on ei saa

sellele enam apellatsioonimenetluses tugineda.

4(5)

Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks tunnistaja RR ütluste ja hageja vande all antud seletusega

ei

leidnud

tõendamist,

et

hageja

ei

ole

kohtutäituri

poolt

lihtkirjalikult

saadetud

enampakkumisteadet kätte saanud 17.11.2011. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, et

maakohus on ütlused välistanud.

Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning

otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte,

arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta (TsMS § 232 lg 1). Ühelgi tõendil ei

ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2).

Maakohus on kirjalikke tõendeid, tunnistaja ütlusi ja hageja vande all antud seletusi hinnates

kujundanud oma siseveendumusest tuleneva seisukoha, et kohtutäituri kiri jõudis hagejani.

Maakohus on asjakohaselt märkinud, et kohtutäitur on esitanud dokumendid, sh väljamineva posti

nimekirja, millest nähtub, et kiri on saadetud hagejale.

Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus ei andnud menetluses ühtki selgitust ning

seetõttu on otsus hagejale üllatav, on põhjendamatu. 16.10.2013 kohtuistungi protokollist nähtub, et

hageja oli saanud teada, et kohtu arvates ei ole tõendeid piisavalt (kd II tl 96). Hageja on soovinud

esitada ja esitas tõendeid selle kohta, et hageja ei saanud enampakkumise teadet kätte 17.11.201 1.

Toodust nähtuvalt hageja mõistis, et nimetatud väidet tuleb tõendada. Maakohus ei olnud kohustatud

tõendeid hindama menetluse käigus ega selgitama hagejale, milliste tõenditega hageja saaks oma

väidet tõendada.

Maakohus ei rikkunud menetlusnorme SH tunnistajana ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisel.

Maakohus jättis 16.10.2013 kohtuistungil hageja taotluse rahuldamata põhjusel, et tunnistaja

ilmumiseks istungile ei olnud seaduslikku takistust (kd II tl 92). Hageja oli taotlenud SH tunnistajana

ülekuulamist 03.12.2012, märkides, et tunnistaja ilmumise tagab hageja (kd I tl 172), kuid nimetatud

isikut 16.10.2013 kohtuistungile ei ilmunud. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel

ega tema esindajal menetlust venitada.

Hageja taotlus kuulata tunnistajana üle SH tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses ei ole

põhistatud tõendi kogumise ja hindamise lubatavust. Kuna ringkonnakohus leiab, et maakohus ei

rikkunud taotluse rahuldamata jätmisel menetlusõiguse normi, puudub ringkonnakohtul seaduslik

alus taotletava tunnistaja ütlusi hinnata (TsMS § 652 lg 3) ja seetõttu puudub vajadus tõendi

kogumiseks (TsMS § 238 lg 1 esimene lause).

Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja

kanda.

Ele Liiv

. Ulvi Loonurm

Tiit Kollom

5(5)