3-14-50943/13 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Agu Timmi ja Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2014, Tartu

Haldusasja number

3-14-50943

Haldusasi

Martin Villemsi kaebus Tartu Linnavalitsuse poolt

Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirja

kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Martin Villemsi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Martin Villems

Vastustaja - Tartu Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 27.05.2014 edastas Tartu Linnavalitsus Tartu Halduskohtule Martin Villemsi kaebuse,

milles viimane nõuab Tartu Linnavalitsuse poolt tema Euroopa Parlamendi valimistel valijate

nimekirja kandmata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Tuvastamiskaebuse esitamist

põhjendas kaebaja preventiivse huviga ning kavatsusega esitada tulevikus kahju hüvitamise

kaebus. Kaebaja leidis, et hoolimata riigisisesest õigusest, mis keelab vanglakaristust

kandvatel isikutel Euroopa Parlamendi valimistel hääletada, on tal siiski õigus nimetatud

valimistel osaleda. Kaebaja palus jätta kohaldamata Euroopa Parlamendi valimise seaduse

(EPVS) § 4 lg 3 p 2 ning § 20 lg 3 p 1 nende vastuolu tõttu põhiseadusega. Kaebaja tugines

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni EIÕK lisaprotokolli nr 1 artiklile 3 ning

seda täpsustavale Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, ÜRO kodaniku- ja poliitiliste

õiguste rahvusvahelise pakti artiklile 25, Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni heade tavade

koodeksile valimisküsimustes ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitele 38 ja 40.

Kaebaja taotles ka enda vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.

2. Tartu Halduskohtu 04.06.2014. a määrusega tagastas Tartu Halduskohus M. Villemsi

kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Kohtumääruse põhjenduste kohaselt ei saa kaebajal olla preventiivset huvi, kuna järgmiste

Euroopa Parlamendi valimiste ajal ei ole M. Villems enam kinnipeetav. Võimalik

hüvitamiskaebus oleks aga ilmselgelt perspektiivitu, sest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9

lg 1 sätestab suletud loetelu põhiõigustest, mille rikkumise korral on võimalik

avalik-õiguslikus suhtes mittevaralise kahju hüvitamist nõuda. Kuna kaebajal on igakordselt

enne valimisi olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid ning need olid olemas ka enne Euroopa

Parlamendi valimisi, puudub tal HKMS § 45 lg 1 kohaselt kaebeõigus.

3. 06.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse M. Villemsi määruskaebus Tartu Halduskohtu

04.06.2014. a määruse peale, milles kaebaja taotles määruse tühistamist ning kaebuse Tartu

Halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks saatmist. Määruskaebuse kohaselt tuleb

preventiivset huvi käsitleda laiemalt ehk Eestis kehtestatud süüdimõistetute üldise

valimiskeelu kontekstis. Riigikogu valimised toimuvad aga juba vähem kui aasta pärast.

Võimaliku kahju hüvitamise nõude osas tuleb arvestada võimaliku Euroopa Inimõiguste

Kohtu kaebusega ning sellest tulenevalt RVastS § 7 lg-s 21 sätestatuga. M. Villems taotles ka

enda riigilõivu tasumisest vabastamist määruskaebuse esitamisel.

4. Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määrusega jäeti M. Villemsi taotlus vabastada ta

määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest rahuldamata ja kohustati teda tasuma riigilõivu

15 eurot.

Halduskohus märkis, et Riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 6 järgi tasutakse kohtu tehtud

määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt

võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt

riigilõivu tasumisest. Vastavalt HKMS § 111 lõikele 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või

suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav

menetluses osalemine on edukas.

Halduskohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul piisavat alust eeldada, et M. Villemsi

kavandatav menetluses osalemine oleks edukas. Tema määruskaebuses esitatud väited ei anna

alust eeldada, et halduskohtu 04.06.2014. a määrus oleks õigusvastane.

Nimelt ei saa preventiivse huvi kontrollimisel arvestada Riigikogu valimistega, kuna

Riigikogu valimiste osas on seadusandja sätestanud valimisõiguse piirangud eraldi seaduses

ning Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste tähendus rahvusvahelise ja Euroopa Liidu

õiguse valguses on erinev, mistõttu võivad ühel juhul õiguspärased valimisõiguse piirangud

teisel juhul olla õigusvastased. Samuti on tulevastel Riigikogu valimistel isikul tõhusamad

vahendid oma õiguste kaitseks, mida Riigikohus on kirjeldanud oma 22.01.2013. a määruse

nr 3-4-1-26-12 p-des 31 ja 32.

Samuti ei saa M. Villems käesoleval juhul tuvastamiskaebuse esitamist hüvitamiskaebuse

esitamise kavatsusega põhjendades tugineda RVastS § 7 lg-le 21. Kui RVastS § 7 lg 1 ning

§ 9 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõudmisel tähendab eelnev õigusvastasuse tuvastamine, et

ühe kahju hüvitamise eelduse üle enam vaidlust ei ole, siis RVastS § 7 lg 21 puhul see nii ei

ole. Selle sätte alusel saavad kahju hüvitamist nõuda isikud, kelle individuaalkaebuse suhtes

on EIK langetanud riiki tauniva otsuse, kelle sarnasel alusel esitatud kaebus on EIK

menetluses või kellel on õigus sarnasel alusel individuaalkaebus esitada. Õigusvastasuse

tuvastamine halduskohtus neid eeldusi ei mõjuta. Eeltoodust tulenevalt pidas halduskohus

M. Villemsi kavandatavat määruskaebemenetluses osalemist perspektiivituks ja jättis ta

riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel vabastamata.

MENETLUSOSALISE PÕHJENDUSED

5. M. Villems esitas 12.06.2014 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse

tühistamiseks.

Määruskaebuse esitaja märgib, et halduskohus oleks taotlust lahendades pidanud mõistma, et

keskne õigusnorm, mille üle vaidlus käib, on süüdimõistetute üldine valimiskeeld Eestis. EIK

on oma lahendites korduvalt avaldanud seisukohta, et selline keeld on vastuolus EIÕK

normidega. Asjaolu, et sarnane keeld sisaldub mitmes seaduses, muudabki nad probleemi

käsitluses üheks tervikuks. Kui tegevus, mille õigusvastasuse tuvastamist kaebaja kohtult

taotleb, on rajatud EIÕK normidega vastuolus olevale õigusnormile, siis on kaebajal õigus

tulevikus esitada EIK-le sarnastel alustel individuaalkaebus.

M. Villems viitas ka sellele, et asjas nr 3-14-50932, kus tegemist oli samadel asjaoludel

esitatud kaebusega, vabastati kaebaja riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Ringkonnakohus

nõustub Tartu Halduskohtu 10.06.2014. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid

korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

Ka määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade

ümbervaatamiseks.

Mis puudutab määruskaebuses tehtud viidet haldusasja nr 3-14-50932 menetlemisele

halduskohtus ja sellele, et viidatud asjas vabastati A. Kaldre kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumise kohustusest ja võeti kaebus menetlusse, siis ka see ei anna alust halduskohtu

10.06.2014. a määruse tühistamiseks. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, kas

M. Villemsi kaebus tuleks menetlusse võtta või mitte ja ta kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest vabastada või ei, vaid selles, kas halduskohus on põhjendatult jätnud rahuldamata

M. Villemsi taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel halduskohtu

04.06.2014. a määruse peale, millega halduskohus tagastas M. Villemsi kaebuse kaebeõiguse

ilmselge puudumise tõttu. Pealegi on ka haldusasjas nr 3-14-50932 tehtud 02.06.2014 otsus,

millega jäeti A. Kaldre kaebus rahuldamata ja kohaliku omavalitsuse toiming kinnipeetava

Euroopa Parlamendi valimiste valijate nimekirja kandmata jätmise kohta õigusvastaseks

tunnistamata.

7. Eelnevast tulenevalt jääb M. Villemsi määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu

10.06.2014. a määrus muutmata.

Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/