3-12-1201/35 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Madis Ernits Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-12-1201 Haldusasi MTÜ Puka Arenduse ja Noorte Koda kaebus MTÜ Valgamaa Partnerluskogu 13.03.2012. a otsuse nr XXXXXX peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.11.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus MTÜ Puka Arenduse ja Noorte Koda apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 04.06.2014 Menetlusosalised Kaebaja MTÜ Puka Arenduse ja Noorte Koda Seaduslik esindaja Aleksander Sven E. (end. Ants Manglus) Vastustaja MTÜ Valgamaa Partnerluskogu Seaduslik esindaja Monika Rogenbaum Lepinguline esindaja v. adv. Merli Paddar Volitatud esindajad Aili Keldo ja Tiina Ivask RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata. 2. Jätta poolte menetluskulu poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 2012. aastal viis MTÜ Valgamaa Partnerluskogu Leader-meetme „Kogukonnaalgatused ja koostöö“ raames läbi projektikonkurssi „Väärt elukeskkond“. 06.03.2012 esitas kaebaja nimetatud projektikonkursi raames vastustajale projektitoetuse taotluse projektile „Puka aleviku taluturu rajamine“. Vastustaja moodustatud hindamiskomisjon kontrollis kõigi projektikonkursile esitatud taotluste vastavust esitatud nõuetele ning viis läbi projektide hindamise, mille tulemused kinnitas vastustaja juhatus 06.03.2012 (tl 17−19p).

2

2. 13.03.2012. a otsusega nr XXXXXX (tl 9−11) tunnistas vastustaja juhatus kaebaja taotluse „Puka aleviku taluturu rajamine“ toetuse saamise tingimustele vastavaks, kuid jättis taotluse kinnitamata põhjusel, et kaebaja asus pingereas positsioonil, mille jaoks eelarvelisi vahendeid ei jätkunud. Partnerluskogu juhatus juhindus otsuse tegemisel Põllumajandusministri 27.09.2010. a määrusest nr 92 „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (määrus nr 92), vastustaja strateegiast, 2011. aasta rakenduskavast ning Valgamaa Partnerluskogu juhatuse poolt 14.12.2011 kinnitatud projektikonkursi „Väärt elukeskkond“ taotlemise korrast (toetuse taotlemise kord, tl 56−65). Tulenevalt toetuse taotlemise korra p-st 14 toimus laekunud taotluste hindamine viie erineva kriteeriumi lõikes: mõju piirkonnale (osakaal 30%), jätkusuutlikkus (osakaal 25%), kaasavus (osakaal 15%), uuenduslikkus (osakaal 20%) ja projekti kvaliteet (osakaal 10%) (tl 91−96). Otsuse kohaselt sai kaebaja poolt esitatud taotlus koondhindeks 2,35 ning protokollist nr 3 nähtuvalt paigutus kaebaja taotlusele saadud punktidega pingereas 24. kohale. Kaebaja taotlusele vastustaja juhatuse liikmete poolt antud hinded kajastuvad elektrooniliselt koostatud hindamislehtedel (tl 38−53).

3. Kaebaja esitas 13.03.2012. a otsusele XXXXXX vaide, mille vastustaja jättis 11.05.2012. a vaideotsusega nr VK-27 (tl 13−15) rahuldamata.

4. 11.06.2012 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 3−6), milles palub tühistada vastustaja juhatuse 13.03.2012. a otsuse nr XXXXXX . Kaebaja on seisukohal, et vastustaja juhatuse 13.03.2012. a otsus nr XXXXXX on seadusevastane, põhjendamata, kaalutlusveaga ning rikub kaebaja õigusi. Otsuses puuduvad konkreetsed viited otsuse aluseks olevatele õigusaktidele. Otsuse kohaselt on taotlusi hinnanud hindamiskomisjon, samas ei selgu otsusest, kuidas on tagatud projektide õiglane ja hindamiskriteeriumitele tuginev hindamine. Samuti ei ole otsuses selgitatud, kas need hindamiskomisjoni liikmed, kes on ennast taandanud, on otsustuse tegemisel hindepunktide andmisel taandanud end kõikide projektide hindamisest. Kaebaja viitab äriregistri teabesüsteemi andmetele, mille kohaselt on E.K. , E.K. , M.R. ja M.R. olnud samaaegselt nii hindamiskomisjoni ja vastustaja juhatuse liikmed kui ka juhatuse liikmed ühingutes, kes osalesid samas taotlusvoorus ja esitasid projektitaotlused. Kaebaja hinnangul on tegemist huvide konfliktiga ning õigeks ei saa lugeda ka seda, kui isik taandab ennast ainult seotud ühingu taotluse hindamisest, osaledes samas kõikide ülejäänud taotlusvooru laekunud taotluste hindamisel. Vastustaja ei ole kontrollinud, kas projektide hindamisel ja kinnitamisel on rikutud korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 25 lg 1. Kaebajale ei ole tagatud ärakuulamisõigust. Kaalutlusotsuse puhul on uurimispõhimõtte ja sellega kaasnevalt ärakuulamisõiguse rikkumine menetlusviga, mis võis takistada taotlusega seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ja nende kaalumist asja otsustamisel.

5. 19.11.2012 Tartu Halduskohtus toimunud kohtuistungil (protokoll tl 97−102) täiendas kaebaja kaebust ning palus lisaks kaevatava otsuse tühistamisele kohustada vastustajat asi uuesti läbi vaadata. Vastustaja jääb kohtuistungil oma seisukohtade juurde. Ärakuulamisõiguse tagamise osas märgib vastustaja, et ärakuulamise hetk on enne taotluse esitamist ning kui vastustaja oleks pärast taotluse esitamist ja vastuvõtmist täiendavalt andnud kaebajale võimaluse ärakuulamiseks, oleks vastustaja rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

6. 05.07.2012 kaebusele esitatud vastuses palub vastustaja (tl 26−28p) jätta kaebus rahuldamata.

3

Vastustaja viitab määruse nr 92 § 18 lg 3 p-le 8, mis sätestab üheselt, et töörühmas osalev isik peab taandama ennast üksnes endaga seotud isikute projektitaotluste hindamisest. Seega on vastustaja järginud projektitaotlusi hinnates kõiki menetlusreegleid, sealhulgas neid, mis puudutavad isikute taandamist. Ehkki vaidlustatud otsus ei sisalda viidet üheks dokumendi aluseks oleva määruse nr 92 täpsele paragrahvile, on selge, et nimetatud asjaolu ei saanud mingil moel mõjutada otsuse sisu. Määrus nr 92 näeb nimelt ette kõnealuse Leader-meetme rakendamisega seotud menetluskorra, kuid ei sisalda projektikonkursi käigus rakendatavaid konkreetseid hindamiskriteeriumeid. Isegi, kui asuda seisukohale, et vaidlustatud otsuses on viited dokumendi õiguslikule alusele puudulikud, ei saa see tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 58 olla vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebajale ei ole tagatud ärakuulamisõigust. Vastavalt HMS § 40 lg-le 3 võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks.

7. Tartu Halduskohus jättis 30.11.2012. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tekkinud huvide konflikti ega rikutud KVS § 25 lg-t 1. Nähtuvalt vastustaja juhatuse 06.03.2012. a protokollist nr 3 on projektitaotluse hindajad taandanud end nende projektide hindamisest, kus need isikud on olnud samas voorus taotleja esindajaks (juhatuse liikmed). Vastustaja on järginud projektitaotlusi hinnates kõiki taandamisküsimuse lahendamist puudutavaid menetlusreegleid. Tulenevalt määruse nr 92 § 18 lg 3 p-st 8 koosmõjus HMS § 10 lg-ga 1 tuleb isik taandada üksnes juhul, kui taotlus puudutab seda isikut konkreetselt. Kohus leiab, et kaevatav haldusakt on selge ja üheselt mõistetav ning antud õiguslikul alusel. Otsus sisaldab selgitusi hindamisprotsessi kohta ning välja on toodud ka hindepunktide arvestus. Seega on haldusakt kooskõlas haldusmenetluse seaduse sätetega, on arusaadav ning sellest nähtub, millistel kaalutlustel ja põhjendustel see on antud. Haldusaktis on põhjendatud, miks kaebaja taotlus jäi rahuldamata, so põhjusel, et eelarvelisi vahendeid ei jätkunud. Kaebajale ärakuulamisõiguse tagamise osas nõustub kohus vastustajaga, et hindamiskomisjonil ei lasu kohustust teha täiendavaid järelepärimisi ning nõuda täiendavaid dokumente. Vastustaja on teinud vajaliku uurimistoimingu dokumentide kogumisel ning hilisemalt on antud hinnang hindamiskomisjoni poolt. Samuti on vastustaja õigesti märkinud, et isegi kui asuda seisukohale, et vastustaja juhatuse 13.03.2012. a otsuses toodud viited dokumendi õiguslikule alusele on puudulikud, ei saa see tulenevalt HMS §-st 58 olla vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Kuna juhatuse 13.03.2012. a otsuses endas välja toodud hindamiskriteeriumid kattuvad Toetuse taotlemise korra p-s 14 tooduga, ei saaks puudulik viide mingil moel mõjutada hindamistulemusi.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. 21.12.2012 esitas kaebaja ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (tl 118−122), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.11.2012. a otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada vastustaja juhatuse 13.03.2012. a otsus nr XXXXXX osas, millega jäeti kaebaja taotlus rahuldamata. Kaebaja on endiselt seisukohal, et E.K. , E.K. , M.R. ja M.R. oleksid pidanud ennast taandama projektikonkursi taotluste hindamisest ning taotluste kinnitamise otsuse tegemisest, kuna olid nii hindamiskomisjoni ja vastustaja juhatuse liikmed kui ka juhatuse liikmed ühingutes, kes osalesid samas taotlusvoorus ja esitasid projektitaotlused, vastustaja juhatuse liikmed on käsitletavad ametisikutena KVS § 4 lg 4 mõttes ning nende tegevusele laieneb korruptsioonivastane seadus. Õiglaseks, õigusriigi ja hea halduse põhimõtetega kooskõlas

4

olevaks ei saa lugeda hindamiskomisjoni liikme sellist tegevust, kus ta taandab ennast ainult seotud ühingu taotluse hindamisest, samas osaleb kõikide ülejäänud taotlusvooru laekunud taotluste hindamisel. Sellisel juhul on hindamiskomisjoni liikmel võimalik hinnata teisi taotlusi madalamate hinnetega ja mõjutada otsust sisuliselt endaga seotud ühingu kasuks. Kaebaja viitab Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses haldusasjas nr 3-3-1-3-03 väljendatud seisukohale, et pädeva organi liikme isiklik huvi asjas võib menetlusnormide rikkumise korral viia diskretsiooniveani. Kaebaja märgib, et antud juhul on eelpoolnimetatud MTÜ-de juhatuse liikmete isiklikuks huviks kindlasti olnud esitatud taotluste rahuldamine, mitte aga rahuldamata jätmine. Kaebaja leiab, et haldusakti põhjendamisena ei saa käsitleda ainuüksi hindamisprotsessi ja hindamiskriteeriumite kirjeldust, koondhinnet ning informatsiooni, et taotluste paremusjärjestus koostatakse kindlaks määratud kriteeriumite hindamise teel. Antud juhul ei ole vaidlustatud haldusakt põhjendatud, kuna selles ei ole välja toodud põhjuseid ning see ei sisalda viidet täpsemat informatsiooni sisaldavale dokumendile. Kaebajal ei ole võimalik kontrollida taotluse hindamise arvutuskäiku ja lõpptulemust, mistõttu on rikutud kaebaja õigust seaduspärasele ja kontrollitavale haldusmenetlusele. Üksnes projekti punktide summale ja hindamismetoodikale viitamine on kaebaja seisukohalt ebainformatiivne, kuna ei selgu, millistel sisulistel põhjustel jäi taotlus rahuldamata. Ebaõige on kohtu seisukoht, et hindamiskomisjonil ei lasu kohustust täiendavate järelepärimiste tegemiseks ning täiendavate dokumentide nõudmiseks. Projektikonkursi läbiviimise kord näeb ette taotleja suhtes ärakuulamisõiguse teostamist. Nimelt tuleneb toetuse taotlemise korrast, et vastustaja teeb vajadusel järelpärimisi taotluse tegevuste või esitatud dokumentide kohta (toetuse taotlemise korra lk 10).

9. Vastustaja leiab apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 131−135), et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning palub jätta selle rahuldamata. - Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja ära näidanud ega põhistanud, milline konkreetne õiguse rikkumine viis valele lahendile. Halduskohtu poolt siseveendumuse alusel tuvastatud asjaoludega mittenõustumine ei ole apellatsiooni aluseks. - Vaidlustatud otsus on vastu võetud seadusliku hindamiskomisjoni koosseisu poolt. Määruse 92 § 18 lg 3 p-st 8 tuleneb üheselt, et töörühmas osalev isik peab taandama ennast üksnes endaga seotud isikute projektitaotluste hindamisest ning ka KVS § 25 ja HMS § 10 lg 1 näevad ette taandamiskohustuse konkreetse haldusmenetluse, so isikutega seotud juriidilise isiku toetusetaotluste hindamise menetluse raames. Antud juhul puudub ka põhjendatud kahtlus, et väidetav erapooletusreegli eiramine võis mõjutada otsust sisuliselt. - Kohus on põhjendatult leidnud, et puudulik viide õiguslikule alusele ei saa mõjutada mingil moel hindamistulemusi (HMS § 58). Kuigi vaidlustatud otsus ei sisalda viidet määruse nr 92 täpsele paragrahvile, ei saanud see asjaolu mõjutada otsuse sisu. - Vaidlustatud otsus on kooskõlas Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-93-06 väljendatud seisukohaga, et lisaks rahaliste vahendite puudumisele tuleb põhjenduses märkida punktisumma, koht paremusjärjestuses ja rahuldatud taotluste arv. Taotluste paremusjärjestus avaldati koos saadud hindepunktidega vastustaja kodulehel ning 20.04.2012 edastati kaebajale teabenõudele vastamise korras vastustaja juhatuse 06.03.2012. a koosoleku protokoll nr 3. Täiendavalt märgib vastustaja, et menetluse efektiivsuse nõue seab paratamatult piirid ka haldusakti põhjenduse põhjalikkusele. - Vastustaja ei ole rikkunud ärakuulamisõigust. Kaebaja poolt viidatud toetuse taotlemise korrast tulenev täiendavate tõendite esitamise võimalus (toetuse taotlemise korra lk 10) ei võimalda taotluse sisulist põhjendamist eesmärgiga saada kõrgem punktisumma. Arvestades asjaolu, et kaebaja taotlus tunnistati vastavaks, ei ole põhjust kahelda, et kõik olemasolevad tõendid olid taotleja poolt koos taotlusega juba esitatud ja seda võeti hindamisel arvE. .

5

Kaebaja ei ole välja toonud ka mistahes põhjendusi või tõendeid, mida ta soovinuks haldusmenetluses veel esitada. Seega ei saanud väidetav kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumine mitte mingil moel mõjutada vaidlustatud otsuse sisu (HMS § 58). Vastustaja on seisukohal, et väidetav selgitamiskohustuse rikkumine, kaasamiskohustuse rikkumine ja õigusliku aluse ebapiisav väljatoomine ei oma antud juhul mingit mõju vaidlustatud otsuse sisule ning vastustajal tuleks isegi rikkumiste tuvastamise korral samasugune haldusakt igal juhul välja anda.

10. 28.05.2013 esitas vastustaja kohtule taotluse (tl 138−139) apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks, kuna asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolu tõttu enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi. Taotluses teavitab vastustaja kohut, et vastustaja on 20.05.2013. a otsusega nr XXXXXXX (tl 141−142) vaadanud läbi MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed poolt esitatud projektitoetuse taotluse „Puka aleviku taluturu avamine“, tunnistanud MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed poolt esitatud projektitoetuse taotluse toetuse saamiseks vastavaks (resolutsiooni p 1) ja kinnitanud MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed projektitoetuse taotluse toetuse kogusummas 13 159,00 eurot. Vastustaja selgitab, et vastustaja 20.05.2013 kinnitatud taotluse MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed projektile „Puka aleviku taluturu rajamine“ tegevused on samad, mis 2012. aastal kaebaja poolt esitatud projektitoetuse taotluses „Puka aleviku taluturu rajamine“, mille osas on käimas käesolev kohtuvaidlus. Taotleja on teine juriidiline isik, kuid tegemist on sama objektiga sama projektikonkursi „Väärt elukeskkond“ raames. Taluturu rajamiseks on Puka Vallavalitsuse ja MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed vahel sõlmitud eelrendileping ja avaliku kasutuse eelleping. Kaebaja 2013. aastal projektitoetuse taotlust ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt leiab vastustaja, et kaebajal ei ole muutunud asjaoludest tulenevalt võimalik saavutada soovitud kaebuse eesmärki, kuna teise juriidilise isiku poolt samale projektile esitatud taotlus on vastustaja poolt kinnitatud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-st 190, § 187 lg 3 p-st 6 ning Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-90-08 väljendatud seisukohast tuleb eelpool kirjeldatud juhul kaebus selle esitajale tagastada.

11. 19.06.2013 kohtule esitatud seisukohas (tl 146) ei nõustu kaebaja vastustaja 28.05.2013. a taotlusega. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja poolt viidatud Riigikohtu seisukoht asjakohane. Kaebajal oli kaebeõigus kaebuse esitamise hetkel ning kaebeõigus ei lange ära asjaolude hilisema muutumise tagajärjel. Kaebaja ei vastuta kohtumenetlusele kuluva aja ja kiiruse eest. Vastustaja käitumise õigusvastasus võimaldab kaebajal kahjunõude esitamist, kuna vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel ei olnud kaebajal võimalik realiseerida kokkulepitud tegevuskava ning sellega on kaebajale tekitatud kahju.

12. 26.09.2013. a otsusega nr 13-6/1732 (tl 150−151) määras PRIA MTÜ-le Puka Priitahtlikud Pritsumehed toetuse kogusummas 303 297,8 eurot.

13. 27.05.2014 kohtule esitatud seisukohas rõhutab vastustaja, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses rikkunud põhjendamiskohustust ning ka kaebuse rahuldamise korral tuleks samasugune haldusakt uuesti välja anda. MTÜ-le Puka Priitahtlikud Pritsumehed on toetus välja makstud ja taluturg on valmis ehitatud. Vastustaja selgitab, et kaebaja ja MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed taotlused oli esitatud erinevatel aastatel, kuid oma olemuselt on tegu sama projektiga samas asukohas (XXXXXXXXXX ) ning need on esitatud sama projektikonkursi „Väärt elukeskkond“ raames. MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed

6

taotluses oldi parandatud eelmisel aastal esitatud taotluse vead, mistõttu sai projekt ka kõrgema punktisumma ja ei langenud välja eelarvevahendite puuduste tõttu. Kaebaja 2013. aastal projektitoetuse taotlust ei esitanud. Vastustaja osundab, et kuigi 2013. aasta taotluse esitajaks oli MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed, on taotluse vastustajale taotleja nimel esitanud A. S. E. , kes on juriidilisest isikust kaebaja seaduslik esindaja. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustajal juba formaalselt võimalik apellatsioonkaebuse rahuldamise korral haldusorganis asja uuel läbivaatamisel kinnitada sisuliselt sama projekti samasse asukohta ning vastustaja peaks projektitaotluse uuesti rahuldamata jätma.

14. Tartu Ringkonnakohtus 04.06.2014 toimunud kohtuistungil loobus kaebaja tühistamisja kohustamisnõudest ning jäi tuvastamisnõude juurde. Oma kaitstava huvina märkis kaebaja huvi esitada hilisem kahju hüvitamise nõue, kuna tema äriplaan sai vastustaja tegevuse tõttu õigusvastaselt kannatada. Kahju seisneb selles, et kaebaja ei saanud kavandatud tegevust läbi viia.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

16. Ringkonnakohus põhjendab esmalt apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist (I) ning lahendab seejärel menetluskulude küsimuse (II).

I

17. Apellatsioonkaebus jääb läbi vaatamata HKMS § 190 alusel koosmõjus HKMS § 187 lg 3 p-ga 6. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi.

18. Kaebaja esitas algselt tühistamisnõude vastustaja 13.03.2012. a otsuse nr XXXXXX tühistamiseks ja kohustamisnõude taotlusega kohustada vastustajat peale otsuse tühistamist toetuse taotlus uuesti läbi vaatama. Vastustaja vaatas 20.05.2013. a otsusega nr XXXXXXX (tl 141−142) läbi MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed poolt esitatud projektitoetuse taotluse „Puka aleviku taluturu avamine“, tunnistas selle toetuse saamiseks vastavaks (resolutsiooni p 1) ja kinnitas taotlejale projektitoetuse taotluse toetuse kogusummas 13 159,00 eurot. 26.09.2013. a otsusega nr 13-6/1732 (tl 150−151) määras PRIA MTÜ-le Puka Priitahtlikud Pritsumehed toetuse kogusummas 303 297,8 eurot. Kuigi 2013. aasta taotluse esitajaks oli MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed, esitas taotluse vastustajale taotleja nimel A. S. E. , kes on ühtlasi käesolevas haldusasjas juriidilisest isikust kaebaja seaduslik esindaja. Vastustaja selgitas, et kaebaja ja MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed taotlused oli esitatud erinevatel aastatel, kuid oma olemuselt on tegu sama projektiga samas asukohas (XXXXXXXXXX ) ning need on esitatud sama projektikonkursi „Väärt elukeskkond“ raames. Taluturu rajamiseks on Puka Vallavalitsuse ja MTÜ Puka Priitahtlikud Pritsumehed vahel sõlmitud eelrendileping ja avaliku kasutuse eelleping. Kaebaja 2013. aastal projektitoetuse taotlust ei

7

esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kuna projektikonkursi „Väärt elukeskkond“ toetusel juba toimub samas kohas sama nime ja sisuga üritus, kui oli kavandatud kaebaja taotluses, siis on kaebaja taotluse rahuldamine muutunud võimatuks. Ringkonnakohus leiab, et eelnevat arvestades puudub käesolevas asjas võimalus rahuldada kohustamiskaebus kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Samuti ei ole võimalik rahuldada tühistamiskaebust, kuna tühistamiskaebuse rahuldamisel tekiks vastustajal seadusest tulenev kohustus kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata, kuid uue läbivaatamise tulemuseks saaks olla ainult uus rahuldamata jätmine.

19. Kaebaja loobus ringkonnakohtu istungil tühistamisja kohustamisnõudest ning jäi tuvastamisnõude juurde. Kaitstava huvina tõi kaebaja välja soovi esitada hiljem kahju hüvitamise nõue. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja käitumise õigusvastasus võimaldab tal esitada kahjunõude, sest vastustaja õigusvastase tegevuse tulemusel ei olnud kaebajal võimalik realiseerida kokkulepitud tegevuskava ning sellega on kaebajale tekitatud kahju. Ringkonnakohus leiab, et toetuse taotluse rahuldamata jätmine ei saa tekitada hüvitamisele kuuluvat kahju. Sellele juhtis ringkonnakohus kaebaja tähelepanu ka ringkonnakohtu istungil. Isik saab toetussummaga majanduslikult arvestada alles siis, kui tema toetuse taotlus on rahuldatud. Kuna taotlust ei rahuldatud, siis hüvitamisväärset kahju tekkida ei saanud. Järelikult oleks hilisem hüvitamiskaebus perspektiivitu. HKMS § 45 lg 2 ls 3 järgi ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus leiab, et kuna hilisem hüvitamiskaebus oleks perspektiivitu, siis ei ole apellandil apellatsioonkaebuse esitamise õigust HKMS § 187 lg 3 p 6 mõttes, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta HKMS § 190 alusel läbi vaatamata.

20. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et Riigikohtu praktika järgi võib kaitstavaks huviks olla huvi esitada hilisem hüvitamiskaebus, rehabiliteeriv huvi või preventiivne huvi. Ringkonnakohus juhtis istungil kohtule teadaolevalt juriidilise kõrgharidusega kaebaja seadusliku esindaja tähelepanu sellele, et toetuse taotluse rahuldamata jätmine ei saa tekitada hüvitamisele kuuluvat kahju, kuid kaebaja esindaja jättis selle tähelepanuta. Ringkonnakohus leiab, et on oma selgitamiskohustust piisavalt täitnud.

II

21. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 109 lg 3 ls 1 järgi mõistab kohus poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena.

22. Vastustaja on esitanud kaks menetluskulude hüvitamise taotlust summas 900 ja 1180,80 eurot, kokku 2080,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, laskumata vastustaja poolt deklareeritud menetluskulude üksikasjad E. , et poolte kulud tuleb jätta poolte endi kanda. Kaebaja on tasunud mõlemas astmes riigilõivu 15,97 eurot. Vastustaja on küll mittetulundusühing, kuid täidab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga (PRIA) 13.12.2012 sõlmitud halduslepingu nr 19 (RT I, 09.01.2013, 8) alusel haldusorgani funktsiooni. Toetuse taotluse otsustamisel on seega tegu haldusorganiga HMS § 8 mõttes. Tegemist on riigi haldusorganiga HKMS § 109 lg 3 mõttes, sest vastustaja on oma volitused saanud PRIA-lt, kes on Euroopa

8

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse kohaselt riigi haldusorgan. Halduskohtumenetluse seadustiku kommentaarides on küsimust haldusorgani kohtuväliste kulude kaebaja kanda jätmise küsimust käsitletud järgmiselt: „Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peavad haldusorganid olema üldjuhul võimelised oma haldusakte halduskohtumenetluses iseseisvalt kaitsma ning kuigi haldusorganil ei ole keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, peab kohtumenetluses kantud kulude väljamõistmise õigustamiseks olema kohtuasi reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Haldusorganile õigusaktidega pandud ülesannete täitmisest tekkinud vaidlusi ei ole alust pidada haldusorgani põhitegevuse raamidest väljuvaks“ (K. Merusk/I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. 2013, § 109 komm. E II). Ringkonnakohus nõustub pakutud kriteeriumiga ning leiab, et käesolev asi ei välju haldusorgani tavapärase põhitegevuse raamidest. Ringkonnakohus peab õigusriigi jaoks fundamentaalseks, et isikul on võimalik halduskohtus vaidlustada haldusorgani haldusakti, mis puudutab tema õigusi, kandmata seejuures haldusorgani kohtuväliste kulude kandmise riski. Selline risk on õigusriigi põhimõttega ühildatav vaid erakorraliste asjaolude esinemisel, mida käesolevas haldusasjas ei ole. Ringkonnakohus leiab, et iseäranis ei saa organikandja õigusvorm kujutada endast erakorralist asjaolu. Samuti ei ole päris välistatud, et kaebuse lubatavuse korral, oleks tulnud kaebus rahuldada.

23. Kõiki asjaolusid arvestades otsustab ringkonnakohus eelnevast tulenevalt jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Agu Timmi Maili Lokk Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/