2-07-25512/50 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Tsiviilasja number

2-07-25512

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20. juunil 2014

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

XXX,

XXXja

XXXhagi

XXXvastu

pärimisõiguse

puudumise tuvastamiseks ja hagejate õiguse tuvastamiseks

pärida

Hagihind

38 700,04 eurot

Kohtuistungi aeg ja koht

12. mai 2014

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja 1: XXX, ik XXX; elukoht XXX

Hageja 2: XXX, ik XXX; elukoht XXX

Hageja 3: XXX, ik XXX; XXX; seaduslik esindaja XXX

Hagejate esindaja adv. Yulia Klyukach

Kostja: XXX, ik XXX; elukoht XXX

Resolutsioon

1. Rahuldada XXX, XXX ja XXX hagi XXX vastu

pärimisõiguse puudumise tuvastamiseks ja hagejate õiguse

tuvastamiseks pärida

2. Tuvastada, et XXX , XXX ja XXX on pärimisõigus

17.11.2003 surnud XXX(ik XXX) pärandvarale

4. Tuvastada, et XXX ei ole pärimisõigust 17.11.2003

surnud XXX(ik XXX) pärandvarale

5. Keelduda XXX vastuhagi menetlusse võtmisest

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta täies ulatuses XXX kanda

Edasikaebamise

kord

ja

tähtaeg

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil

Hagiavalduse asjaolud

Hagiavalduse kohaselt oli XXX hageja 1 XXX ema ning hageja 2 XXX ja hageja 3 XXX

vanaema (edaspidi ka hagejad). 22.06.1999 tegi XXX surma puhuks notariaalse testamendi,

millega pärandas korteriomandi Rävala puiesteel oma elukaaslasele XXX, kinnistu XXX

vallas hagejale 2, rahalise hoiuse Hansapangas hagejale 3 ja rahalise hoiuse Ühispangas XXX

kirikule.

XXX suri 17.11.2003 ja XXX suri 28.11.2003. Hageja 1 pöördus avaldusega notari poole

pärandi vastuvõtmiseks 09.12.2003 ning hagejad 2 ja 3 04.03.2004. Notar avaldas teate

pärimisasja kohta Ametlikes Teadaannetes 12.04.2004, milles määras tähtaja pärandi

vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks 2 kuud teate avaldamisest.

11.06.2004 saatis XXX (edaspidi kostja) notarile lihtkirjaliku avalduse, milles teatas, et on

XXX elukaaslase XXX poolvend ning soovib asuda XXX õigusjärglaseks XXX pärimisasjas.

Avaldusele olid lisatud koopiad XXX kodustest testamentidest, millest viimasega, koostatud

03.07.2003, pärandas XXX kõik oma asjad ning 25 % maa-alast ja suvilast XXX.

06.03.2007 teatas notar hagejatele, et on teavitanud kostjat notariaalselt tõestatud avalduse

esitamise vajalikkusest, kuid kostja ei ole esitanud notariaalselt tõestatud avaldust ega ole ka

esitatud lihtkirjalikku avaldust tagasi võtnud. Ühtlasi märkis notar, et notaribüroo andmetel on

XXX pärimisasjas pöördutud kohtu poole koduse testamendi kehtetuks tunnistamiseks.

11.07.2007 esitasid hagejad maakohtule hagi kostja vastu tuvastamaks, et hagejatel on õigus

pärida XXX pärandvara, mitte XXX.

Hagejad on seisukohal, et kostjal puudub õigus XXX pärandvara pärimiseks, kuna XXX ei

esitanud pärimisavaldust. Seega ei ole XXX XXX pärandit vastu võtnud, nagu sätestab

pärimisseaduse (PärS) § 4 ja tal ei ole õigust pärida midagi, mille XXX oli XXX pärandanud.

Enesetapu sooritamisega loobus XXX XXX pärandi vastuvõtmise õigusest.

Eeltoodu alusel kuulub XXX pärandvara pärimisele PärS § 10 lg 1 alusel seaduse järgi, kuna

pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut.

Kostja vastus ja vastuhagi

Kostja vaidles hagile vastu. PärS § 119 alusel on kostja XXX asemel XXX testamendijärgne

pärija.

30.01.2014 esitatud vastuhagi kohaselt palub kostja tunnistada õigustühiseks XXX

omakäeliselt kirjutatud kodune testament.

Vastuhagi põhjenduste kohaselt ei ole 26.11.2003 omakäeliselt kirjutatud kodusel testamendil

kostja venna allkirja ega tunnistajate kinnitusi ning see ei ole kirjutatud tema käekirjaga.

Kohus jättis 26.02.2014 kohtumäärusega kostja vastuhagi käiguta ja andis talle vastuhagis

esinenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 7 päeva kohtumääruse kättesaamisest. Kostja

vastuhagi puudusi kohtu antud tähtajaks ei kõrvaldanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Vaidlust ei ole, et käesolevale pärimisasjale kohaldatakse 01.01.1997 kuni 31.12.2008

kehtinud pärimisseadust (PärS), et hageja 1 on XXX tütar ja hagejad 2 ja 3 tema lapselapsed

ning asjaolu üle, et XXX suri, jõudmata XXX pärandit vastu võtta.

Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja on XXX pärija ning kas ta on XXX ja XXX pärandvara

vastu võtnud.

PärS § 4 kohaselt peab pärija pärimiseks pärandi vastu võtma. PärS § 119 sätestab, et kui

pärima õigustatud isik sureb, jõudmata pärandit vastu võtta või sellest loobuda, on tema

pärijatel õigus see pärand vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, mille jooksul

neil on õigus pärima õigustatud isikust jäänud pärand vastu võtta või sellest loobuda.

PärS §-st 117 lõigetest 1 ja 3 tulenevalt tuleb pärandi vastuvõtmiseks esitada notarile avaldus

või asuda pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama.

22.06.1999 notariaalselt tõestatud testamendiga on tõendatud, et XXX pärandas

korteriomandi Rävala puiesteel oma elukaaslasele XXX, kinnistu XXX vallas hagejale 2,

rahalise hoiuse Hansapangas hagejale 3 ja rahalise hoiuse Ühispangas XXX kirikule.

Hageja 1 pöördus avaldusega notari poole pärandi vastuvõtmiseks 09.12.2003 ning hagejad 2

ja 3 04.03.2004. Notar avaldas teate pärimisasja kohta Ametlikes Teadaannetes 12.04.2004,

milles määras tähtaja pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks 2 kuud teate

avaldamisest.

11.06.2004 avaldusega on tõendatud, et kostja saatis notarile lihtkirjaliku avalduse, milles

teatas, et on XXX elukaaslase XXX poolvend ning soovib asuda XXX õigusjärglaseks XXX

pärimisasjas.

Avaldusele olid lisatud koopiad XXX kodustest testamentidest, millest viimasega, koostatud

03.06.2003, pärandas XXX kõik oma asjad ja 25 % maa-alast ja suvilast XXX.

XXX 27.04.2003 kodune testament on PärS § 25 lg 1 tulenevalt kaotanud kehivuse, kuna selle

tegemise päevast möödus kuus kuud testaatori eluajal.

Kohtule esitatud 22.06.1999 notariaalselt tõestatud testamendist ja 03.06.2003 kodusest

testamendist nähtuvalt on testamentides nimetatud vara pärandatud XXX, hagejatele 2 ja 3

ning XXX kirikule annakutena PärS § 54 lg 1 mõttes, kuna testaator on määranud neile

isikutele teatud varalised hüved kogu temale kuulunud varast.

Pärandi vastuvõtmise avaldustega on tõendatud, et XXX kuulus peale testamentides

nimetatud vara veel mõtteline osa kinnistust, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusregistri

registriossa nr XXX asukohaga XXX vallas XXX külas ja autoriõigused. Vaidlust ei ole, et

XXX pärijatele määramata osas on seadusjärgseks pärijaks hageja 1.

Kohtule esitatud XXX 26.11.2003 kodusest testamendist nähtuvalt pärandab ta kogu XXX

testamendi järgi päritud vara hagejatele 2 ja 3.

Pärandi vastuvõtmise avaldusega nr 2098 27.11.2013 on tõendatud, et kostja algatas XXX

pärimismenetluse Tallinna notari Triin Silla notaribüroos ja tegi notariaalselt tõestatud

pärandi vastuvõtmise avalduse 27.11.2013. Kohtule esitatud isikuandmete päringutega on

tõendatud, et kostja on XXX poolvend ja seega seadusjärgne pärija.

Pärandi vastuvõtmise avaldusega nr 118 on tõendatud, et kostja esitas XXX pärijana avalduse

XXX pärandi vastuvõtmiseks 20.01.2014.

PärS § 118 lg 3 kohaselt ei saa pärandit vastu võtta ega sellest loobuda, kui pärandi

avanemisest on möödunud 10 aastat.

Kohtule esitatud surmatunnistustega on tõendatud, et XXX suri 17.11.2003 ja XXX suri

28.11.2003.

Seega tegi kostja notariaalselt tõestatud avalduse XXX pärandi vastuvõtmiseks enne PärS §

118 lg 3 sätestatud 10-aastase tähtaja möödumist, kuid XXX pärandi vastuvõtmiseks pärast 10

aastase tähtaja möödumist pärandi avanemisest. Tulenevalt PärS § 118 lg 3 ei saa kostja enam

XXX pärandit vastu võtta, kuna notariaalselt tõestatud avalduse esitamise ajaks oli möödunud

rohkem kui 10 aastat. Järelikult ei ole kostja XXX pärijaks.

Kohus on seisukohal, et kostja ei saanud notarile 11.06.2004 esitatud lihtkirjaliku avalduse

alusel XXX pärandvara pärima asuda, kuna PärS § 117 lg-st 1 ja notari ametitoimingute

tegemise korra §-st 4 lg 3 tulenevalt, peab avaldus pärimiseks olema notariaalselt tõestatud.

Tallinna notar Sirje Velsbergi kohtule esitatud XXX pärimistoimiku nr XXX koopiast

nähtuvalt selgitas notar kostjale alates lihtkirjaliku avalduse saamisest 11.06.2004 igal aastal

korduvalt, et pärandvara vastuvõtmiseks on kostjal vaja esitada notariaalselt tõestatud

avaldus. Järelikult teadis kostja, et XXX pärandvara pärimiseks ei piisa notarile lihtkirjaliku

avalduse esitamisest, vaid tal tuleb esitada notariaalselt tõestatud avaldus. Samuti teadis kostja

kohtu selgitustest ja määrusest, et pärand tuleb vastu võtta pärandi avanemisest 10 aasta

jooksul.

Kuna kohus tuvastas eelpool, et kostja on küll XXX õigusjärglane, kuid ta ei ole XXX

pärandit tähtaegselt vastu võtnud, siis tal puudub õigus XXX pärandit pärida. Hagejatel 2 ja 3

on õigus pärida XXX vara annakute saajatena vastavalt testamendile ja hagejal 1 ülejäänud

vara vastavalt PärS § 10 lg 2 ja § 13 lg 1.

Seega kuulub hagi täies ulatuses rahuldamisele.

30.01.2014 esitatud vastuhagis soovib kostja vaidlustada XXX26.11.2003 kodust testamenti,

millest nähtuvalt pärandas XXX kogu XXX testamendi järgi päritud vara hagejatele 2 ja 3.

Kohus on seisukohal, et kostja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 3401 lg

2 ja § 371 lg 1 p 10 alusel, kuna kostja ei kõrvaldanud 26.02.2014 kohtumääruses esile toodud

sisulisi puudusi ega tasunud vastuhagilt riigilõivu. Kostja kinnitas kohtumääruse kättesaamist

24.03.2014 e-kirjas.

Kohus on seisukohal, et kostja vastuhagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda veel TsMS §

371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki, sest kohus

tuvastas eelpool, et kostjal ei ole õigust pärida XXX õigusjärglasena XXX pärandvara.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et

ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu

tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise

menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks

kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või

muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik