1-14-3524/17 · 1-14-3524/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.06.2014. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-3524

Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu

Sekretär Heli Nurmoja

Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna ringkonnaprokurör Raul Heido Kriminaalasi V.A süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 120 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav V.A isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kriminaal- ja väärteokorras karistatus puudub; tõkendit kohaldatud ei ole Tartu Maakohtu 14.03.2014. a määrusega kriminaalasjas nr 1- 14-2356 kohaldatud ajutine lähenemiskeeld R.K. suhtes

Kaitsja Vandeadvokaat Anu Pärtel Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-st 180, § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada V.A KarS § 120 järgi ning mõisteta temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui V.A ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi, st

• elab kohtu määratud alalises elukohas, s.o XXXX;

2

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata V.A katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Määrata V.A katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 3101 ja võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1055 alusel kohaldada V.A

suhtes 3 (kolmeks) aastaks lähenemiskeeldu, millega keelatakse tal lähenemine R.K. (ik

XXX) lähemale kui 50 meetrit, sh ka tema elukohale aadressil Tartu, XXX, ja temaga igasugune suhtlemine, sh erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu.

Juhuslikul kohtumisel R.K. on V.A kohustus kannatanut kõnetamata temast viivitamatult eemalduda vähemalt 50 meetri kaugusele.

KarS § 3312

sätestab kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumise eest kriminaalvastutuse.

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista V.A-lt riigituludesse menetluskuludena

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha vähendatud suuruses, s.o. 80

(kaheksakümmend) eurot, kaitsjatasu vähendatud suuruses 50(viiskümmend) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 1 (üks) euro, postikulu 2(kaks) eurot ja 61 senti. Jätta riigi kanda sundrahast 452, 5 eurot, kaitsjatasust 94 eurot. KrMS § 180 lg. 3 alusel ajatada menetluskulude tasumine V.A-le ühele aastale.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või arveldusarvele EE932200221023778606 (Swedbank) või arveldusarvele EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või arveldusarvele

EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, kohtuasja numbri ning selgituse, kelle eest menetluskulud tasuti.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise

korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti

3 kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Süüdistus V.A süüdistatakse selles, et tema 11.03.2014. a kella 21.20 paiku Tartus XXX asuvas korteris isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus ähvardas R.K. tapmisega, mis seisnes selles, et agressiivne V.A karjus korduvalt R.K. ise samal ajal rusikatega vastu R.K. toa kappe

pekstes, et ma tapan su ära. Seda kuuldes tunnetas R.K. reaalset ohtu oma elule ja tervisele, arvestades V.A agressiivset käitumist sel korral ja varem. Sellega pani V.A toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Prokurör taotleb, et V.A tunnistatakse süüdi KarS § 120 järgi ning mõistetakse temale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel taotleb prokurör, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.A ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi, st

• elab kohtu määratud alalises elukohas;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste

täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KrMS § 3101

ja VÕS § 1055 alusel taotleb prokurör V.A suhtes kolmeks aastaks

lähenemiskeeldu, millega keelataks tal lähenemine R.K. lähemale kui 50 meetrit, sh ka tema

elukohale aadressil Tartu, XXX, ja temaga igasugune suhtlemise, sh erinevate sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu, kusjuures juhuslikul kohtumisel R.K. on

V.A kohustus kannatanut kõnetamata temast viivitamatult eemalduda vähemalt 50 meetri kaugusele.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav ning et ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde.

4

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

Seega tuleb V.A süüdi tunnistada KarS § 120 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohus on seisukohal, et on olemas ka KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 toodud alused V.A suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks – V.A tunnistatakse süüdi isikuvastases kuriteos, lähenemiskeeld on vajalik kannatanu isikuõiguste tagamiseks ning on olemas ka kannatanu vastavasisuline taotlus. Kohus on veendunud, et lähenemiskeeld (sh ka suhtlemiskeeld) on sobiv vahend võimaldamaks ära hoida kannatanu isikuõiguste edasist rikkumist V.A poolt, kuna selliselt ei saa süüdistatav kannatanuga kontakteeruda ja järelikult ei saa ta oma tegevusega

ka kannatanu tervist ning elu ohustada. Samuti on lähenemiskeeld leebeim vahend edasiste

rikkumiste vältimiseks, vaatamata asjaolule, et seda kohaldatakse ema ja poja vahel. №rmaalsetes olukordades oleks tegu liiga karmi meetmega, sest perekondlike suhete olemasolu tingib reeglina ka suurema vajaduse üksteisega suhelda. Samas on kohtule esitatud materjalidega tõendatud, et V.A poolt oma ema tapmisega ähvardamine ei olnud üksikjuhtum, vaid pigem tavapärane käitumine emaga suhtlemisel. Kannatanu ütluste kohaselt ei soovi ta ise pojaga mitte mingisugust kontakti ning on valmis isegi oma korteri ukse luku ära vahetama, et V.A

sisse ei pääseks. Seega ei ole V.A ja kannatanu vahel lähedasi suhteid, nagu

perekonnas tavaliselt on omane. Järelikult ei riiva lähenemiskeelu (sh suhtlemiskeelu)

kohaldamine V.A õigusi enam, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne.

Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks:

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot, KrMS § 175 lg 1 p-le 4 vastavalt kaitsjatasu 144 eurot; KrMS § 175 lg 1 p-le 5 vastavalt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 1 eurot. Postikulu 2,61 eurot .

Kohus kohaldab KrMS § 180 lg. 3 ning jätab osa menetluskuludest riigi kanda, sest V.A 170 eurose kuusissetulekuga ei ole võimalik neid kulusid tasuda. Kohus ajatab samal põhjusel kulude tasumise ühele aastale .

Kohtunik