3-14-50654/11

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-14-50654 Haldusasi Jaak Reinomäe kaebus Viru Vangla toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Jaak Reinomäe määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Jaak Reinomägi Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Jaak Reinomäe määruskaebus ja muutmata Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määrus riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta (resolutsiooni p 1). EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 30.04.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Jaak Reinomäe kaebus (tl 1-3p) , mille ta nõudis Viru Vangla toimingu (27.02.2014 talle saabunud paki avamine) õigusvastasuse tuvastamist ning ettekirjutuse tegemist vaidlusaluste esemete hävitamise keelamiseks, kui neile ei tulda järele ning esemete edastamiseks koos kaebajaga Rakvere arestimajja. Ühes kaebusega esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel. 2. Tartu Halduskohus jättis 06.06.2014. a määrusega (tl 21-21p) rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 1); kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 15 eurot kaebuse esitamisel (resolutsiooni p 2); jättis kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva määruse kättesaamisest (resolutsiooni p 3). Kohus märkis, et haldusasjas nr 3-11-697 esitatud kaebaja SEB Panga arvelduskonto väljavõttest

nähtuvalt on talle laekunud 08.01.2014 töötutoetust 94,22 eurot ning vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebajale on laekunud sissetulekuid kokku 120,24 eurot. Kohus viitas, et riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg 1 kohaselt tasutakse halduskohtule kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus tegi kindlaks, et ajavahemikul 27.12.2013 kuni 26.04.2014 olid kaebaja sissetulekud kokku 214,46 eurot, millest ei ole õigustatud maha arvata tehtud kulutusi. Kohus arvestas, et kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 107,23 eurot (214,46÷4×2), mida nõutav riigilõiv 15 eurot ei ületa. Seega esinevad kohtu hinnangul käesoleval juhul asjaolud, mille korral kaebajale menetlusabi andmine tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ei ole halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 kohaselt lubatud. Kohus märkis, et kuna puudub kaebajale menetlusabi andmise vajadus, ei pea kohus hindama seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 3. 17.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse Jaak Reinomäe määruskaebus (tl 24- 25), milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määrus ja teha asjas uus otsus, millega tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldada. Kaebaja on arvamusel, et Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määrus on vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseaduses (PS) kehtestatuga, viidates §-dele 11 ja 15. J. Reinomäe arvates on põhjendamatu kohtu väide selle kohta, et tema sissetulekust ei ole õigustatud maha arvata tehtud kulutusi. Kaebaja märgib, et ta on teinud kulutusi, mida on erinevates Riigikohtu lahendites peetud kulutusteks, mis on HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt mahaarvatavad sissetulekutest. Kaebaja väidab, et kohus on rikkunud kohtule kohustuslikku uurimispõhimõtet. Kaebaja märgib, et erinevates Riigikohtu lahendites on esitatud seisukoht selle kohta, et vahistatul, kes soovib kasutada PS §-st 15 tulenevat õigust kohtusse pöördumiseks, peab riigilõivu tasumisel jääma kontole raha, mis võimaldaks tasuda vanglas teiste põhiseaduses sätestatud õiguste eest, näiteks osta poest telefonikaarti, kirjutusvahendit, hügieenitarbeid ning lasta teha koopiaid dokumentidest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. 5. Jaak Reinomägi on esitanud määruskaebuses taotluse teha uus otsus, millega tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldada. HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi võttes lähtepunktiks nende esitaja tegeliku tahte. Lähtuvalt HKMS § 116 lg-st 1 lahendatakse menetlusabi taotlus määrusega. Eeltoodust juhinduvalt leiab ringkonnakohus, et Jaak Reinomäe taotlust tuleb tõlgendada taotlusena teha uus määrus, millega tema taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel rahuldada. 6. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 7. Riigikohus on selgitanud 12.03.2012. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-des 9 ja 10, et HKMS-i uue regulatsiooni järgi ei tule enam arvesse võtta asjaolu, et taotlejal peab pärast riigilõivu tasumist jääma mõistlikul määral raha juhuks, kui tekib vajadus 2 2

põhjendatud kulutuste tegemiseks. Ühtlasi on Riigikohus selgitanud, et kinnipeetava sissetulekutena tuleb arvestada kõiki taotluse esitamisele eelnenud neljal kuul kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele toimunud laekumisi, s.h nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedase ühekordne kanne kinnipeetava kontole, kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad). Riigikohtu hinnangul on analoogia korras HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud mahaarvamistega võrdsustatavad kinnipeetava isikuarvele kantud summadest seaduse alusel (vangistusseaduse § 44) tehtavad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi hoiustamiseks kinni peetavad summad, ning kinnipeetavate poolt tehtavad kulutused elektriseadmete kasutamisele on võrreldavad kulutustega eluasemele ja seega maha arvatavad. 8. Vanglasisese isikukonto väljavõttest (tl 10) nähtuvalt on Jaak Reinomägi tasunud üksnes kaupluses tehtud ostude eest, milliseid kulutusi ei ole HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt lubatav sissetulekust maha arvata. Eeltoodut arvestades ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja sissetulekutest ei ole õigustatud maha arvata tehtud kulutusi. Seega on kaebaja väited kulutuste mahaarvamise lubatavuse ja kulutuste tegemiseks kontole raha jäämise kohustuslikkuse kohta põhjendamatud. 9. Ringkonnakohus selgitab, et kohtul ei ole õigust vabastada isikut riigilõivu tasumise kohustusest, kui kohtule esitatud tõenditest nähtub, et isikul olid kaebuse esitamise ajal võimalused riigilõivu tasumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus menetlusabi andmise otsustamisel õigesti juhindunud HKMS-i vastavatest sätetest, millest lähtuvalt jättis kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. 10. Jaak Reinomägi ei ole määruskaebuses PS §-de 11 ja 15 osas sisulisi põhjendusi esitanud, mistõttu jätab ringkonnakohus nimetatud väited tähelepanuta. 11. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata Jaak Reinomäe määruskaebuse ja muutmata Tartu Halduskohtu 06.06.2014. a määruse riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta (resolutsiooni p 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel 3 3