3-12-2292/90 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-2292 Haldusasi AR kaebus Pärnu Linnavalitsuse kohustamiseks viima bussipeatuse „Teater“ praegusest asukohast Vee tn 4 kinnistu juures endisesse asukohta Pärnus Pikal tänaval ja likvideerima sõiduteel osutusmärk 541 a ja teemärgis 933 või alternatiivselt keelata Pärnu Linnavalitsusel Pärnus Vee tn 4 kinnistu juures asuval sõiduteel osutusmärgi 541 a ja teemärgise 933 kasutamine või tuvastada nende kasutamise õigusvastasus; kohustada Pärnu Linnavalitsust uuesti läbivaatama kaebaja 01.11.2012 taotlust Pärnus Vee tn 4 kinnistu ees asuva bussipeatuse likvideerimiseks; kohustada Pärnu Linnavalitsust likvideerima bussipeatus „Teater“ praeguses asukohas, kehtestama muudatused Pärnu bussiliikluses haldusaktiga ning määrama praeguse bussipeatuse „Teater“ uus asukoht. Menetlusosalised Kaebaja – AR, volitatud esindaja Suido Västra Vastustaja – Pärnu Linnavalitsus, volitatud esindaja Andrus Jürgens Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 15.01.2014. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AR apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 9. juuni 2014

RESOLUTSIOON 1. Jätta AR apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 15.01.2014. a otsus haldusasjas nr 3-12-2292 muutmata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 21. juulil 2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-12-2292 2(7) Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Linnavalitsuse korraldusel viidi 2012 augustis seni Pikal tänaval asunud bussipeatus „Teater“ ümber Vee tn 4 kinnistu ette. Vastuseks enne ümberpaigutamist koostatud Vee tn 4 elanike 31.05.2012 protestikirjale, mille kohaselt halveneb bussipeatuse ümbertõstmise tõttu elanike elukeskkond, kuna on suurenenud müra ja heitgaaside hulk, vastas abilinnapea 11.06.2012 kirjaga, et liiklustihedus on antud kohas suur, bussid peale öörahu praktiliselt ei sõida ning bussipeatuse asukoha muutus ca 30 meetrit müra ja heitgaaside hulka antud kohas ei suurenda, samas on liiklusohutuse seisukohalt Vee tn asukoht turvalisem – ühistransporti kasutavatel inimestel on paremad ooteala ning bussi sisenemise ja väljumise tingimused. Samuti märgiti vastuses, et bussipeatuse asukoha muutmist arutati Pärnu ühistranspordi ümberkorraldamise avalikustamisprotsessil jaanuarist aprillini ning lisaks meedias avaldatud informatsioonile peeti kuus rahvakoosolekut ning oodati elanike ettepanekuid. 2. AR, kelle elukoht asub Vee tn 4 kortermajas, esitas 01.11.2012 halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Pärnu Linnavalitsust viima bussipeatus „Teater“ praegusest asukohast Vee tn 4 kinnistu juures endisesse asukohta Pikal tänaval ja likvideerima sõiduteel osutusmärk 541 a ja teemärgis 933 või alternatiivselt keelata Pärnu Linnavalitsusel Vee tn 4 kinnistu juures asuval sõiduteel osutusmärgi 541 a ja teemärgise 933 kasutamine või tuvastada nende kasutamise õigusvastasus; kohustada Pärnu Linnavalitsust uuesti läbivaatama kaebaja 01.11.2012 taotlust Vee tn 4 kinnistu ees asuva bussipeatuse likvideerimiseks; kohustada Pärnu Linnavalitsust likvideerima bussipeatus „Teater“ praeguses asukohas, kehtestama muudatused Pärnu bussiliikluses haldusaktiga ning määrama praeguse bussipeatuse „Teater“ uus asukoht. Kaebuse kohaselt rikub bussiliiklus hommikul ja õhtul kaebaja õigust öörahule. Bussiliiklusega kaasnev müratase ja heitgaaside hulk kaebaja korteri akende all on oluliselt suurem, võrreldes peatuse eelmise asukohaga. Liiklus muutus võrreldes varasema olukorraga ohtlikumaks, sest peatus paikneb vahetult peale valgusfooridega reguleeritud mitme sõidureaga ristmikku, mis välistab sujuva liikluse ristmikul ja loob liiklusohtlikke olukordi. Praeguse bussipeatuse pikkus ei ole busside teenindamiseks piisav, mis omakorda võib kaasa tuua liiklusohtliku olukorra. Vee tn 4 elanikud ning kaupluste külastajad kaotasid Vee tn 4 kinnistuga piirneval sõidutee alal sõidukite parkimisõiguse. Kaebaja juurdepääs elamule on takistatud, igal juhul on takistatud päästeauto pääs Vee tn 4 elamu juurde. Praeguse peatuse asukoha (väidetavaid) positiivseid külgi ei ole vastustaja põhjendanud ning avalikku arutelu linnaelanike hulgas ei ole läbi viidud. Liiklusmuudatuse oleks pidanud lahendama läbi detailplaneeringu, alternatiivselt oleks tulnud lahendus kehtestada linnavalitsuse majandusosakonna juhataja käskkirjaga või linnavalitsuse korraldusega. Vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust.

3-12-2292 3(7)

3. Pärnu Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. Bussipeatuse uus asukoht ei mõjuta liiklusohtlikkust vasakpöörde tegemisel Pikalt tänavalt Vee tänavale, sest vasakpööret on seal samal viisil kogu aeg tehtud. Kaheldavad on kaebaja väited selle kohta, et seoses bussipeatuse asukoha muutusega on suurenenud lärm ja õhusaaste kaebaja elukohas, sellised muutused ei ole usutavad bussipeatuse mõnekümne meetrise asukohamuutuse korral. Planeerimisseaduse (PlanS) § 3 lg 2 ei nõua bussipeatuse asukoha muutmiseks detailplaneeringu menetluse läbiviimist. Majandusosakonnal on õigus ja kohustus korraldada kohalikel teedel liiklemist ja paigaldada selleks reguleerivaid liiklusmärke. Bussipeatuse Vee tänavale tõstmisel oli haldusaktiks liiklusmärk. Igasuguste liiklusmärkide ja teemärgistuste paigaldamisele ja nende sisulisele vormile on liiklusseaduse (LS) alusel kehtestatud erinõuded, mistõttu HMS üldised haldusaktidele kehtestatud nõuded ei kohaldu. Pädevate asutuste poolt antud tõendid, Keskkonnainspektsiooni ja Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri vastused kinnitavad vastustaja seisukohta, et bussipeatus ei ole halvendanud sealsete elanike elutingimusi. Liikluskorraldus on praegu vähem liiklusohtlik.

4. Tallinna Halduskohtu 15.01.2014 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust järgmiselt.

Müraga seonduvad piirangud sätestab peamiselt välisõhu kaitse seadus (VÕKS). Järelevalvet välisõhus leviva müra üle teostab VÕKS § 135 lg 1 kohaselt Tervisekaitseinspektsioon, kusjuures järelevalveametnikul on vastavalt VÕKS § 136 lg-le 2 õigus teha ettekirjutus ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunniraha (VÕKS § 136 lg 3). Kaebaja pole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et vaidlusaluses kohas ja/või kaebaja korteris on tuvastatud müranormide ületamine. Seega pole kaebaja tõendanud oma öörahu rikkumist.

Kaebaja ei ole asjas esitanud väiteid ega tõendeid talle tekitatud tervisekahjustuste fikseerimise kohta ning tegemist on üksnes kaebaja subjektiivse hinnanguga. Keskkonnainspektsioon viis 11.10.2013 läbi õhukvaliteedi hinnangu Pärnus Vee tn 4 asuva korterelamu ees. Välisõhu proovide analüüside hindamise tulemused ei näidanud inimese tervisele ohtlikku saasteainete kontsentratsiooni (II kd tl 47). Hinnangu koostaja RR märkis kohtuistungil, et lähtus arvamuse andmisel välisõhu kaitse seadusest, sest tervisekaitseks on välja töötatud teised piirnormid, mis saaste korral otsesel kokkupuutel võivad tekitada inimese tervise halvenemise, kuid Keskkonnainspektsiooni pädevusse ei kuulu võimaliku saaste mõju hindamine inimeste tervisele (II kd tl 106-107). Kui välisõhus puudub inimese tervisele ohtlik saastatuse aste, ei saa tervisele ohtlikku saastatust esineda ka kaebajale kuuluvas korteris. Kuna ei ole tõendatud välisõhu ohtlik saastamine, ei saa eeldada, et kaebaja poolt kohtuistungil kirjeldatud puude kahjustumine on tingitud välisõhu saastumisest (II kd tl 108).

Vastustaja esitas kohtule liiklusskeemi ja selgitused liiklusohtlikkuse suurenemise kohta (I kd tl 209, 211). Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri 18.07.2013 vastuse kohaselt kohtu järelepärimisele ei ole liikluskorralduse muutmine alates 27.07.2012 liiklusõnnetuste sagenemist kaasa toonud (I kd tl 206). Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri 03.12.2013 vastuses on politsei seisukohal, et bussipeatuse kolimine Vee tänavale on positiivne ning arvestab rohkem liiklusseaduses sätestatud nõudeid kui eelnev lahendus. Bussipeatuse asukoha muutus on kaasa toonud liikluse sujuvama kulgemise ja ristmiku läbilaskevõime olulise suurenemise (II kd tl 58). Eeltoodud tõendid ei kinnita kaebaja väiteid, et vaidlusalusel alal muutus liiklus peale bussipeatuse asukoha muutust ohtlikumaks.

3-12-2292 4(7) Vee tn 4 asuvasse hoonesse saab siseneda nii Vee tn poolt kui ka maja hoovist ning jalakäijate juurdepääsu hoonele liikluskorralduse muudatus ei mõjutanud (I kd tl 193-194, 197). Arvestades seda, et bussipeatuse asukoha muutumise tagajärjel kadusid hoone ees tänava ääres olnud parkimisvõimalused (I kd tl 189), on sõidukiga juurepääs Vee tänavalt takistatud. Samas tuleb juurdepääsu võimaluse hindamisel arvestada ka seda, et sõidukiga on Vee tn 4 asuvale hoonele tagatud juurdepääs Pika tn ja Laia tn kaudu (I kd tl 22, 28, 179, 211). Seega pole bussipeatuse asukoha muutus mõjutanud kinnistu kasutamise tingimusi.

PlanS § 3 lg 2 ei nõua liikluskorralduse muutmiseks detailplaneeringu kehtestamist. Vastavalt liiklusseaduse §-le 1 toimub liikluse korraldamine kõigil Eesti teedel liiklusseaduse alusel. Liiklusseaduse § 6 lg-te 2 ja 3 kohaselt korraldatakse liiklust liikluskorraldusvahenditega, mis peavad vastama sama seaduse ja teeseaduse nõuetele. Liikluskorraldusvahend on kooskõlas liiklusseaduse § 2 p-ga 29 liiklust korraldav või suunav vahend (foor, liiklusmärk, teemärgis, vilkur, piire, kiiruspiiraja, künnis, hoiatuslint, tähispost, tähiskoonus, tõkkepuu, ohutussaar või muu selline). Lähtudes eeltoodust ei pea liikluse korraldamiseks ja liikluskorraldusvahendite paigutamiseks vastu võtma iseseisvat haldusakti.

Kaebaja poolt kohtuistungil kirjeldatud tegude (prügi mahaviskamine, klaasikillud, roojamine ja urineerimine hoone ümbruses II kd tl 108) puhul on tegemist süüteo tunnustega tegude toimepanemisega, mille lahendamine kuulub politseija piirivalve seaduse § 1 lg 2 alusel politsei põhiülesannete hulka. Kaebaja poolt kirjeldatud tegude toime panemise ja bussipeatuse asukoha muutmise vahel seoste otsimine on kohtu hinnangul meelevaldne tegevus.

HKMS § 2 lg 3 alusel lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Kuna käesolevas asjas ei ole vaidluse all Pärnu linna bussiliiklus ja linna liinivõrkude planeerimine ega bussiliikluse ja bussiliinide erinevad variandid, ei anna kohus hinnangut kaebaja väidetele seoses bussiliiklusega (ebamugavustega bussi ootamisel, bussisõidul, busside vahetamisel ja busside peatumisel) ning bussiliiklusega seoses esitatud tõenditele (II tl 108). Asjaolu, et vaidlustatud liikluskorraldus muutus koos bussiliikluse ümberkorraldamisega Pärnu linnas, ei ole aluseks kogu bussiliiklusele õigusliku hinnangu andmiseks.

Kaebaja poolt kohtule esitatud OÜ Petersport juhataja allkirjaga selgitus, mis kirjeldab bussipeatuse asukoha muudatusest tingitud tagajärgi äriühingule (II kd tl 65), ei ole kohaseks tõendiks käesolevas asjas, kuna kirjeldab äriühingu probleeme ning ei ole seotud kaebaja õigustega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. AR palub esitatud apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Vastustaja oleks bussiliikluse ümberkorralduse pidanud vormistama haldusaktiga eelkõige seetõttu, et jäeti spetsialistide poolt soovitatud ümberkorraldus kehtestamata ja kehtestatud ümberkorraldust kusagil ei põhjendatud. Samuti on vastustaja ise ette näinud korra, mille kohaselt bussiliikluse ümberkorraldamine ja bussipeatuse asukoha muutmine Pärnus toimub haldusaktiga. Kohus ei ole põhjendanud, miks kaebaja 05.12.2013 täienduses esitatud õigusnormid kohaldamisele ei kuulu. Haldusakti koostamise vajadus ilmneb ühistranspordiseadusest, majandusja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määrusega nr 141 kehtestatud „ Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskirjast“ ning Pärnu Linnavalitsuse 03.05.2010 korraldusega nr 248 kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna põhimäärusest ja Pärnu Linnavalitsuse 13.02.2006 määrusega nr 4 kehtestatud „Veokite liiklemise korrast“. Riigikohtu otsusest nr 3-3-1-19-13 ilmneb, et toimingul puudub regulatiivsus ning toimingu puhul pole haldusaktile omast põhjendamiskohustust.

3-12-2292 5(7) Halduskohus on rikkunud menetlusnormi, kui on ilma põhjendamata jätnud kõrvale kaebaja poolt esitatud Petersport OÜ juhataja selgituskirja ja tl I kd, tl 102-169 asuva analüüsi, millest nähtub, miks ja kuidas bussiliiklus ümber korraldati. Puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et varasem bussipeatuse „Teater“ asukoht oleks tekitanud liiklusohtlikke olukordi ning esines mingi vajadus paigutada bussireisijate kogumispeatus/ümberistumispeatus Vee tn 4 kinnistu ette tänavale. Haldusakti põhjendamiskohustuse täitmine tähendaks antud juhul seda, et vastustaja tooks välja, millised on bussipeatuse „Teater“ asukoha muutmise positiivsed mõjud ja miks on need negatiivsetest kaalukamad. Asja materjalidest nähtub, et positiivseid (busside graafikus püsimine, vähenenud liiklusoht) mõjusid pole, seega peaksid ilmnenud negatiivsed mõjud tingima kaebuse rahuldamise. 6. Pärnu linna vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Bussipeatuse asukoha muutmiseks ei olnud vajalik eraldi haldusakti vastuvõtmine. Õigusteoorias ja praktikas loetakse liiklusmärgid üldkorralduseks ehk haldusaktiks. Seega ongi bussipeatust tähistav liiklusmärk (osutusmärk 541a) ja teemärgis 933 haldusaktid. Liiklusseaduse § 1 lgst 5 tulenevalt ei kohaldu haldusmenetluse seaduses haldusaktile kehtestatud nõuded liikluskorraldusvahenditele. Eeldades, et kaebaja viitab Pärnu Linnavalitsuse 03.05.2010 korraldusele nr 248 „Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna põhimäärus“, ei nõustu vastustaja kaebaja väitega, et käesoleval juhul oleks osakonna juhataja pidanud andma liikluskorraldusvahendi paigutamiseks käskkirja. Asjakohane pole ka viide „Veokite liiklemise korrale“, mis reguleerib C ja E kategooria sõidukite liiklemist, buss on aga D kategooria sõiduk. Liiklusoht on uue bussipeatuse asukoha tõttu politsei hinnangul pigem vähenenud ning positiivne on liikluse muutumine sujuvamaks ja ristmiku läbilaskevõime oluline suurenemine. Müra ja heitgaasi normatiivsete väärtuste suurenemist asjast ei selgunud. Pika tn bussipeatuse asukoha muutmise vajadus kerkis esile 3-4 aastat tagasi seoses asjaoluga, et suvekuudel kasvas Pikal tänaval järsult liiklustihedus, see põhjustas liiklusummikuid ning bussid ei püsinud enam sõidugraafikus. Lisaks takistas Pika tn bussipeatuse asukoht sõidukitel pöörde tegemist Pikalt tänavalt Vee tänavale. Kui päevakorda kerkis bussiliinide restruktureerimine, mis eeldas sõlmpeatuse asukohta kesklinna silla juures, kaaluti kahte varianti – kas Pika tn laiemaks ehitamist või bussipeatuse Vee tn-le viimist. Kuna Pika tn laiemaks ehitamine polnud võimalik ning bussidele tuli tagada ümberpööramise võimalus, oli ainuvõimalik lahendus peatuse viimine Vee tn-le. Käesoleva asja lahendamine ei nõua bussiliiklusele õigusliku hinnangu andmist ning seega pole vaja hinnata kaebaja sellekohaseid väiteid ja tõendeid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning juhindudes HKMS § 201 lg-st 4 neid ei korda. Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8. Bussipeatuse „Teater“ asukoha muutmiseks, mis on käesoleva vaidluse esemeks, ei olnud vaja läbi viia planeerimismenetlust ning piisas liikluskorraldusvahendite paigaldamisest. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 lg 2 näeb ette, et asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud haldusakt on üldkorraldus. Bussipeatuse tähistamiseks paigaldatud osutusmärk 541a ja teekattemärgis 933 muudavad avalikult kasutatava tee seisundit, kehtestades ühissõidukite peatuse asukoha ning liikluskorra selle juures. Seega märgib vastustaja õigesti, et bussipeatuse

3-12-2292 6(7) asukoha tähistamiseks on antud haldusakt ning täiendavate haldusaktide vastuvõtmist bussipeatuse asukoha määramiseks õigusnormid ette ei näe. Ühistranspordiseadus § 5 lg 1 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse organ suunab ja koordineerib ühistranspordi arengut ning töötab välja ja viib ellu asjaomaseid arengukavasid, kujundab valla või linna ühistranspordi liinivõrgu ning korraldab ühistranspordi infrastruktuuri objektide planeerimist, rajamist, korrashoidu ja kasutamist, sama seaduse § 5 lg 4 viitab, et eelpool loetletud ülesannete täitjad ja täitmise korra määravad kindlaks sama seadus või kohaliku omavalitsuse organ, kuid ei nõua, et bussipeatuse asukoht määrataks muus vormis kui liikluskorraldusvahendiga. Ka ülejäänud kaebaja poolt 05.12.2013 kaebuse täienduses (II kd tl 76p-77) näidatud õigusnormid (majandusja kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määrusega kehtestatud eeskiri, Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonna põhimäärus, veokite liiklemise kord) ei näe ette ühistranspordi peatuse kindlaks määramiseks muud vormi. 9. Kuna bussipeatuse asukoha määramine on toimunud haldusaktiga, kehtivad sellele kõik HMS-s haldusaktile esitatavad nõuded, arvestades liiklusseaduse erisusi (LS § 1 lg 5). Liiklusseaduse erisuseks on haldusakti andmine liiklusmärgi või teekattemärgise kujul, mis tähendab, et järgima ei pea HMS §-des 55-57 haldusakti vormile, põhjendamisele ja vaidlustamisviite märkimisele kehtestatud nõudeid, kuid HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse ülejäänud eeldused peavad olema järgitud. Seega peab bussipeatuse ümberpaigutamine olema kooskõlas andmise hetkel kehtiva seadusega, proportsionaalne ja kaalutlusvigadeta, kusjuures haldusorgan peab valmis olema esitama ümberpaigutuse põhjendused koheselt isiku või kohtu nõudmisel. 10. Saasteainete kontsentratsiooni ja müra piirnormide ületamist pole asjas tuvastatud ja kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väited seonduvad põhiliselt kaalutlusveaga bussipeatuse ümberpaigutamisel. Ringkonnakohus leiab, et haldusorgan pole bussiliikluse ümberkorraldamise menetluses (mille käigus bussipeatuse asukoht muudeti) ja kaalumisel teinud vigu, mis võiksid olla aluseks haldusakti tühistamiseks. See, et bussipeatuse asukoha muutmisele eelnev menetlus on olnud kohane ning huvitatud isikud on ära kuulatud, nähtub kaebaja poolt kohtule esitatud Vee tn 4 elanike protestikirjast ja vastusest sellele (I kd tl 11-13). Kaebaja poolt esitatud Margit Siiguri ja Ivar Haljase Tallinna Tehnikaülikoolis 2011 koostatud magistritööst „Pärnu linna bussiliikluse variantide analüüs“ nähtub samuti, et Pärnu linn on valmistunud bussiliikluse ümberkorralduseks põhjalikult ning kaalutud on erinevaid variante. Kaebaja on sellele tööle viidanud eesmärgiga rõhutada, et selles töös pakutud lahenduse elluviimine ei näinud ette bussipeatuse paigutamist kaebaja maja ette ning selle lahenduse elluviimisest loobus vastustaja seetõttu, et bussiliikluse ümberkorraldamisega oli kiire ning puudusid investeeringuks vajaminevad vahendid (I kd tl 132p). Magistritöö autorid on tõdenud, et Pärnu linnas tegelikult ette võetud ümberkorraldused ei olnud olulised ning bussiliinid jäid põhimõtteliselt samaks, muudeti peamiselt sõidugraafikut. Samas nähtub tööst, et ühistranspordi kulukus vähenes, kusjuures sõitjate mugavus jäi enam-vähem samaks (I kd tl 133-133p). Asjaolu, et vastustaja on ühistranspordi ümberkorralduse lahenduse valikul lähtunud fiskaalsetest argumentidest, ei saa pidada ebakohaseks kaalutluseks, sest vastustaja peab tegutsema eelarvevahendite raames. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda talle sobiva lahenduse elluviimist. 11. Bussipeatuse asukoha muutmist on vastustaja nii enne kui ka pärast muudatuse elluviimist põhjendanud vajadusega muuta Vee tn ja Pika tn ristmiku liiklus turvalisemaks ja inimeste ooteala ja bussi sisenemise ja väljumise tingimused paremaks. Vastustaja rõhutas 11.06.2012 Vee tn 4 elanikele saadetud kirjas, et kuna bussipeatuste vahekaugused linnas on reguleeritud, jäävad need paratamatult elumajade lähedusse, kuid arvestades seda, et praegust bussipeatust nihutati ca 30 meetrit, ei peaks asukoha muutus tooma kaasa olulist muutust välisõhus. Vastustaja märkis, et alternatiivse asukoha puudumisel tuleb pidada avalikku huvi ühistranspordi käi-

3-12-2292 7(7) gus hoidmiseks kaalukamaks kui elanike huvi vältida bussipeatust oma elukoha vahetus läheduses. Kohtumenetluses täpsustas vastustaja, et peatuvad bussid takistasid Pikalt tänavalt vasakpöörde tegemist, ristmiku liiklustihedus oli kasvanud, mis tekitas liiklusummikuid, bussid ei püsinud graafikus, Pika tn laiemaks ehitamine polnud võimalik ning bussidele tuli tagada tagasipööramise võimalus, misjärel osutus ainuvõimalikuks lahenduseks peatuse tõstmine Vee tn 4 ette. Vastustaja kinnitusel tähendaks bussipeatuse asukoha muutmine linna ühistranspordi täielikku ümberkorraldamist, sest Pika tn peatusesse bussid ära ei mahuks. Ringkonnakohus leiab, et kõik eeltoodud kaalutlused on asjakohased, samuti on erinevalt kaebaja arvamusest Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri 03.12.2013 vastusega (II kd tl 58) tõendatud, et liiklus ristmikul on muutunud sujuvamaks, mis tähendab ka seda, et liiklusoht on vähenenud. 12. Kaebaja leiab, et vastustaja on andnud liiga väikese kaalu temale avalduvatele negatiivsetele mõjudele – pidev müra ja vingugaas maja ees ja öine bussiliiklus, mis ei luba akent lahti hoida. Bussipeatuse ümberpaigutamine mõjutas kindlasti mingil määral kaebaja elukorraldust, sõltumata sellest, et piirväärtuste ületamist saasteainetes või müra puhul pole tuvastatud. Samas on kaebaja korter nagunii kesklinnas tiheda liiklusega tänava ääres ning bussipeatuse lisandumine üha kasvava liiklusega seotud negatiivsesse fooni ei peaks kujuta endast olulist muudatust. Arvestades busside sõiduplaani, peatub esimene buss Vee tn 4 maja ees 4:14 ja sealt edasi 4:43, 5:05, kaks bussi 5:21, kaks bussi 5:27, kaks bussi 5:41, üks buss 5:47 ja edasi 14-16 bussi tunnis kuni kella 20:00-ni ning sealt kuni kella 22:00-ni 10 bussi ja kuni viimase, kell 23:01 väljuva bussini 8 bussi. Seega öisel ajal 22:00-05:00 bussiliiklus maja ees, kus asub kaebaja korter, praktiliselt puudub. Samuti võib märkida, et kaebaja korteri aknad jäävad peatuse nr 1 vastu, kuid enamus enne kella kuut liikuvaid busse peatub peatustes nr 2 ja 3, mis jäävad kaebaja korteri akendest eemale. Eeltoodust tulenevalt ei leia ringkonnakohus, et vastustaja on andnud kaebajale avalduvale negatiivsele mõjule põhjendamatult väikese kaalu võrreldes avaliku huviga liikluse sujuvamaks muutmiseks ristmikul ja ühistranspordi paremal korraldamisel. 13. Ringkonnakohus leiab, et kohus ei ole menetlusnorme rikkunud, kui on leidnud, et OÜ Petersport juhataja kiri ei ole kaebaja õiguste rikkumise tõendamiseks asjakohane ning leidis, et bussiliikluse ümberkorraldamine üldiselt pole käesoleva kaebuse esemeks. 14. Kaebaja on halduskohtus taotlenud riigilõivu 30 eurot ja esindajatasu 1170 eurot hüvitamist ning apellatsioonimenetluses riigilõivu 15 eurot ja esindajatasu 360 eurot hüvitamist. Menetluskulude kantus on tõendatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 kohaselt tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe