Legislator Case Law & Legislation
3-14-50900/14 AI generated

3-14-50900/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-14-50900/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-14-50900/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Keywords

AI generated
litigation costs provisio ad litem inadmissibility of costs appeal abusive litigation fee advance on divorce litigation costs defense costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-14-50900 Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus kahju summas 2000 euro hüvitamise nõudes Resolutsioon 1. Tagastada XXX kaebus. 2. Jätta XXX taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. 3. Määruse ärakiri saata kaebajale. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav XXX esitas 22.05.2014 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles märgib, et sai vangla 20.05.2014 vastuse nr 1-13/231-2. Kaebaja märgib, et ta ei ole otsusega nõus ja pöördub kohtu poole hagiga 2000 eurot. Kaebaja palub ka võimaldada kaitsjat. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 20.05.2014 otsus nr 1-13/231-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.

2. Tartu Halduskohus jättis 27.05.2014 määrusega XXX kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse nõude täpsustamiseks ja põhjendamiseks. Samuti tuli kaebuselt tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Puudused tuli kõrvaldada hiljemalt 10 päeva jooksul alates käiguta jätmise määruse kättesaamisest. Kaebaja sai nimetatud määruse venekeelse tõlke kätte 29.05.2014.

3. 02.06.2014 saabus Tartu Halduskohtusse XXX avaldus pealkirjaga „Puuduste kõrvaldamine“, milles kaebaja märgib, et ta on saanud kohtu 27.05.2014 määruse nr 3-14-50900, milles kohtunik nõuab riigilõivu tasumist. Kaebaja märgib, et kohtunik teeb seda ilmselt spetsiaalselt, kuna teab, et kaebajal pole vahendeid ega sissetulekut. Lisaks märgib kaebaja, et endiselt pole kohtu poolt võimaldatud advokaati ja kaitsjat.

4. Tartu Halduskohus selgitas kaebajale 10.06.2014 kirjaga, saab aru, et kaebaja soovib riigilõivu tasumisest vabastust ja ka riigi kulul advokaadi õigusabi ning märkis, et riigi õigusabi taotlus ei

2 tähenda seda, et kaebaja võib jätta 27.05.2014 määruses osundatud puudused kõrvaldamata, kuna kaebuse puuduste kõrvaldamiseks ei ole vaja juriidilisi teadmisi. Kohus selgitas lisaks kaebajale, et enne kaebuse puuduste kõrvaldamist on kohtul raskendatud võtta seisukoht ka riigi õigusabi taotluse osas, kuna riigi õigusabi määramine eeldab muuhulgas kohtupoolset eelhinnangu andmist kaebaja õiguste kaitse vajalikkusele ning ilma kaebust täpsustamata ei saa kohus seda aga teha. Kohus märkis, et kui käesoleva kirja saamisel on 27.05.2014 määrusega antud puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödas, siis pikendab kohus tähtaega täiendavalt 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kaebaja sai kohtu kirja venekeelse tõlke kätte 13.06.2014.

Kohtu seisukoht

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Tartu Halduskohus andis 27.05.2014 määrusega kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest. 10.06.2014 kirjaga pikendas kohus puuduste kõrvaldamise tähtaega 2 päeva võrra kirja kättesaamisest arvates. Kohtu kaaskirja ja kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja kohtu 10.06.2014 kirja venekeelse tõlke kätte 13.06.2014. Puuduste kõrvaldamise 2-päevane tähtaeg hakkas kulgema 14.06.2014 ja viimane päev kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks oli 16.06.2014.

Kohus selgitas nii 27.05.2014 käiguta jätmise määruses kui ka 10.06.2014 kirjas, et kaebajal tuleb oma kahjunõuet põhjendada ning nimetada konkreetsed toimingud, millega vangla on talle kahju põhjustanud, milles tekitatud kahju seisneb ning millised negatiivsed tagajärjed on kaebajale vangla väidetava tegevusega põhjustatud. Kaebaja ei ole kaebuses esinevaid puudusi kohtu poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud. Seega ei vasta kaebus HKMS § 38 lg-s 1, eelkõige nimetatud normi punktides 5-9 toodud nõuetele. Kohus ei saa kaebaja asemel asuda kaebuse alust sisustama kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. HKMS § 41 lg 1 teise lause kohaselt ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kaebajal oli võimalus kaebust täpsustada. Kaebuse täpsustamiseks esitatud küsimused olid kohtu hinnangul sellised, milledele vastamine ei vajanud juriidilisi teadmisi ning kaebaja oleks pidanud osundatud puudused kõrvaldamata.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus XXX tema kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

6. Seonduvalt kaebaja poolt esitatud riigilõivust vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus tagastatakse, siis ei võta kohus seisukohta esitatud menetlusabi taotluse osas.

7. Kaebaja on taotlenud ka talle kaitsja võimaldamist riigi kulul. Kohus saab käesolevas asjas esitatud riigi õigusabi taotlusest selliselt aru, et kaebaja soovib riigi õigusabi tema esindamiseks halduskohtumenetluses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Eelnevate rohkearvuliste kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ning edasikaebeõiguse kasutamisega on kohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Seetõttu ei pea kohus kaebajale riigi õigusabi määramist põhjendatuks. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada, mida kohus antud juhul on ka kaebust käiguta jättes teinud. Halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid

3 õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus XXX riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik