3-14-50215/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50215 Haldusasi AE kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale isiklike asjade laost guaššvärvid ja pintslid Menetlusosalised Kaebaja – AE Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 07.05.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AE 12.05.2014 määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 07.05.2014 määruse haldusasjas nr 3-14-50215 resolutsiooni p 1 muutmata ja AE 12.05.2014 määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. AE esitas 13.11.2013 Tallinna Vanglale taotluse talle isiklike asjade laost PIN- kalkulaatori ja taskukalkulaatori ning guaššvärvide ja pintslite väljastamiseks. Tallinna Vangla jättis taotluse 16.12.2013 vastusega nr 5-18/13/36692-2 rahuldamata. Tallinna Vangla jättis 17.02.2014 vaideotsusega nr 5-15/14/1532-2 AE 15.01.2014 vaide 16.12.2013 otsuse peale rahuldamata. 2. AE esitas 20.02.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale isiklike asjade laost kalkulaatorid, guaššvärvid ja pintslid. 3. Tallinna Halduskohus eraldas 25.03.2014 määruse resolutsiooni p-ga 1 kalkulaatoreid puudutava nõude käesolevast asjast ja liitis selle haldusasjaga nr 3-14-50185. Määruse resolutsiooni p-ga 2 lõpetas kohus haldusasja menetluse AE kaebuses kohustada vanglat väljastama kaebajale isiklike asjade laost guaššvärvid ja pintslid. Määruse põhjenduste kohaselt lahendas Tallinna Halduskohus kaebaja kaebust Tallinna Vangla kohustamiseks väljastama kaebajale talle kuuluvad guaššvärvid ja pintslid haldusasjas nr 3-11-2561, jättis 31.08.2012 otsusega kae-

3-14-50215 2(4) buse rahuldamata ning otsus jõustus 29.12.2012. Kuna kaebaja on juba varem esitanud halduskohtule kaebuse sama nõudega samal alusel ja kaebuse kohta on olemas jõustunud kohtuotsus, tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 1 alusel lõpetada. 4. AE esitas 07.04.2014 määruskaebuse halduskohtu 25.03.2014 määruse p 2 tühistamiseks. 15.04.2014 esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning vanglasisese isikukonto väljavõtte perioodi 01.11.2013-14.04.2014 kohta. 5. Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2014 määrusega AE menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Samuti jättis kohus 07.04.2014 määruskaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (resolutsiooni p 2), hoiatades, et puuduste määratud tähtajaks kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus määruskaebuse (resolutsiooni p 3). 1) Kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttelt nähtub, et tema sissetulek menetlusabi taotlusele eelnenud neljal kuul (15.12.2013-15.04.2014) oli 105 eurot ja väljaminek 92,96 eurot, millest 52,50 eurot peeti kinni nõuete fondi ja 21 eurot vabanemisfondi jaoks. 19,46 eurot kulutas kaebaja vangla kaupluses. Tellimislehelt nähtuvalt ostis kaebaja vangla kauplusest toiduaineid, pesupulbrit ja šampooni. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 loetletud mahaarvamistega tuleb võrdsustada vangistusseaduse (VangS) § 44 lg-s 2 nimetatud kinnipidamisi. Nendega arvestamisel on kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 15,75 eurot, mis on enam kui kaebajalt nõutav riigilõiv 15 eurot. Seetõttu puudub alus kaebajat riigilõivu tasumisest vabastada. Riigikohus leidis 12.03.2014 määruses nr 3-3-1-82-13, et teistes asjades tasutud riigilõivu ning hügieenitarvetele, toidule ja riietele tehtud kulutuste mahaarvamise piiramine võib olla põhiseadusega (PS) vastuolus, sest see võib piirata ebaproportsionaalselt PS §-s 15 ja § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõiguste kasutamist. Kaebaja on teinud 10.04.2014 kulutusi toidule ja hügieenitarvetele. Tallinna Halduskohtu 08.04.2014 määrusega haldusasjas nr 3-13-70227 on kohustatud kaebajat tasuma riigilõivu 15 eurot. Kui kohus nende kulutuste ja kohustustega praeguse menetlusabi taotluse lahendamisel arvestaks, siis saaks lugeda kaebaja maksejõuetuks. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine ei ole praeguses asjas siiski vajalik, sest kaebaja tuleks jätta maksejõuetusele vaatamata riigilõivust vabastamata. Kaebaja määruskaebus on edulootusteta ning kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. 2) Kohus tagastas kaebuse põhjusel, et samade menetlusosaliste vahel on sama nõudega samal alusel esitatud kaebuse osas olemas jõustunud kohtulahend. Nimetatud asjaolu välistab HKMS § 43 lg 1 p 1 järgi kaebuse esitamise õiguse. Seega puudub kaebajal õigus tulla samasisulise kaebusega uuesti kohtusse. Sätte eesmärk on vältida kohtute koormamist samasisuliste kaebuste korduva läbivaatamisega. Samuti on see säte vajalik õiguskindluse, jõustunud kohtulahendi autoriteedi ja lahendist tulenevate tagajärgede siduvuse tagamiseks. Seda, et jõustunud kohtulahendit tuleb täita ja selle tühistamine rikub reeglina õiguskindluse põhimõtet, on leidnud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK), pidades jõustunud kohtulahendi täitmist inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 kaitsealas olevaks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et praegusel juhul on kaebuse korduv esitamine lubatud muutunud asjaolude tõttu. Vaidluse asjaolud on jäänud samaks. Vangla keeldub kaebajale väljastamast talle arestimajas viibimise ajal käsipakiga toodud guaššvärve ja pintsleid ning kaebaja taotleb vangla kohustamist talle neid väljastama. Muutunud ei ole asjaolu, et justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Kohus tuvastas 31.08.2012 otsuses, et kaebaja ei soetanud vaidlusaluseid värve ja pintsleid vangla vahendusel, samuti ei olnud neid tal vanglasse saabumisel kaasas, vaid kaebaja sai need esemed vahepealsel ajal Rapla arestimajja etapeerimisel käsipakiga. Kuna nii kinnipeetavale kui vahistatule ei ole lubatud värve ja pintsleid pakiga saata

3-14-50215 3(4) (VSKE § 741 ja 2010. a-l kehtinud siseministri 08.01.2008 määruse nr 3 „Arestimaja sisekorraeeskiri“ § 48), siis ei ole võimalik neid esemeid kaebajale laost väljastada. Tallinna Vangla tugines 16.12.2013 vastuses Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p-le 7.1.18, millest tulenevalt keeldus värve ja pintsleid väljastamast seetõttu, et neid ei ole soetatud vangla vahendusel ega väljastatud koolist. 17.02.2014 vaideotsuses viitas vangla muu hulgas halduskohtu 31.08.2012 otsusele, millega on kaebaja samasisuline vaidlus juba lahendatud. Seega on ka vangla pidanud vaidlust samasisuliseks ning keeldunud samadel asjaoludel kaebaja taotlust rahuldamast. Täiendavalt uuele kehtivale korrale viitamine või samasisulise taotluse suhtes uue haldusakti koostamine ei muuda vaidluse asjaolusid teiseks. 3) Kui kõrgemalseisev kohus peaks leidma, et tegemist on teise vaidlusega ja kaebuse tagastamiseks puudub alus, leiab halduskohus, et kaebaja vabastamine nii määruskaebuse kui ka kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ei oleks HKMS § 111 lg 3 järgi võimalik, sest kaebajale asjast tulenev võimalik kasu (võimalus kasutada vanglas väljaspool koolitunde guaššvärve ja pintsleid) on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega. Tegemist ei ole hädavajalike, vaid vaba aja veetmise vahenditega. Nende esemete keelamisega ei kaasne kaebajale intensiivset riivet. Kaebusest nähtuvalt on kaebajal võimalik oma joonistamishuvi realiseerida kunstiringis osaledes. Ainuüksi valminud tööde omandiõiguse üle vaidlemise soov ei ole kaebaja õiguste kaitseks sedavõrd olulise tähendusega, et õigustaks talle menetlusabi andmist. 6. Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2014 AE 12.05.2014 määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. AE palub 12.05.2014 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 07.05.2014 määruse p 1 tühistada. 1) Kaebaja jaoks ei ole asjast tulenev võimalik kasu ebamõistlikult väike, sest Tallinna Vanglas puuduvad adekvaatsed vaba aja veetmise võimalused. Kunstiringi toimumise ajal on kaebaja tööl, pealegi kestab kunstiring väga lühikest aega ning selles osalemise eelduseks on nõusoleku andmine, et valminud tööd kuuluvad vanglale. Kaebaja ei ole oma tööde vanglale jätmisest huvitatud, kuid nõusoleku mitteandmine välistab ringis osalemise. Ka ei kavatse kaebaja loobuda tööl käimisest. Ekslik on kohtu seisukoht, nagu peaksid kinnipeetaval olema vaid hädavajalikud asjad. Huvitegevuse, mis ei ole vastuolus vangistuse täideviimise eesmärkidega, välistamine on kinnipeetava ebainimlik kohtlemine (EIÕK art 3). 2) Kaebajale jääb selgusetuks, millist kohtulahendit tuleb temal ja vanglal täita. Asjas nr 3-11- 2561 ei teinud kohus ühtegi ettekirjutust, vaid jättis kaebuse rahuldamata. Kohus ei keelanud vanglal tulevikus värvide ja pintslite väljastamist. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et vaidluse asjaolud on jäänud samaks. Asjas nr 3-11-2561 ei olnud vaidluse all kodukorra punkt, sest tol ajal kehtinud kodukord ei keelanud guaššvärvide ja pintslite omamist ning kasutamist. Vale on väide, et vanglasse saabudes ei olnud kaebajal guaššvärve kaasas. Asjas nr 3-11-2561 ja arvatavasti ka praeguses asjas on kaebaja selgitanud, et suurema osa guaššvärve ja pintsleid sai ta tagasi Rapla kohtumaja kohtuniku loal kaebajale kuulunud arestitud sõidukist, mis oli hoiul Rapla politseijaoskonnas. Selline esemete tagastamine ei ole käsitatav ega samastatav paki toomisega. Nende esemetega saabus kaebaja ka esmakordselt vanglasse, mis on fikseeritud 09.06.2010 vangla koostatud ühtses nimekirjas. Seda kinnitab ka 21.07.2010 koostatud ühtne nimekiri. Alles 07.09.2010 koostatud paki üleandmise taotlusest nähtub, et KK on kaebajale toonud ühe valge guaššvärvi. Teise purgi tõi KK kaebajale 13.10.2010. Ei ole olemas ühtegi paki üleandmise taotlust, mis kajastaks üle 25 värgipurgi toomist. Seega on kaebaja arestimajas

3-14-50215 4(4) saanud ainult kaks purki guaššvärvi. 09.06.2010 ja 25.11.2010 koostatud ühtsete nimekirjade võrdlemisel on näha, et värvide kogus ei ole suurenenud, vaid on vähenenud. Miks kohus väidab, et kaebaja on saanud kõik värvid ja pintslid vanglast etapeerimise ajal, on täiesti selgusetu. 8. Tallinna Vangla ei ole kasutanud halduskohtu 13.05.2014 määrusega antud võimalust määruskaebusele vastata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. AE 12.05.2014 määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu 07.05.2014 määruse punkt 1 muutmata. 10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et HKMS § 112 lg 1 p 1 välistab kaebajale menetlusabi andmise võimaluse, kuid see säte ei ole kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse lahendamisel otsustava tähtsusega, sest kaebaja 07.04.2014 määruskaebus on perspektiivitu. HKMS § 111 lg 1 kohaselt peab kohtul olema menetlusabi andmiseks piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Praegusel juhul see nii ei ole ning kaebaja 07.04.2014 määruskaebus jääks suure tõenäosusega rahuldamata ka siis, kui kohus kaebaja selle määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastaks. 11. Halduskohus asus seisukohale, et AE on varem juba esitanud halduskohtule kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on halduskohus teinud haldusasjas nr 3-11-2561 31.08.2012 otsuse, mis jõustus 29.12.2012. Isegi kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et tegemist ei ole sama nõudega samal alusel, ei lisa see kaebaja 07.04.2014 määruskaebusele perspektiivi, kuna sel juhul tuleks menetluse lõpetamise asemel uue määrusega kaebus ilmselge perspektiivituse tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.18 kohaselt on kinnipeetavale keelatud guaššvärvid, mis ei ole soetatud vangla vahendusel või väljastatud koolist. 12. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on ka 08.01.2013 pöördunud halduskohtusse samade guaššvärvide ja pintslite kambrisse väljastamise eesmärgil (haldusasi nr 3-13-32). Selles asjas tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. 13. Kuna kavandatava menetluses osalemise edukust pole alust eeldada, mistõttu menetlusabi andmisest keeldumine on põhjendatud juba ainuüksi HKMS § 111 lg 1 alusel, ei ole ringkonnakohtul vaja määruskaebuse lahendamiseks analüüsida, kas menetlusabi andmisest keeldumiseks esineb ka HKMS § 111 lg-s 3 sisalduv alus. Seetõttu ei anna ringkonnakohus omapoolset hinnangut küsimusele, kas kaebaja menetluses osalemine on ebamõistlik põhjusel, et kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets