3-13-1691/13 · 3-13-1691/13 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-13-1691 Haldusasi OÜ Hadar kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu asjaolude tuvastamise ja tekitatud kahju eest hüvitise välja mõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Hadar määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määrus muutmata ja OÜ Hadar määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 1. 10.08.2013 saabus Tartu Halduskohtule OÜ Hadar kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) vastu. Kaebuses palutakse: 1) tuvastada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu meede 1.2 OÜ Hadar investeeringutoetuse (viitenumber 120009670481) menetlemisel taotluse pikaajalise kaalutlusõiguse teostamise asjaolud; 2) välja mõista hüvitis investeeringutoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisega ja toetuse väljamaksmisega viivitatud aja eest 06.02.2010 - 24.05.2013; 3) välja mõista hüvitis toetuse maksmise viivitamisega tekkinud kahju eest. Kaebusele oli lisatud maksekorraldus riigilõivu summas 15 eurot tasumise kohta. 2. 09.09.2013. a määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: 1) täpsustada nõudeid, s.h selgitada, millise faktilise asjaolu tuvastamist kaebaja soovib ja miks on see vajalik ning esitada korrektsed viivise ja hüvitise nõuded; 2) tasuda täiendav riigilõiv, lähtudes nõutava viivise ja hüvitise summadest. 3. 24.09.2013 saabus Tartu Halduskohtule täpsustatud kaebus, milles palutakse: 1) tuvastada Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu meede 1.2 kaebaja investeeringutoetuse taotluse (viitenumber 120009670481) pikaajalise menetluse asjaolud; 2) tuvastada õiglane viivise määr ja viivissumma investeeringutoetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisega ja toetuse väljamaksmisega viivitatud aja eest 06.02.2010 - 24.05.2013; 3) tuvastada õiglane hüvitis toetuse maksmise viivitamisega tekkinud kahju eest. 4. 02.10.2013. a määrusega jättis halduskohus kaebuse teistkordselt käiguta järgmistel

põhjustel: 1) kaebaja ei ole kõrvaldanud 09.09.2013. a kohtumääruses välja toodud puudusi. Kaebuses esimesena esitatud nõude puhul ei ole endiselt arusaadav, mille kindlakstegemist kaebaja soovib. Kaebaja on kaebuse (tl 24-26) p-s 1 välja toonud menetluse täpse käigu, mis on kindlaks tehtav dokumentide põhjal, seega puudub vajadus menetluse käigu tuvastamiseks kohtu poolt; 2) tuvastamiskaebuse esitamise eesmärgiks ei saa olla üksnes haldusakti või toimingu õigusvastasuses veendumine. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks; 3) täpsustatud kaebuses teisena ja kolmandana esitatud nõuded ei ole lubatavad, kuna halduskohus ei tuvasta kahju hüvitamise üht koosseisulist elementi - kahju rahalist suurust ja viivise suurust - väljaspool sellekohast halduskohtumenetlust; 4) kaebaja lõppeesmärk on saada viivist ja/või hüvitist kaebajale tekitatud kahju eest. Kaebajal tuleb esitada sellekohane nõue vastavalt 09.09.2013. a määruses toodud juhistele ning arvestada ja tasuda riigilõiv. 5. 16.10.2013 saabus Tartu Halduskohtule täpsustatud kaebus, milles määruse p-s 3 esimesena nimetatud nõue oli ümber sõnastatud järgmiselt: tuvastada Eesti maaelu arengukava 2007- 2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu meede 1.2 kaebaja investeeringutoetuse taotluse (viitenumber 120009670481) pikaajalise kaalutlusõiguse teostamise asjaolud. P-s 3 teisena ja kolmandana nimetatud nõuded esitas kaebaja uuesti muutmata kujul. Kaebaja selgitas, et taotleb faktiliste asjaolude, millised tingisid viivituse toetuse rakendamisel ja põhjustasid ebavõrdse kohtlemise kaebaja taotluse osas, kindlakstegemist. Tuvastamiskaebuse p-de 2 ja 3 kaudu taotleb kaebaja õigusselgust viivismäärade õiglase kohaldamise ja tekkinud võimaliku kahju hindamisel spetsiifiliste abimaksetega viivitamise korral. Tegemist on EL ja siseriiklike vahenditega ning ressursi jagunemise otsused peavad vastama kõikidele ühenduse õigusaktidele protsessi läbivalt. 6. Tartu Halduskohus tagastas 30.10.2013. a määrusega OÜ Hadar kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 ning lg 2 p 1 ja 2 alusel. Halduskohus märkis, et kaebuses esimesena esitatud nõue ei vasta HKMS § 37 lg 2 ja § 38 lg 1 p 5 nõuetele. Kaebaja ei nõua haldusakti tühisuse, haldusakti või toimingu õigusvastasuse või kohtule arusaadava faktilise asjaolu kindlakstegemist. Faktilised asjaolud, mille tõttu otsus kaebajale toetuse määramise ja maksmise kohta tehti alles 22.05.2013, on kaebaja poolt välja toodud kaebuse p-s 1 ning selles nimetatud ja kaebusele lisatud kohtulahendis. Küsimus sellest, milliste arutluste või mõttekäikude tulemusena tõlgendas ja kohaldas hindamiskomisjon või PRIA õigusakte selliselt, et tulemuseks oli kaebaja toetusetaotluse rahuldamata jätmine, ei ole käsitletav faktilise asjaoluna. Kaebaja ei esitanud HKMS §-s 37 ja 38 tingimustele vastavat nõuet. Seaduse nõuetele vastava taotluse puudumine takistab asja menetlemist. Kaebuses esimesena esitatud nõude tagastab kohus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. Kaebuses teisena ja kolmandana esitatud nõuete puhul ei ole kaebaja selgitanud, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks ehk millist kasu sellise kaebuse rahuldamine kaebajale annaks. Sealhulgas ei ole kaebaja viidanud kavatsusele esitada tulevikus hüvitamiskaebus. Kaebaja ei taotle ühegi haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebaja soovib kahju hüvitamise ühe koosseisulise elemendi - kahju rahalise suuruse ja viivise suuruse - eraldi kindlaksmääramist. Kohus ei tuvasta asjaolusid teise menetluse, sh haldusmenetluse või kohtumenetluse jaoks, välja arvatud kui sellise fakti tuvastamine on seadusega halduskohtu pädevusse antud. Halduskohtul puudub volitus väljaspool halduskohtumenetlust eraldi tuvastada kaebajale tekitatud kahju suurust. Puudub võimalus ka HKMS § 171 kohase vaheotsuse tegemiseks, kuna muudetud kaebuse puhul ei ole kahju hüvitamise nõuet esitatud. Esitatud kaebusega ei ole võimalik saada hüvitist tekitatud kahju eest. Kaebuses teisena ja kolmandana esitatud nõuded tagastab kohus HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Kohus juhtis kahel korral kaebaja tähelepanu, et käesolevas asjas on soovitav kaaluda 2 2

advokaadi või muu haldusasjades pädeva õigusteadusliku kõrgharidusega isiku kasutamist esindajana. Kohus andis kaebajale põhjalikke juhiseid, millest lähtudes oleks kaebajal olnud võimalus esitada nõuetekohane kaebus ka iseseisvalt. Kaebaja ei ole lähtunud kohtu suunistest, vaid on pidanud õigeks samade nõuete korduvat esitamist. Seetõttu on ilmselt asjatu anda kaebajale veel üks võimalus puuduste kõrvaldamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 7. OÜ Hadar esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määrus tühistada ja teha uus määrus kaebuse menetlusse võtmiseks. Määruskaebuse kohaselt kestis OÜ Hadar investeeringutoetuse (viitenumber 120009670481) menetlus õiguspärase otsuseni 43 kuud ehk 09.10.2009 kuni Riigikohtu 09.05.2013 määruse jõustumiseni. Toetustaotluse rahastamisotsuseni jõudmiseks läbis kaebaja halduskohtu menetluse kahel korral (haldusasi nr 3-10-967 ja nr 3-11-742) ning ringkonnakohtu ja Riigikohtu astmed. Kaebaja taotleb avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omavate faktiliste asjaolude kindlakstegemist, millised tingisid viivituse toetuse rakendamisel ja põhjustasid ebavõrdse kohtlemise meetme 1.2 III taotlusvoorus OÜ Hadar taotluse osas. Kaebaja juhindub kaebuses HKMS § 37 lg 2 p-st 6. Kaebaja soovib faktiliselt tuvastada, et PRIA peadirektori 05.02.2010. a käskkiri nr 13-6/219 on õigusvastane ja materiaalõiguslikult kehtib OÜ Hadar toetustaotluse osas positiivne rahastamise otsus alates 05.02.2010. Sellega kohalduks võrdse kohtlemise põhimõttele vastavalt põllumajandusministri 20.12.2007. a määrus nr 158 meede 1.2 kõigi III vooru toetuse saajatega samaväärselt ka OÜ Hadar suhtes. Tuvastamiskaebuse p-de 2 ja 3 kaudu taotleb kaebaja õigusselgust viivismäärade õiglasel kohaldamisel ja tekkinud võimaliku kahju hindamisel spetsiifiliste abimaksetega viivitamise korral. Kaebaja ei nõustu, et halduskohus pidas kaebuse esitamise eesmärgiks hüvitise saamist, kuna tegemist on tuvastamiskaebusega, hüvitise nõue puudub. Kohus leidis küll, et toetustaotluse menetlemine on kuni toetuse määramiseni 22.05.2013 pikaajaliselt kestnud, kuid miks menetlus venis ei ole kohtu hinnangul kaebuse sisuline küsimus. Tuvastamiskaebuse menetlemine on vajalik, et selgitada, miks PRIA valitsemisala rakendusasutusena seadusandja tahet OÜ Hadar puhul korduvalt ei täitnud ning välistada edasiste toetustaotluste menetlemisel samalaadsete asjaolude kordumine. Kaebuse esitamine on vajalik, kuna kaebaja jaoks on oluline ja kasulik kui seadus rakendub seaduses ettenähtud korras ja kehtib kõigile ühetaoliselt ning kohaldub kaebajale kõigiga võrdsetel alustel. Kaebaja ei välista hilisemat hüvitamiskaebuse esitamist õiglase viivisintressi ja kahju nõudes, kuid soovib esmalt kohtu õiglast otsust, millega kohus tuvastab, et materiaalõiguslikult kehtib tervikuna OÜ Hadar suhtes PRIA peadirektori käskkiri nr 13-6/219 alates 05.02.2010. Käskkirja kehtivuse tuvastamisele lisaks on oluline läbipaistva viivisnõude ja võimaliku kahjunõude õiglase ning õiguslikult pädeva määra tuvastamine. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 30.10.2013. a määrus tuleb jätta muutmata ja OÜ Hadar määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud määruses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS §-d 203 lg 2, 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 9. Halduskohus on kaebajale kahel korral andnud võimaluse kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Samuti on kaebaja tähelepanu juhitud ka sellele, et kaebaja peaks kaaluma 3 3

kaebuse esitamisel õigusabi kasutamist, kuna selle kasutamisel oleks kaebajal võimalik esitada halduskohtus menetletav kaebus. Vaatamata sellele ei ole kaebaja kinni pidanud talle halduskohtu poolt antud suunistest. PRIA peadirektori 04.01.2011. a käskkirjaga nr 13-6/1 jäeti kaebaja investeeringutoetuse taotlus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2013. a otsusega see käskkiri tühistati ja kohustati PRIA-t kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. PRIA peadirektori 22.05.2013. a otsusega nr 13-6/1010 rahuldati kaebaja toetuse taotlus ja maksti talle toetust 36 465,44 eurot. Seega on kaebaja saavutanud oma kohtusse pöördumise eesmärgi. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja ei taotle käesoleva kaebusega ühegi haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Halduskohus on õigesti leidnud, et tal puudub volitus väljaspool halduskohtumenetlust eraldi tuvastada kaebajale tekitatud kahju suurust. Halduskohus on õigesti märkinud, et kui kaebaja soovib talle tekitatud võimaliku kahju hüvitamist, siis on tal õigus esitada hüvitamiskaebus, kuid seda võimalust ei ole kaebaja kasutanud. Kuna kaebaja vaatamata korduvatele kaebuse puuduste kõrvaldamise võimalustele kaebuse puudusi ei kõrvaldanud, siis puudus halduskohtul vajadus anda talle selleks täiendavat aega ja halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 ja 2 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Maili Lokk Agu Timmi 4 4