3-14-309/25 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-309 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX kaebus Tallinna Vangla vastu kinnipidamistingimustele mittevastavas kambris hoidmisega tekitatud kahju summas 215 euro hüvitamise nõudes Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebuse esitaja – XXX; Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 19. juunist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. juulil 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav XXX esitas 11.12.2013 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse kinnipidamistingimustele mittevastavas kambris hoidmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes (tl 6).

2. Tallinna Vangla direktor jättis 13.03.2014 otsusega nr 5-18/13/39572-2 XXX kahjunõude rahuldamata (tl 8-10).

3. 17.03.2014 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu kinnipidamistingimustele mittevastavas kambris hoidmisega tekitatud kahju summas 215 euro hüvitamise nõudes (tl 1).

4. Tartu Halduskohus võttis 26.03.2014 määrusega XXX kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama kaebusele kirjalik vastus (tl 18).

2

KAEBAJA VÄITED

5. Kaebaja taotleb Tallinna Vanglalt mittevaralist kahju summas 215 eurot selle eest, et kaebaja pidi viibima Tallinna Vanglas perioodil 26.04.-08.06.2011 kinnipidamistingimustele mittevastavas kambris. Kaebaja märgib, et jääb oma 11.12.2013 Tallinna Vanglale esitatud kahjunõudes märgitud seisukohtade juurde. Nimetatud kahjunõudes on kaebaja välja toonud, et kambris nr 335 puudus tualetipott ja selle asemel oli „auk põrandas“ tüüpi klosett. Sellise tualeti sunnitud kasutamine oli kaebajale füüsiliselt vastumeelne ja alandav ning see ei olnud kaebaja arvates kohane tsiviliseeritud isikule. Klosett haises pidevalt, levitades haisu ka kambrisse. Kaebaja sõnul tualetipotiga kambrisse kaebaja ümberpaigutamisest keelduti. Kaebaja viitas Tallinna Halduskohtu otsusele haldusasjas nr 3-06-294 ning leidis, et nimetatuga on tõendatud tema inimväärikuse alandamine Tallinna Vangla poolt 43 päeva jooksul. Lisaks tõi kaebaja välja, et Tallinna Vanglas võimaldati duši all pesemist ainult ühel korral nädalas. Sooja vee puudumise tõttu ei saanud kambris ennast pesta. Seega oli kaebaja sunnitud kambris viibima ilma pesemisvõimaluseta seitse päeva, kuigi keha sügeles pidevalt mustuse ja higi tõttu ning kaebaja tundis seetõttu alaväärsustunnet ja piinlikkust kambrikaaslaste ja vanglaametnike ees. Kaebaja viitab Euroopa Vanglareeglistiku p-le 19.4 ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse §-le 3. Kaebaja sõnul vaatamata korduvatele pöördumistele vanglaametnike poole, et tal võimaldataks tihemini ennast pesta, seda kaebajale ei võimaldatud.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Vastustaja leiab, et käesoleval juhul ei ole Tallinna Vangla õigusvastaselt käitunud ning kaebajale ei ole mingisugust mittevaralist kahju tekkinud, mistõttu palub vastustaja jätta XXX kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Tallinna Vangla on seisukohal, et kamber nr 335 vastas kõikidele VSkE-s sätestatud nõuetele ning kuigi sealsed tingimused võisid kaebajale olla ebamugavad, siis ei olnud need kindlasti mitte inimväärikust alandavad, mis tingiksid kahju hüvitamise.

7. Täpsemaid nõuded WC-le ei ole vanglate osas kehtestatud, mistõttu ei näe kehtiv õigus ette, milline peab tualett olema. Kambris nr 335, kuhu kaebuse esitaja oli paigutatud, ei ole küll tualettpotti, kuid ihulisi vajadusi oli kaebajal võimalik rahuldada. Kambri tualeti kohal on toru, millest hakkab vesi jooksma, kui keerata lahti kraanikausi kohal olev kraan. Seega oli võimalus peale poti (augu) kasutamist lasta kasutamise järgselt ”vett peale”. Vastustaja märgib, et poti kasutamisel tekib hais, mis on iseloomulik ka igale muule WC külastamisele. Kanalisatsioonist tuleva ebameeldiva lõhna vältimiseks on WC äravoolu sulgemiseks korgid, mille kasutamisel kambris ebameeldivat lõhna tunda ei ole. Kambri üldise korra ja puhtuse tagab kinnipeetav ja selleks on tal õigus vanglateenistuse ametnikelt küsida koristusvahendeid, mida annavad valvurid. Puhastusvahendi kasutamine tagab tualeti puhtuse ja eemaldab ebameeldiva lõhna. Lisaks on igas kambris tualetiharjad. Koos voolava vee, puhastusvahendi ja tualettharja kasutamisega saab iga kinnipeetav tagada tualettnurga puhtuse ning koos korgi kasutamisega vältida äravoolutorust tulla võivat ebameeldivat lõhna. Tualettruum on kambrist eraldiseisev ruum, mille saab uksega selle kasutamise ajal ja selle järgselt sulgeda. Lisaks on vastustaja arvates väär kaebaja seisukoht nagu oleks Tallinna Vanglas olev tualett aasia-tüüpi, sest nimetatu näol on tegemist kuivkäimlaga. Kambris nr 335 on tualetil aga vee kasutamise võimalus olemas ning tualett asub eraldi ruumis, mis on muust kambrist uksega eraldatud.

8. Seonduvalt duši kasutamisega märgib vastustaja, et Tallinna Vanglas viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemisi graafiku alusel ühel korral nädalas. Kinnipeetavale on kambris lubatud muuhulgas seep. Kambris, kus kaebuse esitaja viibis, asub kraanikauss koos voolava veega, seega oleks isik ennast elementaarses määras pesta saanud ka kambris olles. Ei

3

vangistusseadusest ega ka vangla sisekorra eeskirjast tulene, et kambri pesemiskoht peab olema varustatud kuuma (sooja) veega. Kui vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetavale iga päev pesemiseks sooja vett, siis vanglas igapäevaseks tarbimiseks sooja vee puudumine ei ole õigusvastane.

9. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et Tallinna Vangla puhul on tegemist vana ühiselamutüüpi vanglaga, mille hooned on valminud enne ehitusseaduse vastuvõtmist ning seega ajal, mil eluruumidele kehtisid teised nõuded. Käimas on ettevalmistused uue Tallinna Vangla ehituseks.

10. Lisaks leiab vastustaja, et XXX ei ole kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid vastavalt RVastS § 7 lg-le 1. Kui kaebaja Tallinna Vangla kambris nr 335 viibides leidis, et vangla tema õigusi rikub, oli tal võimalik sellekohase märgukirja või selgitustaotlusega vangla poole pöörduda. Kaebaja seda aga vangla dokumendihaldusprogrammi kohaselt ei teinud ning on ligi kolm aastat peale väidetavat kahju tekitamist pöördunud vangla poole koheselt kahjunõudega. Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei ole rakendanud kohaseid õiguskaitsevahendeid. Kaebuse esitaja käitumine, esitades kahjunõue vanglale ligi kolm aastat peale väidetavat kahju tekitamist, on ilmselgelt pahatahtlik ja põhjendamatu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

11. Kaebaja taotleb mittevaralise kahju summas 215 eurot hüvitamist seoses Tallinna vangla kambri nr 335 nõuetele mittevastavusega perioodil 26.04.-08.06.2011. Kaebuse esitaja põhjendab kahjunõuet sellega, et kambris nr 335 ei olnud tualettpotti, küll oli aga nimetatud kambri tualeti kohal toru, millest hakkas vesi jooksma, kui kraanikausi kohal olev kraan lahti keerata ja duši all pesemist võimaldati ainult ühel korral nädalas. Sooja vee puudumise tõttu ei saanud kambris ennast pesta.

12. Vastustaja väidab, et kambris nr 335 on tualetil vee kasutamise võimalus, lisaks asub tualett eraldi ruumis, mis on muust kambrist uksega eraldatud. VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. VangS § 45 lg 1 kohaselt on kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestatud vangla sisekorraeeskirjas, mille § 7 lg 1 p 8 kohaselt kuulub kambri sisustusse võimaluse korral WC. Seega täpsemaid nõudeid vanglatele WC osas kehtestatud ei ole ja kehtiv õigus ei näe seda ette, milline peab tualett olema.

13. VangS § 50 lg 2 sätestab, et kinnipeetavatele võimaldatakse vähemalt üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel, saun, vann või dušš. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vanglas võimaldatakse kinnipeetavatele pesemisi graafiku alusel ühel korral nädalas. Ei vangistusseadusest ega ka vangla sisekorraeeskirjast ei tulene, et kambri pesemiskoht peab olema varustatud kuuma (sooja) veega. Kuna vangistust reguleerivad õigusaktid ei kohusta vanglat võimaldama kinnipeetavale iga päev pesemiseks sooja vett, siis kohtu arvates ei ole igapäevaseks tarbimiseks sooja vee puudumine õigusvastane. 14. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riigikohtu halduskolleegiumi senise praktika kohaselt võib kahjunõue olla välistatud või avaliku võimu kandja vastutus piiratud, kui kahju tekitanud haldusakti või toimingu vaidlustamine oleks kahju ära hoidnud,

4

kõrvaldanud või seda vähendanud ning kahju ärahoidmise, kõrvaldamise või vähendamise võimalikkus pidi olema kannatanu jaoks arusaadav ja haldusakti või toimingu vaidlustamata jätmiseks ei olnud mõjuvaid põhjusi (17.06.2002 otsus haldusasjas nr 3-3-1-32-02, p 25). Halduskolleegium on seisukohal, et arestimajas viibiv isik peab võimaluse korral püüdma mittevaralise kahju tekkimist ära hoida või vähendada.

15. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-47-08, nr 3-3-1-2-10), s.t püüdnud kahju tekkimist ära hoida. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-90-11 märkinud, et kahju ei kuulu RVastS § 7 lg-st 1 tulenevalt hüvitamisele, kui kahju oleks olnud võimalik vältida kohase õiguskaitsevahendi kasutamisega. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-80-09 märkinud, et kui kannatanul oleks olnud võimalik kahju ise kõrvaldada muude õiguskaitsevahenditega, mida aga ei kasutatud, siis mõjutab see rahalise nõude ulatust ning võib olla selle rahuldamata jätmise aluseks. Kui kaebaja Tallinna Vangla kambris 335 viibides leidis, et vangla tema õigusi rikub, oli tal võimalik sellekohase märgukirja või selgitustaotlusega vangla poole pöörduda. Kaebaja seda aga vangla dokumendihaldusprogrammi kohaselt ei teinud ning on ligi kolm aastat peale väidetavat kahju tekitamist pöördunud vangla poole koheselt kahjunõudega (tl 6-7). Eeltoodust nähtub, et kaebaja ei ole rakendanud kohaseid õiguskaitsevahendeid. Kohtu arvates on kaebaja käitumine, esitades kahjunõue vanglale ligi kolm aastat peale väidetavat kahju tekitamist, ilmselgelt pahatahtlik ja põhjendamatu.

16. Kaebaja väide nagu oleks ta enda õiguste rikkumisest teada saanud alles hiljuti, kui tutvus nõudega seotud kohtulahendite ja Euroopa Vanglareeglistikuga, on asjakohatu. Riigikohus on 19.06.2001 lahendis nr 3-3-1-38-01 leidnud, et seadusandja on HKMS §-s 9 lg 1 sätestatud tähtaja kulgemise alguse seadnud sõltuvusse haldusaktist teadasaamisest, mitte aga selle õigusvastasusest teadasaamisest. 23.03.2005 lahendis nr 3-3-1-86-04 on Riigikohtu halduskolleegium märkinud, et vastutuse aluseks on õigusvastane tegu ise, mitte sellest teadasaamine. Seega pidi kaebuse esitaja juba 2011. aastal Tallinna Vanglas viibides aru saama, et talle tekitatakse kahju ja sellele koheselt ka reageerima.

17. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peab kohus tuvastama, et haldusorgan on süülise tegevusega kahjustanud kaebaja RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüve.

18. Kohus on seisukohal, et antud juhul – nii WC-poti puudumine kambris kui igapäevaseks pesemiseks sooja vee puudumine - ei ole käsitletavad kinnipeetava väärikuse alandamisena seaduse ja kohtupraktika mõistes, mis annaks aluse nõuda vanglalt RVastS § 9 lg 1 alusel mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise maksmist, mistõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.

19. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg-st 1 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe

5