4-14-2111/35 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

KO H T UO T S US EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2014 Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-14-2111 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Valentina MICHELSON - IPBÜKER Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2014 Väärteoasi H.U väärteoasi Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi Kaebuse esitaja H.U

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, xxx Kohtuväline menetleja Dmitri NAROLIN Ida Prefektuuri vanemväärteomenetleja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156, §157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina REINO 27.02.2014 otsus väärteoasjas nr.2330,14,000587 H.U karistamise osas Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas

80 (kaheksakümmend) eurot – tühistada osaliselt, s.o. karistuse suuruse osas.

Mõista H.U-le Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 alusel karistuseks rahatrahv

10 trahviühiku ulatuses, s.o. 40 (nelikümmend) eurot.

Ülejäänud osas jätta Ida Prefektuuri 27.02.2014 otsus muutmata.

H.U kaebus rahuldada osaliselt.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kassatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 20.06.2014.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna patrullpolitseinik Dmitri Mihhailov koostas 29.01.2014 väärteoprotokolli nr. AB 1362570 H.U kohta selles, et viimane juhtis 29.01.2014 kell 12.30 xxx maja juures mootorsõidukit ning ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Sellega rikkus H.U Liiklusseaduse §33 lg.3 ja pani toime Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi sätestatud väärteo.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 27.02.2014 otsusega väärteoasjas nr.2330,14,000587 määrati H.U-le Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 alusel karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 80 €.

H.U esitas 17.03.2014 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus Ida Prefektuuri otsus tühistada. Kaebuse kohaselt on politsei poolt tehtud video võltsing, mistõttu ei ole tuvastatav teine politseinikest ja mille alusel süüdistatakse teda väärteo toimepanemises ebaõiglaselt.

Maakohtu istung

Maakohtu istungil jäi kaebuse esitaja H.U oma kaebuse juurde ja palus prefektuuri otsus tema karistamise osas tühistada. Kaebuse esitaja seletas ka, et ta on pensionär ning tema ülalpidamisel on 2 alaealist last.

Ida Prefektuuri esindaja Dmitri Narolin leidis maakohtu istungil, et esitatud kaebus on põhjendamatu ning palus jätta see rahuldamata ja prefektuuri otsus muutmata.

Tunnistaja Dmitri Mihhailovi ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema oli patrullpolitseinikuna teenistuses koos xxx ja teostasid liiklusjärelevalvet Narva- Jõesuus. Liikusid Poska tänaval, autosid ei olnud, tänav oli tühi. Neile sõitis vastu kaebuse esitaja auto, kaugelt oli näha, et juht ei olnud kinnitatud turvavööga. Isik oli autos üksinda, nähtavus oli väga hea. Politseiauto sõitis kaebuse esitaja autole otse vastu.

Tunnistaja xxx ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema oli patrullpolitseinikuna teenistuses ja koos xxx teostasid liiklusjärelevalvet Narva-Jõesuu linnas. Lõuna paiku sõitis politseiautole vastu kaebuse esitaja auto, nad märkasid, et juht ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Juhil oli seljas hele jope, oli hästi näha, et tume turvavöö ripub lihtsalt vasakul, näha oli väga hästi, kuna mõlemad autod liikusid aeglaselt, ilm oli selge. Politseinikud keerasid oma auto ringi ja sõitsid kaebuse esitaja autole järgi, panid tööle videosalvestise ja andsid peatumismärguande. Tunnistaja väljus politseiautost esimesena, tutvustas end juhile ja ütles peatamise põhjuse. Juht ei olnud sellega nõus, mistõttu alustati väärteomenetlust.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega, ära kuulanud menetlusosalised ja tunnistajad, leidis, et H.U kaebus on põhjendatud osaliselt.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kaebuse esitajale on karistus määratud Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 alusel.

Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 näeb ette vastutuse turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt.

Seega tuleb käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas H.U oli väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata.

Nagu nähtub 29.01.2014 koostatud väärteoprotokollist nr. AB 1362570 ja vaidlustatavast 27.02.2014 otsusest väärteoasjas nr.2330,14,000587, on menetlusalune isik rikkunud Liiklusseaduse §33 lg.3.

Liiklusseaduse §33 lg.3 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Menetlusalune isik on enamus kaebusest pühendanud videosalvestise hindamisele, mis tema arvates on võltsitud ja mille alusel ei ole teda väärteos võimalik süüdi tunnistada.

Maakohus ei pea vajalikuks nimetatud kaebuse väiteid käsitleda ja seda videot tõendina hinnata, kuna Ida Prefektuuri 27.02.2014 otsusest ja kohtuvälise menetleja esindaja seletusest maakohtu istungil nähtub üheselt, et antud videot ei ole võetud aluseks otsuse tegemisel väärteoasjas, kuna selle videosalvestisega ei ole süüteo toimepanemine fikseeritud.

Menetlusalune isik on maakohtu istungil kinnitanud, et ta ei sõida kunagi lahtise turvavööga ning ka tema kinnipidamisel väärteoprotokollis määratud ajal ja kohas oli ta turvavööga kinnitatud.

Menetlusaluse isiku sellekohaseid väiteid ei kinnita asjas ükski tõend. Vastupidi, menetlusaluse isiku kinni pidanud patrullpolitseinike ütlustest on üheselt arusaadav, et menetlusaluse isiku autole vastu sõites oli neile selgelt näha, et menetlusaluse isiku turvavöö ei olnud kinnitatud ja rippus kõrval, mistõttu pöörasid nad politseiauto ümber, sõitsid menetlusaluse isiku autole järele ja pidasid ta kinni.

Tunnistajate xxx ja xxx ütlusi peab maakohus antud väärteoasjas õigeteks, usaldust väärivateks ja asjakohasteks. Tegemist on politseiametnikega, kes menetlusalust isikut ei tunne ja mingeid suhteid nende vahel ei ole. Eriti olulisteks ja tähelepanu väärivateks peab maakohus eelnimetatud tunnistajate ütlusi selles osas, et mõlemad tunnistajad nägid menetlusaluse isiku sõiduautot liikumas neile vastu, mistõttu oli turvavöö kinnitamata jätmine selgelt näha.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis leiab maakohus, et H.U on põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi, kuna ta rikkus

Liiklusseaduse §33 lg.3 sätteid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitajal oli väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas kinnitamata turvavöö, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata.

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 20 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid.

Seega on kohtuvälise menetleja poolt käesolevas väärteoasjas määratud menetlusalusele isikule rahatrahv sanktsiooni keskmisest määrast vähem. Karistuse suuruse hindamisel arvestab maakohus asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud H.U süü Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 järgi, samuti järgnevat. H.U on süüdi tunnistatud turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest, millega menetlusalune isik seadis reaalsesse ohtu nii enda kui kaasliiklejate enda elu, tervise ja vara. Tegemist on tahtlikult toimepandud väärteoga.

Lisaks toimepandud süüteole, selle raskusele ja toimepanemise asjaoludele arvestab maakohus ka menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid.

Tavalise kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel siis kas suurendatakse või vähendatakse. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses tooduga selles osas, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud väärteoasjas puuduvad.

Samas nähtub menetlusaluse isiku seletusest maakohtu istungil, et ta on pensionär ja tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Andmed selle kohta, et menetlusalune isik on ka varasemalt toime pannud väärteorikkumisi, asja materjalides puuduvad.

Maakohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on võimalik Ida Prefektuuri poolt määratud rahatrahvi vähendamine. Maakohus mõistab H.U-le Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 alusel karistuseks rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses.

Eeltoodu alusel tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, s.o.

rahatrahvi suuruse osas ja mõistab H.U-le Liiklusseaduse §239 lg.1 p.1 alusel karistuseks rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses. Ülejäänud osas jätab maakohus Ida Prefektuuri otsuse muutmata. Kohtuvälise menetleja osalise tühistamisega kuulub H.U kaebus osaliselt rahuldamisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik