3-14-50935/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Viive Ligi ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-14-50935 Haldusasi X X kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – X X Vastustaja – Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 04.06.2014 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 04.06.2014 määruse haldusasjas nr 3-14-50935 resolutsiooni p 1 muutmata ja X X määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 119 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Vahistatu X X esitas Tallinna Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks sum- mas 200 eurot. Taotlus registreeriti vanglas 20.03.2014. Taotluse kohaselt viibib T. X Tallin- na Vanglas alates 28.01.2014 ning talle on tekitatud kahju sellega, et ta ei ole saanud kasutada nõude pesemiseks sooja vett. Ta on pidanud pesema vangla poolt väljastatud kaussi, kruusi ja supilusikat külma veega, mis on ebahügieeniline. 2. X X esitas 27.05.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu mitteva- ralise kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. Kaebaja märkis, et vangla ei ole tema mitteva- ralise kahju nõuet kahe kuu jooksul lahendanud. Kaebaja taotles ka riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu. 3. Tallinna Vangla teatas 04.06.2013 vastuseks halduskohtu päringule, et T. X 20.03.2014 kahjunõuet ei ole jõutud tähtaegselt lahendada. 4. Tallinna Halduskohus jättis 04.06.2014 määrusega T. X menetlusabi taotluse rahul- damata (resolutsiooni p 1). Samuti jättis kohus kaebuse käiguta ja andis puuduste kõrvaldami-

3-14-50935 2(4) seks (riigilõivu tasumiseks) tähtaja (resolutsiooni p 2), hoiatades, et riigilõivu määratud tähta- jaks tasumata jätmisel tagastab kohus kaebuse (resolutsiooni p 3). Nõutava kahjuhüvitise suurust (2000 eurot) arvestades tuleb vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 571 lg-le 2 tasuda kaebuselt riigilõiv 60 eurot. Kaebaja K-Raha väljavõtte kohaselt on kae- baja kontole menetlusabi taotlusele eelneva nelja kuu jooksul (27.01.2014-27.05.2014) laeku- nud kokku 260 eurot. Saadud summadest suurema osa on kaebaja kulutanud vangla kaupluses ostude eest tasumiseks, 60 senti on kulutatud paljundamisteenusele ja kaebuse esitamise ajal oli kontol vaba jääk 48,77 eurot. Sellest 21,37 eurot kulutas kaebaja 28.05.2014 sisseostudele ning kontole jäi 27,40 eurot. Kaebaja kui vahistatu kontolt ei ole tehtud vangistusseaduse (VangS) § 44 alusel mahaarvamisi, samuti ei nähtu sealt muid HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel mahaarvatavaid kulusid (nt elektrikulu). Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 130 eurot (260/4x2), mis ületab asjas nõutava riigilõivu suurust. Seega ei ole kaebaja riigilõi- vu tasumisest vabastamine kaebuse esitamisel lubatav. Seejuures ei ole oluline, et menetlusabi taotluse esitamise hetkel ei olnud kaebaja kontol sellist summat, millega saanuks riigilõivu täies ulatuses tasuda. Lisaks eelnevale ei ole kaebus piisavalt perspektiivikas, et selle esitamiseks saaks anda menet- lusabi. Isegi kui kohus asuks seisukohale, et vanglal on kohustus võimaldada kaebajale nõude pesemiseks sooja vett, ei tähendaks see veel kaebuse rahuldamist. Kaebajal mittevaralise kah- ju tekkimine kaebuses toodud asjaoludel on küsitav. Enne kui nõuda kahju hüvitamist, peaks püüdma kahju ära hoida kohustamis- või keelamisnõuetega. Kaebaja pole märkinud, milles mittevaraline kahju täpsemalt seisneb, ta ei nimeta kannatusi jms tagajärgi. Vanglale esitatud kahjunõudest võib aru saada, et kaebajal ei ole olnud sooja vett ja ta ei ole saanud nõusid pes- ta, kuna tal puudub keedukann. Kas tal puudub kann nt isiklike asjade laos ja ta peaks hakka- ma seda soetama või millised on konkreetsel juhul kaebajaga seotud asjaolud, kaebaja ei mär- gi. Toiduhügieeninõuete täitmiseks saab osta nõudepesuvahendit. Kaebaja ei selgita, miks ta pole seda endale soetanud, kui tal on selleks raha olemas. Kohtupraktikas on loetud mõistli- kuks kasutada nõudepesuvahendit, kui mingil põhjusel sooja vett ei ole ja on vaja nõusid pes- ta. Nõudepesuvahendi abil on võimalik saada toidunõud piisavalt puhtaks ka külma veega, nõudepesuvahend ei ole kallis ja sellest piisab mõistlikul kasutamisel pikemaks ajaks. 5. Tallinna Halduskohus jättis 11.06.2014 määrusega T. X määruskaebuse rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. X X palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 04.06.2014 määrus tühistada ja va- bastada kaebaja riigilõivu tasumisest. Kaebaja on osaliselt töövõimetu (töövõime kaotus 60%), tal on tuvastatud parema puusaliige- se artroosi tõttu keskmise raskusega liikumisfunktsiooni häire. Arstide väitel peab ta tegema harjutusi, et liiges liiguks ning saaks organismist vajalikud ained. Vanglas on aga kaebaja toidunorm R-3, mis on ette nähtud väga vähese kehalise koormuse korral. Seega on kaebaja ostnud toidulisa, samuti nõudepesuvahendi ja hügieenitarbeid. Kaebaja on tarbinud tagasi- hoidlikult ega ole toetusi priiskavalt kulutanud. Enne vahistamist sattus kaebaja võlgadesse. Kaebaja on täielikult maksejõuetu nii praegu kui ka tulevikus, kui ta ei saa poole kohaga töö- le. Kaebaja kasutuses ei ole rahalisi vahendeid, mille arvelt riigilõivu tasuda ja nõutud sum- mat ei ole tal võimalik ka kuidagi saada. Kaebajal tekkisid sooja vee puudumise tõttu kannatused tervise halvenemise näol. Ta peab tarbima tugevaid valuvaigisteid, mida vangla meditsiiniteenistus on välja kirjutanud (arcoxia vajadusel tugeva valu korral, kuid mitte rohkem kui 10 korda kuus). Samuti on kaebaja na-

3-14-50935 3(4) haarsti järjekorras. Kaebajal on akne, mistõttu tuleb nägu pesta sooja veega ning baktereid ja rasu vähendava toimega seebiga. Külma veega pesemine on sama, mis olla pesemata. Lisaks peab organism saama kuuma vedelikku (tee, kohvi, puljong) soolade ja mineraalide lahusta- miseks. Kuna kaebaja on vahistatu, siis kannab ta enda riideid, kuid ka süüdimõistetuna peab ta hakkama oma sokke ja aluspesu pesema ise, sest vangla pesumajas nende pesta laskmiseks ei jätku rahalisi vahendeid. Kambri koristamiseks on samuti vaja sooja vett. Seega on soe vesi kinnipeetava esmane vajadus. Halduskohus ei saa eeldada, et pesemisvahendi ja külma veega saab nõud puhtaks. Kui kaebaja oleks soetanud veekeetja, siis oleks jäänud soetamata teised enesehooldusvahendid. Tulevikku vaadates ei ole kaebaja ka võimeline maksma vanglale elektri eest kaks eurot kuus. Samuti ei oleks kaebaja saanud suurendada oma toidunormi, et teha regulaarselt harjutusi haigele puusale. Konservatiivsest ravist pole kasu, kui vajalikke aineid jääb vajaka. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 04.06.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning T. X määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 8. HKMS § 112 lg 1 p 1 keelab füüsilisele isikule menetlusabi andmise, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taot- luse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise sissetuleku alusel ning millest on maha arvatud kõnealuses sättes loetletud kulud. Ka Riigikohus on 12.03.2014 määruses nr 3-3-1-82-13 (p10) selgitanud, et HKMS § 112 lg 1 sõnastus välistab võimaluse anda menetlusabi füüsilis- tele isikutele, kes ei vasta sättes nimetatud tingimustele. Halduskohus tuvastas vaidlustatud määruses õigesti, et kaebaja ei vasta HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimustele, mistõttu ei ole talle menetlusabi andmine lubatav. Kaebaja kahe- kordne keskmine ühe kuu sissetulek ületab tema kahjunõude suuruse alusel arvutatud riigilõi- vu. 9. HKMS § 112 lg 1 p 1 ei ole kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamise küsimuse lahen- damisel siiski otsustava tähtsusega, sest halduskohus on leidnud põhjendatult, et kaebus on perspektiivitu. HKMS § 111 lg 1 kohaselt peab kohtul olema menetlusabi andmiseks piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Praegusel juhul see nii ei ole ning kaebus jääks suure tõenäosusega rahuldamata ka siis, kui kohus vabastaks T. X kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest. 10. Esmalt tuleb märkida, et vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses on toiminguks, millega kaebajale väidetavalt kahju tekitati, toidunõude pesemiseks sooja vee mittevõimalda- mine, mille tõttu ei ole võimalik järgida toiduhügieeni nõudeid. Määruskaebusest järeldub, et kaebaja peab talle kahju tekitanud toiminguteks ka sooja vee mittevõimaldamist näo, riiete ja kambri pesemiseks ning kuumadeks jookideks. Kuna vanglale esitatud kahju hüvitamise taot- lus ei tugine iseenda, riiete ja kambri pesemiseks ning kuumadeks jookideks sooja vee puu- dumisele, siis nende toimingutega ringkonnakohus kaebuse perspektiivi hindamisel arvestada ei saa ning seda ei saanud teha ka halduskohus, isegi kui kaebaja oleks neid toiminguid hal- duskohtule esitatud kaebuses nimetanud. Halduskohus on 11.06.2014 määruses, millega esi- mese astme kohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkon- nakohtule, õigesti selgitanud, et kohus saab kinnipeetava kahjunõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, mistõttu tuleb kohtul kontrolli- da vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust. Kui kaebaja leiab, et vangla on tekitanud talle mittevaralist kahju sooja vee võimaldamata jätmisega muuks otstarbeks kui nõudepesuks, on tal võimalik esitada vanglale vastavasisuline kahju hüvitamise taotlus.

3-14-50935 4(4) 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et nõudepesuks sooja vee mittevõi- maldamisele tuginev kaebaja kahjunõue ei ole perspektiivikas. Tallinna Ringkonnakohus on 30.09.2013 otsuses nr 3-12-2347 (p 10) asunud seisukohale, et toidunõude puhtaks pesemine üksnes külma veega ei ole võimalik ning kui vangla on sätestanud kinnipeetavatele kohustuse ise oma toidunõud puhtaks pesta, siis tuleb vanglal luua selle kohustuse ja VangS § 47 lg 1 täitmiseks ka piisavad ja sobivad võimalused näiteks nõudepesuvahendi väljastamisega või sooja vee tasuta kasutamise võimaldamisega. Tallinna Ringkonnakohus on 19.12.2013 otsu- ses haldusasjas nr 3-12-1377 (p 8) pidanud ebarahuldavaks tingimusi, kus kinnipeetaval tuleb toidunõusid pesta külma vee ja majapidamisseebiga. Samas lahendis (p 9) on ringkonnakohus aga leidnud, et lühikese perioodi jooksul külma vee ja nõudepesemisvahendita nõude pesemi- se puhul ei saa tõusetuda küsimust inimväärikuse süülisest alandamisest ja selle eest rahalise hüvitise väljamõistmisest. Praeguses asjas on kaebaja väitnud küll vajadust pesta toidunõusid külma veega, kuid määruskaebusest nähtuvalt on ta ise hankinud nõudepesuvahendi, mistõttu ei ole tegemist olukorraga, kus kaebajal puudunuks nii soe vesi kui ka nõudepesuvahend. Rasvased toidunõud on võimalik puhtaks saada ka külma veega, kui kaebajal on olemas nõu- depesuvahend. Kaebaja Tallinna Vanglasse saabumise aega (28.01.2014) ja vanglale kahju hüvitamise taotluse koostamise aega (17.03.2014) arvestades saab väidetava kahju tekitamise periood olla lühem kui kaks kuud. Selle aja jooksul lühiajaliselt külma veega kokkupuutumise (nõudepesuvahendiga kausi, kruusi ja lusika pesemine ei kesta kaua) ja kaebaja tervise väide- tava halvenemise (ilmselt peab kaebaja silmas põlveliigese artroosi, mille tarbeks on ravim arcoxia ette nähtud, süvenemist) vahelist põhjuslikku seost ei pea ringkonnakohus kuigi tõe- näoliseks. Ka tervise halvenemist tuleb pidada küsitavaks, sest tervise halvenemist mainib kaebaja samuti esmakordselt alles määruskaebuses. Vanglale esitatud kahjunõudes leidis kae- baja vaid seda, et nõude pesemine külma veega on ebahügieeniline.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets