Legislator Case Law & Legislation
1-13-5748/43 AI generated

1-13-5748/43 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-13-5748/43
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-13-5748

Legislator headnote

AI generated

1-13-5748/43 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: 1-13-5748

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-13-5748

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-13-5748

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi sekretär

Helle Koppel

Tõlk Marianna Sidorok

Kaitsja Merike Allikmäe

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid U.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu U.V (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 16.06.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada U.V karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta kohtumääruse jõustumisest ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla ning kohustada U.V järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX(XXX);

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada U.V suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole 1 (ühe) kuu jooksul vanglast vabanemisel ja läbida alkoholismisõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased.

3. U.V-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

4. U.V vabastada määruse jõustumisel.

5. KrMS § 180 alusel mõista U.V-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest kohtuistungil summas 36 € (kolmkümmend kuus eurot), mis tuleb tasuda 30

päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele

EE891010220034796011 SEB, EE932200221023778606 Swedbank või

EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides ära viitenumbri

2800049777 ja selgitusse: „U.V , kohtuasi nr 1-13-5748, kaitsjatasu”. Kui

menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja U.V-le .

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 25.04.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava U.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Harju Maakohtu 03.07.2013.a kohtuotsusega tunnistati U.V süüdi KarS 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistati teda 2 aasta ja 5-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

Karistuse kandmise algus oli 23.01.2013.a ja lõpp on 23.06.2015.a.

U.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses täidab individuaalse täitmiskava eesmärke, töötab majandustöödel ning on tegelenud

oma elukoha probleemi lahendamisega. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 2.

Vabanemisejärgselt suundub elama XXX. Toetav sotsiaalne võrgustik on nõrk,

3 päritoluperekonnaga eriti ei suhtle ning elukaaslane on kriminaalkorras karistatud ning kannab

Vanglas karistust. Kindel töökoht vabanemisjärgselt puudub. Vangla toetab U.V vabanemist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.

et U.V

kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub,

vabanemisjärgselt ei ole U.V võimalik elama asuda XXX, kuna tegemist on munitsipaalkorteriga. Samuti puudub ta vabanemisjärgselt kindel töökoht ja materiaalne toetus.

U.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist.

Prokuröri abi Urmo Paal edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab U.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isikut on peamiselt karistatud varguste eest ning praegune kantav karistus on samuti varguste eest. Kuritegude põhjuseks võib pidada puuduliku majandusliku toimetuleku oskust. U.V töötab vangla majandustöödel ja

on tegelenud, näidates üles aktiivsust, elukoha probleemi lahendamisega. Loodab vabaduses

otsida endale töökoha ja tahab oma senist elustiili muuta. Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva kahe aasta jooksul 47 % suuruseks. Võttes arvesse eeltoodut

ning Vangla hinnangut isikule, nõustub prokuratuur vangla seisukohaga ning prokurör toetab U.V ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja taotleb kohtuistungil U.V vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, kuna see on põhjendatud. U.V on nüüd olemas vabanemisjärgne elukoht

ning ta on nõus tegelema oma alkoholiprobleemiga. Isikule tuleb kasuks, kui ta oleks kriminaalhoolduse all.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik U.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 20-

korral kriminaalkorras karistatud, reaalset vangistust kannab 17. korda, liigiliselt on kuriteod

olnud sarnased. Peamiselt on isikut karistatud varguste toimepanemise eest, samuti veel auto

ärandamise ja röövimise eest. Kuritegude põhjuseks on olnud puudulik majandusliku

toimetuleku oskus. Vangistuses on kinnipeetav täitnud individuaalse täitmiskava eesmärke, töötab majandustöödel ning on tegelenud oma elukoha probleemi lahendamisega. Kehtivaid

distsiplinaarkaristusi on 2 - noomitused. Vabanemisejärgselt suundub elama XXX. Toetav

sotsiaalne võrgustik on nõrk, päritoluperekonnaga eriti ei suhtle ning elukaaslane on

kriminaalkorras karistatud ning kannab Vanglas karistust. Kindel töökoht vabanemisjärgselt

puudub. U.V on enamiku oma elust veetnud erinevates vanglates alates 16-

eluaastast ning sellest tulenevalt on väljakujunenud kriminaalne elustiil. Isik mõistab, et ühiskonnas on normid ja reeglid vajalikud, kuid enda puhul pidas varastamist üheks toimetuleku

võimaluseks. Süüdimõistetu ei ole varasemalt kriminaalhoolduse all viibinud, tal on soov

muutuda, kuid selleks vajab kõrvalist abi, kuna tal puuduvad kogemused, mis võimaldaksid normikohast elustiili ning vabaduses puudub positiivselt toetav sotsiaalne võrgustik. Varasemalt

oli isiku probleemiks elukoht, kuid praeguseks ajaks on see lahenenud, süüdimõistetul on võimalik elama asuda XXX.

Käesoleval ajal on süüdimõistetu tulevikueesmärgid reaalsed, samas plaanide elluviimiseks

napib oskusi ja kogemusi. Isik tunnistab oma alkoholi liigtarvitamist. Siiski isik väljendab positiivset suhtumist kriminaalhooldusesse ning leiab, et see on talle vajalik. K-Raha andmetel on 22.04.2014.a U.V tasumata rahalisi võlgnevusi 11 879,74 €. Kinnipeetav nõustub

kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohtu hinnangul peaks

4 süüdimõistetu asuma alkoholismivastasele ravile, millega U.V ka nõustus. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises

elus järgida seaduskuulelikkust. Kinnipeetav on vanglas töötanud ja täitnud individuaalse

täitmiskava eesmärke. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada U.V

üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Prokurör ja vangla toetavad U.V vabastamist tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.

Kohus arvestab ka sellega, et U.V tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks

kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata U.V püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik