1-10-5514/41 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-5514

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.06.2014.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-10-5514

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Helle Koppel

Tõlök Marianna Sidorok

Kohtuasi tingimisi enne Vangla esitatud materjalid R.U

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu R.U (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 16.06.2014.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

Vabastada R.U karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni

30.09.2015.a, millest esimeseks 5 (viieks) - kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist

valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi

talituse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht:

Kooli 2a Jõhvi 41598) ning kohustada R.U järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

2

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2. Kohaldada R.U suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühhiaatri poole 1 (ühe) kuu jooksul vanglast vabanemisel ja läbida alkoholismisõltuvusvastane ravikuur ning esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 (viis) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

3. R.U vabastada määruse jõustumisel.

4. R.U-le määratud katseaja kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Viru vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talitusele ja R.U-le.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 02.06.2014.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 25.03.2013.a kohtumäärusega pöörati täitmisele R.U-le Viru Maakohtu 16.06.2010.a kohtuotsusega mõistetud karistus – 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 31.01.2013.a ja lõpp on 30.09.2015.a.

R.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav

vangistuses töötab, õpib, läbis sotsiaalabiprogrammi „Eluviisi treening“, osaleb sotsiaalabiprogrammis „Viha juhtimine“. Distsiplinaarkorras ei ole karistatud. Vabanemisjärgselt

on kindlustatud elukohaga ema juures Ida-Virumaal Kohtla-Järvel, vabanemisjärgne kindel

töökoht puudub, kuid toetav sotsiaalne võrgustik on olemas. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

R.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt

on R.U võimalik elama minna ema juurde , kes on nõus abistama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Isikul puudub kindel töökoht.

3

R.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokuröri abi Triinu Olev edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab R.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Isik

on viiendat korda kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib esimest korda. Kõikide

sooritatud kuritegude vahe on olnud 4-7 aastat. Distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisel läheks kinnipeetav elama ema juurde, kes on nõus teda nii materiaalselt kui moraalselt toetama. Kinnipeetava ema andis ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve

seadmete paigaldamiseks enda korterisse, kus on selleks kõik vajalikud tingimused olemas. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab R.U oma süüd ja usub muutuste vajalikkusesse

ning omab adekvaatseid tulevikuplaane. Lisaks eelnevale viitab ennetähtaegse vabanemise

võimalikkusele ka asjaolu, et Vangla hindab uue kuriteo toimepanemise tõenäosust järgneva

kahe aasta jooksul 13% suuruseks. Võttes arvesse eeltoodut ning Vangla hinnangut isikule,

nõustub prokuratuur vangla seisukohaga ning prokurör toetab R.U ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik R.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 5- korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Süüdimõistetut on esimestel kordadel

karistatud tahtliku huligaansuse ja varguse eest, viimasel korral raske tervisekahjustuse

tekitamise eest. Kõikide sooritatud kuritegude vahe on olnud 4-7 aastat. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav vangistuses töötab,

õpib, läbis sotsiaalabiprogrammi „Eluviisi treening“, osaleb sotsiaalabiprogrammis „Viha

juhtimine“. Distsiplinaarkorras ei ole karistatud. Vabanemisjärgselt on kindlustatud elukohaga ema juures Ida-Virumaal Kohtla-Järvel, vabanemisjärgne kindel töökoht puudub, kuid toetav isik ema näol on olemas. R.U tunnistab oma alkoholiprobleemi seoses varasema alkoholi liigtarvitamisega, tal on esinenud mitmepäevaseid alkoholi tarvitamise perioode, kuriteod on sooritatud alkoholijoobes. Kinnipeetav on motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma ja näeb seost alkoholi tarvitamise ja

agressiivse käitumise vahel. Isik leiab, et läbitud programmid ja vangistus on temas palju

muutnud, eriti suhtumist ellu ning on teda mõtlema pannud teo ja tagajärje seostest. R.U

tunnistab oma süüd ja usub muutuste vajalikkusesse. Uue kuriteo toimepanemise oht seisneb

eelkõige võimalikus vägivallas ja raskete kehavigastuste tekitamises just alkoholi tarbimisel. R.U on nõus asuma alkoholismivastasele ravile ning kohtu hinnangul on alkoholismiravi talle väga vajalik. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mitte vägivaldse kuriteo

toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 13 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 14 %. Isik nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle

vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad

järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt

vabanemine võimaldab kohaldada R.U üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada

järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. R.U on

täidetud tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks vajalikud tingimused. Vangla ning prokurör

toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

4

Kohus arvestab ka sellega, et R.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks

kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi

järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata R.U püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Kohtunik