3-14-50785/19 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number 3-14-50785 Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2014, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi XXX AS-i kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.05.2014 otsuse vaidlustuses nr 71-14/149188 tühistamiseks ja Tartu Linnavalitsuse kohustamiseks viima hankedokumentide p-d 6.2, 8.3, 8.5 ja hankelepingu p-d 3.5.14 ja 4.4 õigusaktidega vastavusse Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja –XXX AS Vastustaja - Tartu Linnavalitsus Resolutsioon 1. Jätta XXX AS kaebus rahuldamata. 2. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 19. juunist 2014 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul ehk hiljemalt 30. juunil 2014 (k.a).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.03.2014 avaldas Tartu Linnavalitsus (edaspidi ka Hankija ja vastustaja) riiklikus riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidud riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Tartus“ (viitenumber 149188) hanketeate (edaspidi HT) ning tegi hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele kättesaadavaks hankedokumendid (edaspidi HD, tl 11-16).

2. 02.04.2014 esitas AS XXX riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles paluti kohustada Tartu Linnavalitsust viima hanke alusdokumendid (p-d 6.2, 8.3 ja 8.5 ning lisa 1 „Hankelepingu projekt“ p-d 3.5.14 ja 4.4) vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetele.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VAKO) jättis 02.05.2014 otsusega vaidlustuses nr 71-14/149188 rahuldamata AS-i XXX vaidlustuse Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Korraldatud jäätmevedu Tartus“ (viitenumber 149188) ning jättis vaidlustuse esitamisega seotud kulud (riigilõiv) vaidlustaja kanda (tl 22-28).

4. AS XXX esindaja vandeadvokaat Elo Tamm esitas 12.05.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palutakse tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 02.05.2014 otsus vaidlustuses nr 71- 14/149188 ning kohustada Tartu Linnavalitsust viima hankedokumentide p-d 6.2, 8.5 ja hankelepingu p-d 3.5.14 ja 4.4 õigusaktidega vastavusse osas, mis määrab käitluskohana Aardlapalu ümberlaadimisjaama ning viima hankedokumentide p 8.3 õigusaktidega vastavusse (tl 2-10).

5. Koos kaebusega esitati ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks riigihanke „Korraldatud jäätmevedu Tartus“ (viitenumber 149188) toimingute tegemise keelamiseks. Kohus jättis 21.05.2014 määrusega XXX AS-i esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebust nimetatud määrusele ei esitatud.

6. Tartu Halduskohtu 23.05.2014 määrusega kohus määras vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja.

7. 05.06.2014 esitas kaebaja esindaja kohtule menetluskulude nimekirja (tl 115-118), paludes vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud kogusummas 4009,68 eurot, mis koosneb riigilõivust 1293,23 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 2716,45 eurot.

KAEBAJA VÄITED

8. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustuskomisjon on hinnanud Aardlapalu ümberlaadimisjaama puudutavaid hankedokumentide ja lepingu sätteid liialt kitsaid, väljendades kaebuses seisukohta, et vaid nö transporditeenusele konkureerivate hinnapakkumiste küsimine ei ole õiguspärane. Kaebaja vaidlustab Aardlapalu ümberlaadimisjaama määramist käesoleva jäätmeveo hanke sihtkohana, mitte hankija varasemaid kaalutlusi. Kaebaja on seisukohal, et Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse määramine käitluskohana on vastuolus kaalutlusõiguse reeglitega, leides, et vaidlustatud hankedokumentide ja hankelepingu punktid on vastuolus nii keskkonnasäästlike lahenduste eelistamise põhimõtetega, konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega, ettevõtlusvabaduse põhimõttega, samas esineb ka vastuolu huvide konflikti vältimise põhimõttega. Kaebaja on seisukohal, et hankijal ei ole õigust pakkumuse maksumust ette määrata.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

9. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, menetluskulud kaebaja kanda ja VAKO 02.05.2014 otsus vaidlustuses nr 71-14/149188 muutmata, kuna vaidlustatud hankedokument on kooskõlas õigusaktidega. Vastustaja vastuväidete kohaselt täidab Tartu linn kohaliku omavalitsusena talle jäätmeseadusega pandud ülesandeid ning peab tagama kõigi seaduses nimetatud põhimõtete rakendamise. Tartu linnale kuulub tänaseks segaolmejäätmete ladustamiseks suletud Aardlapalu prügila, kus asub Aardlapalu jäätmekäitluskeskus. Arvestades jäätmeseaduses nimetatud omavalitsuse kohustusi jäätmemajanduse korraldamisel (sh kohustust tagada suletud prügila järelhooldus) on Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2012. a määrusega nr 71 kehtestatud Tartu linna jäätmehoolduseeskirja § 18 lõikes 5 sätestatud, et jäätmete kogumiskoht, kuhu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed ja biojäätmed tuleb nende edasivedamiseks toimetada, on Aardlapalu ümberlaadimisjaam või muu linnavolikogu poolt määratud koht. Tänaseks muid kohti linnavolikogu poolt määratud ei ole.

Tartu linn käsitleb Aardlapalu ümberlaadimisjaama jäätmekäitluskeskusena. Biojäätmete suhtes on Aardlapalu jäätmete lõppkäitluskohaks, muud liiki jäätmetega tehakse Aardlapalus vajalikud toimingud nende efektiivsemaks transportimiseks lõppkäitluskohta (nt toimub jäätmete suurematele veokitele ümberlaadimine).

Korraldatud jäätmeveo tagamiseks on Tartu linn jagatud neljaks piirkonnaks. Jäätmeseaduse § 66 lõike 1 kohaselt on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse valitud ettevõtja poolt. Kuna Tartu linnale kuulub Aardlapalu prügila, kus asub ümberlaadimisjaam, on Tartu linn otsustanud tagada korraldatud jäätmeveo kahe avatud menetlusena kasutades biojäätmete lõppkäitluskoha ja muude jäätmete ümberlaadimisjaamana Aardlapalut:

1) esimene avatud menetlus Ă viidi läbi 2009. a toona kehtinud jäätmeseaduse kohaselt. Menetluse tulemusena sõlmiti linnavara kasutusse andmise leping aastateks 2009-2016, millega anti menetluse võitja kasutusse Aardlapalu prügila territoorium, haldaja kohustus vähempakkumise tulemusena jäätmekäitluskeskuses muuhulgas korraldama biojäätmete kompostimise, segaolmejäätmete kogumise, võimalikult suures osas taaskasutamise ja ümberlaadimise ning transportimise segaolmejäätmete lõppkäitluskohta. Tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 27. oktoobri 2010. a otsusele kohtuasjas nr 3-3-1-66-10 saab väita, et olemuselt saab tänases õigusruumis nimetatud lepingut käsitleda kontsessioonilepinguna. Nimetatud leping kehtib kuni 1. novembrini 2016. a. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et nimetatud menetlusel osales ka kaebaja. Tegemist on osaga seaduses nimetatud korraldatud jäätmeveost; 2) teise avatud menetlusega, milleks vastustaja käesolevat riigihanget korraldab, kogub vastustaja jäätmed jäätmevaldajatelt kokku ja transpordib need Aardlapalu ümberlaadimisjaama. Käesolev riigihange on üles ehitatud selliselt, et pakkuja peab pakkuma hinna, mis sisaldab muuhulgas jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulusid, samuti peab pakkuja arvestama pakkumuse esitamisel ja hinna kujundamisel Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse vastuvõtutasudega. Kahe avatud menetluse tulemusena on täidetud nii jäätmeseaduse § 66 lõikes 1 nimetatud nõuded kui ka tagatud riigihanke seaduses sätestatud põhimõtete järgimine. Jäätmevaldaja tasub teise riigihanke tulemusena korraldatud jäätmeveo eest hinda, mis vastab jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatule.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

10. Vaidlustatud HD ja hankelepingu punktid on sõnastatud järgmiselt:

HD (tl 11-16) p 6.2 kohaselt on veopiirkondadest kogutud segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumiskoht (käitluskoht) Aardlapalu jäätmekäitluskeskus aadressil Aardlapalu, Uhti küla, 62105 Tartu maakond. Töövõtjal ei ole õigust vedada jäätmeid mujale kui Hankija poolt määratud kogumiskohta. Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse vastuvõtutasud on kehtestatud Tartu Linnavalitsuse 8. detsembri 2009 korraldusega nr 1374, muudetud seoses eurole üleminekuga Tartu Linnavalitsuse 21. detsembri 2010 korraldusega nr 13811.

HD p 8.5 kohaselt peab pakkuja pakkuma hinnad kõikidele tabelis esitatud teenuse liikidele ning olema valmis osutama teenust pakutud hindadega. Teenustasu sisaldab kõiki Töövõtja poolt tehtavaid kulutusi teenuse osutamiseks, sealhulgas kulutusi jäätmete üleandmisel Aardlapalu

jäätmekäitluskeskuses ning vanapaberi üleandmisel käitluskohas.

Hankelepingu projekti (tl 16 pöördel-21) p 3.5.14 kohaselt on veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmete ja biojäätmete kogumiskoht Aardlapalu jäätmekäitluskeskus aadressil Aardlapalu, Uhti küla, 62105 Tartu maakond. Töövõtja on kohustatud vedama Aardlapalu jäätmekäitluskeskusesse veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmed ja biojäätmed.

Hankelepingu projekti p 4.4 kohaselt on Töövõtjal õigus taotleda korraldatud jäätmeveo teenustasu muutmist veopiirkonnas, kui muutuvad jäätmete üleandmise hinnad Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses. Teenustasude muutmisel lähtutakse Tartu linna jäätmehoolduseeskirjas § 17 toodud valemitest, segaolmejäätmete mahukaalu koefitsiendina arvestatakse 0.13 t/m3 ja biojäätmete mahukaalu koefitsiendina 0.35t/m3. Koefitsientide väärtused võivad olla erinevad eelpool toodutest, kui Lepingu täitmise käigus selguvad mahukaalu koefitsientide muud väärtused.

11. Kohtule esitatud asja materjalidest nähtuvalt on Hankija korraldanud eraldi avalikud hanked jäätmekäitluskoha määramiseks (2009. a avalik konkurss jäätmekäitluskoha määramiseks, mille tulemusena sõlmiti leping „Linnavara tasuta kasutusse andmise leping nr KT-2“ Aardlapalu ümberlaadimisjaama opereerimiseks kuni 01.11.2016) ning olmejäätmete kogumisele ja veole (vaidlustatud riigihange).

12. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud riigihanke objektiks on korraldatud jäätmeveo teenuse osutamine Tartu 1. ja 3.veopiirkonnas (HD p 1.4), täpsemalt jäätmete kogumine ja vedu (Hankelepingu p 3.5.1).

13. Kohus ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et Hankija ei saa korraldada eraldi hanget veoteenusele. Jäätmeseadus (JäätS) ning riigihankeseadus (RHS) ei välista korraldatud jäätmeveo teenuse hanke läbi viimist mitmes osas: eraldi hanked olmejäätmete kogumisele ja veole ning jäätmekäitluskoha väljavalimisele, oluline on vaid see, et mistahes osas, mis peab JäätS § 67 lg 1 kohaselt olema hõlmatud riigihankega, ei või jätta riigihanget korraldamata. Kuna Hankija on otsustanud käesoleval juhul läbi viia riigihanke üksnes olmejäätmete kogumisele ja veole, siis on tal kohtu arvates tulenevalt RHS-ist õigus määrata ka hankelepingu ese.

14. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlustab kaebaja Aardlapalu ümberlaadimisjaama määramise käesoleva jäätmeveo hanke sihtkohana, mitte hankija varasemaid kaalutlusi. Samuti asus kaebaja seisukohale, et Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse määramine käitluskohana on vastuolus kaalutlusõiguse reeglitega. Kohus kaebaja selliste seisukohtadega nõustuda ei saa.

15. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse valikut kaalunud mitmel korral ning nimetatud valikut põhjendavad erinevad dokumendid. Riigihanke hankedokumendi koostamisel kaebaja poolt silmas peetud kaalumiskohustust seaduses hankija suhtes ei esine ning seega ei saa kaebaja kaalutuskohustust puudutav väide kohtu arvates käesolevas vaidluses tähtsust omada. Kohtul ei ole kahtlust selles, et korraldatud jäätmeveoga seotud küsimusi on Tartu Linnavalitsus analüüsinud ja kaalunud Tartu linna jäätmekava 2010-2014 menetlemisel, Tartu linna jäätmehoolduseeskirja menetlemisel, Aardlapalu kasutusse andmise konkursi läbiviimisel, Aardlapalu prügila sulgemise keskkonnamõju hindamisel ja käesoleva riigihanke hankedokumendi koostamisel. Tartu Linnavolikogu 18. märtsi 2010. a määrusega nr 8 kehtestatud Tartu linna jäätmekava 2010-2014 meede 2 sätestab: Jäätmehoolduse infrastruktuuri arendamise ja haldamise raames on ette nähtud, et jäätmete veokulude optimeerimiseks tuleb korraldatud jäätmeveo käigus Tartu

linnast kokku kogutud segaolmejäätmed viia Aardlapalu ümberlaadimisjaama. Tartu linnas tekkivad tavajäätmed suunatakse pärast ümberlaadimist Aardlapalus töötlemiseks tehniliselt sobivasse käitluskohta, prügilasse ladestatavate jäätmete hulk väheneb oluliselt.

16. JäätS § 71 lg 2 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas näidata jäätmete kogumiskoht või -kohad, kuhu tuleb korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasivedamiseks toimetada. Tulenevalt eespooltoodust on Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2012. a määrusega nr 71 kehtestatud Tartu linna jäätmehoolduseeskirja § 18 lg 5 sätestatud, et jäätmete kogumiskoht, kuhu korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed ja biojäätmed tuleb nende edasivedamiseks toimetada, on Aardlapalu ümberlaadimisjaam või muu linnavolikogu poolt määratud koht.

17. Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse kasutusse andmise konkursil sätestas hankija konkursi dokumendi p 13.3.1 ja lepingu p 5, et Tartu linn suunab korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed Aardlapalu prügilasse ümberlaadimisele. Vaidlustaja osales nimetatud konkursil pakkujana ja konkursi tingimust ei vaidlustanud. Aardlapalu prügila sulgemisprojekti keskkonnamõju hindamise aruandes (OÜ Alkranel, 2008-2009) on analüüsitud muude aspektide hulgas ka suletud prügila tegevusi pärast prügila sulgemist. Suletud prügila kasutamist kompostimisplatsi, jäätmejaama ja ümberlaadimisjaamana nähakse mõõdukat positiivset sotsiaal-majanduslikku mõju.

18. Seega kohus nõustub VAKO seisukohaga, et kuna vaidlustatud riigihanke objektiks on üksnes olmejäätmete kogumisja veoteenuse osutamine, ei ole selles riigihankes esitatud vaidlustuse menetlemisel võimalik seada kahtluse alla Hankija kaalutlusotsuseid, millest lähtudes on Hankija varasema konkursiga määranud jäätmekäitluskohaks Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse ning tuvastada võimalikke kaalutlusvigu Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse määramisel jäätmekäitluskohaks. Kohtu arvates ei ole Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse määramine hankedokumendis õigusvastane, kuna Tartu linn tagab jäätmeseaduses nimetatud korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni tellimise kahe riigihankena ning kuna jäätmete liikumine Aardlapalust edasi toimub konkursi tulemusena valitud hindade alusel (moodustades osa korraldatud jäätmeveost), siis ei saanudki Tartu linn määrata käesolevas hankes sihtkohaks ühtegi teist kohta ning Tartu linna tehtud otsus on igati õiguspärane.

19. Kaebaja arvates on vaidlustatud hankedokumentide ja hankelepingu punktid vastuolus keskkonnasäästlike lahenduste eelistamise põhimõtetega, mistõttu rikub Aardlapalu ümberlaadimisjaama määramine jäätmete veo sihtkohana riigihangete seaduse § 3 lg 1 p 6 ning jäätmeseaduses sätestatud jäätmehierarhia põhimõtete (JäätS § 22¹) ja jäätmete taaskasutamise nõuet (JäätS § 30). Kohus sellise väitega ei nõustu.

20. Vastustaja on hankedokumendis sätestanud punktid 10.3.5.1 (sõidukite mootorid peavad vastama EURO IV standardile) ja 10.3.5.2 (lisapunkte antakse pakkujale, kes kasutab jäätmete kogumisel veokeid, mis on ette nähtud töötama alternatiivsete kütuseliikide või süsteemide jõul). Tegemist on Euroopa Liidu ühtsete riigihangete kriteeriumitega jäätmekogumisteenuste puhul (http://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/criteria/transport_et.pdf) ning hanke läbiviimisel on kasutatud seega keskkonnasäästlikke lahendusi. Teine keskkonnasäästlik meede hankedokumendis sisaldub punktis 8.3., mille kaebaja on vaidlustanud. Nimetatud hankedokumendi tingimus soodustab hankija hinnangul jäätmete liigiti kogumist, kuna biojäätmete soodsam hind peaks motiveerima jäätmevaldajaid jäätmeid rohkem sorteerima ning seega oleks biojäätmeid võimalik lihtsamini ja odavamalt taaskasutada.

21. Kohus nõustub vastustajaga selles, et käesoleva hanke raames ei saa vaidlustada tegevusi või tegevuste keskkonnasäästlikkust, mis ei ole vaidlustatud hankega hõlmatud, mistõttu kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited Aardlapalu ümberlaadimisjaama jäätmehierarhia asetumise ja kogutud jäätmete edasise taaskasutuse, ringlussevõtu või kõrvaldamise kohta.

22. Tõele ei vasta kaebaja väited, et vaidlustatud HD punktid on vastuolus konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. Kohtu arvates ei ole vastustaja rikkunud HD p-i 6.2 kehtestades RHS § 3 lg 1 p-s 4 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja korraldatud jäätmeveo taganud kahe avaliku konkursina ühe põhjusena ka seetõttu, et tagada konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning võimaldada pakkuda teenust ka nendel väiksematel ettevõtjatel, kes ei oma ise kõiki korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks vajalikke lülisid. Nii on hanked korraldatud avatud hankemenetlusena ja kõigil huvitatud isikutel on võimalus riigihankel oma pakkumus esitada, millega tagatakse olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine.

23. Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses toimuvaid korraldatud jäätmeveona käsitletavaid toiminguid, mida jäätmeseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib käsitleda korraldatud jäätmeveo osana, viib läbi 2009. aastal avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõte – AS Eesti Keskkonnateenused. Kohtu arvates ei ole käesoleva vaidlustuse raames asjakohased kaebaja väited seoses sellega, et Aardlapalu ümberlaadimisjaama vastuvõtutasusid ei ole alates 2009. aastast muudetud ning Aardlapalu kasutusse andmise lepingu järelevalvega seonduvad küsimused.

24. Kaebaja seisukoht, et vaidlustatud HD punktid on vastuolus ettevõtlusvabaduse põhimõtetega, on väär. Kohtu arvates ei piira HD p 6.2 sätted potentsiaalsete pakkujate ettevõtlusvabadust. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebajal olnud võimalus osaleda nii Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses jäätmekäitleja leidmiseks korraldatud konkursil (perioodiks 2009-2016. a) kui käesoleval jäätmete kogumise ja veo riigihankel (perioodiks 2014-2019. a), seega ei ole vastustaja kuidagi piiranud kaebaja võimalusi riigihangetel osaleda. Kohus leiab, et ettevõtlusvabaduse piiramisega ei ole tegemist ka juba seetõttu, et Aardlapalu prügila näol on tegemist Tartu linnale kuuluva varaga, mida linn soovib seadusest tuleneva kohustuse täitmisel kasutada, nimetatud asukohas teenuse osutaja leidmiseks aga korraldati riigihange.

25. Kohtu hinnangul on HD-s nimetatud Aardlapalu jäätmekäitluskeskuse näol tegemist jäätmekäitluskohaga JäätS § 67 lg 3 p 4 mõttes, mistõttu vastustaja, kehtestades HD-s nõude, et kogutavad jäätmed tuleb viia Aardlapalu jäätmekäitluskeskusesse, on täitnud JäätS § 66 lg-st 1 ja § 67 lg 3 p-st 4 tuleneva kohustuse jäätmekäitluskoha määramiseks. Vastustajal puudub kaalutlusõigus, kas jäätmekäitluskoht määrata või mitte. Samuti puudub vastustajal kohustus määrata mitu jäätmekäitluskohta.

26. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et esineb vastuolu huvide konflikti vältimise põhimõttega. Asjaolu, et linnal on huvi jäätmeseadust täita tervikuna kõige efektiivsemal viisil linna ja jäätmevaldajate jaoks, ei tähenda kohtu hinnangul huvide konflikti riigihangete seaduse mõttes. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 3 lg 7 kohaselt on kohaliku omavalitsuse põhimõtteks avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses väravahinna võimalikult madalal hoidmisel on üheks eelduseks piisava ja stabiilse jäätmevoo olemasolu. Seetõttu on Aardlapalu kasutusse andmise konkursi tingimustes nimetatud linna kohustusena suunata kõik korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed Aardlapallu, kus on võimalik tänu erinevatele jäätmevoogudele (sh segaolmejäätmed) hoida madalal biojäätmete vastuvõtuhinda, mistõttu omab Aardlapalu jäätmekäitluskeskus olulist

mõõdet jäätmete liigiti kogumise edendamisel, kuna osaliselt toimub biojäätmete kogumise subsideerimine segaolmejäätmete arvelt.

27. HD p 8.3 sätestab, et biojäätmete teenustasu ei tohi olla suurem kui ½ segaolmejäätmete teenustasu maksumust. Kaebaja on seisukohal, et hankijal ei ole õigust pakkumuse maksumust ette määrata. Kohus nõustub vastustajaga, et ta ei ole hankedokumendis teenuse hinda ette määranud, vaid on seadnud reeglid, mida peab pakkuja hinna kujundamisel arvestama, et saavutada jäätmeseaduses sätestatud eesmärk - soodustada jäätmete liigiti kogumist.

28. Kaebusest nähtuvalt on vastustaja HD p 8.3 kehtestamisel lähtunud järgmistest kaalutlustest:

28.1. Hange viiakse läbi rakendades keskkonnasäästlikke põhimõtteid. Hankija hinnangul kuulub keskkonnasäästlike põhimõtete hulka jäätmeseaduse §is 221 kirjeldatud jäätmehierarhia rakendamine. Jäätmehierarhia kohaselt tuleb eelistada jäätmete ringlussevõttu jäätmete taaskasutamisele või kõrvaldamisele. Hankija hinnangul tähendab korraldatud jäätmeveo hanke (ehk sisuliselt transpordihanke) läbiviimisel jäätmehierarhia rakendamine eelkõige seda, et võimalikult suur osa jäätmetest tuleb koguda liigiti, mis võimaldab need jäätmeliigid hiljem suunata ringlusesse. Hanke raames on hankija ette näinud biojäätmete ning paberi ja kartongi eraldi kogumise. Hankija pidas vajalikuks lisada hankesse täiendava tingimuse p 8.3 eelkõige seetõttu, et tagada jäätmehierarhia rakendamine ning motiveerida elanikke biojäätmeid liigiti koguma.

28.2. Hanke läbiviimisel on hankija lisaks riigihangete seadusele lähtunud ka jäätmeseadusest ning jäätmeseaduse tõlgendamisel on vastustaja lähtunud seaduse eelnõu seletuskirjast. Jäätmeseaduse ulatuslikul muutmisel läbi eelnõu SE 700 on jäätmeseaduse ja maapõuseaduse muutmise seaduse seletuskirjas selgitatud: korraldatud jäätmeveo eesmärk on just jäätmevaldajate liitumise tagamine. Kui jäätmevedajaid on mitu, ei suuda seda jälgida isegi keskmise suurusega KOV-id. Pealegi annab korraldatud jäätmevedu võimaluse korraldada jäätmete liigitikogumise: nii saab seada kohustuseks paigaldada ja tühjendada paberi, bio-jäätmete jm konteinereid. Seejuures saab jäätmevedajailt nõuda, et selliste konteinerite tühjendamine oleks odavam kui segajäätmete konteinerite tühjendamine. Vajaduse piires tuleks kõne alla ka ristsubsideerimine – seda kõike ei ole võimalik saavutada erasektori pakutava reguleerimata turu korral. Tulenevalt eespooltoodust on hankes sätestatud tingimus 8.3 kooskõlas jäätmeseaduse mõtte, eesmärkide ja seadusandja tahtega.

28.3. HD punkt 8.3 tähendab sisuliselt, et hankija sidus pakkumuste vastavaks tunnistamise jäätmehierarhia rakendamisega. Hankija hinnangul võib kriteeriumi rakendamata jätmisel juhtuda, et hankel osutub edukaks ettevõte, kelle pakkumus ei soosi jäätmehierarhia rakendamist. Selline olukord ei vastaks hankija keskkonnaeesmärkidele. Hankija hindas, et tegemist on vähima võimalikuga, mida saab jäätmeveo ehk transpordihanke raames jäätmehierarhia rakendamiseks teha.

29. Vastustaja selgitab, et biojäätmete vastuvõtuhind Aardlapalus on 7.3 eurot/tonn ja segaolmejäätmete vastuvõtuhind 62 eurot/tonn. Nii biojäätmed kui segaolmejäätmed tuleb üle anda Aardlapalu jäätmekäitluskeskuses. Hankija hinnangul on biojäätmete käitlushinna odavust arvestades proportsionaalne nõuda, et biojäätmete teenustasu ei ületaks ½ segaolmejäätmete teenustasust. Hankija hinnangul ei ole välistatud, et osad pakkujad hindavad biojäätmete kogumiskulusid siiski nii kõrgeks, et segaolmejäätmete vedamise teenustasuga tuleb ristsubsideerida biojäätmete vedamist.

30. Kohtu arvates on VAKO hinnang, et ristsubsideerimine ei ole käesoleval juhul keelatud, kooskõlas Riigikohtu halduskolleegiumi 12.11.2009 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-44-09. Riigikohus märkis nimetatud kohtuotsuse p-s 20, et linnas on raske määrata täpselt kindlaks iga jäätmetekitaja jäätmekogust, mis tähendab seda, et praktikas peavad jäätmetekitajad paratamatult osa kulusid jagama. Samuti on ka Euroopa Kohus leidnud, et „saastaja maksab“ põhimõttega ei ole alati vastuolus see, kui osad jäätmetekitajad peavad kandma teiste jäätmetekitajate kulusid, kuid jäätmetekitaja kanda ei tohi jätta ilmselgelt ebaproportsionaalselt suuri kulusid võrreldes nende jäätmete koguse või liigiga, mida nad tekitasid (vt analoogia korras Euroopa Kohtu 16. Juuli 2009. a otsus asjas C-254/08 Futura Immobiliare srl Hotel Futura jt vs. Comune di Casoria).

31. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et kaebaja kaebus on põhjendamata, kuna vaidlustatud riigihanke hankedokumendid ja hankelepingu punktid on kooskõlas õigusaktidega, järelikult jätab kohus XXX AS kaebuse rahuldamata.

32. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik