4-14-3882/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-14-3882

1 (5)

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2014. , kirjalik menetlus a Pärnu Väärteoasja number 4-14-3882 Kohtunik Indrek Nummert Väärteoasi

N.Z (ik XXX; elukoht X ; e-post: XX

XXX) kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee poolt 23.04.2014.a tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,14,002080 RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 223 KarS § 47, § 56 lg 1, § 66 lg 2, 3 lg 1

ning VTMS § 120, § , § 133 , § 202 lg 3 2, §

132 p 2 -135

kohus otsustas

Rahuldada N.Z kaebus osaliselt.

Jätta Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu -

politseijaoskonna patrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee poolt 23.04.2014.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,14,002080 trahvi suuruse osas muutmata.

Samas rahuldada osaliselt taotlus rahatrahvi tasumiseks ositi KarS § 66 lg 2, 3 alusel ja selleks anda tähtaeg 6 (kuus) kuud. Otsuse jõustumisel tuleb tasuda igakuiselt mitte vähem kui 50 (viiskümmend) eurot.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a- - le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220145085938. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

4-14-3882

2 (5) Asjaolud ja menetluskäik Otsus ja süüdistus 28.03.2014.a on koostatud Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri avariipolitseiniku Vahur

Sepp po X.X.X olt väärteoprotokoll selle kohta, et N.Z .a juhtides mootorsõidukit ja

sooritades manöövrit ei veendunud selle ohutuses ja põrkas küljelt kokku teise sõidukiga, tekitades sellega varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi.

23.04.2014.a üldmenetluse otsusega nr 2670,14,002080 on määratud N.Z-ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 223 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 75 trahviühiku ulatuses, so 300 eurot.

Kaebuse sisu 12.05.2014.a esitas N.Z Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse osaliseks tühistamiseks karistuse osas ning teha uus otsus määrates väiksema rahatrahvi ning võimaldada tasuda see osamaksetena ühe aasta jooksul. Kaebuse esitaja leiab, et rahatrahv 75 trahviühikut ehk 300 eurot on arvestades asjaolusid liiga suur. Otsuses kirjeldatud väärteo toimepanemise fakti ei vaidlusta.

Kaebuse esitaja

X:X:X.a X linnas X maja juures. selgitab järgmist: liiklusõnnetus toimus Bussijuhina juhtisin liinibussi mööda esimest sõidurada. Kuna minu ees oli takistuseks pargitud sõiduauto siis tekkis vajadus teha ümberpõige, milleks alustasin sõiduraja vahetust vasakule.

Enne manöövri sooritamist jälgisin vasakust tahavaatepeeglist kõrval sõidurada. Seal liikus sõiduauto, kuid oli minust piisavalt kaugel, et saaksin lõpetada oma manöövri ohutult. Olles jõudnud sõiduraja vahetamist peaaegu juba lõpetada toimus siiski kerge kokkupõrge tagant läheneva sõiduautoga. Kokku puutusid sõiduauto parempoolne esinurk ning minu juhitud bussi vasak tagumine külg (tagumisest rattast tagapool). Sellises olukorras on selgesti arusaadav, et sõiduauto juhil oli reaalselt piisavalt aega, et hoogu vähendada ning minule kui manöövrit juba lõpetavale juhile teed anda. Seda viimane aga ei teinud ning sõitis bussile otsa. Seda enam, et minu manööver oli sujuv ning aegsasti ette näha. Eeldasin sõiduauto juhilt liiklusseaduse § 16 lg

1 täitmist (Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda). Sellegipoolest tõden, et oleksin pidanud manöövri sooritamisel olema veelgi tähelepanelikum ning arvestama teiste liiklejate võimalike pahatahtlike käitumistega. Olen oma varasema liikluskäitumisega olnud eeskujulik ning ei oma kehtivaid karistusi. Oman Xne aastast juhistaaži ning varasemalt liiklusõnnetustega isiklikud kokkupuuted puuduvad. Lisaks töötan abipolitseinikuna aastast 1991 ning osalen aktiivselt politseitöös sh liiklusjärelvalves.

Sellise käitumisega olen andnud suure panuse ohutuma ja turvalisema liikluskeskkonna tagamiseks ning teen seda ka edaspidi. Lisaks töötan linna liinibussijuhina ning minu töötasu X on keskmiselt X € kuus. Seega minule määratud rahatrahv on selgelt üle jõu käiv ning korraga seda maksta minul võimalik ei ole. Lähtudes eelnevast leian, et kohtuväline menetleja ei ole antud olukorras õiglaselt lähtunud võimalusest mõjutada mind edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest väiksema rahatrahvi määramisega.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistuse vanemavariipolitseinik Mati Tee oma 23.05.2014.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja N.Z kaebus rahuldamata ning seda järgmistel põhjustel: rahatrahvi vähendamine ei ole mõistlik kuna tegemist on raske rikkumisega ja süü on igati tõendatud, mida isik ka ei vaidlusta. Lisaks on rikkumine otsuses kohtuvälise menetleja poolt piisavalt põhjendatud. Karistuse määramisel on

4-14-3882

3 (5) igati arvestatud, et isikul varasemad rikkumised puuduvad ja seega piirdus rahatrahviga mis on alla ühe kolmandiku maksimaalsest karistusest. Maksegraafiku osas leiab kohtuväline menetleja, et kuna isikule on trahvi summa teada juba alates 29.04.2014 ei ole mõistlik aastane maksegraafik. Maksegraafikut võiks kohaldada äärmisel juhul ja maksimaalselt 3 kuud. Kuna tegemist on raske liiklusrikkumisega, millega ohustati paljude inimeste elusid ja tervist, ning kohtuväline menetleja on ka arvestanud asjaoluga, et isikul varasemad karistused puuduvad palub kohtuväline menetleja jätta otsus muutmata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus -

välja kaebuse lahendamisel. VTMS § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised - rikkumised. Käesolevaga kohus ei tuvastanud väärteomenetlusõiguse rikkumisi.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et N.Z kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Trahvi suurus tuleb a muutmata, samas rahuldada jätt osaliselt t kuus aotlus rahatrahvi tasumiseks ositi KarS § 66 lg 2, 3 alusel ja selleks anda tähtaeg kuud.

Kaebajale N.Z-ile (LS) on süüks pandud liikluseeskirjade rikkumine Liiklusseaduse §

223 lg 1 kohaselt liiklusnõuete rikkumises, § nõuete mille sisuks on antud juhul LS

33 lg 2 p 8 eiramine.

LS § 223 sätestab vastutuse mootorsõiduki , maastikusõiduki - juhi poolt varalise kahju

ettevaatamatusest tekitamise eest. LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. § 33 lg 2 p 8 järgi on juht kohustatud

LS enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Kohus leiab, et on tõendamist leidnud, et N.Z 28.03.2014.a juhtides mootorsõidukit ja sooritades manöövrit i veendunud selle ohutuses ja põrkas küljelt kokku teise sõidukiga, , e tekitades sellega varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Oma teoga rikkus menetlusalune isik LS § 33 lg 8 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi. Sündmuskoha vaatlusprotokolli, selle skemaatilise lisa ja fototabeliga ning tunnistaja X ütlustega on tuvastatav, et liiklusõnnetus toimus ühesuunalisel teel, milleks on ette nähtud kaks sõidurada. X ette (foto juhitud sõiduauto on vasakpoolses reas ja buss keerab talle parem poolsest sõidureast

1 ja 2), mille tagajärjel toimub kokkupõrge. LS § s 33 on sätestatud juhi üldkohustused. 2. lõike

- kohaselt juht on kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või

4-14-3882

4 (5) ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Seega käesolevaga oleks pidanud menetlusalune isik laskma mööduda sõiduautol, kes oli temaga juba kohakuti jõudnud ja mitte talle ette keerama, , et sõiduauto selleks mitte nt eeldama kiirelt

pidurdab. Tegemist oli N.Z poolt mõtlematult ohtliku manöövriga, mida tähelepanelikuma suhtumuse korral oleks saanud ära hoida. Menetlusaluse isiku N.Z väide selle kohta, et ta ei saanud oma reas edasi sõita, kuna ette oli pargitud sõiduauto, tähendanuks mõne hetke antud juhtumil seda, et buss oleks pidanud ootama

pargitud sõiduauto järel ja laskma enne mööduda vasakust reas juba sõitval sõidukil. Selle ära klusohtu. Või teine variant oleks tulnud piisaval ootamine ei oleks tekitanud mingit lii

veenduda, et bussile nt vasakpoolses reas olev sõiduauto tõepoolest soovib nö kokkuleppeliselt ikka teed anda

või mitte enne kui manöövrit alustada.

Samuti on arusaamatu

ja ennast õigustav menetlusaluse isiku ütlus selle kohta, et sõiduauto rammis bussi ja sõiduauto ei teinud midagi avarii ärahoidmiseks, olukorras, kus manöövri tegi buss sõiduauto ritta mitte vastupidi. Sealjuures kokkupõrge on toimunud küljelt ja juba fotode alusel on võimalik eeldada, et esmalt sõitsid buss ja sõiduauto kõrvuti (foto 1 ja 2), mis kinnitab tunnistaja ütlusi Fotodelt on näha ka kõrged tänava sillutise kivid, millest ilmselt madal .

sõiduauto ei saanuks ilma kahjustusteta üle sõita ja veelgi enam jalakäijate tsooni, et vältida kokkupõrget teelt välja sõitmisega Viimast ei saa sõiduauto Seda kõik . juhilt ka eeldada. e olukorras, kus bussijuht õigustab oma rikkumist seetõttu, et tema ette oli pargitud auto, mille taga oleks aga saanud rahulikult mõne hetke oodata veel esimese reas ja lasta mööduda sõiduautol, kes oli juba teises reas. Tunnistaja X X:X::X..a ütluste kohaselt sõitis ta bussiga kõrvuti ning käis pauk, sai küljega kokku liinibussiga. Buss hakkas ümber reastuma esimesest reast teise. Eeltoodu on tõendite kogumiga kooskõlas.

Kohtul tõendite kogumist tekkinud siseveendumuse kohaselt puudub alus kahelda sõiduki juhi väites, et ta sõitis aeglaselt 20km/ha), kuna oli eelnevalt olnud ülekäigu rada ja teel liikusid (ca lapsed ja fotolt on näha teinegi buss. Järelikult toimis sõiduauto juht liiklusohtust silmas pidades ja oli jõudnud bussiga kohakuti. Seega tekkinud olukord viitab otseselt sellele, et bussijuht püüdis ära kasutada sõiduauto aeglast liikumist üritades seeläbi siiski talle ette põigata , , et

pääseda sõiduautost ette. Eeltoodu tõttu tuleb asuda seisukohale, et politsei on asjaolud igati õig ja menetlusalune isik püüab üksnes tagan järgi asjaolu esti tuvastanud t sid endale soodsamaks

moonutada, mistõttu kohus ei pea menetlusaluse isiku ütlusi usaldusväärseks, et neile saaks rajada kohtuotsust.

Eeltoodud alusel on tuvastatud, et N.Z eiras LS § 33 lg 2 p 8 nõudeid ja selle tagajärjel toimus kokkupõrge teise sõidukiga, mille tagajärjel tekkisid viimasele kahjustused. Seega

N.Z realiseeris kõik LS § 223 lg 1

objektiivse koosseisu tunnused. Tekkinud varaline kahju on kausaalseoses N.Z tegevusega. Kohus on seisukohal, et N.Z pani selle liiklusõnnetuse toime ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis, lootes vältida liiklusõnnetust sellega, et sõiduauto, mis oli jõudnud juba bussiga kohakuti, äkiliselt pidurdab suure bussi sooritatava manöövri ees teed ümberreastumiseks, samas olemata selles piisavalt kindel. ja annab bussile

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega N.Z süüdimõistmises tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

4-14-3882

5 (5)

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.Z ei ole varem süütegude eest karistatud (kehtivad karistused puuduvad). käitumises puuduvad nii N.Z karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (X .). XX

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, leiab kohus, et käesoleval juhul oleks iseenesest põhjendatud karistuse mõistmisel lähtumine vähemalt ca ühekolmandikulisest sanktsioonimäärast.

Käesolevas asjas on karistusraam kuni 300 trahviühikut. Menetlusalust isikut on aga karistatud alla ühekolmandikulise trahviga eelnimetatud raami järgi –

75 trahviühikut. Kaebuse

lahendamisel kohus -st 132 lg 2 raskendada menetlusaluse isiku ei saa tulenevalt VTMS § olukorda. Süü hindamisel on oluline seegi, et kaebuses irooniliselt märgitakse, et kaebuse esitaja tõdeb, et oleks pidanud olema manöövri sooritamisel veelgi tähelepanelikum ning arvestama teiste liiklejate võimalik pahatahtlike käitumistega. Viimast on märgitud ka e sisuliselt

vastulauses. Eeltoodu on täiesti alusetu väide enese rikkumise õigustamiseks. Seda iseäranis juhilt, kes on kutseline juht ja veab bussiga inimesi linnas, sh ilmselt hommikuti kooli ja tööle.

Taotlust graafiku tegemiseks tuleb osaliselt arvestada seoses N.Z sissetuleku suurusega. Samas arvestades asjaolu, millal juba rikkumine aset leidis ja karistuse piisava mõju vajalikkust ei ole põhjendatud graafiku tegemine enamaks kui kuueks kuuks.

Indrek Nummert Kohtunik