2-14-51493/8 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2014. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-51493 Tsiviilasi Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 09. aprilli 2014 kandemäärusele nr 360302014 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 09. aprilli 2014 kandemäärus nr 360302014 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: kohtutäitur Oksana Kutšmei (isikukood: XXX; aadress: Jakobi tn 23, Tartu; e-post: info@tartutaitur.ee), esindaja kohtutäituri abi/asendaja Vladimir Kutšmei RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 09. aprilli 2014 kandemäärus nr 360302014 muutmata ja kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 1. 11. märtsil 2014 esitas kohtutäitur Oksana Kutšmei Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palub kanda kinnistusregistriosa nr XXX kolmandasse jakku

2 keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Swedbank AS-i (registrikood 10060701) kasuks. Kohtutäitur palub seada keelumärge Janno Lahele (isikukood: XXX), Jaanus Lahele (isikukood: XXX) ja Endel Lahele (isikukood: XXX) kuuluvale 2/4 kaasomandi osale kinnisasjast. Keelumärge keelab Jaanus Lahel käsutada pärandvara ühisusse kuuluvat 2/4 kaasomandi osa kinnisasjast registriosas nr XXX. Käsutamine on samuti keelatud Jaanus Lahe vara suhtes toimuvas täite- või muus menetluses ja Jaanus Lahe vastu esitatud hagi tagamiseks.

MAAKOHTU LAHEND 2. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 09. aprilli 2014 kandemäärusega nr 360302014 kinnistamisasjas nr 858201403 jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata. Kandemääruse põhjenduste kohaselt peab vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 1 p- le 2 kinnistamiseks pädev isik välja selgitama, kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Arvestades asjaolu, et Jaanus Lahe osale ühisomandist on juba kantud keelumärge Eesti Vabariigi kasuks, ei ole Swedbank AS kasuks keelumärke kandmine enam lubatud. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et mitme keelumärke kandmine kinnistusraamatusse erinevate isikute kasuks ei ole TsÜS § 88 lg-st 1 ja AÕS § 63 lg-st 2 tulenevalt võimalik. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. Kohtutäitur Oksana Kutšmei esitas Tartu Maakohtu registriosakonna 9. aprilli 2014. a kandemäärusele määrusekabuse, milles palub tühistada 09.04.2014 kandemäärus nr 360302014 ja teha kinnistamisasjas nr 858201403 uus kandemäärus, millega rahuldata kohtutäituri poolt 11.03.2014 esitatud kinnistamisavaldus. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on kandemääruses nr 360302014 eksitud AÕS § 63 lg-s 2 sätestatu vastu, mille kohaselt keelab keelumärge vastavalt märke sisule kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Ühisomandis oleva mõttelise osa käsutamise keelumärge ei „lukusta“ kinnistusraamatut ega välista edasiste kannete tegemist. Vastavalt selle sisule keelab märge kannete tegemise üksnes juhul, kui kannet soovitakse teha Jaanus Lahe käsutuse tulemusena (ehk keelab kinnisasja käsutamist üksnes osaliselt – keelatud on Jaanus Lahe käsutused). Asjakohatu on ka vaidlustatavas kandemääruses toodud viide TsÜS § 88 lg-le 1; 2) on tegemist pärandvara ühisusse kuuluva kinnisasja mõttelise osaga, mille puhul on võimalik kinnistusraamatuväline omandiõiguse üleminek pärandvara ühisusest mõttelise osa käsutamise kaudu, mis käesoleval juhul ei ole kinnisasjal lasuva keelumärkega keelatud. Pärimisregistrisse ei ole samuti kantud keelumärget Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks, mis keelaks mõttelise osa pärandvara ühisusest käsutamist. PärS § 148 lg-st 1 tulenevalt ei või kaaspärijaks olev Jaanus Lahe iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja registriosa nr XXX mõttelist osa ja seda sõltumata kinnisasjal lasuvast keelumärkest. Samas ei keela 05.09.2013 sisse kantud keelumärge Jaanus Lahel käsutada (sh müüa) talle kuuluvat mõttelist osa Tamara Lahe pärandvara ühisusest. Juhul, kui Jaanus Lahe müüb talle kuuluva mõttelise osa eelnimetatud pärandvara ühisusest, läheb osa ostjale üle ka omandiõigus pärandvara ühisusse kuuluvale kinnisasja mõttelisele osale. Sellisel juhul toimub kinnisturaamatuväline kinnisasja omandiõiguse üleminek, kus ostja omandab kinnisasja suhtes sama õigusliku positsiooni nagu see oli Jaanus Lahel ja võib nõuda KRS § 621 lg 1 p 2 ja 651 lg 1 alusel kinnistusraamatu kande parandamist. Näitena võib tuua olukorra, kus kinnisasjal

3 lasuv käsutamise keeld ei keela kinnisasja omaniku surma korral tema pärija(te) kinnisasja omanikuna kinnistusraamatuse kandmist; 3) on täitemenetluses võimalik pöörata sissenõuet varalisele õigusele, mh kaaspärijale (Jaanus Lahele) kuuluvale mõttelisele osale pärandvara ühisusest (mille hulka kuulub ka eelnimetatud kinnisasja 2/4 suurune mõtteline osa). Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole Maksu- ja Tolliamet ega ükski teine isik või asutus keelanud Jaanus Lahele kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest käsutamist. Pärandvara ühisusse kuuluva kinnisasja (selle mõttelise osa) käsutamist on võimalik keelata üksnes võlgnikule kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest arestimise ja/või käsutamise keelamise tagajärjel, mida soovib käesoleval juhul teha kohtutäitur Oksana Kutšmei; 4) on kohtutäituril võimalik Jaanus Lahe suhtes toimuva sundtäitmise raames kehtivalt võõrandada (täitemenetluse seadustikus sätestatud korras) Jaanus Lahe`le kuuluv ja kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt arestitud mõtteline osa Tamara Lahe pärandvara ühisusest. Eelnimetatud pärandvara mõttelise osa ostjale läheb üle ka omandiõigus pärandvara ühisusse kuuluvale kinnisasjale, toimub kinnisturaamatuväline kinnisasja omandiõiguse üleminek, kus ostja omandab kinnisasja suhtes sama õigusliku positsiooni nagu see oli Jaanus Lahe`l (ehk võlgnikul). Juhul kui kinnisasjale ei ole seatud kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt taotletud keelumärget, on võimalik olukord, kus pärijate ühise käsutuse tulemusena (sh näiteks Maksu- ja Tolliameti nõusolekul) läheb kinnisasja omandiõigus üle isikule, kes tugineb kinnistusraamatu õigsuse eeldusele. Samal ajal on aga võlgnikuks olevale kaaspärijale kuuluva mõttelise osa pärandvara ühisusest (mille hulka kuulub ka eelnimetatud kinnisasja 2/4 suurune mõtteline osa) käsutused keelatud sellel lasuva kohtutäitur Oksana Kutšmei keeluga ja seetõttu TsÜS § 88 lg 1 alusel tühised. Selline olukord peab olema õiguskindluse tagamiseks välistatud, mistõttu on kohtutäitur seisukohal, et kinnistusraamatusse kohtutäituri poolt taotletud keelumärke kandmine on vajalik ja võimalik. Taotletav kanne (keelumärge) teeb nähtavaks Jaanus Lahe`le kuuluval mõttelisel osal Tamara Lahe pärandvara ühisusest (mitte aga eraldi kinnisasjal) lasuva aresti. 4. Kohtunikuabi jättis 24. aprilli 2014 määrusega kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebuse rahuldamata. Tartu Maakohus edastas määruskaebuse lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu kandemäärus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kohtunikuabi seisukoht vaidlustatud kandemääruses on kooskõlas Riigikohtu praktikaga ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. 6. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et mitme keelumärke kandmine kinnistusraamatusse erinevate isikute kasuks ei ole TsÜS § 88 lg-st 1 ja AÕS § 63 lg-st 2 tulenevalt võimalik (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-48-04, nr 3-2-1-79-06, nr 3-2-1-140-07, nr 3-2-1-8-10). Mitme keelumärke kinnistusraamatusse kandmist saab õigustatuks pidada vaid sama sissenõudja kasuks (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-140-07 ja nr 3-2-1-8-10), samuti on tunnustatud nn täitemenetluse keelumärke sissekandmist käsutuskeeldu mitterikkuva varemseatud hüpoteegi realiseerimise eesmärgil täitemenetluses (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-8-10). Seega on mitme keelumärke seadmine lubatud vaid kindlatel erandjuhtudel, kuid käesoleva vaidluse asjaolud ei kuulu nende juhtumite alla. 7. Käesoleval juhul on Jaanus Lahele kuuluvale mõttelisele osale ühisomandis olevast kinnistust registriosa nr XXX seatud keelumärge Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks. Keelumärkega tagatud käsutuskeelu näol on tegemist absoluutse käsutuskeeluga, mis omab toimet kõigi õiguskäibes osalejate suhtes. Absoluutse toimega käsutuskeeldu väljendav

4 keelumärge blokeerib edasiste kannete tegemise ja „lukustab“ selliselt kinnistusraamatu keelumärkes väljendatud ulatuses. Käesoleva asja raames tuleb keelumärget mõista selliselt, et see keelab täielikult Jaanus Lahele kuuluva mõttelise osaga tehingute tegemise, kuid see ei piira ülejäänud kaaspärijate käsutusõigust. Seetõttu ei ole õige määruskaebuses esitatud seisukoht, et Jaanus Lahel on olenemata keelumärke olemasolust siiski võimalik käsutada (sh müüa) temale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest. 8. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäitur Oksana Kutšmei vastuväited kandemäärusele ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga, AÕS § 63 lg-ga 2 ja TsÜS § 88 lg-ga 1. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et vaidlustatavas kandemääruses toodud viide TsÜS § 88 lg-le 1 on asjakohatu. TsÜS § 88 lg 1 teine lause täpsustab, et sarnaselt eseme omaja enda poolt tehtud käsutusega on tühine ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutustehing, mis rikub kohtu vm ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu. Seega oleks olukorras, kus kinnisasja omanikul on kinnisasja käsutamine keelatud, seadusega vastuolus lubada kohtutäituril vaatamata keelumärkele kinnisasja käsutada. Vastupidise tõlgenduse korral muutuks käsutuskeeld sisutühjaks, kuivõrd sellisel juhul muutuks võimalikuks piiramatu arvu keelumärgete seadmine. Kord juba sama vara käsutamise keelamise tagajärjeks on mh see, et hilisemad käsutamise keelud on tagajärjetud. 9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/