3-10-588/59 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-10-588 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise välja mõistmiseks seoses perioodil jaanuar-veebruar 2010. a kambrikaaslastele antud villaste tekkide tõttu kaebajale põhjustatud tervisehäiretega ja Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (kaebajale alles 18.11.2010. a kahe mittevillase teki väljastamine) Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 27.01.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Võtta apellatsioonkaebuse lisad asja materjalide juurde. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3. Tühistada Tartu Halduskohtu 27.01.2012. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise välja mõistmiseks seoses perioodil jaanuar-veebruar 2010. a kambrikaaslastele antud villaste tekkide tõttu kaebajale põhjustatud tervisehäiretega ja teha uus otsus, millega mõista Tartu Vanglalt Juri Kolesnikovi kasuks välja 100 eurot tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. 4. Muus osas jätta Tartu Halduskohtu 27.01.2012. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 21. juulini 2014.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. J. Kolesnikov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikeks menetletavateks nõueteks jäid Tartu Vanglalt mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise välja mõistmine seoses perioodil jaanuar-veebruar 2010. a kambrikaaslastele antud villaste tekkide tõttu kaebajale põhjustatud tervisehäiretega ja Tartu Vangla tegevuse, kaebajale alles 18.11.2010. a kahe mittevillase teki väljastamine, õigusvastasuse tuvastamine. Kaebuse kohaselt väljastati 16.09.2009, s.o enne kaebaja etapeerimist haiglasse kaebajale ja tema kambrikaaslasele uued pestud baikatekid. Kaebajale öeldi, et etapeerimise ajaks tekke lattu ei paigutata ja need väljastatakse talle, kui ta tagasi tuleb. Kui kaebaja haiglast naasis, anti talle taas punased villasekarvalised tekid, mille pärast ta oli juba kohtusse pöördunud. Jaanuarist kuni 10. veebruarini andis vangla kaebaja kambrikaaslastele villaseid tekke, millega rikkus 08.09.2009. a haldusasjas nr 3-09-748 sõlmitud kompromissi ning kaebaja õigusi. 10.02.2010. a kuni 2010. a augusti lõpuni oli kaebaja kambrikaaslasel baikatekk. Hiljem oli kambrikaaslasel jälle villane tekk. Vangla halvendab oma toimingutega kaebaja füüsilist ja psüühilist olukorda. Arstid on teadlikud, et kaebajal on astma, riniit, dermatiit, villaallergia jt haigused. Sel ajal, kui kambris olid villased tekid, olid kaebajal terviseprobleemid - süvenes stress ja depressioon, sagenesid astmahood, allergia ja teravnesid nahahaigused. 2010. a jaanuaris ja veebruaris, kui kaebaja kambrikaaslastel olid villased tekid, käisid meedikud kaebaja juures kambris kuuel korral ning seejärel oli kaebaja ravil dermatoloogi juures. Kaebaja nahk on villaste tekkide tõttu kannatada saanud. HALDUSKOHTU LAHEND 2. Tartu Halduskohtu 27.01.2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Halduskohus leidis, et tõendatud on Tartu Vangla poolt 08.09.2009. a määrusega kinnitatud kompromissi täitmine, kuid kohus ei nõustu kaebaja väitega, et nimetatud kompromissi täitmine pidi kestma nii kaua, kui kaebaja asub vanglas ja iga uue kambrikaaslase puhul. Haldusasjas nr 3-11-1899 tuvastas kohus 14.11.2011. a määrusega, et Tartu Vangla on haldusasjas nr 3-09-748 sõlmitud kompromissi täitnud ning asjaolu, et vangla on kaebajale peale kompromissi sõlmimist taganud Tartu Vanglas viibimise ajal pestud puuvillase teki kasutamise, ei tekita vanglale kohustust anda igale kaebaja kambrikaaslasele pestud puuvillane tekk määramata ajaks. Kompromissi tekstist ei tulene, et kaebaja Tartu Vanglas viibimise ajal on vangla kohustatud igale tema kambrikaaslasele väljastama pestud puuvillase teki ja seega kohus ei tuvastanud, et Tartu Vangla vaidlustatud toiming oleks olnud õigusvastane. Sõlmitud kompromissi tekstist ei tulene ka kokkuleppe kestus ajaliselt. Lisaks ei ole tõendatud, et vangla toiming, alles 18.11.2010 kaebajale ja tema kambrikaaslasele mittevillaste tekkide väljastamine, oleks õigusvastane. Vastustaja väljastas võimaluse avanedes kaebajale ja tema kambrikaaslasele kaebaja poolt taotletud tekid, kuid see ei tõesta, et vanglal oleks kohustus seda teha edaspidi. Tuvastamist ei leidnud asjaolu, et kaebaja väidetavate tervisehäirete põhjuseks on tema kambrikaaslastel villaste tekkide olemasolu, mistõttu puudub kaebajal alus kahjuhüvitise nõudmiseks. Seega ei saa väita, et kaebaja astmahood on tingitud sellest, et tema kambrikaaslastel olid teatud perioodil villased tekid. Kaebaja ei ole ka vastupidist tõendanud. Vanglal oleks kohustus anda kaebajale ja tema kambrikaaslasele mittevillaseid tekke kui selleks oleks meditsiiniosakonna ettekirjutus või otsus. Sellist ettekirjutust ega otsust ei ole ja seega on kaebaja väited alusetud. Kaebajale ei ole seoses temale ja tema kambrikaaslastele villaste tekkide andmisega kahjulikke tagajärgi tekkinud. 2

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. J. Kolesnikov esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis halduskohus kaebaja väited tähelepanuta ja kontrollimata, mistõttu on otsus ühepoolne ja ebaõige. Haldusasjas nr 3-09-2686 kohus tegi vanglale järelpäringu, et kas kokkulepe on pikaajalise iseloomuga ning vangla 17.11.2009. a vastuses nr 3-29/20391-8 kinnitas kohtule, et kompromissi sõlmides võttis vangla kohustuse enda peale kogu kaebaja vanglas viibimise ajaks. Kompromiss sõlmiti mittevillaste tekkide andmise kohta, sest kaebajale ja tema kambrikaaslasele ei oleks vangla kohustatud väljastama tekikotte, kuna tekikotid keelati vanglas ära. Ka kaebaja kambrikaaslasele on alati vaja anda uus tekikott, sest muidu lendleb kambrikaaslase villase teki pealt karvu, villa, kiudu ja niiti. Kaebajal on allergia villa suhtes ja muud analoogsed terviseprobleemid. Arsti ettekirjutus meditsiinilise näidustuse kohta oli olemas juba 2001. aastal ja need kehtivad siiamaani. Kaebaja palub kohtul nõuda tema 15.10.2009 ja 18.11.2009 meditsiinikaartide koopiad, kus on sätestatud, et kaebajal on ärritav kontaktdermatiit ja allergiline dermatiit. Kaebaja viibimisel Murru Vanglas väljastati talle ja ka tema kambrikaaslasele tekikotid, aga Tartu Vanglas keelati alates 2009. a tekikotid ära ja kaebajale ja tema kambrikaaskasele antakse villane tekk. Kaebajal sagenesid villase teki tõttu mitmekordselt astmaja allergiahood ning ägenesid ka muud probleemid. Pärast tekikottide ära keelamist, oleks pidanud villased tekid asendama mittevillaste tekkidega. 4. Tartu Vangla palub jätta J. Kolesnikovi apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja sõlmis kaebajaga kokkuleppe, mille kohaselt kohustus väljastama kaebajale ja tema tookordsele kambrikaaslasele pestud puuvillase teki ja kaebaja nõustus sellise kokkuleppega. Seega oli kokkuleppe mõte, et kaebaja saab puuvillase teki, mida on eelnevalt pestud ning mis peaks kaasa aitama sellele, et tekist lahtisi osakesi nii palju ei eraldu, aga mitte tagama, et neid enam üldse ei eraldu. Kaebaja igakordsel saabumisel vanglasse anti talle kokkuleppe kohaselt pestud puuvillane tekk. Kaebaja ja vangla vahel sõlmitud kokkulepe ei puudutanud kaebaja uusi kambrikaaslasi. Lisaks on vastutaja vahetanud 06.02.2009 kaebajal arsti soovitusel villase teki puuvillase teki vastu. Arsti soovitusel väljastati kaebajale puuvillane tekk, kuna tal oli diagnoositud astma. Seda, et kaebajal on diagnoositud ka allergia villa vastu, arst 2009. a kaebajale väljastatava teki osas ettekirjutust tehes ei kinnitanud. Seega ei saa kaebaja sisuliselt väita, et vangla on talle teki andmisel toiminud arsti soovitusi järgimata. Ajaperioodil, millest kaebuses juttu, ei olnud kaebajal meditsiiniliselt kindlaks tehtud, mille vastu tal allergia on ning mis on konkreetseks allergeeniks. Põhjuslik seos vangla toimingu ning kaebaja kirjeldatud tagajärje vahel puudub, seega puudub ka alus mittevaralise kahju hüvitamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus võtab kaebaja apellatsioonkaebuse lisad asja materjalide juurde. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega kohus jättis rahuldamata J. Kolesnikovi mittevaralise kahju hüvitamise nõude tervise kahjustamise eest, mis seisnes selles, et kaebaja kambrikaaslastele väljastati jaanuaris, veebruaris 2010. a villased tekid, mis tõi kaasa kaebaja tervisliku seisundi halvenemise. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Vanglalt kuulub väljamõistmisele J. Kolesnikovi kasuks 100 eurot talle tekitatud tervisekahjustuse eest. Muus osas jätab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse muutmata. 6. Kaebaja on oma kaebuses taotlenud Tartu Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, mis seisnes selles, et kuni 18.11.2010 ei väljastatud kaebajale kahte mittevillast tekki. Nähtuvalt kaebaja kaebusest, oli kahe mittevillase teki väljastamise nõude aluseks see, et kaebaja soovis 3

seoses temal esinevate terviseprobleemidega, et nii temal kui ka tema kambrikaaslasel oleksid puuvillased tekid. Kaebaja on mittevaralise kahju hüvitamise nõude seoses tervisele tekitatud kahjuga vastavalt nõuetele esitanud perioodi jaanuar-veebruar 2010 eest. 01.06.2014 vormistatud apellatsioonkaebuse täienduses taotleb kaebaja Tartu Vanglalt kahju hüvitamist ka perioodi september-november 2010. eest. Nimetatud nõude täiendus tuleb aga ringkonnakohtu hinnangul tähelepanuta jätta, kuna Tartu Halduskohtu 04.10.2011. a määrusega (tl 64-65) tagastati kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu J. Kolesnikovi kaebus osas, milles ta taotles perioodil september-november 2010. a astmahoogude sagenemisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Seega kuna september-november 2010 osas ei läbinud kaebaja kohtueelset menetlust ja halduskohus tagastas seetõttu osaliselt tema kaebuse, ei ole ka ringkonnakohtul võimalik nimetatud perioodi osas kaebaja kahju hüvitamise nõuet menetleda. Kaebaja selgitas 14.10.2010 vastuses puuduste kõrvaldamise määrusele, et tema sooviks on saavutada olukord, kus temale ja tema kambrikaaslasele väljastataks sellised tekid, mis ei tekitaks talle terviseprobleeme. Seega vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine J. Kolesnikovile kuni 18.11.2010 tema tervislikule seisundile vastavate tekkide mitteväljastamises võib soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus ja tegemist on preventiivsel eesmärgil esitatud kaebusega. Riigikohtu halduskolleegium on haldusasjas nr 3-3-1-56-10 21.10.2010. a otsuse p-s 16 leidnud, et tuvastamiskaebuse esitamise piisava põhjendatud huvina ei saa preventiivset huvi käsitada juhul, kui tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saa õigusliku olukorra või faktiliste asjaolude muutumisest tingituna üldse aidata kaasa kaebuse eesmärkide saavutamisele. Antud juhul oli kaebaja halduskohtu otsuse tegemise ajaks vanglast vabanenud. Seega ei saanud tuvastamiskaebuse esitamine preventiivsel eesmärgil aidata kaasa tema õiguste kaitsmisele tulevikus ja halduskohtul oli õigus kaebaja tuvastamiskaebus selles osas rahuldamata jätta. 7. Kaebaja on taotlenud talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist ajaperioodi jaanuar-veebruar 2010 eest seoses sellega, et kaebaja kambrikaaslastel olnud villased tekid põhjustasid tal tervisehäireid. Spetsialist-arst P. Laidre on 10.09.2010 kinnitanud, et kuna kaebaja põeb astmat, siis on talle näidustatud mittevillase teki kasutamine (tl 42). Apellatsioonkaebuse lisa nr 3 kohaselt on kaebajal juba 2001. a-l diagnoositud allergia villase vastu. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et kaebaja tervisehädade põhjuseks võis olla kambrikaaslastel villaste tekkide olemasolu. Vastustaja märkis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses, et kaebaja vajab astmahoogude tõttu meditsiinilist abi keskmiselt 1-2 korda kuus. 2010. a jaanuaris toimus see 4 korda, kuid veebruaris 2 korda (tl 50). Kuna antud perioodil, millal kaebaja kambrikaaslastel olid villased tekid on kaebaja pöördumiste hulk seoses astmahoogudega tunduvalt suurenenud, ei ole võimalik asuda seisukohale, et just villaste tekkide olemasolu kambris ei võinud põhjustada kaebaja tervisliku seisundi halvenemist. Riigikohtu halduskolleegium on 05.12.2012. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-57-12 p-s 10 sedastanud, et Euroopa Inimõiguste Kohtu selgituse kohaselt peab riik Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 3 alusel kindlustama, et isikut hoitakse kinni tingimustes, mis tagavad adekvaatselt tema tervise ja heaolu. Oluliste terviseprobleemide käes kannatav kinnipeetav tuleb paigutada karistust kandma tingimustesse, mis ei põhjusta tema terviseprobleemide õigusvastast süvenemist. Sama otsuse p-s 14 on Riigikohus leidnud, et vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks võib piisata juba asjaolust, et kaebaja tervis halvenes ning selle (üheks) põhjuseks võis olla vanglapoolne kohustuste rikkumine. Käesoleval ajal ei ole vastustaja esitanud tõendeid, mis annaksid alust väita, et kaebaja tervisliku seisundi halvenemine ei võinud olla tingitud sellest, et kambrikaaslased omasid villaseid tekke. Kaebaja taotles talle tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitiseks 5 000 krooni (319,56 eurot) väljamõistmist. 19.05.2014 ja 04.06.2014 ringkonnakohtule saabunud J. Kolesnikovi 4

täiendustes apellatsioonkaebusele soovib kaebaja suurendada kompensatsiooni summat, jättes siiski summa kohtu otsustada. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 2 sätestab, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Asjas puudub vaidlus selle üle, et kaebaja tervisliku seisundi halvenemisel on kaebajale osutatud asjakohast meditsiiniabi. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaebaja kambrikaaslastel olid villased tekid ühe kuu jooksul, mida ei ole võimalik pidada väga pikaajaliseks kaebaja õiguste rikkumiseks. Ringkonnakohus peab eeltoodud asjaoludel põhjendatuks kaebaja kasuks 100 euro väljamõistmist talle tekitatud mittevaralise kahju hüvituseks. 8. Kuigi kaebaja kaebus kuulub osalisele rahuldamisele ei too see kaasa menetluskulude väljamõistmist kaebaja kasuks, kuna kaebaja oli menetluskulude tasumisest vabastatud kogu menetluse vältel. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi 5