3-12-992/32 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-992 Haldusasi AS Lemeks Jõgeva kaebus Maksuja Tolliameti 11. aprilli 2012. a maksuotsuse nr

XXXXXXX tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 31. augusti 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Maksuja Tolliameti apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja AS Lemeks Jõgeva Vastustaja Maksuja Tolliamet RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 31. augusti 2012. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega jätta AS Lemeks Jõgeva kaebus rahuldamata.

3. Jätta AS Lemeks Jõgeva menetluskulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. juuli 2014).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 11. aprilli 2012. a maksuotsusega nr XXXXXXX suurendati AS Lemeks Jõgeva käibeja tulumaksukohustust kokku 21 708,16 euro võrra perioodi august 2010 kuni detsember 2010 eest. Maksuotsuse kohaselt ei olnud kaebaja saanud metsamaterjali OÜ-lt Sametine, vaid see on saadud füüsilistelt isikutelt raieõiguse omandamise teel. Seega oli tehingutelt sisendkäibemaksu deklareerimine õigusvastane.

2. AS Lemeks Jõgeva esitas kaebuse, milles palus maksuotsus tühistada.

3. Tartu Halduskohtu 31. augusti 2012. a otsusega rahuldati kaebus ja tühistati vaidlustatud otsus. Otsuse põhjendused:

3.1. Kohtu hinnangul on maksuhaldur teinud tõenditest põhjendamatuid järeldusi. Kaebajale kaupa müünud isik oli OÜ Sametine, kelle juhatuse liige oli andnud suulise volituse OÜ Sametine nimel tegutsemiseks A.K. (viimase ütluste kohaselt). A.K. ütluste kohaselt sai ta OÜ Sametine juhatuse liikmelt P.U. raha metsa ülestöötjatele maksmiseks ja viimaselt korraldusi oma tegevuse organiseerimiseks. Kaebaja juhatuse liiget M.M. tunneb ta ainult ärialaselt ega ole temalt mingeid ülesandeid saanud. Kohtu hinnangul ei saa A.K. ütlustest teha järeldust, et vaidlusaluste tehingute korraldamisel tegutses ta kaebaja huvides või ülesandel. Usutav on A.K. selgitus, et metsamaterjal müüdi kaebajale põhjusel, et kaebaja pakkus parimat hinda ning M.M. oli A.K. teada ning ta pidas M.M. usaldusväärseks. Üksnes sellest, et A.K. ja M.M. teineteist tunnevad, ei saa teha järeldust, et A.K. oleks tegutsenud M.M. juhitud äriühingu huvides. A.K. tegutsemist M.M. ülesandel ei kinnita ka H.K. ütlused.

3.2. Füüsilised isikud, kes raieõiguse OÜ-le Sametine müüsid, on valdavalt kinnitanud tehingu tegemist OÜ-ga Sametine. Puudused ja vastuolud raieõiguse võõrandamisega seotud kirjalike dokumentidega võivad olla seotud OÜ Sametine tegevuse ja raamatupidamise puuduliku korraldamisega.

3.3. OÜ Sametine poolt raieõiguste omandamine on järeldatav sellest, et tehinguid korraldas selleks P.U. suulise kokkuleppe sõlminud A.K. , lepingujärgsed ostja kohustused täideti OÜ Sametine vahendite arvel ning A.K. kaudu korraldas OÜ Sametine raieõiguste realiseerimise (metsaraie), mille eest tasuti jällegi OÜ Sametine vahenditest. Seega on OÜ Sametine käitunud raieõiguse tegeliku omandajana. Puuduvad andmed selle kohta, et mõni teine isik (näiteks kaebaja) oleks soovinud raieõigust ise realiseerida või esitanud muid raieõigusega seonduvaid nõudeid.

3.4. Tehingute näilisust ei tõenda see, et metsamaterjali mõõtis üle kaebaja, koostas üleandmisevastuvõtmise akti ja et OÜ Sametine tugines neile andmetele arvete koostamisele. Usutav on kaebaja selgitus, et metsamaterjali soetamisel on tavapärane, et kaebaja mõõdab ise puidu üle ja koostab üleandmis-vastuvõtmise aktid. Metsamaterjali mõõtmine eeldab teadmisi ja oskusi. Kaebajal on pikaajaline kogemus puidu kokkuostu ja töötlemise valdkonnas ja järelikult saab eeldada vajalike teadmiste ja oskuste olemasolu. Sama ei saa väita kõigi metsamaterjali müüjate kohta. Puidu mõõtmine kaebaja poolt tagab saadud tulemuste ühetaolisuse.

3.5. Ekslik on maksuhalduri seisukoht, nagu oleks M.M. väitnud metsamaterjali päritolu kinnitavate dokumentide saamist vahetult kaebaja seaduslikult esindajalt P.U. . Eksimus e-kirja saatja isikus on väheoluline. Ka vastuolu, et P.U. ja M.M. on eitanud isiklikku kohtumist, ehkki varem on M.M. öelnud, et P.U. käis kaebaja kontoris ja allkirjastas seal müügilepingud, on väheoluline. Vastuolu on vaid selles, kas M.M. viibis sellel ajal kontoris, kui kontrolliti P.U. i isikut, kuid selles, et viimase isikut kontrolliti, vastuolu pole. See ongi maksukohususe seisukohalt olulise tähtsusega küsimus.

3.6. Kohus nõustub maksuhalduri kahtlusega, et OÜ-l Sametine ei pruukinud olla reaalset majandustegevust, kuid ainuüksi sellest ei saa järeldada, et tehinguid ei tehtud. Sularatehingute tegemine võib viidata kavatsusele tegelikult toimunud majandustehinguid raamatupidamisarvestuses mitte kajastada ja raskendada sellest tekkinud maksukohustuse kontrollimist.

3.7. Pole esitatud tõendeid, mis kinnitaks, et ostjalt müüjale kantud raha oleks liikunud tagasi ostjale.

3.8. Puuduvad tõendid, et kaebaja oleks ise raie organiseerinud. Seega ei saa nõustuda maksuhalduri seisukohaga, et kaebaja soetas tegelikult füüsilistelt isikutelt raieõiguse. Vastupidi, asjas kogutud tõendid kinnitavad, et raie korraldas A.K. kokkuleppel P.U. OÜ Sametine huvides.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Maksuja Tolliamet esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja maksuotsus jõusse jätta. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

4.1. Kohus on teinud oma järeldused A.K. kohtuistungil antud ütluste põhjal ning jätnud tähelepanuta tõendid, mis kinnitavad maksuhalduri seisukohti. P.U. ütles maksuhaldurile oma seletuses, et "Reaalse kokkuleppe sõlmis tema (K. ), sest tema tundis metsa võõrandamise teemat. Meldo Lemeks Jõgeva AS-st usaldas teda. ... Lemeks Jõgeva AS ei saa osta eraisikutelt ja neil oli vaja leida firma, nö puhver, kes ostab eraisikutelt ja müüb neile."

4.2. Arusaamatuks jääb, miks leidis kohus, et H.K. (A.K. abikaasa) ei tea täpsemalt A.K. suhetest M.M. ga ning üksnes arvab neid olevat tuttavad. H.K. väitis kindlalt, et nad olid tuttavad.

4.3. Raieõiguse soetamine ei toimunud OÜ Sametine huvides, sest OÜ Sametine huvi seisnes vaid kaebajale vaidlusalustel arvetel näidatud metsamaterjali soetamise vormistamiseks võimaluse andmise eest tasu saamises.

4.4. Just fiktiivsete tehingute korral ilmnevad vastuolud ja ebakõlad dokumentides, sest tehingupoolte eesmärgiks on tegelikke asjaolusid varjata.

4.5. OÜ Sametine ei ole käitunud raieõiguse tegeliku omandajana. OÜ Sametine ei ole esitanud maksuhaldurile teatisi vastavalt metsaseaduse §-le 38 raieõiguse ostmise kohta. Tõendid kinnitavad, et lepingujärgsed kohustused täideti mitte OÜ Sametine vahendite arvelt. Kõik kolm raieõiguse müüjat kinnitasid, et raha maksis neile A.K. . Kohtuistungil A.K. raha maksmist eitas ning P.U. väitis istungil, et andis raha vaid raie toestamiseks ja A.K. kütuse jaoks. Kuna keegi raieõiguse müüjatest OÜ-st Sametine ja P.U. ist midagi ei teadnud, siis on välistatud, et raha raieõiguse võõrandamise eest maksis P.U. ise. Kolmest raieõiguse müüjast kaks väidavad, et lepingutel pole nende allkirjad ja kolmanda isiku raieõiguse leping oli vormistatud enne, kui oli välja antud metsateatis.

4.6. Ütlusi andnud isikute selgitused selle kohta, kes vaidlusaluse materjali üle mõõtis, on vastuolulised, mis sunnib kahtlema tehingute toimumises üldse. P.U. väitis, et selle korraldas A.K. , samas kui AS Lemeks Jõgeva sõnul tegi ta ülemõõtmised ise.

4.7. Kaebaja seadusliku esindaja M.M. seletuste vastuolud ei ole juhuslikud.

4.8. Kõik raieõiguse võõrandanud isikud väitsid, et nad ei tea midagi OÜ-st Sametine ja ei tunne P.U. it.

4.9. OÜ-l Sametine puudus reaalne majandustegevus.

4.10. Seda, et A.K. on A.U. saadud raha edasi andnud M.M. le, ei ole võimalik tõendada, kuna sularaha liikumist ei ole kolmandatel isikutel võimalik jälgida.

4.11. Võimalik pole välja selgitada isikut, kes raie tegi. Metsamaterjal veeti metsast välja kaebaja tehnikaga. Kaebaja pidi teadma, kes raiet teostas, kuid varjab seda infot.

4.12. Kaebaja jättis kontrollimata A.K. volitused.

5. AS Lemeks Jõgeva vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt:

5.1. Kohus on põhjendatult lähtunud tõendite hindamisel kohtuistungil A.K. ja P.U. i poolt vande all antud tunnistustest. Kohtuistungil vande all antud ütlused on tõendiallikana kvaliteetsemad.

5.2. H.K. (A.K. abikaasa) seletus ei ole asjakohane, kuna ta ei pidanudki teadma OÜ Sametine, P.U. i ja A.K. suhetest.

5.3. Õiged on kohtu järeldused, et puudused dokumentides on OÜ Sametine ebakorrektse asjaajamise tulemus. Tõendatud pole see, et OÜ Sametine ise dokumente ei vormistanud.

5.4. See, et OÜ Sametine ei esitanud maksuhaldurile metsaseaduses ette nähtud teatisi, ei tõenda seda, et OÜ Sametine ei omanud metsamaterjali. Asjaolu, et firma ei ole mingil põhjusel oma kohustusi täitnud, ei tähenda omandiõiguse puudumist. Teadete esitamist ei saanud kaebaja kontrollida.

5.5. P.U. ja A.K. on kinnitanud, et kasvavat metsa osteti OÜ Sametine vahenditest. Tõendatud on, et sellel äriühingul oli pangakontol raha.

5.6. Metsamaterjali mõõtmise osas ei ole seletused vastuolus. On loogiline, et nii ostja kui müüja soovivad veenduda kauba koguses.

5.7. Kaebaja seadusliku esindaja M.M. ütlustes esinev vastuolu on minimaalne ja tingitud sündmuste ja seletuste andmise vahelisest ajavahemikust.

5.8. OÜ-l Sametine olid töötajad - P.U. ja A.K. . Isegi kui ilmneks, et OÜ Sametine oli varifirma, ei olnud kaebaja sellest teadlik.

5.9. Õige on halduskohtu seisukoht, et maksuhaldur ei ole tõendanud kaebaja poolt raie teostamist. Kaebaja ei olnud teadlik, kes raiet vahetult teostas. See, miks tunnistaja A.K. ei soovinud metsa vahetuid ülestöötajaid nimetada, ei ole sõltuv kaebajast ega tohi talle negatiivseid tagajärgi kaasa tuua.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Maksumenetluses on OÜ Sametine seaduslik esindaja P.U. öelnud järgmist: "Lemeks Jõgeva AS ei saa osta eraisikutelt ja neil oli vaja leida firma, n-ö puhver, kes ostab eraisikutelt ja müüb neile. Vahendustasu oli 3% ja pangateenuste eest 0,004%. Kui panka tuli raha, siis võtsin mina selle välja. 3,004% sain endale ja ülejäänud andsin K. tasumiseks. /.../ Tean, et Lemeks Jõgeva AS ei saanud või ei soovinud ise eraisikutelt osta. Sellepärast oli Lemeks Jõgeva AS huvitatud sama materjali ostmisest, kuid äriühingult. /../ K. pakkus välja tehingud Lemeks Jõgeva AS- igA.K. palgal ei olnud. Meil oli omavahel kokkulepe, et OÜ Sametine pangakontole laekunud summast saan mina 3,004% ja ülejäänud raha sai K. sularahas." (maksutoimiku l 308-309).

Seega on P.U. kirjeldanud otseselt kahe äriühingu tegevust, kes soovivad teadlikult tekitada olukorra, kus ostjal tekib tehtud tehingult sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus. P.U. i seletustest (vt samas) nähtub sisuliselt, et füüsiline isik A.K. korraldas raieõiguse müüki, tehes seda selliselt, et metsaomanikud ei müünud seda otse materjali osta soovinud äriühingule, vaid see müüdi sellele äriühingule OÜ Sametine kaudu. Sellega tekitas metsamaterjali või raieõiguse ostja omale võimaluse ostusummalt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, mida tal juhul, kui ta oleks ostnud materjali või raieõiguse otse füüsilisest isikust metsaomanikult, poleks olnud. Mingit muud põhjust, miks kaebaja ei saanud osta otse eraisikutelt ja miks oli vaja leida äriühing, nn "puhver", kes ostab eraisikutelt ja müüb kaebajale, ei ole välja toodud.

Kaebaja oli tehingute tegelikest asjaoludest teadlik, sest nähtuvalt ülaltoodud ütlustest sooviski kaebaja vältida ostmist otse eraisikutelt ning tahtis vormistada tegelikult füüsilistelt isikutelt ostetava kauba müümise OÜ Sametine kaudu.

8. See, et P.U. ei ole hilisemas kohtumenetluses enam selliseid ütlusi andnud ja A.K. eitab raha tagasiliikumist kaebajale, ei muuda olematuks varasemaid ütlusi. Ei ole tavatu, et õigusvastaselt maksueeliseid saada üritanud isikud eitavad oma käitumist või ei anna hiljem enam samasuguseid ütlusi nagu maksumenetluses. Sellisel juhul tuleb hinnata, millised ütlused toimunust sobituvad paremini faktiliste asjaoludega.

9. Käesoleval juhul kinnitavad faktilised asjaolud pigem P.U. i selgitustes kajastatut, st seda, et kaebaja eesmärk oligi sooritada tehingud kaebajaga üksnes vormiliselt ja vältida raieõiguse ostmist otse füüsilistelt isikutelt. Õige on seega maksuhalduri seisukoht, et tegelikult on kaebaja ostnud raieõiguse otse füüsilistelt isikutelt. Seda kinnitavad järgmised asjaolud.

10. OÜ Sametine oli reaalse majandustegevuseta äriühing. Seda on möönnud ka halduskohus. OÜ-l Sametine puudusid vaidlusalusel perioodil nii töötajad kui metsatöömasinad (maksuotsuse lk 10-11). Vaidlust ei ole samas selles, et füüsilised isikud müüsid raieõigust, kuid kaebaja raiet ei teostanud, vaid viis metsast välja juba valmisraiutud puitu. Seega pidi raie teostama OÜ Sametine. Kuid asjas ei ole antud selgitusi, mis oleksid samaaegselt nende faktidega kooskõlas ja toetaksid ka kaebaja versiooni sündmustest. Ei ole usutav, et äriühing (OÜ Sametine) organiseerib metsa raie A.K. abil ilma, et selle juhatuse liikmel oleks teada vähemalt üldjoonteski, kuidas, kelle poolt ja milliste vahendite arvelt raiet teostati. OÜ Sametine juhatuse liikme väide, et A.K. organiseeris raie ja et tema muust midagi ei tea (vt nt maksutoimiku lk 308), viitabki kaebaja ja A.K. ning võimalik ka, et P.U. i kokkuleppele tegutseda viisil, et kaebaja saaks osta metsamaterjali otse äriühingult. Ka A.K. ei ole suutnud anda raie teostamise kohta usutavaid ütlusi, mis viitab tema soovile neid asjaolusid varjata (maksuotsuse lk 13). See kinnitab veendumust, et ehkki A.K. võis raie organiseerida, toimus see tegelikult puhtalt kaebaja huvides, et lõpule viia tehingud algselt planeeritud viisil, mis annaks kaebajale maksueelise.

11. P.U. i ütlustest nähtub, et A.K. l oli tehingute organiseerimises kõige kaalukam roll (pakkus välja tehingute sooritamise kaebajaga, maksis müüjatele, organiseeris raie jne, vt maksutoimiku l 308), temaga kontakteerusid materjali vedanud autojuhid ja metsamaterjali müüjad (maksuotsuse lk 9). Samas ei olnud A.K. OÜ-ga Sametine mingil kontrollitaval moel seotud - ta ei saanud OÜ-lt Sametine palka, temaga pole sõlmitud töölepingut vms. Viidatud on üksnes sellele, et A.K. tegutses OÜ Sametine nimel suulise volituse alusel Lisaks ei ole A.K. saanud OÜ-lt Sametine palka (maksuotsuse lk 13) ega muid rahalisi makseid ning lubatud töötasu 30 krooni tihu pealt ei olnud ta saanud ta ka pärast OÜ Sametine lõpetamist (tl 90).

Ei ole usutav, et isik töötab äriühingu heaks, kellelt ta ei saa palka ega muid rahalisi hüvesid ning jätkab tema heaks töötamist ka pärast seda, kui antud lubadusi töötasu osas üldse ei täideta. Selline käitumine viitab pigem sellele, et A.K. ei olnud OÜ-ga Sametine otsestes tööalastes ega muudes sarnastes suhetes, vaid sai oma sissetuleku tänu sellele, et vahendas selliste äriühingute, kes soovisid maksueelise saamise eesmärgil kaupa osta kindlasti just äriühingult, tehinguid OÜ- ga Sametine. Kuna metsa müüjatele ja ülestöötajatele tasus A.K. , st sularaha liikus läbi tema (talle anti kogu raha, mis OÜ Sametine arvele laekus pärast seda, kui P.U. oli 3,004 protsenti omale võtnud), siis on usutav ja tõenäoline, et kokkulepitud protsendi sellest rahast sai ka A.K. . Seda kahtlust kinnitab ka asjaolu, et algses maksumenetluses üritas A.K. väita, et ta sai P.U. vaid bensiiniraha (maksutoimiku l 360-361). Seega üritas ta varjata seda, et tema kaudu liikusid suured rahasummad. Sellisel varjamisel oleks mõte eeskätt siis, kui soovitakse varjata tehingute tegelikke asjaolusid. See, et A.K. kohtumenetluses siiski nõustus, et ta edastas P.U. saadud raha ka kolmandatele isikutele (tl 90), viitab ringkonnakohtu hinnangul üksnes sellele, et kohtumenetluse toimumise ajaks olid asjaomased isikuid omavahelistes ütlustes üldjoontes kokku leppinud, et need kinnitaks nende ühist versiooni, mida sooviti kohtule esitada.

12. Ehkki üheselt selge pole, kui head tuttavad olid omavahel A.K. ja kaebaja seaduslik esindaja M.M. , ei ole nad üksteise tundmist eitanud. Seda, ning eeltoodud asjaolusid arvestades on tõenäoline maksuhalduri versioon, et M.M. , A.K. ja P.U. korraldasid vaidlusalused tehingud kaebaja huvides. Õige on ka maksuhalduri järeldus, et sisuliselt on seetõttu ostnud kaebaja raieõiguse otse füüsilistelt isikutelt. See, et ostmiseks vajalik raha kanti kõigepealt OÜ Sametine pangaarvele, ei muuda tehingute olemust - sisuliselt laekus lihtsalt OÜ Sametine pangaarvele kokkulepitud rahasumma, millest tasuti müüjatele, metsatöölistele ja teistele tehingud korraldanud isikutele, ning ühtlasi jäeti sellega mulje, nagu oleks arvetel näidatud tehingud tõepoolest toimunud. Seetõttu nõustub ringkonnakohus maksuhalduriga, et OÜ Sametine rekvisiitidega arved ei kajasta tegelikke tehinguid ega ole seetõttu maksuarvestuses nõuetekohased dokumendid.

13. Seda, et OÜ Sametine poolt raieõiguse omandamine oli üksnes näilik, kinnitab ka asjaolu, et ükski raieõiguse müünud füüsilisest isikust ei teadnud midagi OÜ-st Sametine ja selle seaduslikust esindajast P.U. ist, et enda teada tegid nad tehingud A.K. ga ning ühe isikuga sõlmitud lepingul on ostjaks märgitud hoopis OÜ Pertum, kusjuures see isik ei teadnud sellest lepingust midagi ning eitas selle allkirjastamist (maksuotsuse lk 9-10).

14. Maksuotsuse tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited.

15. Ringkonnakohus ei välista, et metsandusäris võib metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamine ostja poolt olla tavapärane. Samas kinnitab ka see, et tehingud toimusidki nii, nagu on kirjeldanud maksuhaldur, sest sellise asjade käiguga sobib hästi see, kui materjali mõõdab ja akti koostab alles lõppostja.

16. See, et maksuhalduril pole õnnestunud tõendada seda, et osa kaebaja poolt OÜ-le Sametine makstud rahast jõudis tagasi kaebajale, ei ole maksuotsuse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et sellist sularaha liikumist ongi raske tõendada. Seda ka juhul, kui selleks kasutataks maksuhaldurile antud volitusi maksukuritegude avastamisel. Arvestades aga P.U. i poolt kirjeldatud tegevust (vt ülal), on tõenäoline, et sularahast, mis jäi üle P.U. ile määratud osast ja mille sai enda kätte A.K. ning millest mingit osa kasutati metsa müüjatele tasumiseks, jõudis osa tagasi ka kaebajani. Kaebuse väide, et kaebaja ei vaja raha nö "mustalt", on vastuolus tema enda käitumisega, sest nagu ülal märgitud, pidi kaebaja teadlikult otsima võimalusi, et osta eraisikutelt pärit raieõigus läbi vahendajafirma.

17. Kaebaja seisukoht, et maksuotsuse oleks pidanud tegema (ka või hoopis) OÜ Sametine suhtes, on ringkonnakohtu hinnangul esitatud vastutusest vabanemiseks. Maksuotsuses on ära näidatud, et kaebaja oli vaidlusaluste tehingute tegemisel isikuks, kes soovis õigusvastase maksueelise saavutamist (sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust) ning seega on maksu määramine kaebajale õiguspärane.

18. Maksuotsuses on maksuhaldur kasutanud hindamist ning lugenud kaebaja poolt kauba saamiseks tehtud kulutusteks füüsilistele isikutele raieõiguse eest makstud summad, mille ta luges ettevõtlusega seotud kuluks. AS Lemeks Jõgeva kaebuses leitakse, et see raieõiguse hind ei ole vastavuses selle hariliku väärtusega ning et on ebausutav, et eraisikud võõrandavad oma vara harilikust väärtusest oluliselt madalama hinnaga.

Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maksuhaldur on hindamisel kasutanud põhjendatud lahendust ning jõudnud ka mõistlikule tulemusele. Maksuotsuses on ka selgitatud, miks on selline hind mõistlik (maksuotsuse lk 21). Lisaks ei ole kaebaja arvestanud, et raieõiguse võõrandanud füüsilised isikud olid A.K. tuttavad (maksuotsuse lk 13), mistõttu pole välistatud, et raieõigus müüdigi tänu sellele turuhinnast odavamalt, nagu väidab kaebaja.

19. Kaebaja heidab maksuotsusele ette eriarvamusele vastamata jätmist. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et maksuotsuses on eriarvamust analüüsitud. Isegi kui nõustuda, et maksuotsuses pole võrdse põhjalikkusega käsitletud päris kõiki eriarvamuse väiteid, ei saa kindlasti rääkida sellisest põhjendamiskohustuse rikkumisest, mis oleks maksuotsuse tühistamise aluseks.

20. Samuti väidab kaebaja, et P.U. võis anda vastutusest vabanemise eesmärgil vastuolulisi ütlusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole P.U. i poolt maksumenetluses (eeskätt 14. novembri 2011. a seletused, vt maksutoimik l 307 jj) antud seletused märkimisväärselt vastuolulised.

Põhiosas on need omavahel kooskõlas ning sobituvad tuvastatud faktiliste asjaoludega ning maksuhalduri poolt tehtud järeldustega.

21. Kaebaja viited eraõiguse normidele seoses heausksuse ja vallasomandi normidega võivad olla küll õiged, kuid ei arvesta eelnevalt väljatoodut - et asja materjalidest nähtuvalt olid kaebaja ning A.K. ja P.U. tegutsenudki ühisel eesmärgil vormistada raieõiguse ostmine näiliselt OÜ Sametine poolt, et kaebaja saaks metsamaterjali ostes maha arvata sisendkäibemaksu. Sellises olukorras ei saa lugeda neid tehinguid tegelikeks ning neid kajastavaid dokumente maksuarvestuses sobilikeks.

22. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse täielikult rahuldamata. Kaebaja menetluskulud (halduskohtus kantud 3133,17 eurot ja apellatsioonimenetluses kantud 947,6 eurot) jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene