3-12-753/18 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2014, Tartu Haldusasja number 3-12-753 Haldusasi SA Kirde Kohalik Haigla kaebus Sillamäe Linnavolikogu

sotsiaalkomisjoni

tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 1. novembri 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus SA Kirde Kohalik Haigla apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja SA Kirde Kohalik Haigla Vastustaja Sillamäe linn RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 1. novembri 2012. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 21. juuli 2014). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Sillamäe Linnavolikogu sotsiaalkomisjonis arutati 16. veebruaril 2012 erakorralise meditsiinilise abi osutamisega seonduvat ning võeti vastu otsus arutada seda küsimust linnavolikogu korralisel istungil. 2. SA Kirde Kohalik Haigla esitas halduskohtule kaebuse, milles paluti tunnistada õigusvastaseks: - SA Kirde Kohalik Haigla meditsiinilise tegevuse arutamine Sillamäe Linnavolikogus Sotsiaalkomisjoni istungil; - SA Kirde Kohalik Haigla meditsiinilisele tegevusele hinnangu andmine Sillamäe Linnavolikogu sotsiaalkomisjoni poolt ja hinnangu levitamine teistele isikutele ajalehe "Sillamäeski Vestnik" kaudu;

- Sillamäe Linnavolikogu sotsiaalkomisjoni otsus arutada arstiabi osutamise küsimust linnavolikogu istungil. Samuti paluti kaebuses teha Sillamäe linnale ettekirjutus avaldada ajalehes "Sillamäeski Vestnik" teade selle kohta, et SA Kirde Kohalik Haigla meditsiinilise tegevuse arutamine linnavolikogu sotsiaalkomisjoni istungil ja sellele hinnangu andmine ning selle hinnangu avaldamine ajalehes "Sillamäeski Vestnik" oli õigusvastane. Viimasena paluti keelata Sillamäe linnal SA Kirde Kohalik Haigla meditsiinilisele tegevusele hinnangu andmine. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitati sotsiaalkomisjoni istungil kaebaja meditsiinilise tegevuse suhtes tegelikkusele mittevastavaid väiteid ning anti sellele väär negatiivne hinnang. Linnavolikogu sotsiaalkomisjonil ei olnud pädevust seda küsimust arutada. Sellist pädevust ei tulene kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-st 22 ega ka Sillamäe Linna põhimääruse §-st 7. Põhjendatud huviks märgiti kaebuses see, et Sillamäe linn hoiduks edaspidi õigusvastaste toimingute tegemisest. 3. Tartu Halduskohtu 1. novembri 2012. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel: 3.1. Tervishoiuteenuste korraldamise seadusest (TTKS) ei tulene kohalikule omavalitsusele otseseid õigusi ja kohustusi vältimatu abi ja eriarstiabi korraldamisel. KOKS § 2 lg 1 ja § 3 p 2 panevad aga kohalikule omavalitsusele kohustuse korraldada ja juhtida kohalikku elu ja lähtuda vallaja linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning tagada oma territooriumil igaühe seaduslikud õigused ja vabadused. Arstiabi osutamisega seonduv puudutab vaieldamatult iga konkreetse valla või linna elaniku vajadusi, huve ja seadusest tulenevaid õigusi ning ei saa seetõttu jääda kohaliku omavalitsuse poolt tähelepanuta. See, et kohalik omavalitsus saab tervishoiu küsimustes kaasa rääkida, tuleneb ka TTKS §-s 53 sätestatud õigusest rahastada volikogu otsuste alusel tervishoiuteenuste osutamist ja muid tervishoiukulusid. 3.2. See, et KOKS § 22 lg-st 1 ja Sillamäe linna põhimääruse § 7 lg-st 1 ei tulene tervishoiuga seotud küsimuste osas volikogu ainupädevust, ei tähenda keeldu neid volikogu komisjoni koosolekul või volikogu istungil arutada. 3.3. Linnavolikogu sotsiaalkomisjon on moodustatud Sillamäe Linnavolikogu 17. novembri 2009. a otsusega nr 2 ning peab selle punkti 1.5 järgi lahendama muuhulgas ka tervishoiu ja tervishoiuasutustega seotud küsimusi. 3.4. Linnavolikogu komisjoni otsustus kontrollida enda tegevusvaldkonda kuuluva küsimuse osas seaduste täitmist ja linnaelanike huvide järgimist, algatada vastav arutelu ning teha ettepanek võtta see volikogu istungi päevakorda, ei ole halduskohtu kontrollile alluv haldusakt. 3.5. KOKS § 3 lg 6 järgi on kohaliku omavalitsuse tegevuse üheks põhimõtteks avalikkus. Seetõttu pole midagi õigusvastast selles, et volikogu komisjoni koosolekule oli kutsutud muude isikute hulgas väljaande "Sillamäeski Vestnik" toimetaja, kes kirjutas komisjoni istungil kuuldust lähtuvalt ka artikli. Sillamäe linna põhimääruse § 15 lg 5 järgi on ette nähtud volikogu koosoleku protokolli avalikustamine linnakantseleis ja linna veebilehel hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist ja seetõttu ei saanud kaebaja arvestada sellega, et komisjonis arutatu jääb saladuseks. See protokoll on ka praegu linna kodulehel olemas. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. SA Kirde Kohalik Haigla esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 4.1. Kohtuotsusest ei ole näha, mil moel tuleneb KOKS § 2 lg-st 1 ja § 3 p-st 2 või Sillamäe linna põhimäärusest, et Sillamäe Linnavolikogu peab oma territooriumil korraldama erakorralist 2

meditsiinilist abi ja ambulatoorset erialast arstiabi ja selle üle kontrolli teostama. Sellist õigust ei ole ka linnavolikogu sotsiaalkomisjonil hoolimata Sillamäe Linnavolikogu 17. novembri 2009. a otsuse nr 2 p-st 1.5. Kehtiva seadusandluse kohaselt on riigi territooriumil selle korraldamise õigus riigiasutustel - Sotsiaalministeeriumil, Haigekassal ja Tervishoiuametil 4.2. TTKS §-s 53 sätestatud kohaliku omavalitsuse õigus ei tähenda veel seda, et volikogul on õigus arutada ja hinnata erakorralise meditsiinilise abi ja ambulatoorse eriarstiabi osutamist eraõigusliku isiku poolt. 4.3. Ajalehe "Sillamäeski Vestnik" väljaandjaks on munitsipaalasutus ja seega on vastustajaks Sillamäe linn. 4.4. Sillamäe linna põhimääruse § 15 lg 5 näeb ette volikogu koosoleku protokolli avalikustamise, mitte volikogu komisjoni koosoleku protokolli avalikustamise. 5. Sillamäe linna vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja põhjendatakse seda järgnevalt: 5.1. Apellant sai valesti aru kohtu järeldusest. Kohtu järeldus seisneb selles, et kohalik omavalitsus saab tulenevalt tervishoiuteenuste korraldamise seadusest ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tervishoiu küsimustes kaasa rääkida ning seda õigust pole kuidagi võimalik realiseerida ilma, et volikogu arutaks vastavat küsimust oma istungitel või asjakohase komisjoni koosolekutel ning annaks hinnanguid. 5.2. Linnavolikogu kui elanike esindusorgan võib arutada mistahes küsimusi ning esitada ettepanekuid, järelepärimisi, teha pöördumisi ja kriitikat mistahes riigiorgani või eraõigusliku isiku suhtes. 5.3. Sillamäe linna põhimääruse § 15 lg 5 reguleerib just volikogu komisjoni protokollide avalikustamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. 7. Kaebaja põhiseisukoht on, et vastustajal puudus pädevus etteheidetavate toimingute tegemiseks. Samas unustab kaebaja, et vastustaja ei ole kaebaja suhtes viinud läbi iseseisvat haldusmenetlust ega andnud selle tulemusena ühtegi haldusakti ega teinud toimingut. Nähtuvalt linnavolikogu sotsiaalkomisjoni 16. veebruari 2012. a koosoleku protokollist (tõlge tl 11-12) arutati sellel üksnes erakorralise meditsiinilise abi ja ambulatoorse erialase arstiabi kättesaadavust ning selle puudusi, ja otsustati arutada seda küsimust edasi linnavolikogu korralisel istungil. Ringkonnakohus ei näe kehtivas õiguses normi, mis keelaks linnavolikogu sotsiaalkomisjonil arutada tervishoiuteenuse osutamisega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Sellisele normile ei ole osundanud ka kaebaja. Kaebaja on küll väitnud, et kehtiva seadusandluse kohaselt korraldavad, juhivad ja kontrollivad sellise arstiabiga seonduvat riigiasutused (Sotsiaalministeerium, Haigekassa ja Terviseamet), kuid ei selgita, kuidas saab pelgalt sellise arstiabiga seonduva arutamine sotsiaalkomisjonis ja otsustus arutada küsimust linnavolikogus, olla käsitatav arstiabi korraldamise, juhtimise või kontrollimisena. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud tegemist ühegi sellise tegevusega. Ühtegi meedet, mis väljenduks arstiabi korraldamises, juhtimises või kontrollimises, sotsiaalkomisjoni istungil vastu ei võetud ega kehtestatud. 8. Seetõttu on asjakohatu kaebaja etteheide, justkui oleks linnavolikogu sotsiaalkomisjon toiminud pädevust ületades. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu argumentatsiooniga, kus selgitatakse, millistest normidest lähtuvalt oli sotsiaalkomisjonil võimalik sellist küsimust arutada. 3

9. Kaebusest võib aru saada, justkui oleks sotsiaalkomisjoni istungil antud kaebaja suhtes ebaõigeid hinnanguid. Samas ei nähtu kaebusest ega selle täiendusest, milliseid hinnanguid loeb kaebaja ebaõigeteks ning miks kaebaja neid hinnanguid ebaõigeks loeb. HKMS § 59 lg järgi peab menetlusosaline tõendama neid väiteid, millele tema väited tuginevad. Praegusel juhul on kaebaja jätnud selle väite tõendamata. Seetõttu ei saa kaebust rahuldada ka sellest alusest lähtudes. 10. Seega ei ole alust lugeda linnavolikogu sotsiaalkomisjoni tegevust õigusvastaseks. Samadel põhjustel ei saa lugeda õigusvastaseks ka ajalehe "Sillamäeski Vestnik" tegevust linnavolikogu istungi kajastamisel. 11. Kuna vastustaja tegevus ei ole õigusvastane, ei ole võimalik rahuldada ka kohustamisnõuet. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 järgi on isikul õigus nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud akti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kuna kohtud ei ole tuvastanud vastustaja tegevuses õigusvastasust, pole kaebajal subjektiivset õigust nõuda vastustajalt vastupidist käitumist, st teate avaldamist senise tegevuse õigusvastasuse tegevuse kinnitamiseks. 12. Samuti on kaebaja esitanud keelamisnõude, milles palub Sillamäe linnal keelata arutada ja anda hinnangut kaebaja meditsiinilisele tegevusele. Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 järgi võib keelamisõude esitada isik üksnes siis, kui haldusakt või toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Isiku õiguste rikkumise kriteerium selles regulatsioonis eeldab seda, et tõenäoline haldusorgani tegevus oleks õigusvastane. Eelnevast ilmnes, et tervishoiualaste küsimuste arutamine linnavolikogus või selle komisjonis ei ole õigusvastane. Seetõttu tuleb ka keelamisnõue rahuldamata jätta. 13. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et üksnes kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil arstiabi osutamisega seonduva arutamine omavalitsusorganis ei tähenda selle korraldamist, juhtimist ega kontrollimist. Kuid selline arutamine võib olla vajalik kasvõi selleks, et anda vajadusel pädevatele riigiorganitele märku sellest, et tervishoiuteenus selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil ei ole korraldatud parimal võimalikul viisil. Nagu märgitud, ei näe ringkonnakohus, et sellise käitumisega ületaks kohaliku omavalitsuse organ oma pädevust. 14. Samuti märgib ringkonnakohus, et kui kohalik omavalitsusüksuse algatusel astub pädev riigiorgan mingeid samme, mis mõjutavad kaebaja senist tegevust ja kaebaja loeb seda oma õigusi rikkuvaks, on kaebajal võimalik seda vaidlustada. 15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt jääb apellandi menetluskulu (riigilõiv 15 eurot, tl 59) tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk Agu Timmi Einar Vene 4