2-14-7220/21 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-14-7220

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

19. juuni 2014.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-14-7220 Tsiviilasi XXXhagi OÜ XXXvastu 1 278.23 euro nõudes Tsiviilasja hind

1 278.23 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Olga Vijard (e-post: olga@creditreform.ee) Kostja OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja Janec X (e-post: XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (19.06.2014). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

2-14-7220

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. XXXesitas 17.02.2014 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ XXXvastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

XXX(hageja) esitas 05.05.2014 maakohtule hagi OÜ XXX(kostja) vastu, milles nõuab kostjalt 2009. a ja 2010. a liikmemaksu tasumist summas 1 278.23 eurot.

Hagiavalduse kohaselt on hageja mittetulundusühing ja kostja selle liige. Hageja põhikirja p

6.1 järgi lasus liikmel kohustus tasuda iga-aastast liikmemaksu hageja üldkogu otsusega kehtestatud korras, määras ja tähtaegadel. Liikmemaksu tasumise kord ja suurused olid kinnitatud hageja üldkogu otsusega. Kostja on jätnud liikmemaksud 2009. a ja 2010. a tasumata, kokku summas 20 000 krooni (1 278.23 eurot).

Käesoleval juhul ei ole tegemist juhatuse või põhikirjaga määratud muu organi liikmega õigusvaidluse pidamisega, mistõttu leiab hageja, et esindajal on volitused hagi esitamiseks. Hageja ei nõustu ka nõude aegumisega. Poolte vahel ei ole tegemist lepingulise suhtega ja nõude sissenõutavaks muutumise aluseks ei saa arveid pidada. Hageja liikmemaksu tasumise nõude aluseks on seadus.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu.

Esmalt leiab kostja, et hageja esindajal puuduvad volitused hageja esindamiseks. Sisuliste vastuväidete kohaselt leiab kostja, et hageja nõue on tõendamata. Liikmete liikmemaks sõltub liikmete üle-eelmise aasta realiseerimise netokäibest. Samuti esitab kostja nõudele aegumise vastuväite, leides, et esimene liikmemaks on aegunud alates 01.03.2012 ja teine 31.03.2013.

Maakohus põhjendused

3. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 405. TsMS § 444 lg 2 järgi kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

Esmalt tuleb kohtul tulenevalt kostja vastuväitest tuvastada, kas hageja vajas hagi esitamiseks üldkoosoleku otsust. Kostja arvates tuleb selline kohustus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 19 lg 1 p 4 sättest. Eeltoodud sätte kohaselt üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. Siinkohal kohus nõustub hageja seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole tegemist juhatuse või põhikirjaga määratud muu organi

2-14-7220

liikmega õigusvaidluse pidamisega, vaid mittetulundusühingu ja tema endise liikme vahelise vaidlusega, mis eelnevalt ei nõua üldkoosoleku otsust.

4. Järgmisena hindab kohus kostja vastuväidet, et hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 järgi kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja tugineb TsÜS § 146 lg 1 sättele, mille kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

Hageja põhikirja p 16.1 järgi on liige kohustatud tasuma üldkogu poolt kehtestatud tingimustel liikmemaksu. Hageja on seisukohal, et tegemist on seadusest tuleneva nõudega ja aegumisele kohaldub TsÜS § 149, mille kohaselt aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Üldkogu 07.12.2001 otsusega on vastu võetud otsus, et aasta liikmemaksu tasumise tähtaeg on 1. märts ja aasta liikmemaksu periood on kalendriaasta (algus 1. jaanuar, tl 36-37). Kohtu hinnangul on liikmemaksu näol tegemist korduvate kohustustega, kuna tegemist on sooritusega, mida tuleb teha mingi ajavahemiku järel perioodiliselt. TsÜS § 154 järgi korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

5. Hageja poolt esitatud arvetest tulenevalt muutus arve nr 85 alusel 2009.a liikmemaks

10 000 krooni sissenõutavaks 02.03.2009 ja arve nr 165 alusel 2010.a liikmemaks 10 000 krooni 01.04.2010 (tl 46-47). Tulenevalt TsÜS § 154 aegus 2009.a liikmemaks 31.12.2012 kell 24.00 ja 2010.a liikmemaks 31.12.2013 kell 24.00. Maksekäsu kiirmenetluses on avaldus esitatud 17.02.2014. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega selle kohta, et TsÜS § 142 lg 1 mõtte kohaselt ei pea nõue olema esitatud vaid hagiavalduse vormis ning piisab ka nõude maksmapanekust kohtuväliselt. Hageja väidab, et hagi aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138, VÕS §§ 1 lg 1, 6 lg 1). Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis välistaksid hea usu põhimõtte kohaselt võimaluse kostjal tugineda hagi aegumisele. Asjaolu, et kostja arveid ei tasunud ei tähenda, et hagejal kujunes väär ettekujutus kostja käitumisest kohustuste täitmisel.

Seega on nõue aegunud ning kohtul puudub vajadus hinnata teisi hagi aluseks olevaid asjaolusid ja kostja vastuväiteid.

6. Menetluskulud TsMS § 405 lg 1 p 3 näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

19.05.2014 määrusega anti kostjale võimalus esitada menetluskulude kindlaksmääramiseks menetluskulude nimekiri. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja ei esitanud.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

2-14-7220

/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik