2-13-9725/46 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2-13-9725

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL hagi õigeksvõtul põhinev

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 19.juunil 2014 Võru kohtumaja kantseli kaudu Tsiviilasja number 2-13-9725 Hagi ese Urvaste vald hagi M. P. vastu 2 647 euro nõudes Tsiviilasja hind

2 647 eurot Pooled ja nende esindajad

Hageja: Urvaste vald (Urvaste vallavalitsuse kaudu), registrikood 75015456, asukoht Kuldre küla, Urvaste vald, Võru maakond, 66501) Hageja seaduslik esindaja: Heigo Petsi, e-post:vald@urvaste.ee; Kostja: M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.prunn@mail.ee) Kostja esindaja Feliks Luiksaar, õigusbüroo, asukoht Lembitu 2A Võru, e-post: feliksluiksaar@hot.ee

Kohtuistungi toimumise aeg ja osalejad

08. jaanuaril 2014, 12.märtsil 2014 Hageja esindaja Heigo Petsi Kostja esindaja Feliks Luiksaar. RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Urvaste valla hagi M. P. vastu.

2. Välja mõista M. P. `lt Urvaste valla kasuks 2 647 (kaks tuhat kuussada nelikümmend seitse) eurot.

3. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täitmisele.

4. Teatada pooltele, et 12.09.2014 määratud kohtuistungit ei toimu.

Menetluskulude jaotus 4.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

2 (4) Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD Urvaste vald esitas hagi M. P. vastu 2 647 euro nõudes. Nõue tuleneb kostjaga sõlmitud 18.08.2008 toetuslepingust, mille alusel kohustus hageja projekti „Hajaasustuse veeprogrammi“ raames kostjale maksma 48 638, 98 krooni (3108, 60 eurot). Lepingu oluliseks tingimuseks, lepingu eesmärgiks, oli rahalise toetusega rajada kostja majapidamisse veevärk. Hageja on oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud ja 01.09.2008 teinud kostjale väljamakse summas 2 797, 74 eurot. Kostja on rikkunud lepingu p 2.2.14 p 3: ta ei ole kasutanud raha sihtotstarbeliselt, jätnud täitmata ettekirjutuse esitada tähtajaks lõpparuanne. Kostja ei ole isegi hiljem rajanud majapidamisse nõuetekohast veevärki koos dokumendi säilitamisega, mis seab kahtluse alla taotluse esitamise põhjendatuse. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel tekkis kostjal kohustus tagastada temale makstud toetus. Kostja on tunnistanud oma kohustust tagastada temale makstud raha ning palunud hagejal koostada võlgnevuse tasumise maksegraafik. Hageja on koostanud maksegraafiku ja edastanud selle kostjale, kuid kostja hoidis kõrvale selle allkirjastamisest. Kostja on võlgnevusest tasunud üksnes 150 eurot.

Kostja esitas 07.mail 2014 kohtule avalduse, milles ta võtab hagi kohe õigeks TsMS § 440 lg

1 tähenduses.

KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS §

231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses.

Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi.

Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad poolte vahel sõlmitud toetuslepingust, väljavõtte hageja poolt kostjale tehtud maksekorraldusest 43 775,10 krooni tasumise kohta ning kostja poolt hagejale tehtud maksekorraldusest 150 euro tasumise kohta, hageja poolt kostjale esitatud toetuse tagasimaksmise graafikust, poolte vahel toimunud kirjavahetusest, kirjavahetuse Akord Inkasso OÜ-ga (tl 27-33; 142-152).VÕS §-de 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1, mille kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kusjuures lepingupoolte kohustused võivad olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Lepingupoolte kohustused võivad tuleneda ka lepingu olemusest ja eesmärgits. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

3 (4) Kohus leiab, et nende sätetega arvestades on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 2 647 eurot.

TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus poole taotlusel määrata kindlaks otsuse täitmise viisi ja tähtaja.

Kostja on taotlenud otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramist ligilähedaselt kohtu poolt pakutud kompromissi tingimustele tulenevalt tema pingelisest majanduslikust olukorrast. Kostja esindaja on kohtuistungil selgitanud, et tema perekonna ainuke sissetulek on tema sissetulek. Kostja elab oma abikaasaga Soomes ning, et tema sissetulek on netos 1300 eurot, millest tuleb kohtutäituri kaudu tasuda maksuametile ca 200 eurot. Samas peab tasuma elamispinna üüri 900 eurot kuus. Kostja väidetel jääb elamiseks ca 100 eurot kuus. Kostja on väidete tõendamiseks kohtule esitanud A. P. ja AS Krediidipank vahel sõlmitud laenulepingu laenusummas 19 173, 49 eurot, Baltasar OÜ ja kostja vahel sõlmitud järelmaksu lepingu lisa 2, millest nähtuvalt on viimase laenu tasumise summas 188,08 euro tasumise tähtaeg oli 17.04.2014 ning soomekeelsed dokumendid.

Hageja esitab kostja poolt esitatud taotluse vastuväite. Hageja leiab, et kostja on menetluse kestel esitanud üksnes paljasõnalised väited oma maksejõuetuse või – raskuste kohta, mille kohta pole kohtule tõendeid esitanud. Hageja palub tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

Kostja on majandusliku olukorra kohta esitanud kohtule väidete tõendamiseks kohtule esitanud soomekeelsed dokumendid ( tl 75-112) , mille tõlget ei ole kohtule esitatud ka kohtu poolt määratud tähtajaks. Tulenevalt TsMs § 33 lg 3 jätab kohus kostja poolt esitatud soomekeelsed dokumendid tähelepanuta. Kohus leiab, et antud juhul ei ole alust määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise korda, kuna kostja ei ole oma majandusliku olukorra kohta esitanud selliseid tõendeid, mis võimaldaks kohtul kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja tähtaja TsMS § 445 lg 1 alusel. Seetõttu tuleb jätta kostjalt välja mõistetava võlgnevuse tasumise viis ja kord vastava avalduse esitamisel lahendamiseks täitemenetluse raames, mis võimaldab enam arvestada nii sissenõudja huvisid kui ka kohustatud poole tegelikke maksevõimalusi. Täitemenetluse seadustiku § 45 järgi võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku majanduslikku olukorda.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 1 kuulub hagi õigeksvõtul põhinev otsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda ja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku 275 eurot.

Kostja leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja poolt kompromissiga mittenõustumine on põhjustanud menetluse tarbetu venimise ja kostjale lisakulude tekkimise. Kostja ei välista, et hageja poolt kompromissiga mittenõustumisele võib antud juhul olla kohaldatav TsMS §-s 163 lg 2 sätestatu. Kostja on seisukohal, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta hageja kanda ka põhjusel, et kostja ei ole tema hinnangul andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja vaesus ei saa olla käsitletav taolise põhjusena.

4 (4) Kostja on avaldanud märtsis 2011e-kirjas, et tal ei ole tahtlust maksmisest kõrvale hoiduda, et mittemaksmine on tingitud tema vaesusest ja sissetulekute puudumisest. Ka puudus kostjal tol ajal võimalus kohtuvälise maksegraafiku allkirjastamiseks. Hageja ise on pärast esialgse hagiavalduse esitamist korduvalt põhjustanud menetluse venimist TsMS § 169 lg 1 tähenduses, esitades algselt puudustega, TsMS normidele mitte vastava hagi (mida ka ise istungiprotokollist nähtuvalt tunnistas ja hiljem täiendas), jättes tähtaegselt tegemata menetlustoimingud, teatades istungile mitteilmumisest viimasel hetkel jne. Sellest tulenevalt tuleb vähemalt menetluse venimisest tingitud menetluskulude kandmine panna hageja kanda.

TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kostja võtab hagi kohe õigeks.

Kohus leiab, et käesoleval asjas tuleb kohaldada TsMS § 162 lg 4 ja jätta kulud täielikult poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Seejuures arvestab kohus asjaoluga, et hageja, avalik-õigusliku juriidilise isikuna, ei ole kohtuistungitel nõustunud kohtu poolt pakutud kompromissi sõlmimise ettepanekutega haginõude ja menetluskulude ulatuses. Kostja on hagi kohe õigeks võtnud, peale hageja poolt täpsustava hagiavalduse kohtule esitamist.

Käesolevas asjas on kostja hagi õigeks võtnud, kohus asja lahendanud õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega ning seega tuleb pooltele teatada, et 12.09.2014 määratud kohtuistungit antud tsiviilasjas ei toimu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heiki Kolk kohtunik