3-13-1399/63 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 18.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-1399 Haldusasi M.S.i kaebus Harku ja Murru vangla 26.02.2013 käskkirja nr 91-t tühistamiseks ning Harku ja Murru vangla toiminguajavahemikul 26.03.-04.04.2013 kaebaja tööle mittelubamineõigusvastaseks tunnistamiseks. Menetlusvorm Suuline, kirjalik. Menetlusosalised Kaebuse esitaja M.S. ning vastustaja Harku ja Murru vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik.

Resolutsioon

1. Rahuldada M.S.i kaebus osaliselt. 2. Tunnistada õigusvastaseks vastustaja toiming, mis seisnes ajavahemikul 26.03.2013 – 04.04.2013 kaebuse esitaja tööle mittelubamises. Vastustaja on selles osas kaebuse õigeks võtnud. 3. Jätta rahuldamata M.S.i kaebus Harku ja Murru vangla 26.02.2013 käskkirja nr 91-t tühistamise osas. 4. Välja mõista Harku ja Murru vanglalt M.S.i kasuks menetluskulu summas 7,50 eurot.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle avalikult teatavaks tegemisest arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1, § 182 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kinnipeetava M.S.i suhtes algatati 24.02.2013 ettekande nr 158 alusel distsiplinaarmenetlus seoses asjaoluga, et temalt võeti meeste osakonna kambris ära kolm sigaretti. Harku ja Murru vangla direktori 26.02.2013 käskkirjaga nr 91-t kõrvaldati kinnipeetav M.S. alates 26.02.2013 distsiplinaarmenetluse ajaks ajutiselt töölt. Distsiplinaarmenetlus M.S.i suhtes lõppes 25.03.2013 kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamise käskkirja nr 114-d väljaandmisega. M.S. lisati töönimekirja alates 04.04.2013 ning kinnipeetava esimene tööpäev peale distsiplinaarmenetluse lõppemist oli 04.04.2013. 25.03.2013 esitas kinnipeetav M.S. Harku ja Murru vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide 26.02.2013 käskkirja nr 91-t tühistamiseks. Justiitsministeerium jättis 05.07.2013 vaideotsusega nr 11-7/13-3908-2 M.S.i vaide rahuldamata. 28.06.2013 esitas M.S. Tallinna Halduskohtule kaebuse Harku ja Murru vangla 26.02.2013 käskkirja nr 91-t tühistamiseks ning Harku ja Murru vangla toiminguajavahemikul 26.03.-04.04.2013 kaebaja tööle mittelubamineõigusvastaseks tunnistamiseks. 17.04.2014 teatas Harku ja Murru vangla, et võtab käesolevas haldusasjas kaebuse õigeks Harku ja Murru vangla toiminguajavahemikul 26.03.2013 – 04.04.2013 M.S.i AS-i EVT tööle mittelubamineõigusvastasuse osas ning nõustub hüvitama kaebajale tekkinud varalise kahju (saamata jäänud töötasu) summas 20 eurot. M.S. nõustus Harku ja Murru vangla õigeksvõtuga ning vaidlus jätkus Harku ja Murru vangla 26.02.2013 käskkirja nr 91-t tühistamise nõude osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja: Kaebaja hinnangul puudusid Harku ja Murru vangla 26.02.2013 käskkirja nr 91-t põhjendused kaebaja töölt kõrvaldamiseks. Kaebaja on seisukohal, et üksnes fakt, et kinnipeetava suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus, ei ole kinnipeetava töölt kõrvaldamise piisavaks põhjuseks. Distsiplinaarmenetluse algatamine ei too alati kaasa karistuse määramist ning seega ei ole töölt kõrvaldamise piisavaks põhjuseks kinnipeetava suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus. Vastustaja on rikkunud Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 22, kuna kõrvaldas kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt. Kaebaja avastas 24.02.2013 enda kapist sigaretid, mis ei kuulunud talle. Kaebaja on vanglas töötanud aastaid ning ei ole varasemalt saanud tööl olles, tööle minnes ega töölt tulles mitte ühtegi karistust. Kaebaja on järginud VangS § 38 lg-s 22 sätestatut. VangS § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 vastu võetud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarvõi kriminaalmenetluse ajaks. Kaebaja töölt kõrvaldamine ei ole põhjendatud ning see on vastuolus Vangistusseadusega. Kaebaja hinnangul on Justiitsministri 07.02.2007 määrus vastuolus Põhiseadusega, kuna annab vanglaametnikule võimaluse otsustada, keda eemaldada töölt ja keda mitte. Kinnipeetava töölt ajutiselt eemaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks on oma olemuselt kinnipeetava suhtes topeltkaristus. Eeltoodust tulenevalt taotleb kaebaja Harku ja Murru vangla 26.02.2013 käskkirja nr 91-t tühistamist ning vastustajalt kaebaja kasuks menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist. Vastustaja:

3 VangS § 37 lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti on kinnipeetav kohustatud töötama. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 vastu võetud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarvõi kriminaalmenetluse ajaks. Kaebaja, lähtudes asjaolust, et ta ei oma ühtegi karistust tööle minnes, töölt tulles ja töötamise ajal, leiab, et Harku ja Murru vangla, kõrvaldades ta distsiplinaarmenetluse ajaks töölt, on rikkunud VangS § 38 lg 22. Vastustaja kaebaja seisukohaga ei nõustu ning leiab, et kaebaja distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldamine oli õiguspärane. VangS § 66 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetavate järelevalve vanglas viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas ning lõike 2 kohaselt vastutab julgeoleku eest vanglas vanglateenistuse ametnik. Seega on vanglateenistuse ametnikel seadusest tulenev kohustus võtta tarvitusele vajalikud meetmed vanglas julgeoleku tagamiseks. Kinnipeetavate vanglas töötamist reguleerib VangS teise peatüki IV jagu. VangS § 38 lg 22 kohaselt kinnipeetava võib töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Antud otsuse näol on tegemist otsustamise õigust omava isiku diskretsiooniotsusega, mis peab olema põhjendatud. Kaebaja suhtes algatati 24.02.2013 ettekande alusel distsiplinaarmenetlus seoses temalt meeste osakonna kambris nr 212 ära võetud sigarettidega, mida vangistust reguleerivate õigusaktide kohaselt kinnipeetav enda juures hoida ei tohtinud. Suitsetamiseks mitteettenähtud ajal ja kohas sigarettide enda juures hoidmist peetakse vanglas raskeks rikkumiseks, kuna see ohustab vangla üldist julgeolekut. Kuna süütamisvahendid on vanglas keelatud, on võimalik, et kinnipeetav, kellel õnnestub suitsud kambrisse tuua, hakkab nende süütamiseks otsima alternatiivseid lahendusi, mille rakendamine võib põhjustada tulekahju. Samuti võib selleks mitteettenähtud kohas suitsetamisega kaasneda oht kaaskinnipeetavate tervisele. Tulenevalt justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 vastu võetud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarvõi kriminaalmenetluse ajaks. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt vormistatakse kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Vaidlustatud 26.02.2013 käskkirjast nr 91-t nähtuvalt pidas vastustaja, lähtuvalt kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest, põhjendatuks kaaluda M.S.i ajutist töölt kõrvaldamist. Vastustaja, kaaludes kinnipeetava menetluse ajal töötamise jätkamist, leidis, et vältimaks edasiste distsipliinirikkumiste toimepanemist, on põhjendatud kinnipeetav distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldada. Kuigi vastustaja vaidlusaluses käskkirjas otseselt ei selgitanud põhjuseid, miks töötamine distsiplinaarkorda ohustab või kuidas ajutine töölt kõrvaldamine distsipliinirikkumise toimepanemise ära hoiab, on vastustaja hinnangul ajutise töölt kõrvaldamise eesmärktöötsoonist sigarettide eluosakonda kaasa toomise võimaluse välistaminearusaadav. Kuna distsiplinaarmenetluse algatamise ajal ei olnud sigarettide päritolu teada ja see tuli kindlaks teha menetluse käigus ning ei saanud välistada võimalust, et sigaretid on pärit töötsoonist, oli distsiplinaarkorra tagamiseks põhjendatud M.S. menetluse ajaks töölt kõrvaldada. Asjaolu, et vaide esitaja varasemalt tööle minnes/töölt tulles korda pole rikkunud, ei muuda keelatud esemete leidmist vangla distsiplinaarkorda mitteohustavaks. Kõike eelpooltoodut arvesse võttes leiab vastustaja, et vaidlustatud Harku ja Murru vangla direktori 26.02.2013 käskkiri nr 91-t on õiguspärane ning juhindudes Halduskohtumenetluse seadustikust taotleb Harku ja Murru vangla jätta M.S.i kaebus selles osas rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

4 Harku ja Murru vangla võttis haldusasjas nr 3-13-1399 kaebuse õigeks toimingu osas, mis seisnes ajavahemikul 26.03.2013-04.04.2013 M.S.i AS-i EVT tööle mittelubamises. Harku ja Murru vangla on eelnimetatud osas kaebuse õigeksvõtust teavitanud 16.04.2014 ka kaebajat ning nõustunud hüvitama kaebajale tekitatud varalise kahju (saamata jäänud töötasu) summas 20 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega, vastustaja kirjaliku seletusega, kuulanud menetlusosaliste suulisi selgitusi, tunnistajate vande all antud ütlusi, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud. Kaebus tuleb rahuldada vaidlustatud toimingu osas. Vaidlustatud haldusakti osas jääb kaebus rahuldamata.

Kaebuse esitaja on antud juhul vaidlustanud nii kinnipeetava töölt kõrvaldamise käskkirja kui ka toiminguna ajavahemikul 26.03.-04.04.2013 kaebaja tööle mittelubamise. Viimase osas on vastustaja kaebuse õigeks võtnud. Harku ja Murru vangla võttis kaebuse õigeks toimingu osas, mis seisnes ajavahemikul 26.03.2013- 04.04.2013 M.S.i AS-i EVT tööle mittelubamises. Vangla on eelnimetatud osas nõustunud hüvitama kaebajale tekitatud varalise kahju (saamata jäänud töötasu) summas 20 eurot. Seega kohus ei hakka sisuliselt hindama vaidlustatud toiminguga seotud asjaolusid ja tõendeid seoses õigeksvõtuga.

Käesolevas haldusasjas pooled vaidlevad haldusakti, millega kaebaja kõrvaldati töölt, õiguspärasuse üle.

Vangistusseaduse (VangS) § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab kinnipeetava enda või vangla julgeolekut või töötamine on vangla distsiplinaarkorda ohustav. Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt on VangS § 38 lg 22 sätestatud vangla julgeolek ja distsiplinaarkord on käesoleva sätte mõttes samatähenduslikud, kuivõrd distsiplinaarrežiimi kehtestamise eesmärk on vangla julgeoleku tagamine. Seega ohustab distsiplinaarkorda rikkuv tegu samas ka vangla julgeolekut.

VangS § 15 lg 2 p 1 sätestatud inimese julgeolekut ohustavad Vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt asjad, mille kasutamine võib seada ohtu inimese elu ja tervise. Vangla julgeolekut ohustavate asjadena VangS § 15 lg 2 p 3 mõttes tuleb vangistusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt mõista asju, mis süvendavad vangla julgeolekuriske. Vangla julgeolekut tuleb siinkohal mõista kõige laiemas tähenduses, sh ohtu kinnipeetavate ja vangla personali elule ja tervisele, vanglas kehtestatud korrale ning vangla inventarile.

Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega vastavalt VangS § 38 lg-le 22. Justiitsministri 07.02.2007 määrusega nr 9 vastu võetud „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaarvõi kriminaalmenetluse ajaks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt vormistatakse kinnipeetava ajutine töölt kõrvaldamine vanglateenistuse ametniku, kellel on kinnipeetava tööle määramise või lubamise pädevus, käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu.

Vaidlustatud 26.02.2013 käskkirjast nr 91-t nähtuvalt pidas vastustaja, lähtuvalt kaebaja suhtes algatatud distsiplinaarmenetlusest, põhjendatuks kaaluda M.S.i ajutist töölt kõrvaldamist. Vastustaja,

5 vältimaks edasiste distsipliinirikkumiste toimepanemist, leidis, et on põhjendatud kinnipeetav M.S. distsiplinaarmenetluse ajaks töölt kõrvaldada. Vastustaja selgitas, et kuigi vangla vaidlusaluses käskkirjas otseselt ei toonud põhjuseid, miks töötamine distsiplinaarkorda ohustab või kuidas ajutine töölt kõrvaldamine distsipliinirikkumise toimepanemise ära hoiab, on vastustaja hinnangul ajutise töölt kõrvaldamise eesmärktöötsoonist sigarettide eluosakonda kaasa toomise võimaluse välistaminearusaadav. Vastustaja väidab, et kuna distsiplinaarmenetluse algatamise ajal ei olnud sigarettide päritolu teada ja see tuli kindlaks teha menetluse käigus ning ei saanud välistada võimalust, et sigaretid on pärit töötsoonist, oli distsiplinaarkorra tagamiseks põhjendatud M.S. menetluse ajaks töölt kõrvaldada. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega. Kohus leiab, et kaebaja töölt kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks oli õiguspärane.

Kinnipeetav M.S.i suhtes alustati distsiplinaarmenetlust, mis lõppes kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamisega. Kohus sellel pikemalt ei peatu, kuna see ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Vangla, kaaludes kinnipeetava distsiplinaarmenetluse ajal töötamise jätkamist, leidis, et vältimaks jätkuvate distsipliinirikkumiste toimepanemist, on põhjendatud kinnipeetava M.S.i töölt kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks alates 26.02.2013. Distsiplinaarmenetluse asjaolud, sh selle algatamise põhjus, olid kaebajale teada. Kaebaja suhtes algatati 24.02.2013 ettekande alusel distsiplinaarmenetlus seoses temalt meeste osakonna kambris nr 212 ära võetud sigarettidega, mida vangistust reguleerivate õigusaktide kohaselt kinnipeetav enda juures hoida ei tohi ning millest kinnipeetavad on teadlikud, sh kaebuse esitaja. Vastustaja selgitas kohtule, et suitsetamiseks mitteettenähtud ajal ja kohas sigarettide enda juures hoidmist peetakse vanglas raskeks rikkumiseks, kuna see ohustab vangla üldist julgeolekut ning kuigi süütamisvahendid on vanglas keelatud, ei saa välistada, et kinnipeetav, kellel õnnestub suitsud kambrisse tuua, võib põhjustada tulekahju, samuti võib selleks mitteettenähtud kohas suitsetamisega kaasneda oht kaaskinnipeetavate tervisele. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega.

31.03.2014 kohtuistungil kuulati üle tunnistaja Kristo Konks, kelle ütluste kohaselt tema tegi ettekandele nr 158 märke „Peatada töösuhe“, kuid töölt eemaldamist ta ise ei otsusta, see otsustusõigus on direktoril ja tema asetäitjal. Märge dokumendil töölt eemaldamise kohta läheb informatsiooniks menetlejale, antud juhul O. Bolmatile. Samal kohtuistungil kuulati üle tunnistajana Olga Bolmat, kelle ütluste kohaselt ettekandel oleva märke peatada töösuhe võtab ta teadmiseks, kuid töösuhte peatamise üle ta ise ei otsusta. Kui peatamise alus on ära langenud, siis O. Bolmat peab teavitama vangistusosakonda, finantsja majandusosakonda ning Eesti Vanglatööstust sellest, et distsiplinaarmenetlus on lõppenud ja kinnipeetav võib minna tööle tagasi.

Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et kinnipeetava töölt ajutiselt eemaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks on oma olemuselt kinnipeetava suhtes topeltkaristus. Töölt kõrvaldamine on ajutine meede, mida põhjendatult kohaldati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse ajaks. Vastustaja temale seadusega antud kaalutlusõigust teostades otsustab, kas kinnipeetav kõrvaldada distsiplinaarmenetluse ajaks töölt või mitte. Antud juhul leidis vastustaja õigesti, et on põhjendatud kõrvaldada M.S. distsiplinaarmenetluse ajaks töölt.

Kohtu arvates kaevatav käskkiri on piisavalt põhjendatud ja arusaadav ning seadusega kooskõlas.

Kohus kokkuvõtvalt leiab, et vaidlustatav kinnipeetava töölt kõrvaldamise käskkiri on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks/õigusvastaseks tunnistamiseks. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-le 2 menetluskulud kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja esitas kaks nõuet, millest üks rahuldati ja üks jäeti rahuldamata. Seega leiab kohus, et kantud menetluskulu, milleks on tasutud riigilõiv, jagatakse pooleks. Kaebaja menetluskuluks on kaebuselt tasutud riigilõiv, mida on

6 tasutud ühe euro võrra rohkem (15 euro asemel 16 eurot). Kohus selgitab, et enammakstud riigilõiv summas 1,00 eurot, mis tasuti 15.07.2013 M. V. poolt haldusasjas nr 3-13-1399, tagastatakse selle maksjale kohtumäärusega vastava taotluse esitamisel kohtule (HKMS § 104 lg 5 p 1, lg 8). Vastustajalt tuleb seega kaebaja kasuks menetluskuluna välja mõista pool riigilõivust (15 eurot), s.o 7,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Elle Kask Kohtunik