Legislator Case Law & Legislation
3-12-2491/32 AI generated

3-12-2491/32 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 3-12-2491/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.03.2013. a otsus apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 03.07.2013. a määrusega vaadata kaebaja

Legislator headnote

AI generated

3-12-2491/32 · Tartu Ringkonnakohus: a otsus apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 03.07.2013. a määrusega vaadata kaebaja

Keywords

AI generated
journalist access to files violation of personal integrity breach of professional secrecy requests for information information and consultation of employees conscience clause
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits ja Agu Timmi

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.06.2014, Tartu

Haldusasja number

3-12-2491

Haldusasi

Ervin Kurmi kaebus Tartu Vangla 16.10.2012. a

käskkirja nr 6-3/183 ja 29.10.2012. a käskkirja

nr 6-2/1701 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13.03.2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Ervin Kurmi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Ervin Kurm

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13.03.2013. a otsus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 18. juulini 2014.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Kaebaja Ervin Kurm esitas Tartu Halduskohtu 13.03.2013. a otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus määras 03.07.2013. a määrusega vaadata kaebaja

apellatsioonkaebus läbi lihtmenetluses. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava

osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava

osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt

apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite

arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses,

kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus

järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 5 ja

dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. HKMS § 133 lg 1 sätestab, et kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse rikkumine on väheoluline.

Õiguste rikkumine loetakse väheoluliseks eelkõige siis, kui vaidlusalune hüve on rahaliselt

hinnatav ja selle väärus ei ületa 200 eurot. Riigikohus on märkinud, et õiguse rikkumise

olulisus sõltub sellest, millise kaaluga õigushüvesse ja kui intensiivselt on sellesse väidetavalt

sekkutud (vt RKHKo nr 3-3-1-80-13 p 11).

Käesoleval juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õiguste rikkumine olnud oluline.

Kaebaja on küll taotlenud vaidlustatud käskkirjade tühistamist ja kasutanud seega kõige

efektiivsemat õiguskaitsevahendit oma õiguste kaitseks, kuid ta on vaidlustanud käskkirju,

millega määrati ta majandustööle ning millega määrati distsiplinaarkaristusena noomitus tööle

asumise korralduse mittetäitmise eest. Noomitus on vangistusseaduse (VangS) § 63 lg-st 1

tulenevalt kõige kergem karistusliik, mille saab kinnipeetavale distsiplinaarrikkumise

toimepanemise eest mõista. Samuti tuleb märkida, et kaebaja ei täitnud erinevatel päevadel

kokku viiel korral korraldust tööle asuda ja teda karistati selle eest ühe karistusega noomituse

näol. Kaebaja on algses kaebuses märkinud, et soovib vaidlustatud käskkirjadest tekkinud

moraalsete ja füüsiliste piinade hüvitamist. Kaebuses esinenud puuduste kõrvaldamise kirjas

mainis kaebaja, et vaidlustatud kahe käskkirjaga tekitati talle moraalseid ebameeldivusi ja

pidevat närivpinget. Seega ei ole kaebaja esitanud ka hüvitamiskaebust koos

tühistamiskaebusega, mille kaudu saaks varaliselt hinnata vaidlusalust hüve.

Eeltoodu tõttu esinevad ringkonnakohtu arvates alused lihtmenetluse kohaldamiseks.

3. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning

apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. E. Kurm on taotlenud Tartu Vangla

16.10.2012. a käskkirja nr 6-3/183 ja 29.10.2012. a käskkirja nr 6-2/1701 tühistamist.

Vaidlustatud käskkirjadest esimesega määrati E. Kurm vangla majandustööle abitöölise

ametikohale ning teise käskkirjaga määrati kaebajale VangS § 37 lg-s 1 sätestatud nõude

rikkumise eest distsiplinaarkaristuseks noomitus. 29.10.2012. a käskkirja nr 6-2/1701 kohaselt

ei allunud E. Kurm 18.10.2012. a kella 20.35, 21.10.2012 kella 21.00, 22.10.2012 kella 20.45

ning 24.10.2012 kella 20.25 ja kella 21.05 paiku vanglateenistuse ametniku antud

seaduslikule korraldusele asuda koristama temale määratud elusektsiooni. Halduskohtu

põhjendused, miks ei kuulu E. Kurmi tühistamisnõue rahuldamisele, on õiged.

Tartu Vangla 16.10.2012. a käskkirjas nr 6-3/183 (tl 10), Tartu Vangla 29.10.2012. a

käskkirjas nr 6-2/1701 (tl 6), Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 31), halduskohtu otsuses

(tl 65-66) ja Tartu Vangla vastuses apellatsioonkaebusele (tl 79) on ammendavalt selgitatud,

miks E. Kurmi kaebus rahuldamisele ei kuulu ning miks on E. Kurmi tööle määramise

käskkiri õiguspärane ja E. Kurmile distsiplinaarkaristuse määramine põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid.

4. E. Kurm väidab apellatsioonkaebuses, et halduskohtu otsusest võib järeldada, et teda on

tunnistatud otsustusvõimetuks ja seega ei kehti tema suhtes inimõigused ning viitab mitmetele

punktidele Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee Soovitusest Rec(2006)2 liikmesriikidele

Euroopa vanglareeglistiku kohta. Kaebaja väidab, et vanglas ainult imiteeritakse töötegemist

selleks, et vangla saaks näidata justiitsministeeriumile kui suurele hulgale kinnipeetavatest on

võimaldatud tööd teha.

Arvestatavat väidet, mis vastustaja või halduskohtu seisukohti ümber võiks lükata,

ringkonnakohtule apellatsioonkaebusest ei nähtu. E. Kurmile anti seaduslik korraldus asuda

tööle ning kuna ta seda ei täitnud, karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega. VangS § 37

lg 1 kohaselt kui seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1

teise lause kohaselt rakendatakse kinnipeetavat, keda ei ole võimalik kindlustada tööga,

vangla majandustöödel. Kui vanglal on pakkuda kinnipeetavale tema võimetele ja oskustele

vastavat tööd VangS § 38 lg 1 mõttes, on kinnipeetav kohustatud seda tegema sõltumata

sellest, kas see langeb tema vaba valikuga kokku või mitte.

5. Kohus märgib, et kuna õiguslik alus E. Kurmi tööle määramiseks ning tööle asumise

korralduse täitmata jätmise eest distsiplinaarkorras karistamiseks oli olemas, ei oleks

haldusorganil olnud võimalik teisesisulist otsustust teha.

6. Eelnevast tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Madis Ernits

Agu Timmi