Legislator Case Law & Legislation
3-14-51006/5 AI generated

3-14-51006/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-14-51006/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

3-14-51006/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
lack of standing of complainant refusal under eea agreement procedural rights violations violation of the ECHR lack of shareholder standing denial of file access
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Määruse tegemise aeg ja koht 18.06.2014.a., Tallinn Haldusasja number 3-14-51006 Haldusasi A.E.u kaebus Eesti Vabariigilt mittevaralise kahju (10 000 euro) välja mõistmiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine. RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus selle esitajale läbivaatamatult. 2. Sekretäril saata määruse ärakiri kaebuse esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule halduskohtu kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtule saabus 02.06.2014 A.E.u kaebus Eesti Vabariigi poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Kaebusest nähtuvalt saatis A.E. 20.05.2014 Vabariigi valimiskomisjonile taotluse Euroopa Parlamendi valimistest osavõtmiseks. Valimised toimusid 25.05.2014 ja kaebaja sellel päeval valida ei saanud. Vabariigi valimiskomisjon selgitas 28.05.2014 kirjaga nr 22-7/14-6/26, kuidas korraldatakse valimisi kinnipidamiskohas ja kes on hääleõiguslik isik. Kaebaja järeldas vastusest, et tema taotlus jäeti rahuldamata. Kaebaja leiab, et Eesti Vabariik on tema õigusi rikkunud ning hääletamise keeld ei ole vajalik ega proportsionaalne piirang.

2. Kohus jättis 11.06.2014 määrusega kaebuse käiguta ning määras tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli teatada, kas ta on taotlenud enda kandmist Euroopa Parlamendi valijate nimekirja ja saanud keelduva otsuse (märkides otsuse kättesaamise aja) ning kas ta on selle otsuse vaidlustanud. Kohus selgitas, et kui kaebaja ei ole taotlenud enda valijate nimekirja kandmist, ei ole hüvitamiskaebus perspektiivikas.

3. Kaebaja vastas 16.06.2014, et ta ei ole taotlenud enda nimekirja kandmist, kuna see oleks olnud edutu, sest registris on kaebaja kohta märgitud, et valimisõigus on tõkestatud (muul põhjusel). Kaebaja

2

väidab, et talle öeldi vallavalitsusest, et vallasekretäril puudub õigus seatud piirangut muuta ja tuleb pöörduda valimiskomisjoni poole, mida kaebaja ka tegi.

KOHTU PÕHJENDUSED:

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada määrusega kaebuse selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt peavad õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 4) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus. Õigustloova aktiga kahju tekitamist reguleerib RVastS § 14. Sealjuures peab olema kahju tekkinud otseselt õigustloova akti andmise tagajärjel.

Kaebaja ei ole taotlenud enda kandmist Euroopa Parlamendi valijate nimekirja vastavalt Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) § 24 lg-le 2. Seega on kaebaja jätnud täitmata eeltingimuse valimistel osalemiseks. Vaatamata sellele, et kaebaja kohta oli registris märgitud valimisõiguse piirang, oleks kaebaja pidanud vastavalt seadusele esitama vallavõi linnasekretärile kirjaliku avalduse enda kandmiseks Euroopa Parlamendi valijate nimekirja, mitte pöörduma alles 20.05.2014 Vabariigi valimiskomisjoni poole (kes ei kanna valijat nimekirja). See oleks kaebajale andnud võimaluse vaidlustada nimekirja kandmisest keeldumise otsust kohtus koos taotlusega kontrollida keeldumise aluseks oleva normi põhiseaduspärasust. Ka Riigikohus on selgitanud, et hääletamisõiguse tõhusaks õiguskaitsevahendiks on vaidlustada isiku nimekirja kandmata jätmine, tehes esmalt avalduse valijate nimekirjas muudatuste tegemiseks valla või linnasekretärile (RKPJK määrus asjas nr 3-4-1-26-12 p 31 ja nr 3-4-1-58-13 p 34). Pöördumine Vabariigi valmiskomisjoni poole ei saa asendada nimekirja kandmise taotlemist vastavalt EPVS § 24 lg-le 2 ning valimiskomisjoni vastusest kaebaja õigus valida ei sõltunud. Samuti ei ole seda võimalik käsitleda keelduva haldusakti või toiminguna. Antud juhul on kaebaja jätnud valimisõiguse kasutamise eelduseks oleva toimingu tegemata, mistõttu põhjusliku seose tuvastamine EPVS-s valmisõigust piirava sätte ja väidetava kahju vahel võimalik ei ole. Kui kaebaja enda nimekirja kandmist õigelt haldusorganilt õigeaegselt ei taotlenud, siis ei saa ainuüksi väidetava PS vastase normi kehtimine tekitada rahas hüvitatavat mittevaralist kahju. Mittevaralise kahju nõude sisulisel läbivaatamisel ei oleks kohtul võimalik kontrollida EPVS § 4 lg 3 p 2 põhiseadusele vastavust. EPVS § 4 lg 3 p 2 sätestab, et hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Halduskohus saab kontrollida üksnes asja lahendamisel määravat tähtsust omava õigusnormi põhiseaduspärasust (HKMS § 158 lg 4). Kuna kaebaja enda tegevusetus välistab kahju hüvitamise, puudub vajadus kontrollida kinnipeetava valimisõigust keelava normi põhiseaduspärasust. Halduskohus ei saa ka algatada abstraktset normikontrolli. Konkreetse normikontrolli algatamine võiks tulla kaalumisele, kui kaebuse ese oleks valijate nimekirja kandmisest keeldumine, millega kaebaja väidab endale kahju tekitamist. Kohus ei näe, et põhiseadusega võiks vastuolus olla norm, mis nõuab, et valija on kantud valijate nimekirja. Vanglakaristust kandval isikul ei ole mingeid takistusi esitada taotlust nimekirja kandmiseks.

3

Seega, kuna kaebaja enda nimekirja kandmist õigeaegselt ei taotlenud, oli valimistel osalemine välistatud juba kaebaja enda tegevusetuse tõttu ning see, kas EPVS § 4 lg 3 p 2 on põhiseadusega kooskõlas tähtsust ei oma. Abstraktse normikontrolli taotluse saab esitada Õiguskantslerile.

6. A.E.u kaebus tuleb läbivaatamatult tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus kaebusele lisatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann