1-13-1619/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-1619 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 23. mai 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Meelis Aljama, määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Tartu Maakohtu 23. mai 2014 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1. Harju Maakohtu 26.03.2013. a määrusega on KrMS § 483 lg 1 p 1 alusel tunnistatud lubatavaks Meelis Aljama suhtes tehtud Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 30.12.2009. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis. M. Aljama süütegu on kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja teda on karistatud 5 aasta 8-kuulise vangistusega ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi karistatud 5-aastase vangistusega. KarS § 64 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat 8 kuud vangistust. M. Aljama loovutati Eesti Vabariigile 13.04.2011.a ning anti üle Soome Vabariigile karistuse kandmiseks 27.07.2011. a. Vastavalt Tartu Maakohtu otsusele tuleb nimetatud aeg, s.o 3 kuud ja 15 päeva vangistust lugeda karistusaja hulka. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti M. Aljamale liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.06.2011. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata karistuse võrra. Liitkaristuseks mõisteti 6 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.08.2009. a ja lõppeb 07.08.2016. a. Tartu Maakohtu 23.05.2014 määrusega jäeti M. Aljama tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

- 2 - Esimese astme kohtu määruse sisu 2. Maakohus leidis, et süüdimõistetu M. Aljama ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, põhjendades seda järgnevalt. 2.1 M. Aljamad on korduvalt kriminaalkorras karistatud, varasemalt peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Talle on mõistetud vangistus ärakandmisele tingimisi, samuti on talle mõistetud vangistus tulnud ka reaalselt ära kanda. M. Aljamad on varasemalt mitmel korral vabastatud ka tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt (viimati Harju Maakohtu 21.01.2009. a määrusega), kuid määratud katseajad on ebaõnnestunud ja ta on toime pannud uusi kuritegusid (sh viimane kord, kui M. Aljama tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastati). M. Aljama mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 06.06.2011. a otsusega kuritegudes, mis olid toime pandud märtsis ja aprillis 2009. a, s.o kuu aega pärast tingimisi ennetähtaegset vabanemist (vabastati 03.02.2009. a). 2.2 Kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud augustis 2009. a Soome Vabariigis. Kuriteod pani M. Aljama toime ligikaudu 7 kuud pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Soome kohtu poolt on ta süüdi tunnistatud narkootiliste ainetega seotud süüteo eest. M. Aljama selgituste kohaselt oli tema ülesandeks kuriteos viia narkootiline aine amfetamiin Eestist Soome, Soome kohtu otsuse kohaselt viis M. Aljama koos kuriteokaaslasega Soome üle 5 kg amfetamiini. Peidikus oli ees juba üle 4 kg amfetamiini. Maakohtu hinnangul on seega süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolud rasked – äärmiselt suur kogus narkootilist ainet, millest oleks saanud doosi kümnetes tuhandetes inimesi, samuti oleks müügist saadav tulu olnud üle 500 000 euro. 2.3 Samas pidas kohus M. Aljama käitumist karistuse kandmise ajal äärmiselt positiivseks. Ta töötas ja õppis Soome vanglas. Samuti on M. Aljama töötanud Tartu Vanglas olles. 12.12.2013. a kohaldas vangla direktor M. Aljamale soodustust. Ta lubati töötama vanglast väljapoole ilma järelevalveta. Kohus pidas positiivseks ka M. Aljama vabanemisjärgseid elutingimusi. Vabanemise korral läheb ta elama oma isa juurde Aravetele. Kinnipeetav suhtleb tihedalt oma isaga telefoni teel. M. Aljama selgituste kohaselt on ta kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemise korral on tal garanteeritud töökoht OÜ-s XXX . 2.4 Vaatamata M. Aljama suhtes paljudele esinevatele positiivsetele asjaoludele, ei pidanud kohus tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist käesoleval ajal põhjendatuks. Kohus oli seisukohal, et M. Aljama tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud eelkõige tema varasema elukäigu, kuriteo toimepanemise asjaolude ja ärakantud karistusaja pikkuse tõttu. Kinnipeetavale on korduvalt antud võimalusi enese tõestamiseks, kuid seni ei ole ta antud võimalusi kasutanud. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 3. Maakohtu määrusele esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Aljama, taotledes selle tühistamist ning enda ennetähtaegselt vangistusest vabastamist, seda järgmistel põhjendustel. 3.1 Süüdimõistetu märgib, et Soome Vabariigi Helsingi I astme kohtu 30.12.2009. a otsusega mõisteti ta süüdi ca 5 kg amfetamiini salakaubana Eestist Soome viimises ja sama koguse (ca 5 kg) amfetamiini edasiandmises. Metsas peidikus olnud 4 kg amfetamiini käitlemises ja narkootilise aine müügis või müügi katses/kavatsuses ei ole teda süüdi mõistetud, mis tähendab, et maakohtu vastav osundus on ekslik. 3.2 Viimati vabastati M. Aljama vangistuse kandmisest 03.02.2009. a. Uued kuriteod pani ta pärast seda toime põhjusel, et ei leidnud töökohta. Raske majanduslik olukord tegi teda enda sõnul mõjutatavaks. 3.3 Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel peaks määrava tähtsusega olema süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal. Positiivsena toob M. Aljama välja, et ta on peaaegu kogu karistuse kandmise aja töötanud ja õppinud, omandades puusepa eriala. Samuti on ta osalenud

- 3 - majandustöödel ning töötanud väljaspool vanglat ilma järelevalveta. Käesolevaks ajaks on ta toodud avavangla osakonda, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, lisaks on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“. Ka vabanemisjärgsed elutingimused toetavad süüdimõistetu vabastamist (sh kindel elukoht, lähedaste toetus). 3.4 Maakohtu seisukoht, nagu oleks M. Aljama kandnud karistust liiga vähe, ei ole piisavalt argumenteeritud. Eesti Vabariigi seadus ei ütle, millal on kaks kolmandikku kartusaja ärakandmisest piisav või millal ebapiisav kinnipeetava vabastamiseks. Süüdimõistetu leiab, et kohus on liialt võtnud arvesse tema varasemat elukäiku. Uute kuritegude toimepanemise risk on hinnatud tema puhul madalaks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 4. Ringkonnakohus, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub maakohtu määruses esitatud seisukohtade ja põhjendustega ning leiab niisamuti, et M. Aljama vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel õigesti käsitlenud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega täielikult ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. 5. Maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et M. Aljamad ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ehkki süüdimõistetut iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud (õiguspärane käitumine karistuse kandmise ajal, vanglas töötamine ja õppimine ning sotsiaalprogrammi läbimine, vabaduses kindel eluja töökoht, lähedaste toetus) ei kaalu need käesoleval ajal üles tema puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid. 6. Nimelt tingib M. Aljama vabastamata jätmise eeskätt kuriteo toimepanemise asjaolud (käesolevat karistust kannab ta grupis narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise ning selle üle riigipiiri vedamise eest). Ringkonnakohus toonitab, et kuriteo toimepanemise asjaoludel ja isiku süü suurusel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsus ning kohtul on õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt õigus raske kuriteo toimepannud isiku ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Soostuda tuleb esimese kohtuastmega, et M. Aljama seni kantud karistuse aeg ei vasta tema poolt toimepandud kuriteo raskusele. Küsimus sellest on iseenesest alati hinnanguline. Maakohus on ülevaatlikult osundanud kuriteo toimepanemise asjaoludele (hinnates süüdimõistetu teo raskeks), mille taustal jõudnud järeldusele, et muuhulgas M. Aljama ärakantud karistuse aeg ei võimalda tema vabastamist. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta täielikult. See, et kinnipeetaval tekib teatud ajahetkel õigus enne tähtaega vangistuse kandmisest vabastamise arutamisele, ei välista kindlasti mitte kohtu võimalust hinnata seni kantud karistuse aja vastavust kuriteo raskusele. Selline hinnang käib paratamatult enne tähtaega vangistuse kandmisest vabastamise kaalumise juurde. 7. Ka M. Aljama varasem elukäik ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist: nimelt on ta kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, kusjuures reaalset vangistust kannab kinnipeetav kolmandat korda. Nagu esimene kohtuaste juba osundas, on M. Aljamale antud varem korduvalt võimalusi tõestada ennast vabaduses õiguskuulekana, kuid ta on kuritarvitanud seda kohtu usaldust (ebaõnnestunud katseajad). Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et M. Aljama puhul ei ole karistuse eesmärgid veel täidetud ning tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega ning see riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. 8. Ringkonnakohus selgitab ka, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel hindab kohus kogumis KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid, nagu maakohuski on märkinud. Ehkki kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on kaalukas asjaolu ennetähtaegse vabastamise kaalumisel, tuleb seda siiski arvestada koos teiste vabastamise materiaalsete eeldustega (kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik, varasem elukäik, elutingimused ja tagajärjed, mida võib vabastamine endaga kaasa tuua). Ringkonnakohtu hinnangul omavad praegu suuremat kaalu

- 4 - just kuriteo toimepanemise asjaolud ning M. Aljama varasem elukäik, mis tema ennetähtaegset vabastamist ei võimalda. 9. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning süüdimõistetu määruskaebus rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk Tiit Lõhmus