1-11-5813/54 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T UM Ä Ä R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17.06.2014 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-11-5813 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Viru Vangla materjalid Jalmar ATSI vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Jalmar ATS sünd. 07.12.1978, isikukood 37812075219, xxx Karistuse kandmise algus 28.01.2013 ja lõpp 28.08.2015 RESOLUTSIOON Jätta Jalmar ATS vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 12.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Jalmar Atsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

Jalmar Ats on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.04.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §404 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 2 aastat 7 kuud alates vanglasse saabumisest.

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolm korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Kuritegude soodusteguriks on sõltuvusprobleemid, vaimne tervis ja emotsionaalne seisund. Kinnipeetav on vangistuses hõivatud tööga, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, jätkab psühhiaatrilist ravi ja on kohtunud psühholoogiga. Kinnipeetaval

on

algharidus, Viru

Vanglas

omandab puidupingioperaatori eriala. Kinnipeetaval puuduvad majanduslikuks toimetulekuks oskused. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi 6677 €, vabanemisfondis on 121,46 €. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad õde ja vend. Varasemad kuriteod on kinnipeetav toime pannud endise elukaaslase suhtes, käesoleva kuriteo õe vastu, mistõttu suhted õega on katkenud. Vend on nõus võtma kinnipeetava enda juurde

2 elama, kuid korteriomanik ei ole nõusolekut andnud. Kinnipeetaval on esinenud teisi ärakasutav elustiil, ta on käitunud riskeerivalt. Kinnipeetava poolt on kuriteod toime pandud alkoholijoobes, ta on korduvalt karistatud väärteokorras Alkoholiseaduse alusel. Alkoholijoobes suureneb kinnipeetava puhul suitsidaalsuse oht, kinnipeetav tarvitas alkoholi sageli. Kinnipeetav rikkus kriminaalhooldusel olles registreerimiskohustust ja kohtu poolt pandud täiendavaid kohustusi. Kinnipeetavale on määratud töövõimetus 80%. Kinnipeetav on suitsidaalne, tal on esinenud enesevigastamisi ja enesetapukatseid. Kinnipeetava puhul on esinenud vaimse vägivalla kasutamist ja manipuleerimist, nt. enesetapuga ähvardamist. Kinnipeetav kasutab probleemidega toimetulekuks alkoholi liigtarvitamist. Kinnipeetav võib elementaarsete probleemide lahendamisel (eluase, toit) vajada suunamist ja abi. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähisuhtevõrgustiku moodustavad õde ja vend. Enne vangistust elas kinnipeetav õe juures üürikorteris. Viimasel katseajal pani toime uue kuriteo, millega seoses on eelnevad konfliktsed suhted õega katkenud. Kinnipeetaval on kehtiv sissekirjutus Rakvere linnas. Kuigi kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama venna juurde, ei ole korteri omanik selleks nõusolekut andnud. xxx sotsiaaltöö peaspetsialisti sõnul ei ole linnal hetkel ühtegi vaba sotsiaalkorterit, kuid kinnipeetavale on tagatud kõik omavalitsusepoolsed toetused ja teenused ettenähtud korras, kinnipeetaval on võimalus öömaja küsimuses pöörduda kodutute varjupaika. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval kindel töökoht, tal on võlgnevused kohtutäituritele. Varasem tingimuslik karistus ei ole kinnipeetava puhul täitnud oma eesmärki. Eelneval kriminaalhooldusperioodil on kinnipeetaval katseajal esinenud registreerimiskohustuse rikkumist, ta ei ilmunud sotsiaalprogrammi tundi, korduvalt esines alkoholi kuritarvitamist.

Maakohtu istung

Kinnipeetav Jalmar Ats taotles maakohtu istungil enda vabastamist ja seletas, et venna juurde läheks ta külla vaid päevaks-paariks, edasi otsiks talle elamispinna sotsiaaltöötaja, samuti on nõus teda enda juurde elama võtma sõber.

Prokuröri abi Sigrid Nurm maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei nõustunud ta kinnipeetava vabastamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS §75 lg.1 p.1 peab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel olema kinnipeetaval kindel alaline elukoht, mille aadressi peab maakohus märkima ära kohtumääruses ning mis on eelnevalt kontrollitud kriminaalhooldusametniku poolt.

Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on vabanemise korral soovinud asuda elama oma venna juurde. Aadressi ei osanud kinnipeetav maakohtu istungil

3 nimetada. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et ta kontrollis elamispinda xxx linn, kus elab kinnipeetav vend Jxxx Axxx. Tegemist on üürikorteriga, mille tegelik omanik ei andnud kriminaalhooldusametnikule nõusolekut, et kinnipeetav asuks elama antud elamispinnale.

Eeltoodu alusel puudub kinnipeetaval vabanemise korral kindel alaline elukoht, mistõttu tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ei ole seaduse kohaselt võimalik.

Maakohus ei pea vajalikuks hinnata teisi asjaolusid kinnipeetava ennetähtaegsel vabastamisel.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik