2-14-19685/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 18.juuni 2014. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-19685 Tsiviilasi Credit Plus OÜ hagi Kaja Soidla ja Taimo Soidla vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Credit Plus OÜ, registrikood 12041300 Hageja lepinguline esindaja Priit Pööbo, CKE Õigusbüroo OÜ, registrikood 11970078, asukoht Tammsaare tee 47 Tallinn 11316, e-post * Kostjad: 1) Kaja Soidla, isikukood *, elukoht *, e-post * 2) Taimo Soidla, isikukood *, elukoht *, e-post * Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte, so hageja Credit Plus OÜ ja kostjate Kaja Soidla ning Taimo Soidla vahel 26.05.2014. a sõlmitud ja 17.06.2014 kohtule esitatud kompromissileping, mille kohaselt:

1.1. Kostjad tasuvad solidaarselt hagejale 2975,20 (kaks tuhat üheksasada seitsekümmend viis eurot ja 20 senti) eurot, mis sisaldab endas põhinõuet summas 2432,70 eurot, viivist summas 250 eurot, meeldetuletus-ja võlanõudekirjade saatmise eest 30,00 eurot, pool riigilõivust 162,50 eurot, hageja kulud õigusabile 100 eurot, hageja Credit Plus OÜ arveldusarvele EE832200221051497797 Swedbangas. Kostjad kohustuvad solidaarselt tasuma käesoleva kompromissilepingu punktis 1.1 nimetatud summa hagejale alljärgnevalt: esimene makse 15.06.2014 summas 50 eurot. Edaspidi igal järgneval kuul 50 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostjad märgivad igale asjakohasele maksekorraldusele selgitusena: kompromissi täitmine ts. asjas nr 2-14-19685.

1.2. Kostjate poolt tasutud summadest loetakse kõigepealt tasutuks menetluskulud, siis kõrvalnõuded ja viimasena põhiosa.

1.3. Tähtaegselt tasumata jätmisel kohustuvad kostjad tasumata summadelt (puntis 1.1, va viiviselt) maksma hagejale viivitusintressi 0,25% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.

1.4. Tasumisega viivitamisel üle 15 (viisteist) päeva kohustuvad kostjad tasuma kogu punktis 1.1. nimetatud summa hagejale korraga.

2. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada Credit Plus OÜ arveldusarvele nr EE832200221051497797 Swedbank ½ tasutud riigilõivust, s.o 162,50 (ükssada kuuskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot. Käesoleva tsiviilasja riigilõivu summas

325 eurot tasus Credit Plus OÜ 20.05.2014. a Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 viitenumbriga 2900072369, selgitusega: Riigilõiv Credit Plus hagiavalduse eest Soidla vastu.

3. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

4. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta vastavalt kompromissilepingule kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.

Asjaolud, menetluse käik

20.05.2014. a esitas Credit Plus OÜ kohtule hagiavalduse Kaja Soidla ja Taimo Soidla vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palus hagiavaldusega mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 2432,70 eurot põhivõlgnevus, meeldetuletusja võlanõudekirjade eest 30 eurot ning sisse nõutavaks muutunud viivist summas 528,53 eurot ning põhinõudelt viivist 0,2% päevas alates 21.05.2014 kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ja mõista kostjatelt hageja kasuks välja võimalikud kulutused õigusabile ning lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja jätab määratud ajaks hagile vastamata, sh kostjale menetlusdokumentide avalikul kätte toimetamisel, ning tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks. Hagiavalduses esitatud nõude aluseks on Credit Plus OÜ ja Kaja Soidla vahel 25.04.2013. a sõlmitud leping „Võlatunnistus ja maksegraafik nr 2013/060M“, milline sisaldab abstraktset võlatunnistust ja võlgnevuse ajatamise kokkulepet ning käenduslepingut. Taimo Soidla käendas Kaja Soidla kohustuste täitmist, kus kohustuste piirmäär on 5515,40 eurot. 22.05.2014. a määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjaid esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul arvates määruse ning hagimaterjalide kätte toimetamisest. 24.05.2014. a on kostjatele Pärnu Maakohtu 22.05.2014. a määrus ja hagimaterjalid kätte toimetatud.

Kompromissleping

03.06.2014. a esitati e-posti teel kohtule poolte vahel 26.05.2014. a sõlmitud ja allkirjastatud kompromissileping ning 04.06.2014. a. esitati posti teel kohtule eelnimetatud kompromissilepingu originaal. 03.06.2014. a esitatud kompromissilepingut kohus ei kinnitanud ja tegi selle kohta eraldi määruse 18.06.2014.. 17.06.2014. a esitati kohtule täiendatud kompromissileping, mille kohaselt: 1.Käesolevaga sõlmivad Hageja ja Kostja I ning Kostja II, koos või eraldi nimetatud ka Pool või Pooled, kohtuliku kompromissilepingu (TsMS § 4 lg 3, § 206 lg 2, § 430) tsiviilasjas nr 2-14- 19685 alljärgnevas:

1.1 Kostjad tasuvad solidaarselt hagejale 2975,20.-(kaks tuhat üheksasada seitsekümmend viis eurot ja 20 senti), mis sisaldab endas põhinõuet summas 2432,70 eurot, viivist summas 250 eurot, meeldetuletus-ja võlanõudekirjade saatmise eest 30,00 eurot, pool riigilõivust 162,50 eurot, hageja kulud õigusabile 100 eurot, hageja Credit Plus OÜ arveldusarvele EE832200221051497797 Swedbangas. Kostjad kohustuvad solidaarselt tasuma käesoleva kompromissilepingu punktis 1.1 nimetatud summa hagejale alljärgnevalt: esimene makse 15.06.2014 summas 50 eurot. Edaspidi igal järgneval kuul 50 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostjad märgivad igale asjakohasele maksekorraldusele selgitusena: kompromissi täitmine ts. asjas nr 2-14-19685.

1.2 Kostjate poolt tasutud summadest loetakse kõigepealt tasutuks menetluskulud, siis kõrvalnõuded ja viimasena põhiosa. 1.3 Tähtaegselt tasumata jätmisel kohustuvad kostjad tasumata summadelt (punktis 1.1, va viiviselt) maksma hagejale viivitusintressi 0,25% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. 1.4 Tasumisega viivitamisel üle 15 (viisteist) päeva kohustuvad kostjad tasuma kogu punktis

1.1. nimetatud summa hagejale korraga. Hageja ja kostjad kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi allkirjastamist ja nõuetekohast täitmist kostjate poolt, ei oma pooled teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone, millised on tõusetunud käesolevast tsiviilasjast. 2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, see tähendab, et: 2.1 Kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. 2.2 Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (TsMS § 432, § 457). 3. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kostja kanda. 4. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu ehk 162,50 euro tagastamist ning palub vastava summa kanda hageja esindaja arvelduskontole 221051497797 SWEDBANK.

5. Käesolevaga paluvad Pooled Pärnu Maakohtul kinnitada eeltoodud kompromissileping määrusega, millega ühtlasi lõpetada asja menetlus hagiavalduse kõikides nõuetes kostja vastu ilma kohtuistungit pidamata (TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja lg 2 ning § 431 lg 1).

6. Pooled kinnitavad, et loobuvad tuginedes TsMS § 630 lg.-le 2 kompromisslepingut kinnitava ja käesolevas asjas menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja 17.06.2014. a kohtule esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled on kohtule kirjalikult kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ja on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ning pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromissilepingu kohaselt on pooled kokku leppinud menetluskulude jaotuses, mille järgi jäävad menetluskulud kostjate kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

Hageja on kohtule esitatud kompromissilepingus taotlenud ½ riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Hageja tasus 20.05.2014. a hagi esitamise eest riigilõivu 325 eurot . TsMS § 150 lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodust tulenevalt tuleb tagastada Credit Plus OÜ arveldusarvele nr EE832200221051497797 Swedbank ½ tasutud riigilõivust, s.o 162,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik