1-13-11710/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-13-11710

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juunil 2014 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-11710 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi

Viru Vangla materjalid L.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.06.2014 avalikul kohtuistungil Kaitsja Vandeadvokaat Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta L.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Lembit Nirgi rata tema poolt L.S-ile osutatud taotlus ja mää

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 146,40 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 122 24 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista L.S-ilt kriminaalmenetluse kulud: 146,40

eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest.

L.S tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pank või arveldusarvele

nr EE932200221023778606 Swedbank või arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või arveldusarvele nr EE701700017001577198 №rdea Bank Finland PLC

Eesti filiaal viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Viru Vangla esitas 09.06.2014 Viru Maakohtule materja kinnipeetava L.S-i tingimisi lid enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

L.S

Maakohtu 31.12.2013 kohtuotsusega tunnistati süüdi Pärnu KarS § 121 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud ning § 424 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Tartu Maakohtu 30.01.2013 otsusega mõistetud kandmata karistus 10 kuud ja 24 päeva ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 24 päeva vangistust. Karistuse

kandmise algus 27.10.2013 ja lõpp 20.01.2015.

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.06.2014.

Kinnipidamisasutusest L.S-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval

kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Enne vangistust elas koos oma lapse ema xx xx

perekonnaga aadressil xxx

, kuhu vabanemisjärgselt elama asub. Kinnipeetaval on põhiharidus

omandamata. On käinud ehitaja lühikursustel, olemas ehitusoskuseid tõendav dokument.

Väidetavalt on mitteametlikult töötanud mitmel ehitusel ja ka metsanduse valdkonnas. Samas

puuduvad töötamise kohta tõendid. Isikul on Vabaduses tasumata nõudeid 60,67 euro väärtuses.

kindel sissetulek ja töökoht puuduvad. Vangistuses on osalenud sõltlaste

le suunatud tugigrupis,

samuti liiklusohutusprogrammis. Lisaks on vangistuses viibides töötanud majandustöödel

koristajana ja toidujagajana. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholiga

(väärteomenetluse korras karistatud üheksal eaduse järgi korral alkoholis , kuriteod pani toime

alkoholijoobes muti on ), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Sa kinnipeetavale vangistuses määratud amfetamiini tarvitamisest tingitud psüühika ja käitumishäire, kuid sõltuvusravi ei ole määratud. rasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole Va

talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud, mistõttu on alust arvata, et ta jätkab suure

tõenäosusega vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike

vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Väärib märkimist, et eelnimetatud vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 79 % ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 76 %. Viru Vangla ei toeta L.S-i vabanemist kriminaalhoolduse alla, kuna isiku puhul on risk ühiskonnale, mis seisneb inimeste ründamises.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt ennetähtaegse vabanemise korral läheks L.S elama

üürikorterisse aadressil , kuhu kriminaalhooldusametnik tegi kodukülastuse ja vestles xxx kinnipeetava tüdruksõbra xx xx ja tema ema xx xx. Korter on avatud planeeringuga kahetoaline

üürikorter, mille üürileping lõpeb augustis 2014. Hetkel elab korteris 5 isikut, kinnipeetava vabanedes ja tema tüdruksõbra uue lapse sündides oleks perekond 7 e liikmeline. Ema sõnul on - kinnipeetaval põhikool lõpetamata ja eriala puudub. Perekond on olnud pikaajaliselt riigi ja KOV

poolsete toetuste saajad. Karistusregistri andmetel on L.S kriminaalkorras karistatud 4-l korral ja väärteokorras 18 karistatud üheksal -l korral. Isikut on Alkoholiseaduse rikkumiste eest

korral. L.S on kriminaalhooldusel viibides rikkunud temale määratud lisakohustust ja

omapoolselt antud lubadusi. Ta ei ole sooritanud ÜKT tunde ja kriminaalhooldusametnikule

avaldanud vääraid andmeid. Samuti on ta katseajal olles toime pannud uued kuriteod. Ema arvates peaks kinnipeetav oma karistuse lõpuni kandma, sest sellel võiks olla kasvatuslik mõju ja

annaks aega oma tegude ning tuleviku plaanide üle järelemõtlemiseks, aidates ühtlasi kaasa sõltuvusest vabanemiseks.

Prokuratuur kirjalikult ei toeta L.S-i ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kinnipeetav

ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale mitmel korral mh Viru

Maakohtu 26.01.2012 ning Tartu Maakohtu 30.01.2013 kohtuotstega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi isikuvastaseid kuritegusid ja tahtliku liikluskuriteo. Kinnipeetav kannab karistust

3(4)

muu hulgas KarS § 424 järgi ettenähtud liikluskuriteo toimepanemise eest. Olukorras, kus

aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül Eest Vabariigis kümneid ja saab vigastada sadu

inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid

õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega, mis võib mh väljenduda eelduslikult vangistuse täiel määral ära kandmises. Tulenevalt mh toimepandud isikuvastaste kuritegude vägivaldsusest ja arvust (5 episoodi) ei saa

aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest

ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks tema vabastamise

korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti peab arvestama siinkohal asjaolu, et vabaduses oli süüdimõistetul probleemiks alkoholi liigtarvitamine (kuriteod on toimepannud alkoholijoobes). Selline asjaolu ei soodusta kriminaalhoolduse läbimist ning võib osutuda probleemiks ka edaspidi.

L.S elt vangistusest vabastamist. taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegs

Kaitsja toetas isiku ennetähtaegset vabastamist. Isik on läbinud sotsiaalprogrammid ja on

muutunud rahulikumaks. Ei ole alust arvata, et vabaduses jätkab ta vägivaldsete kuritegude toimepanemisega. Positiivne on see, et isik on vanglas töötanud, tal on võimalus asuda tööle ka vabaduses. Tema elukaaslane ja tema perekond toetavad teda.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ja

arvestades prokuröri kirj tuleb jätta tingimisi enne tähtaega aliku arvamust, leiab, et L.S

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumist isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on 4 korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab L.S liitkaristust kehalise väärkohtlemise, mootorsõiduki juhtimise

eest joobeseisundis, grupiviisilise varguse, vägivalla toimepanemise eest võimuesindaja vastu ja

võimuesindaja solvamise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhooldusel, kuriteod on toime

pandud katseajal. Isikut on väärteokorras karistatud 18-l korra, nendest 9-l korral on tegemist alkoholiseaduse rikkumisega.

Uue kuriteo toimepanemise täiendavaks riskuks on alkoholi tarvitamine, millest isik ei suutnud senini loobuda.

Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused L.S-i puhul ei ole täitnud eesmärki mingeid järeldusi ta - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt.

Positiivseks tuleb lugeda, et süüdimõistetu on hõivatud majandustöödega ning osalenud sõltlastele suunatud tugigrupis, kus isik on teadvustanud narkootikumide ja alkoholi tarbimise ebasoovitavaid tagajärgi. Lisaks osaleb isik liiklusohutusprogrammis. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused, mis on kohtupraktika silmis tähtis asjaolu.

4(4) Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument ID- kaart kehtivusega kuni 26.09.2017.

Isikul on kindel elukohta oma elukaaslase perekonna juures. Elukoha puhul on tegemist 2-toalise üürikorteriga aadressiga , milles elab elukaaslane, tema ema, 3 last ja sündimas on veel laps. xxx

Üürileping lõpeb augustis 2014. Seega, elukohaga seotud olukord on rahuldav, kuid tuleb tunnistada elukoha kitsikust ja sellest tulenevalt võimalikke riske. Kindel töökoht isikul siiski vabaduses puudub, kuigi tal on lootust saada tööle ehitusvaldkonnas. Ehituse erialal on tal läbitud lühikursus. Positiivseks tuleb hinnata elukaaslase ja tema perekonna toetavat suhtumist kinnipeetavaga, mis maandab teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske.

Arvestades L.S-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad

varavastased ja vägivallakuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles kõigil ( kahel katseajal eiramine, uue kuriteo toimepanemine, lisaks ühel katseajal, käitumiskontrollnõuete

ei ilmunud registreerimisele, karistus pöörati täitmisele), tema käitumist vabaduses (korduvad

väärteokaristused ka katseajal alkoholiseaduse alusel) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne

tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, kuid jätkas kuritegelikku elu pannes katseajal toime uue kuriteo. Isik oli juba kahel korral kriminaalhooldusele allutatud, esimesel korral pani toime uue varavastase

kuriteo, teisel korral pani toime samuti uue kuriteo e. Katseajal ei ole , karistus pöörati täitmisel

ilmunud registreerimisele ja on olenemata lisakohustustest, tarvitanud alkoholi. Seega

kriminaalhooldus ei osuta L.S-ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba kahel korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik

katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema

ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kinnipeetav , mis on a karistusaeg lõpeb 20.01.2015, ärakandmiseks on veel üle poole aasta

küllaltki pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime. Samas alkoholi

ja narkootikumide tarvitamisest tingitud impulsiivne ning vägivaldne käitumine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo

toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Isik on viimase kohtuotsusega süüdi tunnistatud mitmes vägivaldses kuriteos, nelja kannatanu suhtes, vähemalt üks nendest oli alaealine (vt kohtuotsuse koopia, kohtutoimik lk 19) Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu L.S-i

temale

vangistuse kandmisest enne Pärnu Maakohtu 31.12.2013 kohtuotsustega mõistetud tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu