4-14-2493/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2014 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-14-2493 (2440,14,000836) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Väärteoasi kaebemenetluses

S.M-i kaitsja Artur Pärnoja kaebus Politseija

Piirivalveameti korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna

piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 07.03.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,14,000836 Menetlusalune isik

Kaitsja S.M, isikukood xxx, xxx Artur Pärnoja, e-postxxx Kohtuväline menetleja Istungi toimumise aeg Ida Prefektuuri esindaja vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 14.05.2014 RESOLUTSIOON VTMS § 132 p 1, § 133

-135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta S.M-i kaitsja Artur Pärnoja kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse

vanemväärteomenetleja Meelis Kaev 07.03.2014.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,14,000836 rahuldamata.

Tühistada Politsei ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi -

politseijaoskonna piirkondliku politseitöö teenistuse vanemväärteomenetleja Mxxx Kx

xx

07.03.2014.a üldmenetluse otsus väärteoasj karistuse määramise osas as nr 2440,14,000836 ning teha uus otsus, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

2

Tunnistada S.M süüdi Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi ning karistada rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o. 20 eurot.

Tunnistada S.M süüdi Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi ning karistada rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o. 20 eurot.

Rahatrahv 40 eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE891010220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, viitenumber 1022014547727 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord.

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 18.06.2014.a.

MENETLUSE KÄIK

15.02.2014 koostas patrullpolitseinik Oxxx Lxxx 1351450 selle fakti kohta, väärteoprotokolli AB

et S.M xxx kiirusega 45 -3 km/h märgi mõjupiirkonnas +/ km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui LS § 12 km/h. Sellega rikkus S.M 50 lg 5 p 3. Samuti juht lahkus juhi kohalt, ei andnud kontrollijale kontrollimiseks vajalikke dokumente läbi avaltud küljeakna. LS § Sellega rikkus S.M 38 lg 3. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud 227 lg 1 alusel. LS § ja § 242 lg 1

07.03.2014 politseijaoskonna tegi Ida prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi piirkondliku politseitöö

teenistuse MxxxKxxx vanemväärteomenetleja väärteoasjas 2440,14,000836 otsuse, milles pidas

tõendatuks 1 ja § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo S.M-i poolt

LS § 227 lg

toimepanemist ja määras isikule karist KarS § 63 alusel LS § 242 lg 1 järgi rahatrahvi usena 10 trahviühikut summas 40 eurot.

31.03.2013 esitas S.M-i kaitsja kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale.

Artur Pärnoja

KAEBUSE SISU

Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 alusel.

Väärteomenetluses kannab väärteoprotokoll samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Seda ülesannet saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles on kajastatud

andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas objektiivne ja subjektiivne süüteokoosseis on täidetud. Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. uhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p Vastasel j -s 1

sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.

Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o toimunud sündmuse asjaolude kirjeldamist, mitte

3

aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. (vt Riigikohtu 09. 04. 2008. a otsus

väärteoasjas nr 3 08, p 14 ja otsus väärteoasjas 09.06.201. a 1 nr 3 -1-1-9- -1-1-45-11). Seega,

menetleja peab eeskätt hindama, kas esitatud süüdistuse põhjal on võimalik süüdistuse aluseks

olevaid asjaolusid kontrollida ja isiku süüdimõistmiseni jõuda. Kuna väärteoprotokollil on

sisuliselt süüdistusakti tähendus, siis ka väärteoprotokollis peab olema näidatud kõik isiku vastutusele vastuvõtmise aluseks olevad asjaolud ja isiku teole peab antud täielik õiguslik hinnang. Sellele on korduvalt osundanud Riigikohus, näiteks lahendis 3-1-1-84-07. Väärteoprotokollis sätestatu kohaselt S.M ületas kiirust, sõites vähemalt 42 km/h, xxx

ja samal ajal (kell 17.56) lahkus juhikohalt, ei andnud kontrollijale kontrollimiseks vajalikke dokumente läbi avatud küljeakna. Kuid see on absoluutselt võimatu ning antud fakt ei vaja kaebuse

esitaja hinnangul täiendavat tõendamist. Kui aga protokolli koostaja pidas silmas seda, et

dokumentide esitamise nõue oli rikutud mujal kui xxxprotokolli koostamise kohas), siis on

rikutud VTMS § 69 lõike 2 punktist 1 tulenev nõue märkida väärteoprotokolli põhiosas teo toimepanemise aeg ja koht. Lisaks sellele, ei vasta väärteoprotokollis esitatud süüdistus, mis seisneb LS § 38 lõike 3 ja seeläbi § 242 lõike 1 rikkumises, antud õigusnormide süüteokoosseisule. Juhikohalt lahkumist a priori ei

keela ükski õigusnorm. LS § 38 lõike 3 sätete kohaselt juht ei tohi kontrollimise momendil

lahkuda sõidukist ilma kontrollija loata. Väärteoprotokollis sätestatud süüdistusest ei nähtu, et

juht on lahkunud juhikohalt ja . Seega kontrollimise momendil kontrollija loata väärteoprotokolli jäid märkimata kõik need faktilised asjaolud, mille alusel oleks võimalik lugeda

süüteokoosseis täidetuks ning väärteomenetlejal puudus alus karistamiseks LS § 242 lõike 1 järgi.

Nii protokolli koostaja kui ka otsuse teinud vanemväärteomenetleja on ekslikult asunud seisukohale, et LS § 227 lõike 1 ja § 242 lõike 1 rikkumised olid toime pandud ühe teona. Lisaks

sellele, et üheaegselt juhtida autot kiirusega 42 km/h ja lahkuda juhikohalt on puhtfüüsiliselt võimatu, antute tegude erinevus on tuvastatav ka õigusliku analüüsi abil. Kaks erinevat tegu on

käsitletavad ühe teona siis, kui üks ja sama tegu vastab kahele süüteokoosseisule, millest üks sisaldab täpselt samu tunnuseid, mis teine, ning veel mingit lisatunnust. Seega peab tuvastama, kas nende süütegude koosseisutunnused langevad kokku olulisel määral, kas süütegude toimepanemise

ruumilised ja ajalised piirid on tuvastatavad ja kattuvad olulisel määral, olles vaadelduna tervikuna. LS § 227 (1) puhul on tegemist ohudeliktiga. Tegemist on vältava süüteoga, mis algab siis, kui isik, juhtides autot, ületab lubatud kiirust ja sõidab lubamatult ületatud kiirusega ja lõppeb

kas lubatud kiirusele tagasi tulles või auto peatumisega. Süüteokoosseisu objektiivne külg

väljendub tegevuses. Kaitstavaks õigushüveks on antud juhul kaasliiklejate turvalisus ning tegu,

millega õigushüve kahjustatakse, on süüteokoosseisu järgi mootorsõiduki juhtimine. Seevastu

kontrollijale dokumentide mitteesitamine algab siis, kui kiiruse ületamine on juba lõppenud,

kaitstavaks õigushüveks on järelevalve teostamine, tegu, millega õigushüve kahjustatakse, süüteokoosseisu järgi ei ole seotud mootorsõiduki juhtimisega. Lähtudes ülaltoodust, teod ei kattu

ruumiliselt, ajaliselt ja sisuliselt. Seega tegemist on erinevate tegudega ning väärteoprotokollis

sätestatu ei võimalda isiku karistamist. Seega vanemväärteomenetleja oleks pidanud lõpetama menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Ülaltoodule tuginedes, on selge, et nii protokolli koostamisel kui ka otsuse tegemisel on oluliselt

rikutud väärteomenetlusnorme ning menetlusnormide oluline rikkumine ei ole kõrvaldatav kohtumenetluses. Seega menetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Lisaks ülaltoodule, käesolevas asjas jäi tõendamata, et lubatud kiiruse ületamine oli üldse toime

pandud. Kui isikut süüdistatakse selles, et ta ületas lubatud sõidukiirust keelumärgi

mõjupiirkonnas, eeldab see obligatoorselt vastava liiklusmärgi olemasolu. Kaebuse esitaja, kes sõitis , kus puudub vastav liilusmärk, ei pannud toime kiiruse ületamise ( fotod on lisat xxx ud ). Ka

suhtlemisel politseinikega jäi kaebuse esitaja oma ütluste juurde, mis on nähtav menetlusaluse

isiku ülekuulamise protokollist. Vaatamata sellele, tunnistaja Pavel Reškini ülekuulamise

protokollis on märgitud, et juht on tunnistanud sõitmist Järveküla tee kaudu. Väide, et kaebuse

esitaja tunnistas oma süüd, on vastuolus käesoleva väärteoasja teiste materjalidega, eelkõige

4 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga. Tunnistaja ülekuulamise protokollis on märgitud,

et ülekuulamine algas kell . Juba pärast seda (kell 18.25) alanud menetlusaluse isiku xxx ülekuulamise protokollis ei ole ühtegi sõna sellest, et juht oma süüd tunnistanud. Seega tunnistaja väide süü tunnistamise osas ei vasta tegelikkusele. Peale selle, ei vasta tõele ka tunnistaja väide, et Põllu tänavalt Ehitajate tänavale ühtegi autot välja ei sõitnud. Kiiruse mõõtmise kohast Põllu tn-

Ehitajate tn ristmik ei ole nähtav kuna jääb kurvi taha ( fotod on lisatud) ning politseinikud

puhtfüüsiliselt ei saanud näha, kas keegi keerab Põllu tänavalt Ehitajate tänavale või mitte.

Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel

menetlejal. Kohtuvälisel menetlejal on kohustus koguda tõendeid. Kohtuväline menetleja kui

süüdistusfunktsiooni kandja peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süütavate kui ka õigustavate tõendite osas. Vastav kohustus tuleneb VTMS §-s

4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest, millest tulenevalt ei ole keegi kohustatud oma

süütust tõendama (Riigikohtu otsus väärteoasjas 3-1-1-43-05). Protokolli koostaja on antud

kohustust põhjendamatult eiranud, jättes kolme tunnistaja üle kuulamata. Eriti lubamatu on see olukorras, kus menetlusaluse süüd tõendavad tõendid puuduvad või on puudulikud. Lähtudes

ülaltoodust, ei suutnud protokolli koostaja ümber lükata juhi väidet selle kohta, et ta keeras

Ehitajate tänavale kohas, kus puudub lubatud kiirust piirav keelumärk. Seega väärteoprotokollis sätestatud süüdistus kiiruse ületamises on alusetu.

Kaebuse juurde on lisatud Google Maps st tehtud 4 pilti (tl 10-13) –

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja enda kaebuse juurde. Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja esindaja eja otsus tühistada kohtuvälise menetl ning õpetada

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning hüvitada S.M-ile õigusabikulud summas 300 eurot.

Kohtuväline menetleja leidis, et tuleb jätta rahuldamata. Samas palus muuta otsust, jätta kaebus kohaldamata KarS § 63 lg 1 n mõista karistus KarS § 63 lg 3 alusel LS 227 lg 1 järgi rahatrahv ing 5 trahviühikut ja LS § 242 lg 1 järgi 5 trahviühikut, kokku 10 trahviühikut.

KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Google Maps st ja kaitsja poolt tehtud 8 pilti xxx – , millest on näha

Menetlusalune isik S.M xxx andis ütlusi, et ta sõitis peatumismärguande. Politseinik tuli auto juurde, auto aknaklaas ei avanenud ja ta avas ukse. Politseinik palus dokumente. Talle

meenus, et need on pagasiruumis ning väljus autost, et need sealt võtta. Politseinik hakkas

karjuma, et teda tahetakse rünnata. S.M selgitas, et võtab dokumendid. Ta ei saanud

pagasiruumi lahti ja palus kaasreisijal autost väljuda, lasi seljatoe alla ning võttis dokumendid. Politseinikud sihtisid teda relvadega ja kutsusid enda autosse. Ta ei teadnud, et autost ei tohi luba

küsimata väljuda. Kiiruse ületamisega pole nõus, kuna piiravat märki seal polnud. Linnas on lubatud sõita kuni 50 km/h, tema sõitis umbes 40 km/h. Ta hakkas sõitma xxx tee suunas. Peale kurvi nägi ta seismas politseiautot 300 m kaugusel. Teisi autosid tema ees ei sõitnud. Ta selgitas politseinikele, et klaas ei avanenud, kuna peale auto pesu läks kesklukk katki ja jäätus ära. Ta sai aru, et teda süüdistati kiiruse ületamises ning ei saanud aru, et veel milleski süüdistati. xxxteel on olemas 30 km piirangu märk juba ammu.

Tunnistaja Pxxxl Rxxx , et oli partullis Oxxx Lxxx xxx xxx andis ütlusi a ning märkas sõites autot, mis tundus kiirust ületavat. Nad peatusid vana tankla juures ning fikseerisid sõiduki kiiruseks 45

km/h ning pidasid ta kinni. Antud kohas on 30 km piirang. Märk seisab vanalinnas peale

5 bussipeatust. Juht väljus kohe autost ja läks pagasiruumi juurde, ta eeldas, et nad hakkavad küsima dokumente. eks. Dokumendid olid pagasiruumis. Nad selgitasid talle, Juht ei küsinud luba väljumis et ilma loata ei tohi väljuda sõidukist. Kiiruse kohta selgitas juht, et ta nad sõitsid, vastasid, et xx xxx

ristmikul vasakule. Juht oli seepeale rikkumisega nõus.

Tunnistaja OxxLxx , et oli patrullis koos Rxxx andis ütlusi ning sõitsid teel märkasid nad xxxxxx

sõidukit, mille kiiruseks mõõdeti 45 km/h. Nad sõitsid talle järgi ja andsid peatumismärguande. Nad läksid auto juurde ning juht väljus autost ning läks pakiruumi midagi otsima. Hiljem selgitas, et otsib dokumenti. Nad palusid tal tulla politseiautosse. Juht väitis, et tu käis küsimas li xxx Rxx

auto kaasreisijatelt ning nad ütlesid, et tulid suunas. Seepeale oli juht rikkumisega nõus. Relvi xx nad välja ei võtnud, need olid kabuuris.

Tunnistaja Oxxxa S.M , et 15.02 puhkasid nad xxx ütlusi ning siis sõitsid S.M-i poole. Ta märkas politseiautot umbes 100 150 m enne kinnipidamist. Kui nad hakkasid autost mööduma, -

lülitasid nad sisse vikurid. Politseinikud tulid auto juurde, kuid aken ei avanenud ja S.M ütles, et tal on vaja võtta pagasiruumist dokumendid. S.M avas ukse ja väljus. Ta ei kuulnud, et politseinikud oleks teda keelanud. Relva ta politseinike käes ei näinud. Ta pidi autost väluma, et S.M nad vastasid, et saaks võtta pagasiruumist dokumendid. Neilt küsiti kust nad tulevad ja xxxst.

Tunnistaja Jxxxx Dxxx , et xxx andis ütlusi 15.02 käisid nad ja sealt sõitsid S.M-i poole. Teel peatas neid politsei, küsis dokumente, Aleksankinil ei avanenud aken ning ta avas ukse. Ta ütles, et

dokumendid on taga ja väljus autost. Ka pagasiruum ei avanenud ning ta võttis dokumendid tagumise ukse kaudu. Olga pidi selleks autost väljuma. Üks politseinik küsis, kust nad sõitsid, nad vastasid, xxxx

. Relva ta ei näinud.

Kohtuistungil avaldati kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokoll (lk. ), mille kohaselt xxxx 30

xxx/h. 3 Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 0 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 3 S.M 12 km/h. km/h, seega ületas sõidukiirust mitte vähem, kui

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, ära kuulanud m kohtuvälise menetleja ametniku, vahetult enetlusaluse isiku, tunnistajad, uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et S.M-i kaitsja

Artur Pärnoja kaebus ei ole põhjendatud.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kae - buse lahendamisel. V™S § s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. -

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku

käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada

süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest,

liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud teod LS § 227 lg ; § järgi on aset leidnud, 1 242 lg 1 teod pani toime S.M ud. ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseerit

6 KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt.

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist

kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selles, ole liiklust piiravat märke, antud märk (30 xxx km/h) seisab xx. Seega kaitsja poolt esitatud fotod kannavad vaid informatiivset iseloomu (kuidas

lähevad kõnealused tänavad, kus kohas asuvad ristmikud, milline vahem a mõnede punktide a

vahel, xxxx) S.M xxxteele , kuid fotode alusel ei saa tuvastada, mis suunast sõitis –

xxx. - Kaitsja väitel võib fotode järgi tuvastada, et kiiruse mõõtmise kohast ei ole näha Põllu

Järvekülatee ristmikut, kuid ümber lükata, kuna tunnistaja antud asjaolu ei ole vaja

lik te,

politseiametnikute, ütluste kohaselt märkasid nad sõidukit liikumise ajal veel enne ristmikut. S.M-i auto liikus politsei auto taga. Politseinikud peatuksid selle , ks, et mõõta auto kiirust kuna politseiautos olev seade mõõdab kiirust ainult ette.

Samuti puudub vaidlus, et S.M sõitis xxx kuna kiirus on tuvastatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga ning S.M seda ei vaidlusta.

Vaidlus seisneb selles, kas S.M sõitis või sõitis teele Põllu tänavalt, kus xxx alla antud liiklusmärk puudub.

Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate Pxxxxl Rxxxi ja Oxxx Lxxx kii ütluste ja rusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärsuses. Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistajad ei ole isiklikult tutvunud ega menetlusaluse isiku

kui ka menetlusaluse isiku poolse tunnistajatega (Oxxx xxx, Jexxx xxx Ve nad on sõltumatud

tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Antud tunnistajad on politseitöötajad,

kelle igapäevane töö on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peavad nad kont reageerivad rollima, et liiklejad järgiksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt .

Tunnistajate ütlustes puuduvad vastuolud, ütlused on loogilised ja kooskõlas liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga.

Kohtu hinnangul on veenvad tunnistajate Pxxx Rxxxi ja Oxxx Lxxxseletused, mille kohaselt nad

on kindlad, et S.M-i poolt juhitav xxx iirust piirava sõiduk pööras , st sõitis k

liiklusmärgi alla Siinjuures kohus juhib tähelepanu, et . politseiametnikud olid juba teadlikud, et kohalikud inimesed väga tihti kasutavad olukorda, et Põllu tänavalt välja sõites puudub liiklusmärk 30 km/h ning sõiduki peatamise korral väidavad, et sõitsid just sellelt teelt. Seega politseitöötajad on eriti tähel ja eelnevalt jälgivad, mis teelt sõidab auto Ehitajate teele. epanelikud Samuti juhul,

kui autojuht ei oleks pannud toime liiklusalast rikkumist, puuduks politseil vajadus sõidukit peatada. Tunnistaja xxxx xx S.M-i poolt juhitavat kohe, kui auto tuli l n märkas sõidukit

xxx ja tundis, et auto läheneb nende auto juurde, mis tähendas, et auto liikus kiiruse (30 km/h)

ületamisega. T ka nägi autot ühtegi autot. unnistaja Oxxx Lxxx xxxx ristmikut, xxxx Asjaolu, et

autojuht kohapeal (peale P.Rxxx vestlust S.M-i kaasreisijatega) tunnistas suuliselt oma süüd suurendab tunnistaja ütluste usaldusväärsust ja palus hoiatust, .

S.M kaitsja viited kohtuvaidlustes Pxxxl Rxxx kohtuvälises menetluses antud

ütlustele on lubamatud, kuna antud ütlused (tl xxx 15.02.2014 34-35) ei ole kohtuistungil avaldatud.

7

Kohtul on alltoodud asjaoludel kujunenud siseveendumus, et tunnistajate Pxxx Rxxi ja Oxx Lxx

ütlused saavad olla antud juhul küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks. Kohtul puudb alus kahelda ka tunnistajate xxxVxxa ja Jxxxa Dxxva ei suutnud selgitada Ol ütlustes, kuid tunnistajad kohtuistungil, millisel teel nad 15.02.2014 liikusid, sest nad ei ole kohalikud inimesed, xxx

Kohus loeb kaebuse esitaja ütlusi ebausaldusväärsekes allkirjeldatud motiividel.

Menetlusaluse isiku ja tunnistajate OxxxVxxja Jxxx Dxxx

ütlustes on vastuolud.

S.M väidab, et mõlematel politseinikel olid püstolid käes, kuid OxxxVxxxja JxxxDxxxa ei näinud relva politseiametnike käes.

Menetlusaluse isiku ütlustes on vastuolud kohtuvälise menetluse käigus antud ütlustega.

Kohtuistungil seletas S.M, et kohapeal sai ta aru, et teda süüdistatakse ainult kiiruse

ületamises ning teise rikkumise kohta ei ole küsimusi esitatud. Kohus leiab, et S.M-i

ütlused ei vasta tõele kuna kohtuvälises menetluses andis ta ütlusi (tl 32-33, kohtu poolt avaldatud) Seega sai S.M kohapea , et „ l süüdistusest aru ning küsimused LS § 242 järgi rik

kumise kohta talle esitati.

Kohus loeb S.M-i ja enda ütlusi ebausaldusväärseteks õigustavateks ning arvab, et

ütlused on antud soovides vabaneda väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. S.M-i ütlused on ümber lükatud tunnistajate Pxxx Rxxxi ja xxxtlustega.

Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et sõidukiirust mitte vähem, kui S.M xxxx 12 km/h. Sellega rikkus S.M

Samuti juht lahkus juhi kohalt, ei andnud kontrollijale kontrollimiseks vajalikke dokumente läbi avaltud küljeakna. Sellega rikkus S.M ning pani toime LS

.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt juhti ei tohi lubatud kiirusest.

LS § 227 lg 1 näeb sätestab:

Liiklusseaduse § 38 lg 3 kohaselt . L

S § 242 lg 1 näeb sätestab: - - des 201 -des 205 -des 209, 211 ja -des 214 -des 221

des 226 kar

Liiklusseaduse § 227, § 242 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise

isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga.

8

Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt /tl / kasutati riikliku järelevalve korras 30

liikumiskiiruse mõõtmist kiirusmõõtese xxx adega STALKER II MDR nr AS008371,

mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRSS-13/00246, mida testiti 15.02.2013.a kell 08.10 ning

seade oli töökorras. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel

ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe)

tingimustes; 3) välistati elektriliste häirete allikad; 4) tagati seadmele tõrgeteta toide ning

töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine

asulasisesel sademeteta pimeajal, tehisvalgusega, kuival, kattega, teel, hea nähtavusega

kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Patrullauto . Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seisis

seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti

mõõterežiim: mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus sõidurajal, liikus 1 vastassuunalisel

üksinda, lähenes. Kiiruse mõõtmine teostati 3-4 sekundi jooksul, segavaid objekte ei olnud.

Seadme helisignaal Radarimõõturil (Doppler helisignaal) oli ühtlaselt tõusev, kõrgenev. Kui

sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadme näit. Seadme lugem näitas 45 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 0 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/ 3 - 3

km/h. 12 km/h. Juhile Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal ei kasutatud video/heli/fototehnikat. Protokoll on allkirjastatud

isiku, tunnistaja ja mõõtja/protokollija poolt.

K on iirusmõõteseadme kasutamise protokoll tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes.

Käesoleva tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi

ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatud mõõtmistulemuste käik on järgitav ja arusaadav.

Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistajate Pxxxel Rxxxja xxtlustega loeb kohus tuvastatuks, et xxx S.M sõitis Siinjuures S.M sõitis xxxh, seega liikluskorraldusvahendiga oli lubatud kiiruseks 30 km/h.

Eelm S.M j ärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et uhtis mootorsõidukit, ületades

lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 12 km/h, mis on keelatud vastavalt LS §

50 lg 5 p 3 ja kvalifitseeritud 227 lg 1 . Liiklusseaduse § järgi

S.M-i teos LS § 242 lg 1 järgi väärteo tunnuste olemasolu tuvastamisel tugineb kohus

tunnistajate ütlustele. Tunnistajad P kui nad lähenesid xxxRxxxx ja xxx xxxtluste kohaselt

sõiduauto juurde, väljus autojuht autost ja läks pagasniku juurde, hiljem juht selgitas, et tal on dokumendid pagasnikus.

Tunnistajad Oxxx xxja Jxxx Dxx Ve a ütluste kohaselt, kui politseinikud tulid auto juurde, avas S.M ukse, teatas, et aken ei avane, väljus autost ja läks pagasniku juurde dokumentide järgi.

Tunnistajate Pxxx xxxja OxxxLxxxi ning Oxxx Vxxja Jxxxna Dxx , Re ütlustes on vastuolud osas millal S.M on pagasnikus, teatas politseitöötajatele, et aken ei avane ja dokumentid

kuid kohtu hinnangul ei oma vastuolu põhimõttelist tähendust antud väärteoasjas. Esiteks politseitöötajad võiksid mitte kuulda, et neile midagi räägib autost, teiseks pole S.M

9 vahet mis hetkel hakkas S.M rääkima dokumentidest ja aknast, sest faktiliselt (ise ta ka ei vaidlusta antud fakt) väljus ta autost ilma kontrollija (antud juhul politseitöötaja) loata ning dokumendid ei andnud läbi avatud küljeakna Liiklusseaduse § 38 lg , mis on rikkumine vastavalt - le 3. ning et poli S.M Asjaolud, et auto küljeaken jäätus ja ei avanenud tseitöötajad ei hoiatanud autost omavolilise lahkumise eest, ei välista rikkumist kuna nõude lahkuda sõidukist ainult kontrollija loal või korraldusel – tuleneb seadusest ning S.M on juhiloa omav isik, kes sooritas eksami ning peab tundma Liiklusseadust. Samuti selleks, et esitada dokumendid

kontrollimiseks peab S.M

muul viisil (mitte läbi avatud küljeakna) ka küsima politseiametnikelt luba.

Seega ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, et S.M hkus juhi kohalt, ei andnud la

kontrollijale kontrollimiseks vajalikke dokumente läbi avaltud küljeakna, mis on kohustuseks vastavalt - LS LS § 38 lg le 3, ning S.M-i tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § § 242 lg 1

järgi.

S.M-i kaitsja seisukoha kohaselt on väärteoprotokolli koostamisel ja otsuse tegemisel oluliselt rikutud väärteomenetlusnorme kuna süüdistuse kohaselt

samal ajal lahkus juhikohalt, ei andnud kontrollijale kontrollimiseks vajalikke dokumente läbi avatud akna, mis on absoluutselt võimatu. Samuti süüdistuses ei märgitud kõik faktilised asjaolud, nimelt see, et juht lahkus juhikohalt ja ei . kontrollimise momendil kontrollija loata

Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga.

S.M-ile esitatud süüdistuses pole märgitud, et ta lahkus sündmuskohalt samal ajla kui

. Süüdistuses kasutatakse sõna , mis tähendab vaid see, samuti samal ajal , mitte etS.M süüdistatakse veel ühe väärteo toimepanemises. Väärteoprotokollis ja otsuses

on toodud väärteotoimepanemise aeg ja koht – saab kaistja arvamusest aru, et on võimatu xxx olukord, kui antud ajal ja kohas S.M juhtis autot, ületades lubatud sõidukiirust, ning ka väljas autost.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka

ajahetke või ajavahemikuna. See sõltub konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist

konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (RKKKL 3-1-1- 176-11 ).

Kohu hinnangul S.M-ile esitatud süüdistusest selgelt tuleneb, millist konkreetset tegu

talle ette heidetakse, on arusaadav, et väärteoprotokollis ja otsuses on märgitud esimese väärteo toimepanemise esialgne aeg ja koht ning kõik edasised S.M-i tegevused on sooritatud teine teise järgi.

Samuti süüdistuse sõnastusest, et

S.M lahkus juhi kohalt, ei andnud kontrollijale on aru saadav, et toimus politseipoolne

kontroll (järelevalve menetluse käigus) ning S.M ei tegutsenud vastavalt Liiklusseaduses sätestatule.

Ülaltoodu alusel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

Kuid kohus nõustub kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukohaga, et käesolevas väärteoasjas on

tegemist kahe väärteoga ning iga väärteo eest tuleb määrata eraldi karistus. Kohus käesolevaga

10 otsusega võib muuta Ida Prefektuuri otsust, tehes uut otsust, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et S.M

täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. S.M oli teadlik, et s lubatud teelõigul kehtib kiiruse piirang 30 km/h ning tahtlikult ja sihikindlalt ületa sõidukiirust.

Objektiivse koosseisu LS § 242 lg 1 järgi täitis S.M vähemalt kaudse tahtlusega. KarS

§ 16 lg ta peab võimalikuks 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui

süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. S.M kui autojuht, kui

isik, kes omab luhiluba, peab teadma Liiklusseaduse sätteid, ning pidi pidama vähemalt võimalikuks, et täidab vastav väärteokoosseis.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et S.M on talle süüks arvatud kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik

süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.

Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis

süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 06): „13.1

3-1-1-43- Klassikalise

arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale - karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajo

ones isiku süü.“

Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti osutanud KarS § 56 lg-le, st karistuse kohaldamise aluselekergendavate ja isiku süüle, samuti on võetud arvesse raskendavate asjaolude puudumist ning süüd – puuduvad eelnevad õigusrikkumised. lase isiksust

Kohtule nähtub, et 07.03.2014 vastuvõetud otsusega on kohtuväline menetleja käsitlenud Victor

S.M-i poolt toimepandud tegusid ühe teona, millest tulenevalt moodustub KarS § 63 lg. 1

alusel ideaalkogum, s.o kui

11 ette raskeima karistuse.

Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-97-12 on selgitanud ideaalkogumi olemust – tahtlusest ja nad on ajalis-

Kohus

kohtuistungil toodud nõustub kaitsja seisukohaga ja kohtuvälise menetleja poolt käsitlusega ning leiab, et käesolevalt ei ole tegemist ühe teoga – ei ole tegemist ajalis-ruumiliselt kattuvate käitumisaktidega, toimunud üheaegselt ja a endast ühtset käitumist. teod ei ei kujut

LS § 227 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 30 trahviühikut ehk summas 120 eurot. LS § 242 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 50 trahviühikut ehk summas 200 eurot.

Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab j - ja äreldada, et ta ei ole varem kriminaal

väärteokorras karistatud. S.M ei tunnista ennast süüdi, kergendavad ja raskendavad asjaolud , 58 puuduvad. KarS § 57 mõttes S.M pani toime tõime väärteod otsese ja kaudse tahtlusega.

Arvestades süüdlase tegude iseloomu, ja tehiolusid, menetlusaluse isikut, leiab kohus, et S.M-ile

tuleb määrata karistus rahatrahvi näol madalal määral – 5 trahviühikut iga teo eest

ning antud jutatavusele. karistus vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõ

Kohus ei näe aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel.

KOHTU MEE™ED

Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 07.03.2014 otsus väärteoasjas karistuse määramise osas ning teha uus otsus, mis 2440,14,000836 tuleb muuta ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Tunnistada S.M süüdi Liiklusseaduse § 242 lg 1 järgi ning karistada rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o. 20 eurot. Tunnistada S.M süüdi Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi ning karistada rahatrahviga 5 trahviühikut, s.o. 20 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko