4-14-4171/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Väärteoasi nr 4-14-4171

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2014

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-14-4171

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses

G.T kaebus Politseija Piirivalvemeti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Jevgeni Malahhovi 30.04.2014 otsusele nr 2402,14,000417 väärteoasjas

Menetlusalune isik

G.T , isikukood: xxx, elukoht: xxx

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 1, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Jätta

G.T kaebus Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri

korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Jevgeni Malahhovi

30.04.2014 otsusele väärteoasjas nr 2402,14,000417 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata.

Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile ja kaebuse esitaja le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kohtuotsus jõustub 30 päevase tähtaja möödumisele järgmisel kuupäeval, alates kohtuotsuse -

koopia kättesaamise järgmisest kuupäe päevase tähtaja viimane päev langeb vast. Kui 30- puhke- -

või pühapäevale, loetakse 30 päevase tähtaja viimaseks kuupäevaks lähim tööpäev.

MENETLUSE KÄIK

07.04.2014 koostas Politsei-

ja Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo

liikluspolitseinik K AB 1351178 (lk 9 G.T unnar Püvi väärteoprotokolli nr

) suhtes selle fakti kohta, et 07.04.2014 kell 16:16 juhtis tema mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt seoses mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisega.

Päring tehtud läbi Maanteeameti avaliku portaali 07.04.2014 kell 16.37. Juhtides mootorsõidukit, ei olnud kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. Samuti puudus kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki juhtimise õigust või isikut tõendav dokument. Sellega rikkus ta LS § 90 lg 1 p 2; § 33 lg 3; § 88 lg 1. Väärteo kvalifikatsioon LS § 201 lg 2; § 239 lg 1; § 242 lg 1.

Politseija Piirivalvemeti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse

vanemliiklusametnik Jevgeni Malahhov tegi 30.04.2014 otsuse väärteoasjas nr

2402,14,000417, milles leidis, et menetlusaluse isiku väärteo toimepanemine on tõendatud ütlustega, tunnistaja ütlustega, väljatrükiga Maanteeameti avalikult kodulehelt, Maanteeameti vastusega päringule juhtimisõiguse kehtivuse kohta. Kuna LS § 201 lg 2; § 239 lg 1; § 242 lg

1 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lg 1 kohaselt karistus LS § 201 lg 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati § järgi G.T LS 201 lg 2 rahatrahviga 65

260 eurot. trahviühikut summas

21.05.2014 saabus Viru Maakohtule G.T kaebus tema suhtes 30.04.2014 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2402,14,000417.

KAEBUS

21.05.2014 esitatud kaebuses palub menetlusalune isik Politseija Piirivalvemeti Ida

Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse vanemliiklusametnik Jevgeni

Malahhovi 30.04.2014 otsusega väärteoasjas nr 2402,14,000417 määratud karistust vähendada.

Menetlusalune isik vaidlustab Väärteootsuse karistuse määra osas, paludes maakohtul vähendada karistust isiku poolt toimepandule ja süüle vastava rahatrahvi suuruseni.

Väärteootsusega karistati G.T LS § 201 lg 2 alusel rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses. Seejuures ei nähtu väärteootsusest põhjendusi ega kaalutlusi, miks on kohaldatud just sellist sanktsiooni määra. Määratud karistus pole objektiivselt seostatud isiku süü suurusega. Kohtuväline menetleja on küll välja toonud, kuid jätnud kogumis tähelepanuta väärtegude tehiolud ja karistust kergendavad asjaolud. Lähtudes KarS § 56 Ig-st 1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 57 lg 1 p 3 järgi on karistust kergendavateks asjaoludeks muu hulgas süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. Menetlusalune isik on temale etteheidetud tegu tunnistanud ja tehtut kahetsenud. Kohtuväline menetleja on leidnud, et asjas esineb karistust kergendav asjaolu - G.T tunnistab süüd, kuid ei oie seda väärtegude tehioludest lähtuvalt karistuse määramisel tegelikult arvestatud.

Riigikohtu üldkogu on osundanud, et mõistetav (väärteo)karistus sõltub süü suurusest, mis on omakorda vahetult seotud menetlusalusele isikule etteheidetava teo asjaoludega ja nendele antava Õigusliku hinnanguga (RKÜKo 18.05.2010, nr 3-1-1-116-09, p 20). Õigusriiklikus karistusõiguses hinnatakse individuaalse süü suurust kaasuse õ -ehk asjaoludep hiselt.

Riigikohtu hinnangul näitab liiklussüütegudes süü suurust liiklusnõuete rikkumise ulatus ja saabunud tagaj je raskus (RKKKo 19.10.2009, nr 3-1-1-83-09, p 14). är

LS § 201 lg 2 sätestab: Sama teo eest isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastiku i sõ duki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on peatunud,

mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Menetlusalusel isikul tõepoolest puudus kehtiv tervisetõend ja formaalselt puudus tal seega ka juhtimisõigus, kuid see ei tähenda mitte mingil juhul, et sellest oleks kellelegi võinud tekkinud liiklusohtlikku olukorda või, mis veelgi hullem, liikluskahju tekkimise võimalust. Puuduvad andmed selle kohta, e

t Menetlusaluse isiku seisund või välimus oleks viidanud võimalikele kõrvalekalletele tavatervisega mootorsõiduki juhtidest. LS § 101 lõikest 3 tulenevalt läbib mootorsõidukijuht tervisekontrolli iga kümne aasta järel juhiloa vahetamisel või järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisel. Juhul kui järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäev saabub kuni kuus kuud enne juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva, siis tuleb tervisekontroll läbida hiljemalt juhiloa kehtivuse lõppemise tähtpäeva saabumisel. Tegu on

suhteliselt uue sättega ja on ilmselge, et selline kohustus ei ole jõudnud veel kõigi sõidukijuhtideni. Menetlusalune isik on teadlik, et seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest, kuid antud juhul oleks tema arvates piisanud sellele nõudele lihtsalt tähelepanu juhtimisest, mitte kohesest karistamisest. Pigem on tegemist pahatahtliku, kui kasvatusliku suhtumisega. Menetlusalune isik on täie elujõus mees

(58a), kes on küll pensionil { ), kuid see ei tähenda automaatselt võimalikke xxx terviseprobleeme.

Asjaolu, et Menetlusalusel isikul ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti

(juhiluba), ei tähenda automaatselt seda, nagu tal seda ei olekski. Rääkimata isikut tõendavast dokumendist. Seda enam, et ta elas kinnipidamisest kohast vaid mõni maja eemal. Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kinnipidamise tegelikuks põhjuseks oli kinnitamata turvavöö. Tegu oli toime pandud asulasisesel teel, kui Menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduk liikus hoovialalt, xxx maja eest, kus Menetlusalune isik xx linnas elab, xx maanteele (tänav), unustades turvavöö hajameelsusest kinnitamata. Menetlusalune isik möönab, et nimetatud teoga seadis ta tõepoolest ohtu eelkõige enda tervise ia tunnistab oma viga ning on valmis selle eest ka karistust kandma, kuid mitte Kohtuvälise menetleja poolt määratud määras. Ta on seisukohal, suurema sanktsiooniga väärteorikkumise sätte rakendamine (LS § 201 lg 2) on otsitud, kuna turvavöö kinnitama jätmise eest sõidukijuhi poolt (LS § 239 lg 1 p 1) ja liiklusnõuete muu rikkumise eest rakendavad sanktsioonid on tunduvalt mõistlikumad: vastavalt kuni 300 ja 50 trahviühikut. Seejuures Kohtuvälise menetleja kinnitusel süüd raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused väärtegude eest Muuhulgas on määratud rahatrahv ülemääraselt suur, arvestades Menetlusaluse isiku pensioni suurust, milleks on xxx.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas nr 2402,14,000417.

07.04.2014 kell 16:16 Idaxxx maja juures juhtis menetlusalune isik Virumaal Jõhvi linnas

mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt seoses mootorsõiduki juhi järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisega. Päring tehtud läbi Maanteeameti avaliku portaali 07.04.14 kell 16.37. Juhtis mootorsõidukit, ei olnud sõidu ajal nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga. Samuti juhil puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument, puudus ka isikut tõendav dokument. Juhindudes KarS § 56 lg. 1 ja § 63 lg 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 201 lg 2 alusel rahatrahv 65 trahviühiku ulatuses s.o. 260 EUR.

Kohtuvälise menetleja esindaja on jätkuvalt seisukohal, et menetlusaluse isiku süü õigusrikkumiste toimepanemises on tõendatud ning põhjendatud on ka menetlusalusele isikule määratud karistus. Tulenevalt väärteootsusest oli selle koostamisel arvestatud järgnevate asjaoludega:

1. Menetlusalune isik oli süüd tunnistanud osaliselt, seda kinnitamata turvavööga mootorsõiduki juhtimise osas (menetlusaluse isiku ütlused).

2. Menetlusalune isik ei esitanud vastulauset ega täiendavaid selgitusi.

3. Maanteeamet on kinnitanud, et menetlusalusel isikul puudus juhtimisõigus, kuna puudus kehtiv tervisetõend.

4. Kuna puudus kehtiv tervisetõend, siis puudub kindlus isiku tervise osas, kas mootorsõiduki juhtimine on lubatav.

5. Kinnitamata turvavööga mootorsõiduki juhtimine saab olla juhi teadlik otsus.

6. Turvavöö kinnitamise kohustus on üks juhi tähtsamaid liiklusohutust tagavaid reegleid.

7. Liiklusõnnetused juhtuvad ka madalatel kiirustel, mistõttu turvavöö kasutamine on oluline ka asulasisesel teel.

Maakohule esitatud kaebuse osas on kohtuvälise menetleja esindaja seisukohal, et see on alusetu, kuna karistusotsuse koostamisel on arvestatud kõikide asjaoludega. Kohtuvälise menetleja juhib tähelepanu sellele, et menetlusalusel isikul tuvastati ühtekokku 3 erinevat õigusrikkumist, mis märgiti väärteoprotokolli. Lähtuvalt tunnistaja ütlustest juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit veel lisaks parktuledega ehk siis ei põlenud sõidukil ka nõuetekohased tuled. Sellises koguses õigusrikkumiste toimepanemine näitab välja juhi väga hooletut suhtumist kehtivatesse õigusnormidesse.

Menetlusalust isikut karistati lõplikult raskema õigusrikkumise eest, milleks oli

Liiklusseaduse § 201 lg 2. Antud õigusrikkumise toimepanemise eest võib juhti karistada maksimaalselt kuni 300 trahviühikut s.o 1200 eurot. Isikule määrati aga 65 trahviühikut s.o

260 eurot. Seega on karistus määratud tunduvalt alla keskmise määra, mis näitab selgelt, et menetlusaluse isiku puhul on arvestatud tuvastatud õigusrikkumiste süü suurusega ning menetlusaluse isiku poolt osalise süü tunnistamisega.

Alusetu on kaebuses väide, et tervisetõendi nõude puhul on Liikluseseaduses uue sättega. Teatud perioodilisusega on tervise kontrolli läbimise kohustus kehtinud kogu aega. Kui isik seda nõuet ei ole järginud, siis tegemist lihtsalt juhi lohakusega, mitte seaduse mittetundmisega. Menetluse vältel ei ole isikule ka süüks pandud mingeid terviserikkeid, kuid samas oli isiku tervislikku seisundit hindav tõend puudu, seega ei olnud tal lubatav ka mootorsõidukit juhtida.

Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustu kaebuses esitatud asjaoluga, kus peatamise põhjuseks nimetatakse ainult kinnitamata turvavöö. Tunnistaja ütlustest nähtub, et sõidukil põlesid parktuled liikumise ajal ja turvavööta liiklemine tuvastati alles peale seda. Ei saa nõustuda ka sellega, et politsei poolt oli nagu meelega otsitud raskem õigusrikkumine isiku poolt. Politsei kohustus on välja selgitada kõik asjaolud ning seejuures oligi tuvastatud, et menetlusalusel isikul ei ole õigust mootorsõidukit juhtida.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Väärtegu on kvalifitseeritud § 201 lg 2; § 239 lg 1; § 242 lg 1 järgi. LS

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kogutud tõendid nende kogumis, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja -

kaebuse lahendamisel. VTMS § on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised -s 150 rikkumised.

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Eelkirjeldatud kolmeastmeline deliktstruktuur, millest karistusseadustik lähtub, seab õigusliku küsimuse lahendamise metoodikale kindlad nõuded. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse koosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kui ühel konttrolltasandil tuvastatakse mõne nõutava tunnuse puudumine, puudub alus siirduda järgmisele kontrolltasandile (RKKK 3-1-1-74-10).

Käesolevas väärteoasjas on süüdistus esitatud § järgi selles, et G.T

LS

201 lg 2 tema 07.04.2014 kell 16:16 juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt seoses mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisega. Päring tehtud läbi Maanteeameti avaliku portaali 07.04.2014 kell 16.37. LS § 239 lg 1 p 1 järgi süüdistatakse selles, et tema juhtides mootorsõidukit, ei olnud kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga. LS §

242 lg 1 järgi süüdistatakse selles, et tal puudus kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki juhtimise õigust või isikut tõendav dokument.

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid:

Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (tl. 11-12), mille kohaselt G.T selgitas, et sõitis kinnitamata turvavööta 20 meetrit ning ülekäiguraja juures kinnitas selle. Arstlikust komisjonist ta ei teadnud ning dokumendid on kodus;

Tunnistaja Heiki Lindus ülekuulamise protokoll (tl. 13-14), mille kohaselt olles patrullis 07.04.2014 kell 16.16 märkas Jõhvi maja juures sõiduautot , millel põlesid parktuled xxx xxx ning jõudes sõidukiga kohakuti märkas, et turvavöö oli juhil kinnitamata. Juht tunnistas, et oli lühikese maa sõitnud kinnitamata turvavööga. Juhil polnud esitada ka isikut tõendavat dokumenti. Selgus ka , et juht pole esitanud Maanteeametile arstitõendit ning seetõttu tal juhtimisõigust ei ole;

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl. 15), millest nähtub, et

G.T oli 07.04.2014 kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; Juhiloa kehtivuse päring (tl. 16), millest nähtub, et isikul on läbimata tervisekontroll;

Maanteeameti vastus mille kohaselt G.T ei omanud seisuga päringule (tl,. 17), 07.04.2014 kehtivat mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna puudus kehtiv tervisetõend.

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning tunnistaja ja menetlusaluse isiku ütluste usaldusväärsetes. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pilti.

Asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et G.T juhtis07.04.2014 kell 16:16 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on peatunud LS § 124 lg 3 p 2 sätete kohaselt seoses mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli tähtpäeva saabumisega. Samuti G.T tema juhtides mootorsõidukit, ei olnud kinnitatud nõuetekohaselt turvavööga ning tal puudus kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki juhtimise õigust või isikut tõendav dokument.

G.T pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 201 lg 2 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 2, pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § järgi, rikkudes Liiklusseaduse § , pani toime väärteo, mis

239 lg 1 p 1

33 lg 3 on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 242 lg 1 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 88 lg 1. G.T ise

ei esitanud nõustus, et pani toime kõik temale etteheidetavad väärteod: ta

Maanteeametile kehtivat terviseseisundid; umbes 20 meetrit sõitis autoga turvavöö kinnitamata ning tal puudusid esitamiseks dokumendid kuna dokumendid olid kodus.

G.T

süüd kinnitavad tunnistaja Heiki Linduse ütlused, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, juhiloa kehtivuse päring ja Maanteeameti vastus.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

LS 201 lg 2

§ sätestab:

LS § 90 lg 1 p 1 sätestab: udeid.

LS § 239 lg 1 p 1 sätestab:

LS § 33 lg 3 sätestab:

lt kinnitatud.

LS § 242 lg 1 sätestab:

- -des 201 -des 205 -des 209, 211 ja -des 214 -des 221 224

-des 226 sseis, karistatakse rahatrahviga kuni 50

LS § 88 lg 1 sätestab: registreerimistunnist

Liiklusseaduse §

201 lg 2, § 239 lg 1 p 1, § 242 lg 1 -ga kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketne väärteokoosseisuga

G.T ise tunnistab, et tal puudus kehtiv tervisetõend ja formaalselt puudus tal seega juhtimisõigus. Juhtimisõiguse puudumist kinnitavad ka juhiloa kehtivuse päring,

Maanteeameti vastus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tunnistaja Heiki Linduse ütlused.

Samuti ta tunnistab, et jättis mootorsõiduki juhina turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata, mis on kinnitatud tunnistaja ütlustega.

Peale selle tunnistab G.T, et tal puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument ning isikut tõendav dokument kuna kõik dokumendid olid kodus. G.T ütlusi kinnitavad tunnistaja Heiki Linduse ütlused

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

201 lg 2, § 239 lg 1 p 1, § 242 lg 1 ettenähtud väärtegudena.

Tuginede G.T pani toime s tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et

LS §

239 lg 1 p 1, § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väätreod KarS § 16 lg 3 otsese tahtlusega.

kohaselt oosseisule paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteok vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. G.T oli teadlik rikkumisest

(oli teadlik, et ei ning tahtlikult eiras sõidab ilma dokumentideta ja turvavöö kinnitamata) Liiklusseaduse sätteid. Liiklusseaduse § s 2 sätestatud väätreo pani

201 lg- G.T vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. G.T , kui juhiloa omav isik, peab teadma Liiklusseaduse sätteid ja jälgima terviseseisundi tõendi kehtivuse tähtaega, kuid suhtus sellisse ükskõikselt. 07.04.2014 autot juhtides peaks pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et tervisetõend on kehtetu..

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Sergei Vinogradov on talle süüks arvatud LS § järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi, sest

225 lg 1 vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane.

Kohus ei tu

vastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

Kohtuväline menetleja tegi 30.04.2014 otsuse, millega KarS § 63 G.T karistati, lg 1 kohaldades,

LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 65 trahviühikut, s.o 260 eurot.

Kohus märgib järgmist: karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü.

LS § 201 lg 2 alusel karistatakse juhtimisõiguseta juhtimise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, s.o kuni 1200 eurot (1 trahviühik = 4 eurot).

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistuse kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavaid asjaolusid ei ole. Seega ei saa nõustuda menetlusaluse isiku kaebuses toodud asjaoluga, et kohtuväline menetleja otsuse vastuvõtmisel ei võtnud arvesse kergendavat asjaolu ohtuv

– süü tunnistamine. Samuti k äline menetleja arvestas sellega, et turvavöö kinnitamise kohustus on üks tähtsamaid liiklusohutust tagavaid reegleid Turvavöö .

kinnitamata jätmine saab olla juhi teadlik otsus. Liiklusõnnetused juhtuvad ka madalatel kiirustel, mistõttu on turvavöö kasutam Otsusega mõistetud ine oluline ka asulasisestel teedel. karistus on määratud alla sanktsiooni keskmise määra.

Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-

13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3 13, p 19). Näiteks tuleb juhul, kui -1-1- -11, p 11 ja 3-1-1-52-

isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus, samuti kannatanu isik ja tema käitumine teo toimepanemise ajal (vt RKKKo 3-1-1-76-12, p 7). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada -

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 3-1-1- -03, p 5).

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke.

G.T pani toime ühe teoga kolm väärtegu, siinjuures kaks väärtegu on toime pandud otsese tahtlusega ja üks kaudse tahtlusega. Asjaolu, kas isiku terviseseisund võimaldab tal sõiduautot juhtida, omab olulist tähendust liiklusohutuse mõttes, kuna autojuht, juhtides autot halba seisundiga, seab ohtu teiste inimeste elu ja tervise. G.T , tunnistab ennast ei ole varem väärteokorras ega kriminaalkorras karistatud süüdi. Kohus leiab, et G.T keskmine süü antud väärteos ning talle määratud

rahatrahv sanktsiooni keskmise ja madala määra vahel (65 trahviühikut) vastab isiku süü suurusele. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 260 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid.

KOHTU MEE™ED

Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu, kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Larissa Prokopenko