4-14-3856/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr. 4-14-3856

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

25.juunil 2014.a Tartu kohtumajas,

Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum, vaadanud läbi J.H kaebuse Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.mai 2014.a kiirmenetluse otsusele nr. 10220142048075, t u v a s t a s: Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.mai 2014.a kiirmenetluse otsusega nr.10220142048075 (tl 2-3) karistati J.H LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot, mida tal on õigus tasuda ositi võrdsetes osades kuni 04.juulini 2014.a. Otsuse kohaselt juhtis J.H 04.mail 2014.a kella 21.31 ajal Tartumaal Kõrveküla alevikus Vasula teel Pärna ja Haava tänavate vahel mootorsõidukit Mitsubishi Galant reg nr XXXX kiirusega 83 +/- 7 km/h, millega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui

26 km/h (mõõtmine toimus mõõtevahendiga Stalker DSR2XDP021107). Sellega rikkus J.H LS § 15 lg 1 p 2 nõuet ja pani toime LS §227 lg 2 sätestatud väärteo. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud otsuse kohaselt J.H teos puuduvad. 12.mail 2014.a saabus Tartu Maakohtusse J.H kaebus (tl 1), milles ta taotleb Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.mai 2014.a kiirmenetluse otsuse nr. 10220142048075 tühistamist määratud rahatrahvi osas ja selle asemel uue otsuse tegemist, millega mõista väiksem rahatrahv ning määrata see tasumiseks ositi.

Kaebuse kohaselt saab menetlusalune isik oma teost aru ja kahetseb seda südamest ning arvestades ka seda, et varasemast tal rikkumised puuduvad, siis leiab, et trahvisumma on liiga suur. Samuti leiab kaebuse esitaja, et 2-kuune rahatrahvi makseperiood on liiga lühike. Kaebusele on lisatud J.H palgatõend (tl 4). 04.juunil 2014.a saabus Tartu Maakohtusse kohtuvälise menetleja Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri kirjalik seisukoht J.H kaebusele (tl 13). Kohtuväline menetleja leiab, et J.H poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.

J.H-le on juhtimisõigus omistatud 28.augustil 2012.a. Kiiruse ületamine on aset leidnud kohas, kus on mitu ülekäigurada ning sõidutee keskel ka ohutussaar, mis kitsendab sõidutee laiust. Samuti on läheduses kauplus ja bussipeatus ning kõrvalteelt tulijal on piiratud nähtavus paremalt lähenejate suhtes. J.H liikus asulasisesel teel peaaegu asulavälisel teel lubatud suurima sõidukiirusega, pannes ohtu enda ja kaasliiklejad ning vara. Lubatud sõidukiiruse ületamine mõjutab õnnetusse sattumise ohtu ning õnnetusse sattumisel võib suurendada ka vigastuste raskusastet.

Tegemist on riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega, mille eest võib karistada ka näiteks juhtimisõiguse äravõtmisega või kohaldada seda lisakaristusena. Seega ei nõustu kohtuväline menetleja väärteootsuse tühistamisega. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (tl 16) nähtub J.H poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine, kui kiirusemõõteseadmega mõõdeti tema sõiduki liikumiskiiruseks 83 +/- 7 km/h.

Samuti nähtub kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist, et suurim lubatud sõidukiirus oli mõõdetaval teelõigul 50 km/h. Kuna ka J.H ise on oma rikkumist tunnistanud, siis tuleb lugeda tõendatuks tema poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõude rikkumine. LS § 227 lg 2 sätestatud väärteokoosseis kujutab endast mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21–40 km/h. Kuna Lõuna Prefektuuri liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtuvalt oli J.H poolt rikkumise toimepanemise ajal kasutataval asulasisesel teelõigul suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h ning temal mõõdeti sõidukiiruseks 83 +/-

7 km/h, siis tuleb järeldada, et J.H ületas lubatud sõidukiirust vähemalt 26 km/h. Seega tuleb lugeda tõendatuks J.H poolt LS § 15 lg 1 p 2 sätestatud nõude rikkumisega LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemine Lõuna Prefektuuri 04.mai 2014.a kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 10220142048075 märgitud ajal, kohas ja viisil. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani J.H LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades tema poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ulatust, pidi ta vähemalt võimalikuks pidama, et lubatud suurimat sõidukiirust ületab ning paneb sellega toime vastava väärteokoosseisu. Sellest hoolimata ületas ta aga lubatud sõidukiirust. Kohus ei ole tuvastanud J.H puhul õigusvastasust ja süüd välistavate asjaolude esinemist. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ning karistuse mõistmise või määramise puhul tuleb arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni

100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. KarS § 47 lg 1 kohaselt on väärteo eest kohaldatava rahatrahvi minimaalmäär 3 trahviühikut. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohus ei ole tuvastanud, et J.H puhul esineks karistust raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema poolt kaebuses avaldatud kahetsusega. Karistusregistri väljavõttest (tl 18) nähtuvalt on tegemist varasemalt karistamata isikuga. J.H süü suuruse hindamisel arvestab kohus asjaolu, et tema poolt lubatud suurima kiiruse ületamise määr jääb käesolevas konkreetset vastutust ette nägevas sättes toodud kiiruseületuse vahemiku esimesse kolmandikku. Samas aga tuleb arvestada ka seda, et tegemist oli asulasisese teega, kus on ilmselt tihedam liiklus teiste sõidukite, kergliiklusvahendite kui jalakäijate näol. Seega on sellises kohas kiirust oluliselt ületades ka suurem tõenäosus võimaliku õnnetuse toimumiseks, pannes sellega ohtu teiste isikute elu, tervise ja vara, seda eriti juhul, kui tegemist ei ole väga pikka juhikogemust omava isikuga. Kahtlemata tuleb arvestada, et tegemist on potentsiaalselt suurt ohtu kujutava rikkumisega, mistõttu tuleb riigil sellistesse rikkumistesse suhtuda üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt mõnevõrra rangemalt. Kohtuväline menetleja on pidanud vajalikuks karistada J.H LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt valitud karistusliik (rahatrahv) on põhjendatud, kuid samas ei ole põhjendatud selle määr. Tegemist on sanktsioonis ettenähtud rahatrahvi maksimaalse määraga. Arvestades J.H süü suurust, temal varasemate karistuste puudumist, kergendava asjaolu esinemist ning üldja eripreventiivseid eesmärke üldiselt leiab kohus, et on võimalik ja põhjendatud mõista J.H-le karistus, mis jääb sanktsiooni esimesse kolmandikku. Arvestades mõistetava karistuse suurust ja J.H sissetulekuid leiab kohus, et rahatrahvi ühekorraga äratasumine oleks talle majanduslikult ilmselt liigselt koormav, mistõttu on põhjendatud anda talle KarS § 66 lg 1 alusel võimalus rahatrahvi tasumiseks osade kaupa pikema tähtaja jooksul.

Juhindudes VtMS § 132 – § 135, kohtunik

o t s u s t a s: Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 04.mai 2014.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr. 10220142048075 määratud karistuse osas.

J.H-le

Mõista

karistuseks LS § 227 lg 2 järgi rahatrahv kolmkümmend (30)

J.H-le

trahviühikut, s.o ükssada kakskümmend (120) eurot.

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et

on õigus tasuda rahatrahv osade kaupa,

J.H

tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates kahel (2) järjestikusel kuul kuuskümmend (60) eurot kuni mõistetud rahatrahvi täieliku tasumiseni. Rahatrahv tuleb tasuda kahe (2) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates ühele järgmistest Rahandusministeeriumi arveldusarvetest:

EE891010220034796011

(SEB

Pank),

EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (№rdea Bank Finland PLC Eesti filiaal), märkides viitenumbriks 10220142048075. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel kohtu poolt määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist või rahatrahvi ositi tasumise tähtaegade mittejärgimisel pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu, millega kaasnevad täitmiskulud. Otsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kolmekümne (30) päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest või sellest teadasaamisaest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus menetlusosalistele kättesaadav Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantseleis alates 18.juulist 2014.a.

Kohtunik