3-11-2629/37 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits, Agu Timmi Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17.06.2014, Tartu Haldusasja number 3-11-2629 Haldusasi Raul Kivi kaebus Kõlleste Vallavalitsusele maa erastamistoimingute läbiviimiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja Kõlleste Vallavalitsuse 06.08.1996. a antud kasutusloa nr 67 kehtivuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.12.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Raul Kivi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Raul Kivi Vastustaja Kõlleste Vallavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Raul Kivi poolt esitatud apellatsioonkaebuse lisad.

2. Jätta Tartu Halduskohtu 21.12.2012. a otsus muutmata ja Raul Kivi apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 17. juulini 2014 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Raul Kivi esitas 09.11.2011 Tartu Halduskohtule kaebuse Kõlleste Vallavalitsusele maa erastamistoimingute läbiviimiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja Kõlleste Vallavalitsuse 06.08.1996. a antud kasutusloa nr 67 kehtivuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt sai R. Kivi Kõlleste vallas XXXXXXX külas asuvate ehitiste (elamu, kõrvalhoone, saun) omanikuks end nimetatud hoonete omanikuks pidanud E.K. 26.03.2004.

a sõlmitud kinkelepingu alusel. 29.03.2004 esitas R. Kivi Kõlleste Vallavalitsusele avalduse XXXXXXX külas asuvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Kaebajal on õigus erastada maareformi seaduse kohaselt elamu juurde vähemalt 2 ha maad. Kõlleste Vallavalitsus on kohustatud väljastama seadusliku lähteülesande erastatava maa piiride väljamõõtmiseks ja kaardistamiseks. Vallavalitsus ei teinud taotluse osas ühtegi toimingut ega võtnud selget seisukohta. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 428,75 eurot, sh kaebuselt tasutud riigilõiv 15,97 eurot ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 12,78 eurot.

HALDUSKOHTU LAHEND

2. Tartu Halduskohus rahuldas 21.12.2012. a otsusega R. Kivi kaebuse osaliselt, kohustas Kõlleste Vallavalitsust kaebajale kuuluvate hoonete juurde maa erastamistoimingute jätkamiseks ja mõistis Kõlleste vallalt kaebaja kasuks välja tasutud riigilõivu summas 14,38 eurot. Halduskohtu otsuse kohaselt puudub kaebajal Kõlleste Vallavalitsuse poolt 06.08.1996. a välja antud kasutusloa nr 67 kehtivuse tuvastamiseks kaebeõigus, kuna hilisem kahju hüvitamise nõue on perspektiivitu. Nimetatud kasutusloa väljastas Kõlleste Vallavalitsus 06.08.1996 kinnistu omanikule E.K. sauna kasutamiseks. Tartu Ringkonnakohus leidis 23.09.2008. a otsuses haldusasjas nr 3-04-385, et E.K. kaotas oma väidetava omandiõiguse saunale 23.12.1996 seoses kinnisasja kinnistusraamatusse kandmisega. Kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse kokkuleppe sõlmimise ajal 26.03.2004 ei olnud E.K. enam sauna omanik ja seetõttu ei saanud ta ka sauna R. Kivile kinkida. Kaebaja hilisema hüvitamiskaebuse eduväljavaated on olematud. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale oleks mittevaralist kahju tekitatud seoses E.K. le väljastatud sauna kasutusloa kehtivusega. Puudub seos vastustaja tegevuse ja väidetavalt R. Kivile tekitatud kahju vahel. Vastustaja ei ole R. Kivi 2004 esitatud maa erastamise avalduse osas seisukohta võtnud, kuid vastustaja viivitus on põhjendatud, kuna vallal ei ole olnud võimalik maa erastamise eeltoiminguid R. Kivile kuuluvate hoonete juurde teha seoses käimasolevate kohtuasjadega. 23.11.2004 esitas R. Kivi Tartu Halduskohtule kaebuse Kõlleste Vallavalitsuse 19.10.2004. a korralduse nr 149 tühistamiseks (haldusasi nr 3-04-385) ning käesolevas haldusasjas esitas

R. Kivi kaebuse Tartu Halduskohtule 09.11.2011. Kuivõrd eelnevast nähtuvalt puudusid kohalikul omavalitsusel efektiivsed vahendid menetluse kiirendamiseks, siis on Kõlleste Vallavalitsuse tegevuse kohtulik vaidlustamine tegevusetuse motiivil perspektiivitu. Kohus kohustab pärast käesolevas haldusasjas kohtulahendi jõustumist mõistliku aja jooksul Kõlleste Vallavalitsust võtma kaebaja poolt 2004. a esitatud maa erastamise avalduse osas seisukoht ja jätkata toiminguid. Kuna OÜ Malbe Tuul ei ole menetlusosaline, samuti ei ole ta olnud kaebaja esindaja, siis kaebaja menetluskulud summas 400 eurot ei ole põhjendatud ja need jäävad kaebaja enda kanda. Kohus mõistab vastustajalt välja kaebaja poolt nii kaebuse esitamisel tasutud pool riigilõivu summast kui ka määruskaebuse esitamisel tasutud pool riigilõivu summast, so kokku 14,38 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. R. Kivi esitas Tartu Halduskohtu 21.12.2012. a otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ulatuses, millega jäeti rahuldamata R. Kivi taotlus tuvastada Kõlleste Vallavalitsuse 06.08.1996. a kasutusloa nr 67 kehtivus ning jäeti menetluskulud välja mõistmata. R. Kivi taotleb uue otsuse tegemist, millega kaebus vaidlustatud osas rahuldada. Halduskohus hindas ebaõigesti tuvastamiskaebuse tähendust kaebaja jaoks. Kasutusloa kehtivuse tuvastamisega seonduv võimalik kahju hüvitamise nõude rahuldamisperspektiiv on ainult üks osa kaebaja õigustatud ootusest ja põhjendatud huvist.

Halduskohtul lasub kohustus nõustada kaebajat asjakohase taotluse valikul ning vastupidine käitumine toob kaasa isiku põhiõiguste riive. Kasutusloa kehtivuse tuvastamisega tekib vallavalitsusel võimalus menetleda kaebaja erastamisavalduses esitatud taotlust st. erastada kaebajale kuuluvate hoonete juurde seaduses lubatud ja faktilistele oludele vastavalt ligi 7 ha maad. Kasutusloa kehtivuse kohtulik tuvastamine on üheks eelduseks seaduslikule erastamismenetlusele. Kasutusloa kehtivuse tuvastamisel on kaebaja õiguste kaitsel oluline tähendus, kuivõrd see võimaldaks Kõlleste Vallavalitsusel tunnistada kehtetuks 02.09.1996. a korraldus nr 208 maade tagastamise kohta.

Tagasiulatuv haldusakti kehtetukstunnistamine on võimalik, kui tagastatud kinnistul asuva sauna kasutusloa kehtivuse tuvastamisel ilmneb maareformi seaduse § 6 lg 2 p 3 rikkumine ehk maa on tagastatud õigustatud subjektile, kui sellel maal asub teise isiku seaduslik ehitis. Saun on olnud kaebaja ning tema perekonna valduses alates 1969. a. Kuigi kinnistu piirid määrati 1996. a ja A.L. sai kinnistu omanikuks, siis kinnistu omanikud ei teostanud enne vaidluste algust valdust maale, mis asub R. Kivile kuuluvate hoonete läheduses. Eluliselt ei ole usutav, et heauskne isik, kes omandab saunaga kinnistu, ei tee kordagi mitmete aastate jooksul katset enda omandiõiguse maksmapanekuks ja ei nõua sauna valdust.

Haldusakti kehtetuks tunnistamisel või tühisuse tuvastamisel heastataks kaebajale ja tema perele tekitatud ülekohus. Kõlleste Vallavalitsuse 02.09.1996. a korraldus nr 209, millega võimaldati E.K. l kui elamu omanikul ostueesõigusega erastada 1,3 ha elamumaad endise XXXXXXXX talumaa arvelt, on vastustaja sõnul välja antud E.K. 28.03.1996. a avalduse alusel, kuid E.K. ei ole sellist erastamisavaldust kunagi esitanud. Seega on korraldus nr 209 välja antud teadvalt valedel asjaoludel ja faktidel põhinevalt ning on ebaseaduslik. Asjaolu, et kaebaja on OÜ Malbe Tuul omanik ja juhatuse liige, ei tähenda, et ta ei või osta OÜ-lt Malbe Tuul teenust.

Vastavalt seadusele hüvitatakse kaebaja põhjendatud kulud. Oluline on asjaolu, et õigusabi kasutamine on põhjendatud. Kaebuste koostamisel ostis kaebaja õigusabi teenuse sisse OÜ Malbe Tuul kaudu ning teenuse saajaks oli kaebaja eraisikuna.

5. Kõlleste Vallavalitsus palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta R. Kivi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastuse kohaselt on Kõlleste Vallavalitsusest 06.08.1996. a E.K. le väljastatud sauna kasutusloa nr 67 kehtetus leidnud tuvastamist Tartu Maakohtu 26.07.2010. a otsuses tsiviilasjas nr 2-05- 17666. Sellele kohtuotsusele esitatud apellatsioonkaebus jäeti Tartu Ringkonnakohtu 21.03.2011. a otsusega rahuldamata ning esitatud kassatsioonkaebuse jättis Riigikohus 20.06.2011. a määrusega menetlusse võtmata. Seega on Tartu Maakohtu otsuse seisukoht, et kasutusluba nr 67 on kehtetu algusest peale, jõustunud. Samuti on kohtuasjas nr 3-04-385 jõustunud Tartu Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu seisukoht, et E.K. kaotas hiljemalt 23.12.1996, kui Kõlleste Vallavalitsuse 02.09.1996. a korralduse alusel tagastati saunaalune maa ning 23.12.1996 kanti kinnisasja osana A.K. omandina kinnistusraamatusse, väidetava omandiõiguse XXXXXXX külas XXXXX kinnistul asuvale saunale ning sellest tulenevalt ei olnud tal 26.03.2004 võimalik seda sauna R. Kivile kinkida. Vastustaja nõustub halduskohtuga, et R. Kivil puudub kaebeõigus Kõlleste Vallavalitsuse 06.08.1996. a välja antud kasutusloa nr 67 kehtivuse tuvastamiseks. Kõlleste Vallavalitsus on asunud täitma Tartu Halduskohtu 21.12.2012. a otsuse resolutsiooni p-i 2, mis kohustas Kõlleste Vallavalitsust kaebajale kuuluvate hoone juurde maa erastamistoiminguid jätkama. R. Kivile tehti 03.01.2013 katastriüksuse moodustamise piiride kulgemise ettepanek.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et R. Kivi apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 21.12.2012. a otsus muutmata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid oma otsuses korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.

7. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks anda oma seisukoha selles, kas kaebaja poolt apellatsioonkaebusele ja vastustaja vastusele lisatud dokumendid kuuluvad lisamisele haldusasja juurde. Kaebaja on palunud materjalide juurde lisada enda ja vastustaja 2013. a toimunud kirjavahetuse seoses piiride kulgemise ettepanekuga. Ringkonnakohus leiab, et antud kirjavahetus ei ole vajalik apellatsioonkaebuse lahendamiseks, kuna see on seotud vastustajale kohtuotsusega pandud kohustusega jätkata kaebajale kuuluvate hoonete juurde maa erastamistoimingutega. Samuti ei kuulu toimiku materjalide juurde lisamisele A.K. ja E.K. vahel 12.08.1998. a sõlmitud kinnisasja ostu-müügija asjaõigusleping, kuna ka antud dokument ei oma tähendust kasutusloa kehtivuse tuvastamisel. Asja lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja sugulussuhete päring, E.K. pärimistunnistus ja V.K. surma tõend ning ka need kuuluvad kaebajale tagastamisele.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja taotlus Kõlleste Vallavalitsuse 06.08.1996. a antud kasutusloa nr 67 kehtivuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitamise ajal kehtinud HKMS § 7 lg 1 sätestas, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kasutusloa kehtivuse tuvastamisega tekib kaebajal õigus saada oma hoonete juurde ligi 7 ha maad. Samuti leiab kaebaja, et sellisel juhul on vastustajal õigus tunnistada kehtetuks 02.09.1996. a korraldus nr 208.

R. Kivi on juba varem esitanud halduskohtule kaebuse Kõlleste Vallavalitsuse 02.09.1996. a korralduse nr 208 ja 19.10.2004. a korralduse nr 149 tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2008. a jõustunud otsusega jäeti R. Kivi kaebus nende haldusaktide tühistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus on oma otsuse p-s 10 leidnud, et 02.09.2008. a korraldus nr 208 ei saa rikkuda R. Kivi õigusi, kuna selle andmise hetkel oli sauna omanik E.K. , kes ei ole haldusakti vaidlustanud. Selle korralduse p 2 kohaselt tagastati A.K. le 6,3 ha suurune maatükk, millel väidetavalt asus E.K. le kuuluv saun ja see maa on kantud 23.12.1996 kinnistusraamatusse. Seega kaotas E.K. omandiõiguse saunale seoses kinnisasja registrisse kandmisega ja 26.03.2004 kinkelepingu sõlmimisel E.K. ja R. Kivi vahel ei olnud esimesel enam võimalik R. Kivile sauna kinkida. Seega ei saa teisele isikule kuuluva sauna kasutusloa kehtivus või selle puudumine rikkuda kaebaja õigusi ja puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Samuti puudub sellel alusel kaebajal võimalus hilisemalt nõuda ka talle tekitatud kahju hüvitamist. Pealegi on möödunud ka kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaeg. Asjaolu, kas kinnistu omanik, kelle kinnistul asub vaidlusalune saun, on kasutanud oma omandiõigust maale või mitte, ei oma tähendust antud kaebuse lahendamisel.

9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt kaebaja poolt tasutud õigusabikulud jäävad kaebaja enda kanda. Esitatud arve kohaselt (tl 89) on kaebajale osutanud õigusabiteenust OÜ Malbe Tuul. Ühtki halduskohtule esitatud dokumenti ei ole allkirjastanud keegi peale kaebaja. Kaebaja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et ta ostis õigusabiteenust sisse endale kuuluva OÜ kaudu. Samas ei nähtu dokumentidest, kellelt ta seda õigusabiteenust tegelikult sisse ostis. Kuna OÜ Malbe Tuul ei ole olnud antud asjas menetlusosaline, samuti ei nähtu kusagilt, et ta oleks olnud kaebaja esindaja, siis puudub kaebajal õigus nõuda nende õigusabikulude hüvitamist.

10. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Madis Ernits Agu Timmi