3-13-692/109 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-13-692 Haldusasi R.A.e kaebus Harku Vallavolikogu 28.02.2013 otsuse nr 29 „Harkujärve külas Tooma 3, Tooma 4, Jõetooma maatükk II ja Trahteri maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu osa kehtestamine“ tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja – R.A. Vastustaja – Harku vald; esindaja vandeadvokaat Taimar Ehrlich Kolmandad isikud – P.L., E.K., T.R., S.-A.U., Õ.R., A.A., M.M.L.R., A.R., C.M.R., O. E. P. R., C. M. R., J. P. R. ja OÜ Valenpiks Grupp Kolmandate isikute P.L., E.K., T.R., S.-A.U., Õ.R., A.A. ja OÜ Valenpiks Grupp esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Kolmandate isikute M.M.L.R., A.R., C.M.R., O. E. P. R., C.

M. R. ja J. P. R. esindaja Rein Peeter Aspe Asja läbivaatamise vorm Kohtuistung, 09.06.2014 Resolutsioon

1. Jätta subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus rahuldamata.

2. Jätta avalikes huvides esitatud kaebus rahuldamata.

3. Mõista kaebajalt välja kolmandate isikute P.L., E.K., T.R., S.-A.U., Õ.R., A.A. ja OÜ Valenpiks Grupp kasuks menetluskulud summas 1152 eurot.

4. Vastustaja menetluskulude hüvitamise taotlus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest (s.o hiljemalt 17.07.2014) esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 180, § 181 lg 1). Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harku Vallavolikogu tegi 28.02.2013 otsuse nr 29 „Harkujärve külas Tooma 3, Tooma 4, Jõetooma maatükk II ja Trahteri maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu osa kehtestamine“ (edaspidi ka DP).

2. R.A. esitas 28.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse eelnimetatud detailplaneeringu tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus võttis R.A.e kaebuse 26.04.2014 määrusega menetlusse avalikes huvides esitatud kaebusena (populaarkaebus), tunnistas vastustajaks Harku valla ja kaasas menetlusse kolmandad isikud. 07.04.2014 esitas kaebaja kaebuse täienduse kaevatava otsuse vaidlustamiseks subjektiivsete õiguste rikkumise tõttu. 22.05.2014 määras kohus asja läbivaatamisele kohtuistungil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja palub kaevatava otsuse tühistada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

4.1. Kaebaja leiab, et vaidlustatud DP on vastuolus seadusega, üldisemate planeeringute ning Harku valla uue üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande tulemustega ja Harku valla ehitusmäärusega.

Planeeringuala maakasutuse põhimõtted, mis tulenevad maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust ning valla üldplaneeringust, ei näe nimetatud kinnistute maa-alal ette kinnisvaraarendust, vaid seavad tingimusi rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Planeeringutes kehtestatud eelnimetatud tingimused väljendavad avalikku huvi, mida kaebaja kaebusega kaitseb. Samuti väidab kaebaja, et vaidlusalune otsus rikub tema subjektiivseid õigusi (puhtale keskkonnale, senise liikluskoormuse säilimisele kaebaja elukohast mööduval teel).

4.2. Vaatamata asjaolule, et planeeringu menetluse käigus on rõhutatud vajadust järgida Harku valla uue üldplaneeringu põhimõtteid, puuduvad vaidlustatud DP-s viited vastavale koostööle ja valminud tööga arvestamisele.

4.3. Uues üldplaneeringus (edaspidi ka uus ÜP) määratud rohealad põhinevad Eestimaa Looduse Fondi (edaspidi ELF) poolt läbiviidud analüüsil „Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring“. ELF-i poolt läbiviidud analüüsis on juhitud tähelepanu rohevõrgustiku tuumaladele ja koridoridele Harku vallas, mis vajavad arendustegevuse käigus kindlasti säilitamist ja laiendamist.

Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud Harju Maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k) kohaselt tuleb igal juhul arvestada seda, et roheline võrk jääks toimima. Arendustegevused, mis muudavad maa sihtotstarvet või kavandavad joonehitisi, tuleb kooskõlastada maavalitsuse ja keskkonnateenistusega ning nende keskkonnamõju hindamisel tuleb tähelepanu pöörata rohevõrgustiku funktsioneerimisele. Tugialasid ja koridore on liialt hõredalt just Tallinna rohelise vööndi piires ja siin on möödapääsmatu vajadus rohelist võrgustikku tugevdada. Ehitusalade valikul peab lähtuma rohelisest võrgustikust, mitte vastupidi.

4.4. Vaidlustatud DP-s on viidatud vajadusele muuta Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut, et oleks võimalik realiseerida arendustegevus soovitud mahus. DP-ga ei saa teha maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut. Maakonnaplaneeringu teemaplaneering (edaspidi ka TP) on kohalikule omavalitsusele järgimiseks kohustuslik. Kohalik omavalitsus peab võtma tarvitusele kõik vajalikud abinõud selleks, et teemaplaneeringuga määratud rohekoridor koos tuumaladega toimiks.

4.5. Planeeritav ala paikneb Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu rohekoridoris K9 ja veekogu puhvri (200m) alas. Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga on määratud tugialade läbimõõdud 300m-500m ja ribastruktuuride läbimõõdud 100m-200m.

4.6. Vaidlusaluse DP koostamine ja koostamise finantseerimise õigus on Harku Vallavalitsuse poolt õigusvastaselt üle antud A. A.le lepinguga nr 22-11.2.4/154.

4.7. Vaidlusalune DP lahendus lähtub 1996.a Harku valla üldplaneeringust (edaspidi ka vana ÜP), mille järgi on maa sihtotstarbeks maatulundusmaa. See ei tekita õiguspärast ootust, et kinnistutele saab kindlasti tulevikus elamud rajada. Samuti ei anna maatulundusmaa sihtotstarve õigust kinnistud soovitud ulatuses täis ehitada.

4.8. Harku Vallavolikogus 25.02.2010 toimunud istungi tulemusel tehtud otsuses nr 34 märgiti üksikute maaüksuste sihtotstarvete/juhtotstarvete muutmisettepanekute kohta kokkuvõtvalt järgmist: „Vastutustundetu oleks planeerida elamumaade mahu kasvu olukorras, kus Harku vallas on hulgaliselt varemplaneeritud, kuid väljaarendamata elamuprojekte. Planeeritud elamuasustuse lõplik kujunemine (väljaehitamise, infrastruktuuriga varustamine ja realiseerimine) kestab senist kiirust arvestades veel aastaid. Avaliku huvi seisukohalt igasugune vajadus elamumaa mahu suurendamiseks puudub. Mahu suurenemine tähendaks rohealade ressursi „raiskamist“ ning ei soodustaks kuidagi seismajäänud arendusprojektide realiseerimist. Seega tuleks primaarseks lahenduseks pidada mitte rohelise infrastruktuuri arvel täiendavate elamuehitusvõimaluste tekitamist, vaid olemasolevate elamuehitusprojektide jätkusuutlikku toetamist.“ Üldplaneering, millest DP koostamisel lähtuti, on 17 aastat vana ning seega vananenud. Planeerimisel oleks tulnud lähtuda maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust, mis määrab rohestruktuuride vajaduse. Teemaplaneeringu p-s 2.2.1. on rõhutatud, et: „Rohelise võrgustiku sidususe parandamine on eriti oluline Tallinna mõjupiirkonnas. Tugialasid ja koridore on kohati liialt hõredalt just Tallinna rohelise vööndi piires ja seal on möödapääsmatu vajadus rohelist võrgustikku tugevdada.“

4.9. Pärast avalikustamist on oluliselt muudetud vaidlusaluse DP tekstilist ja skemaatilist lahendust. Muudatused ja täiendused on sisse viidud ilma vastavate viideteta. Samuti on nummerdamata ja korrastamata planeeringu toimikus olevad dokumendid. Toimikus olevad joonised ei haaku. Põhijoonistel ja tehnovõrkude joonistel on erinevad lahendused.

Samuti puuduvad nõutavad muudatuste kooskõlastused. Näiteks DP põhijoonisel on kujutatud 15 elamukrunti (millest kolm paiknevad range režiimiga metsa-alal), tehnovõrkude koondplaanil aga 12 ning planeeringu tekstilises osas on viidatud üldse 13 elamumaa krundile.

Harku valla uues ÜP-s on väikeelamumaa elamukrundi miinimumsuuruseks alevikes 1500 m2, muudel aladel 2000 m2. Kehtestatud DP-s on alla 2000 m2 elamukrunte viis, mistõttu ei ole planeeringuga kinnipeetud ka elamukrundi minimaalsest suurusest külades.

4.10. Kehtestatud DP rikub kaebaja subjektiivset õigust puhtale ja loodust säästvale elukeskkonnale, mis on kaudselt sätestatud põhiseaduse §-s 53. Oma õiguste kaitsel tugineb kaebaja Harju maakonna teemaplaneeringuga määratletud rohevõrgustiku toimimisele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2008 otsus asjas nr 3-06-2301, p 14).

Juurdepääsuteeks planeeritavale alale on kavandatud liikluslahendus mööda Toome teed läbi Jaagu III kinnistu. Nimetatud teeosad on tänaseni välja ehitamata ja puuduvad ka vastavasisulised projektid. DP dokumentide juures puudub vastavasisuline leping Toome tee väljaehitamiseks. Teine võimalus ligipääsuks planeeritavale alale oleks mööda olemasolevat Hobuseraua ja Kolde teed. Kaebaja elukoht asub Hobuseraua tee ääres. Kui planeeringu elluviimiseks hakatakse tulevikus kasutama Hobuseraua teed (mis on kaebaja arvates väga tõenäoline lahendus), suureneb oluliselt sellel teel liikluskoormus ning kaasneb suurenenud ümbruse vibratsioon ja müra. Sellest tulenevalt halveneb kaebaja elukvaliteet, millega omakorda kaasneb kaebaja subjektiivsete õiguste riive.

5. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub selle jätta rahuldamata ning mõista vastustaja menetluskulud välja kaebajalt.

5.1. Vastustaja leiab, et kaebuse esitaja pole toonud esile, milliseid seaduse või muude õigusaktide nõudeid DP kehtestamisega on rikutud ning ebaselge on kaitstav avalik huvi.

5.2. DP ei ole vastuolus õigusaktide ega üldisema taseme planeeringutega. Samuti on DP vastustaja arvates kooskõlas Harku valla uue ÜP-ga.

5.2.1 DP menetlemisel on arvestatud nii Harku valla uue ÜP-ga, kui ka selle menetlemisel koostatud KSH aruande seisukohtadega. DP-s puuduvad mistahes vastuolud nii Harku valla vana, kui ka kohtuotsuse tegemise ajal juba kehtiva uue ÜP-ga.

5.2.2 DP seletuskirja punkti 3 alapunktis „Olemasolev situatsioon ja olukorra kirjeldus“ ning punktis 4 „Planeeringulahenduse kirjeldus“ on selgitatud DP planeeringulahenduse haakumist üldisemate planeeringutega.

5.2.3 Seletuskirja leheküljel 8 on avaldatud, et DP lahendus lähtub valla üldplaneeringust, milles planeeritav ala on pereelamute maa. Seletuskirja leheküljel 7 on märgitud, et DP on kooskõlas uue ÜP-ga, mis täpsustab maakondlikku teemaplaneeringut. DP haakumine üldisemate planeeringutega on visuaalselt toodud välja ka DP kontaktvööndi joonisel.

5.2.4 Ka DP kehtestamise otsuses on selgesõnaliselt märgitud, et DP on üldisemate planeeringutega kooskõlas. See on selgelt esile toodud DP kehtestamise otsuse leheküljel 2, mille kohaselt planeeringulahendus on kooskõlas nii üldplaneeringu kui ka uue ÜP-ga, samuti DP kehtestamise otsuse leheküljel 3, seoses viitega Harju Maavanema poolt DP üle teostatud järelevalve käigus avaldatud seisukohale, mille kohaselt on maavanema hinnangul otstarbekas uute detailplaneeringute koostamisel arvestada uue ÜP-ga, milles Harju maakonna teemaplaneeringut rohevõrgustiku elementide osas on täpsustatud ja mille planeeringulahenduse maavanem on juba kooskõlastanud.

5.2.5 Vaatamata asjaolule, et Harku valla üldplaneeringu kaardi osades piirkondades ei ole kogu ala tähistatud tingmärgile vastava värviga ja tähistatud on üksnes ala välispiir, ei tähenda see alal maa juhtfunktsiooni puudumist. Sellise ala välispiiri värviline tähistus määrab kogu ala juhtfunktsiooni. Planeeringuala paiknes Harku valla eelmise üldplaneeringu kaardil kollase välispiiriga tähistatud alal. Vaatamata ala sisese kollase tähistuse puudumisele oli tegemist üldplaneeringu kohase pereelamute maaga. Koondkaardil on planeeringuala tähistatud elamumaana ning selle juhtotstarve on ka uues ÜP-s elamumaa. Üldplaneeringu teiste, sh looduskeskkonna ja maakasutuspiirangute kaartide ülesanne on seletuskirjast nähtuvalt konkreetse teema lahenduse kaardi loetavuse huvides eraldi kaardina esitamine. Seega ei saa nimetatud kaartidel esineva põhjal teha järeldusi ala juhtotstarbe kohta.

5.2.6. Erinevalt kaebaja väidetust, ei ole planeeringuala tähistatud mitte leebe režiimiga loodusliku haljasmaana, vaid sellel on kajastatud ala kõlvikuline koosseis, mis on üle võetud Eesti põhikaardilt. Osundatust tulenevalt puuduvad kaebaja väidetud vastuolud üldplaneeringutega.

5.3. Puudub DP vastuolu ELF-i koostatud uue ÜP rohevõrgustiku lahenduse uuringu tulemustega ja maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Maakasutust ja asustust suunavad keskkonnatingimused“. Kehtestatud DP planeeringulahendus vastab mõlemas dokumendis kajastatule.

5.3.1 Kaebaja poolt kaebuse punktis 1 leheküljel 2 avaldatut on käsitletud juba DP kehtestamise eelselt ning ka DP kehtestamise otsuses endas - teemaplaneeringuga seonduvat haldusakti lehekülgedel 12-13 ja ELF-i uuringuga haakuvalt kaebuse esitaja poolt avaldatut haldusakti lehekülgedel 13-14. Kaebaja on DP kehtestamise otsuses esitatud seisukohad ja põhjendused kaebuse esitamisel tähelepanuta jätnud.

5.3.2 Ka ELF-i uuringus jõuti planeeringuala suhtes seisukohale, et planeeringuala (ELF-i uuringu seletuskirjas on seda käsitletud Harku järvest läänes asuvate metsatukkade koosseisus seletuskirja lehekülgedel 26 ja 27) näol ei ole tegemist rohekoridorina toimiva alana vaatamata sellele, et teemaplaneeringu joonise kohaselt rohekoridor ligikaudu seal kulgeb. Kuna tulenevalt teemaplaneeringu joonise väikesest täpsusastmest (koostatud mõõtkavas 1:150 000-le) ja skemaatilisusest kulges rohekoridor antud piirkonnas ka alal, mis oli olemasolevate elamukvartalite ning Ceres aianduskeskuse aiaga piiratud ning kasvuhoonetega katkestatud, siis ei ole teemaplaneeringu kohane rohekoridor seal toimiv. Seetõttu on ELF uuringu põhjal tehtud ettepanek uues ÜP-s teemaplaneeringu kohase rohekoridori täpsustamiseks.

5.3.3 ELF-i eelviidatud ettepanek on teemaplaneeringuga täielikus kooskõlas, kuna teemaplaneeringu seletuskirja punkti 2.2. „Kasutustingimused“ alapunkti 2.2.1. „Üldised tingimused“ kohaselt seab teemaplaneering rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise; maakonna ja kohalike tasandi rohelise võrgustiku struktuurielementide piirid täpsustab üldplaneering. Seega polegi teemaplaneeringu eesmärgiks olnud rohelise võrgustiku objektide asukoha ja mõõtmete täpne määratlemine ja teemaplaneeringu koondkaardile kandmine.

5.3.4 Eelmises punktis toodut kinnitab ka teemaplaneeringu seletuskirja punkt 5 „Võimalused ja meetmed teemaplaneeringu eesmärkide elluviimiseks“, milles on öeldud: „Maakonna teemaplaneeringul puudub iseseisev mehhanism eesmärkide elluviimiseks ning see toimub läbi teistel tasanditel kasutatavate vahendite.“ Teemaplaneeringu tähtsamate rakendusvahenditena on teemaplaneeringu seletuskirja punktis nimetatud muuhulgas üldplaneeringud, detailplaneeringud ja teemaplaneeringud.

5.3.5 Teemaplaneeringu kohase rohevõrgustiku rohekoridori täpsustamist üldplaneeringuga on Harju Maavanem uue ÜP menetluses kooskõlastanud ega ole näinud siinkohal vastuolu teemaplaneeringuga.

5.3.6 DP kehtestamise otsuse leheküljel 13 on käsitletud kaebaja väidet seoses rohevõrgustiku osana teemaplaneeringu kaardile veekogude puhverala kandmisega. Planeeringuvaidluse lahendamise käigus selgitati Harju Maavalitsuses kaebajale, et 200 meetrit kehtib vooluveekogude puhul ning järve puhul on puhveralaks 100 meetrit kaldast. DP planeeringuala paikneb kaldast rohkem kui 200 meetri kaugusel. Nii nagu DP kehtestamise otsuse leheküljel 8 on märgitud, on DP joonisele kantud looduskaitseseaduse kohane Harku järve piiranguvööndi ulatus 100 meetrit ning DP järelevalve teostamisel on Harju Maavanem kaebuse esitajale selgitanud, et selline toimimisviis on õiguspärane.

5.4. DP koostamise ja koostamise tellimise nõudeid pole rikutud.

A. A.ga lepingu sõlmimise ajal puudus PlanS § 10 lg 61. Selle asemel kehtestas lepingute sõlmimise piirangud PlanS § 10 lg 6, mille kohaselt oli eraõigusliku isiku poolt detailplaneeringu koostamise tellimine keelatud looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga või linnaosadega linnades vastavuses linnaosa kehtestatud üldplaneeringuga. Vaidlusaluse DP puhul ei olnud ükski neist piirangutest kohalduv. Kuivõrd kehtestatud DP ei ole vastupidiselt kaebuse esitaja seisukohale üldplaneeringut muutev, siis ei tulene takistust eraõigusliku isiku poolt planeeringu koostamiseks või planeeringu koostamise tellimiseks ka praegu kehtivast PlanS § 10 lg 61. Harju Maavanema poolt on DP järelevalve teostamisel eeltoodut ka kaebajale selgitatud.

5.5. DP-ga ei ole teemaplaneeringu muutmise ettepanekut tehtud.

DP koostamisel on arvestatud nii vana kui uue ÜP-ga ning DP on nendega kooskõlas. Harju Maavanem on uue ÜP järelevalve käigus kinnitanud, et detailplaneeringute koostamisel vallas on uue ÜP-ga arvestamine otstarbekas ning valla üldplaneeringuga teemaplaneeringu rohevõrgustiku paiknemise täpsustamine on korrektne. Seda, et rohekoridor antud alal ei toimi, on kinnitanud nii kaebuse esitaja enda poolt viidatud ELF-i analüüs uue ÜP menetluses kui ka DP koosseisus olevas OÜ Keskkonnakorraldus koostatud hinnangus DP mõjust rohevõrgustikule.

Nii DP-le heakskiidu andmisel kui ka DP kehtestamisel arvestati maakonnaplaneeringu suure üldistusastmega ja teadaoleva asjaoluga, et maakonna teemaplaneeringu kohane rohekoridor tulenevalt valdavalt enne PES kehtestamist rajatud hoonestusest ei toiminud. Rohevõrgustiku mittetoimimist on kinnitatud ka detailplaneeringu materjalide hulgas olevas eksperthinnangus. Nimetatud teave on leidnud arvestamist ka kehtivas üldplaneeringus, kus rohekoridori asemel on piirkonnas nähtud ette toimivate tuumalade moodustamine.

5.6. Kaebaja viide Harku Vallavolikogu 25.02.2010 otsusele nr 34 on asjakohatu. Kaebaja on kõnealuse otsuse põhjendavast osast esitanud üksnes väljavõtte ning teinud seda põhjendusi moonutaval kujul.

Kaebaja poolt tsiteeritud osa kõnealusest otsusest puudutas alasid, mille puhul elamumaa maakasutuse juhtfunktsiooni polnud üldplaneeringuga kavandatud. Käesolevas vaidluses puudutatud DP ala on aga nii üldplaneeringu kui ka uue ÜP kohaselt kavandatud elamumaa juhtfunktsiooniga alaks.

5.7. Teemaplaneering kuulub madalama taseme planeeringutega täpsustamisele. Vastustaja nõustub sellega, et üldplaneering vajab korrigeerimist. Tulenevalt teemaplaneeringu kaardi väiksest täpsusastmest ja skemaatilisusest ning ka teemaplaneeringust nähtuvast vajadusest rohevõrgustiku elementide täpsustamiseks madalama taseme planeeringutega, ei saa rohevõrgustiku osas lähtuda teemaplaneeringu kaardist sellisel moel, nagu seda soovib kaebaja. Ebaõige on kaebaja käsitlus, justkui tuleks detailplaneeringute koostamisel juhinduda eeskätt või isegi üksnes teemaplaneeringust.

5.8. Vastustaja ei nõustu kaebuses väidetuga, justkui oleks pärast DP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamist muudetud DP põhilahendusi ning see tingiks vajaduse korrata planeeringu kooskõlastamist ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu.

Harju Maavanem on DP üle järelevalve teostamisel kaebuse esitajale selgitanud, et tema väide avalikustamise järgselt planeeringu põhilahenduse muutmise kohta on alusetu ning DP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kordamine ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole viidanud mitte ühelegi konkreetsele muudatusele, mida ta DP põhilahenduse muutmisena käsitleb. Kaebaja on pelgalt üldsõnaliselt avaldanud, et muudatused ja täiendused on tehtud vastavate viideteta ning teinud etteheiteid planeeringukaustas olevate dokumentide korrastatuse kohta. Ka väide DP toimikus olevate jooniste mittehaakuvuse ja nõutavate kooskõlastuste puudumise kohta on üldsõnaline ning ebakonkreetne.

Kaebaja poolt on asjakohatu viidata varem koostatud kooskõlastusjooniste mõningatele erinevustele planeeringu põhijoonisel näidatud viimasest, kehtestatud, planeeringulahendusest. Planeerimisseadusest ja haldusmenetluse seadusest ei tulene, et detailplaneeringu materjalid ei võiks kuni detailplaneeringu kehtestamiseni täpsustuda.

5.9. Kuna käesoleval hetkel kehtiv üldplaneering DP kehtestamisel ei kehtinud, siis ei olnud üldplaneeringuga määratud ehitustingimused DP kehtestamisel kohustuslikud. Vallavolikogu arvestas sellega DP menetlemisel, kuid lähtus sellest kui soovituslikust dokumendist. Kaebaja on ise välja toonud, et enamik ala elamukruntidest (ca 65%) ületasid 2000 m2 piirimäära. Seega on DP menetluses antud soovitus leidnud valdavalt arvestamist.

5.10. DP menetluses vastuvõetud Harku Vallavolikogu 25.10.2012 otsusega nr 80 lubati ka 2000 m2-st väiksemate kruntide moodustamist. Otsuses sisalduvad põhjalikud kaalutlused, millest lähtus vallavolikogu 5 elamumaa krundi osas erandi võimaldamisel.

6. Kolmandad isikud P.L., E.K., T.R., S.-A.U., Õ.R., A.A. ja OÜ Valenpiks Grupp leiavad, et kaebus on alusetu ja paluvad selle jätta rahuldamata ning mõista kaebajalt välja kolmandate isikute menetluskulud.

6.1. Kolmandad isikud leiavad viidates Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-84-08 (p 11), et kaebaja ei ole täitnud nõuet selgitada, milles seisneb kaevatava otsuse õigusvastasus. Samuti ei ole kaebaja selgitanud, milles seisneb avalik huvi, mida väidetavalt on kahjustatud.

6.2. DP-s on järgitud uue ÜP lahendust.

DP kehtestamise otsuses on selged viited, et DP on uue ÜP-ga kooskõlas ehk sellega on arvestatud. Lisaks on DP-ga hõlmatud alal ning selle lähipiirkonnas uue ÜP lahendust ja selle seost teemaplaneeringuga kirjeldatud DP seletuskirja lk 7-8. Samuti on DP joonisel nr 3 „Kontaktvöönd“ kujutatud väljavõtted koos DP ala näitamisega nii teemaplaneeringus, vanas üldplaneeringus, Apametsa osa üldplaneeringus kui ka uues ÜP-s.

6.3. Kolmandad isikud ei nõustu kaebaja väitega, et DP-s puudub veekogu puhvriala märgistus. DP joonisele on kantud looduskaitseseaduse kohane järvedele ettenähtud 100-meetrine Harku järve piiranguvööndi ulatus.

6.4. Kaebaja viite osas kehtivale PlanS § 10 lg 6¹ p-le 2 ning § 9 lg 7 p-le 1 kordavad kolmandad isikud vastustaja seisukohti. Antud juhul ei olnud tegemist looduskaitse ega muinsuskaitse alla võetud maa-aladega. Samuti puudub DP-l vastuolu nii vana kui ka uue ÜP-ga.

6.5. Kaebaja viidatud teemaplaneeringu seletuskirjas on selgitatud, et teemaplaneeringut täpsustatakse edaspidi üldja detailplaneeringutega. Seda on antud juhul ka tehtud. Nimelt on teemaplaneeringus toodud rohekoridor K9 juba enne DP kehtestamist läbi lõigatud varem moodustatud elamukvartalitega, mistõttu ta sisuliselt ei ühenda omavahel tuumalasid. Seega ei ole sellist rohekoridori soovitud alale võimalik planeerida. Seda on arvestatud nii uues ÜP-s kui ka DP-s. Uus ÜP ega DP ei muuda olemasolevat olukorda, vaid kinnitavad ja täpsustavad seda.

6.6. Rohelises võrgustikus võib eristada kahte omavahel seotud osa:

a) Tugiehk tuumalad – need on piirkonnad, millele süsteemi funktsioneerimine valdavalt toetub. Tugialad on ümbritseva suhtes kõrgema väärtusega (looduskaitseline, keskkonnakaitseline jne) alad;

b) Rohekoridorid, ribastruktuurid ja nn siduselemendid (ribastruktuuride sõlmed ja astmelauad, mis on sidususe, territoriaalse terviklikkuse tagajad).

Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatusliku “rohelise pinna” määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine. Rohelise võrgustiku eesmärgiks on eelkõige loodusja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundumustele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduste analüüsile.

Kui kaebaja viidatud teemaplaneeringu järgne rohekoridor K9 formaalselt paberil veel eksisteerib, siis looduses seda tegelikkuses enam ei eksisteeri. Kõnealuse rohekoridori toime on oluliselt piiratud erinevate takistuste, sh elamukruntide näol. Näiteks on DP mõju rohevõrgustikule analüüsinud OÜ Keskkonnakorralduse spetsialist Teet Kirss oma eksperthinnangus lk 4 leidnud, et: „Paraku on kõnealuse rohkekoridori näol olnud tegu algusest peale väheefektiivse koridoriga, kuna ala, millel rohekoridor kulgeb, on loomade ning taimede levikule olulisi takistusi tihedalt täis – Harku karjäär, aiaga piiratud Ceres Aianduskeskus koos ulatusliku kasvuhoonekompleksiga, aedadega piiratud Kiriku ja Lilleaia tee elamukrundid, autoteed ning mitmed vähemolulised takistused.“ Seega on kõneluse rohekoridori määratlemisel sisuliselt eksitud juba teemaplaneeringus, kuna vastav koridor oli erinevate ehitiste ja rajatiste näol läbi lõigatud juba selle kehtestamise ajal. Lisaks on rohekoridori otstarbe kaotamine süvenenud pärast teemaplaneeringu kehtestamist toimunud kruntimise tõttu. Seetõttu on uues ÜP-s nähtud vastav ala ette perspektiivse elamumaana. Järelikult ei halvenda DP rohekoridori toimimist võrreldes olemasoleva olukorraga. Samale seisukohale on jõutud ka viidatud OÜ Keskkonnakorralduse ekspertarvamuses (lk 7). Eeltoodust tulenevalt ei ole menetluses olevas uues ÜP-s antud alale enam rohekoridori ette nähtud. Olemasolevat keskkonda väärtustavad säilitatavad puistuosad elamumaa kruntide koosseisus ning põhjaosale moodustatavad maatulundusmaa krundid, mis moodustavad koos üldmaa krundiga 36% planeeritavast alast. Uus ÜP lahendus täpsustab rohekoridori funktsiooni lokaalse tuumalana eesmärgiga tagada ressursside taastootmine. Tulenevalt tegelikust olukorrast ei saa kõnealune rohekoridor toimida ainese ja elustiku liikumiskoridorina. Sellise seisukohaga on nõustunud ka DP üle riiklikku järelevalvet teostanud Harju Maavanem.

6.7. Kaebaja eksitab kohut väites, et Harku Vallavolikogu 25.02.2010 otsuses nr 34 märgitu on vastuolus DP-ga. Seisukoht ei ole esitatud DP-ga kaetud ala kohta, vaid ala kohta, kuhu elamumaa juhtfunktsiooni uue ÜP lahenduses ei kavandatud. Seega ei puuduta kaebaja viidatud seisukoht DP-ga kaetud ala.

6.8. Kolmandad isikud leiavad, et selleks, et ajakohastada vana üldplaneeringut, koostatigi uus ÜP. Uue ÜP lahendus on läbinud avaliku väljapaneku ja see on kooskõlastatud Harju Maavanema poolt, kes on nõustunud, et uus ÜP täpsustab teemaplaneeringus näidatud rohevõrgustiku alade paigutust. Sellest tulenevalt tuli DP menetlemisel arvesse võtta uue ÜP lahendust. Sealjuures ei ole uue ÜP lahendus teemaplaneeringuga vastuolus, vaid seda täpsustav. Kolmandad isikud leiavad, et DP koostamisel ja menetlemisel on lähtutud nii vanast kui ka uuest ÜP-st.

6.9. DP-sse ei ole pärast avalikku väljapanekut ja arutelu planeeringu põhilahendusi muutvaid parandusi ega täiendusi tehtud. Seega ei olnud vaja korrata avalikku väljapanekut ega arutelu, polnud vaja hankida ka uusi kooskõlastusi. Kaebusest jääb ka arusaamatuks, kes on need isikud, kelle kooskõlastuste puudumist kaebaja ette heidab.

6.10. Kaebaja väited, et pärast DP avalikustamist sinna tehtud muudatused ja täiendused on viidud sisse ilma viideteta; planeeringu toimikus olevad dokumendid on nummerdamata ja korrastamata; toimikus olevad joonised ei haaku, põhijoonistel ja tehnovõrkude joonistel on erinevad lahendused on paljasõnalised. Selgusetuks jääb, milliste õigusnormidega vastuolule kaebaja neid väiteid esitades tugineb.

6.11. Kaebaja väide, mille kohaselt tehakse DP-ga ettepanek Apametsa ÜP kohase range režiimiga metsapiiri muutmiseks, on alusetu ega vasta tõele.

7. Ülejäänud kolmandad isikud kirjalikke seisukohti ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED:

8. Kohus käsitleb esmalt kaebuse aluseid ja võtab seisukoha subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse osas (I); seejärel hindab avalikes huvides esitatud kaebuse põhjendatust (II) ning lõpuks lahendab menetluskulude küsimuse (III).

9. Planeeritav ala (5,9 ha) paikneb Harku vallas, Harkujärve külas maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustel ning nende vahele jääb reformimata riigimaa. Samuti piirneb ala olemaolevate ning kavandatavate ehitistega planeeringuala ja Harku järve vahelises osas ning planeeringualast lõunas (vt TP rohevõrgustiku kaart ja Apamaetsa ÜP väljavõte, DP kaust). Planeeringuala paikneb uue ÜP tiheasustusala kaardi (http://www.harku.ee/et/c/document_library/get_file?uuid=c3b284bd-ef75-44d5-9cc4- c82ca92872f6&groupId=156051) kohaselt tiheasustusalas.

Kehtestatud detailplaneering (kehtestamise otsuse lk 1) näeb ette 27 krundi moodustamise, neist

13 pereelamu krunti. Samuti on kavandatud 3 avaliku kasutusega haljasala ja 3 metsamaa krunti ning muud elurajooni toimimiseks vajalikud krundid. Juurdepääsuteeks planeeritavale alale on kavandatud liikluslahendus mööda Toome teed läbi Jaagu III kinnistu.

Vaidlusaluse DP kehtestamise ajal kehtis Harku valla 1996. aastal kehtestatud üldplaneering (avalikult kättesaadav Harku valla kodulehel). Samuti kehtis 2003.a kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (seletuskiri eraldi köidetuna, DP lisa). Kaevatava DP menetlemise ning kehtestamise ajal oli menetluses Harku valla uus üldplaneering, mis võeti vastu Harku Vallavolikogu otsusega 27.08.2009 nr 71 ning kehtestati 17.10.2013 otsusega nr 138 (avalikult kättesaadav Harku valla kodulehel).

Planeeringuala paikneb Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohases rohekoridoris K9.

Maavanem on heakskiidu andnud nii kaevatavale detailplaneeringule kui uuele valle üldplaneeringule.

Eeltoodud asjaolude üle vaidlus puudub.

I

10. Kaebus on esitatud avalikes huvides ja kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks.

10.1. Kaebus avalikes huvides (populaarkaebus). Kaebaja on esialgselt kohtusse pöördunud üksnes avalike huvide kaitseks ning kohus on esialgse kaebuse populaarkaebusena menetlusse võtnud. Kohtuistungil võttis kohus vastu 07.04.2014 esitatud kaebuse täienduse kaevatava haldusakti vaidlustamiseks subjektiivsete õiguste kaitseks.

Kohus ei nõustu kaebaja vastaspoolega selles, et kaitstav avalik huvi kaebusest ei nähtu. Kaebusest ja selle täpsustustest ning kohtuistungil öeldust võib järeldada, et kaitstavaks avalikuks huviks on rohekoridori säilimise ja toimimise tagamine. Kaebaja viitab selle avaliku huvi kaitsmisel eelkõige maakonna teemaplaneeringule. Kaebaja lähtub eeldusest, et teemaplaneering fikseerib rohekoridori paiknemise ning teemaplaneeringut soovitakse detailplaneeringuga muuta. Kaebaja on viidanud ka ELF-i analüüsis ja maakonna teemaplaneeringus toodud eesmärkidele säilitada ja laiendada Harku vallas roheala ja tagada rohelise võrgustiku toimimine.

Planeeringuala asub tiheasustusalas, kus kohalik omavalitsus näeb üldplaneeringuga (mis väljendab avalikkuse kokkulepet) ette maakasutuse juhtotstarbena elamumaa. Kohtu arvates võitleb kaebaja avaliku huvi eest (rohekoridori toimimise tagamine) olukorras, kus rohekoridor (transiitkoridorina) antud planeeringuala piirkonnas ei toimi olemasoleva faktilise olukorra tõttu. Sellises olukorras saaks toimimise tagada toimimist takistavate kinnisasjade sundvõõrandamine ja rohekoridori katkestavate ehitiste lammutamine, mis ei oleks õiguslikult võimalik. Kehtiv üldplaneering ei näe alal ette rohekoridori, vaid lubab maa kasutamist elamumaana. Kaebaja vastupidine väide, et tegemist on toimiva rohekoridoriga on paljasõnaline ega ühti ELF-i uuringus ja OÜ Keskkonnakorraldus eksperthinnangus toodud järeldustega. Kohtumenetluses ei ole kaebaja oma seisukoha kinnitamiseks esitanud ühtegi tõendit. Kohtu arvates ei ole võimalik populaarkaebust ainuüksi eeltoodud põhjusel rahuldada. Kaebaja poolt kaitstavat avalikku huvi ei ole kahjustatud. Kohus esitab täiendavad põhjendused allpool.

10.2. Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus.

10.2.1. Kaebaja väide, et kui planeeringus ettenähtud juurdepääsuteed välja ei ehitata, siis kasutatakse tõenäoliselt planeeringualale juurdepääsuks tema kinnistust mööduvat valdavalt avaliku kasutusega teed, on hüpoteetiline. Detailplaneeringuga ettenähtud avaliku kasutusega juurdepääsutee rajamine on tagatud, kas KOV poolt vastava kohustuse üleandmisega planeeringuala arendajale (haldusvõi tsiviilõigusliku lepinguga) või KOV poolt muul viisil täitmisega. Riigikohus on oma praktikas leidnud, et EhS §-st 13 tulenev kohustus kujutab endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluvat ülesannet KOKS § 6 lg 3 p 1 mõttes (RKPSJK otsus kohtuasjas nr 3-4- 1-9-06, p 20; RKHK otsus kohtuasjas nr 3-3-1-26-10, p-d 13-14). Nii põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium kui ka halduskolleegium on oma praktikas leidnud, et EhS §-st 13 tuleneva kohustuse võib täita ka ehitusloa või detailplaneeringu taotlejaga või muude isikutega kokkulepete sõlmimise ja täitmise kaudu (RKHK otsused asjades nr 3-3-1-35-04, p 11; 3-3-1-26- 10, p 13; 3-3-1-37-10, p 12; RKPSJK otsus kohtuasjas nr 3-4-1-9-06, p 31). Kui eraisikutega kokkuleppeid ei sõlmita ei võta see KOV-lt kohustust tagada elanikele juurdepääs planeeringualal asuvatele kodudele vastavalt kehtestatud detailplaneeringus ettenähtule. Kui KOV soovib juurdepääsutee osas detailplaneeringut muuta, siis tuleb selleks läbi viia detailplaneeringu menetlus, mille tulemust kaebaja saab vajadusel oma subjektiivsete õiguste rikkumise vältimiseks vaidlustada.

Kaebaja saaks vaidlustada üksnes vaidlusaluses detailplaneeringus määratud juurdepääsu planeeringualale, kuid antud juhul see juurdepääs kaebajat ei puuduta. Vastustaja esindaja R.Mirski selgitas kohtuistungil (salvestis alates 13:14:04; 13:22:54), et juhul kui üldplaneeringujärgsel perspektiivsel elamualal ehitatakse välja Hobuseraua tee lõunapoolne ala, siis võidakse see määrata üheks avaliku kasutusega juurdepääsuteeks, kuid seda tehakse teiste detailplaneeringutega.

Lisaks on kaevatava detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsutee (Toome tee) rajamiseks kokkulepe sõlmitud (tlk 10-17, II kd), seega ei vasta tõele kaebaja väide kokkuleppe puudumisest.

Samuti, ei ole kaebajal subjektiivset õigust, et tema poolt kasutatava avaliku kasutusega tee liikluskoormus ei suurene. Selles osas võib isikul olla üksnes huvi, mida tuleb kaaluda planeeringu (millega kaasneb liikluskoormuse kasv) koostamisel ja kehtestamisel. Subjektiivse õiguse rikkumisega saaks olla tegu üksnes siis, kui liikluskoormuse suurenemisega kaasneksid mõjud, mille kohta on õigusaktides ettenähtud piirmäärad ning neid ületataks. Kaebaja ei väida õigusnormide rikkumist.

Kaevatava detailplaneeringuga ettenähtud juurdepääsutee lahendus kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist seega kaasa ei too.

10.2.2. Puudub ka norm, millele tuginedes saaks väita subjektiivse õiguse - puhtale keskkonnale

- rikkumist. Sellist põhiõigust ei tulene Eesti Vabariigi põhiseadusest (PS) ning ka maakonna teemaplaneering ei näe ette sellist subjektiivset õigust. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-101-09 märkinud, et PS §-de 5 ja 53 koosmõjust ei tulene iseseisvalt kaitstavat subjektiivset õigust puhtale keskkonnale. PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte on keskkonda mõjutava tegevuse ja vastava valdkonna õigusliku regulatsiooni aluseks. Eluja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Kolleegium möönab, et isiku emotsionaalsetele, majanduslikele, kultuurilistele vajadustele ning elukeskkonna kvaliteedinõuetele vastav looduskeskkond on igaühe jaoks oluline väärtus. Sellist väärtust kaitseb õigus täna mitmetel erinevatel viisidel, näiteks looduslike liikide ja loodusalade kaitse korraldamise ja inimtegevusest lähtuvate keskkonnamõjude õigusliku piiramise teel, samuti vastutusmehhanismide loomise kaudu. Isik saab seaduses sätestatud viisil ja ulatuses osaleda keskkonda mõjutavate otsustuste ettevalmistamisel, samuti vaidlustada keskkonda mõjutavaid otsuseid ja toiminguid. Õigus puhtale looduskeskkonnale saab iseseisva subjektiivse õigusena kujuneda siis, kui õiguslikult on fikseeritavad sellist keskkonda iseloomustavad näitajad ja igaühe talumiskohustus keskkonnamõjurite suhtes.

10.3. Subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebus on seega ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

II

11. Peamised vaidlusküsimused avalikes huvides esitatud kaebuse osas on:

- kas DP-ga muudetakse ja/või täpsustatakse teemaplaneeringut ning kas see on lubatav;

- kas teemaplaneeringus on rohelise võrgustiku alad määratud detailselt ning kas sellest tuleneb ehituskeeld;

- milline on maakasutuse juhtotstarve planeeringualal üldplaneeringu kohaselt;

- kas detailplaneeringu ala asub toimivas rohekoridoris;

- kas rikutud on DP koostamise ja tellimise nõudeid.

12. Planeerimisseadusest nähtuvalt on detail-, üldja maakonnaplaneering Eesti planeeringusüsteemis erineva täpsusastme ja ülesannetega. Maakonnaplaneeringut (sh maakonnaplaneeringu teemaplaneeringut) tuleb pidada pigem strateegiaks kui detailseks planeerimisdokumendiks, sh on selle koosseisu kuuluvad kaardid väga suure üldistusastmega.

PlanS § 7 lg 3 p-de 1-13 kohaselt on maakonnaplaneeringu ülesanded: maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel; asustuse arengu suunamine; detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramine väljaspool linnu ja aleveid, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; maareformi seaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine, kui need ei ole kehtestatud üldplaneeringuga määratud; loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine; maaja veealade üldiste kasutamistingimuste määratlemine; maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine; teede, raudteede, veeteede ja tehnovõrkude koridoride, lennuväljade, sadamate ja jäätmete ladestamise kohtade ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine; kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus, vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks; puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine; üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine. Eelnevast nähtub antud vaidluse kontekstis, et teemaplaneering määrab küll ära üldised maakasutuse suunad, kuid ei reguleeri maakasutust detailselt. Ka Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-35-13 tehtud otsusest (punkt 17) võib järeldada, et teemaplaneering on eelkõige eesmärke seadev planeerimisdokument ning detailsemate planeerimisdokumentidega teemaplaneeringu eesmärkidest kõrvalekaldumist tuleb põhjendada.

PlanS § 7 lg 4 kohaselt kehtestatud maakonnaplaneering on aluseks valla ja linna üldplaneeringute koostamisele. Kui kehtestatud üldplaneering puudub või kui

maakonnaplaneeringust varem kehtestatud üldplaneering ei kajasta kehtestatud maakonnaplaneeringus sätestatut, on kehtestatud maakonnaplaneering valla ja linna detailplaneeringute koostamise või projekteerimistingimuste väljaandmise aluseks. Antud juhul oli kaevatava haldusakti andmise ajal kehtinud valla üldplaneering kehtestatud 1996.a ja teemaplaneering 2003.a. Vana ÜP järgi oli planeeringuala (hoonestatav ala) pereelamute maa (vt Harkujärve küla tsoneerimise skeem, http://vana.harku.ee/.files/2665.jpg). Kohus nõustub vastustajaga, et kui mingi ala üldplaneeringu kaardil on tähistatud värvilise välispiiriga, siis määrab välispiiri värv kogu ala juhtfunktsiooni. Tallinna Halduskohtu 28.03.2014 otsuses haldusasjas nr 3-13-693 on leitud, et selliselt tähistatud ala on perspektiivne elamuala, lähtudes ÜP kaardi leppemärkide seletavast osast (DP kaust, kontaktvööndi joonis). Kohus märkis, et vastasel juhul ei omaks leppemärk „olev/võimalik laiendus“ sisu. Käesolevat asja lahendav kohtunik nõustub selle põhjendusega ning märgib täiendavalt, et selliselt on tsoneerimise kaardist nähtuvalt tähistatud perspektiivne elamuala tiheasustusala piires. Perspektiivne elamuehituse ala väljaspool tiheasustusala piire on vanas ÜP-s tähistatud kollaste nooltega, mis näitavad ala võimaliku laienemise suunda. 2003.a teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ määratleb rohelise võrgustiku ning märgib selle asukoha (TP seletuskirja joonis 3). Kehtiva üldplaneeringu (ÜP koondkaardi väljavõte, tlk 140-141) kohaselt on täpsustatud rohevõrgustiku tuumala ja rohekoridor. TP seletuskirja joonise nr 3 kohaselt paikneb kaevatava detailplaneeringu ala tervikuna maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohases rohevõrgustiku alas. Uus ÜP on planeeringualast elamumaa osa arvanud rohevõrgustikust välja (tlk 140, I kd), seda lähtudes ELF-i analüüsi tulemusel koostatud rohealade kaardist (avalikult kättesaadav aadressil http://vana.harku.ee/.files/659.pdf). Samuti nähtub uue ÜP koondkaardilt, et osa planeeritavast alast jääb uue ÜP kohasesse rohevõrgustiku tuumalasse (peafunktsiooniga looduslike ressursside taastootmine), kuid sinna ei ole elamumaa krunte kavandatud ning see osa jääb välja ka tiheasustusalast. Seal paiknevad katastriüksused jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega (3) ja avaliku kasutusega haljasmaa sihtotstarbega (3) maaks (DP põhijoonis, DP kaust).

Kohus peab vajalikuks selgitada, mida mõistetakse rohelise võrgustikuna. Harju maakonna teemaplaneeringu seletuskirja p 2.1.1 kohaselt on roheline võrgustik planeerimisalane mõiste, mis funktsionaalselt täiendab kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ei ole ulatusliku „rohelise pinna“ määratlemine ja selle majandustegevusest välja jätmine, vaid eelkõige loodusja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine, tuginedes erinevatele arengusuundadele, infrastruktuuride paiknemise ja vajaduse analüüsile.

Rohevõrgustiku osadeks on tuumalad ning rohekoridorid ja ribastruktuurid. Teemaplaneeringu seletuskirja p-s 5 on öeldud, et maakonna teemaplaneeringul puudub iseseisev mehhanism eesmärkide elluviimiseks ning see toimub läbi teistel tasanditel kasutatavate vahendite. Kasutatavateks vahenditeks on ka üldplaneeringud ja detailplaneeringud. Punkt 2.2.2.1 kohaselt peab rohelisest võrgustikust lähtuma ehitusalade valikul. Sekkumata kohalike omavalitsuste otsustuspädevusse, tuleb kavandatav asustus planeerida kohaliku tasandi planeeringutes nii, et see ei lõikaks läbi rohelise võrgustiku koridore.

Ka OÜ Keskkonnakorraldus eksperthinnangus (telliti DP koostamise käigus) on märgitud, et selle planeerimisalase vahendi peamine funktsioon on säilitada ühendus olemasolevate looduslike alade vahel või luua eeldused looduslike alade ühendamiseks nii, et tagatud oleks loomade liikumistingimuste ja taimede levikutingimuste säilimine, inimtekkeliste mõjude pehmendamine ning koosluste areng looduslikkuse suunas. (OÜ Keskkonnakorraldus eksperthinnang, p 1, lk 3, DP kaustas) Kui vaidlustatud detailplaneering lõikaks läbi toimiva rohekoridori, võiks kohtu arvates väita vastuolu teemaplaneeringuga.

Kui detailplaneering ja/või üldplaneering täpsustab konkreetse ala planeerimise kaudu rohevõrgustikku ja TP-st tulenevat eesmärki ei kahjusta, on tegemist kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsiooniga, mille otstarbekust kohus kui õigusvaidluse lahendaja hinnata ei saa. Kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse poliitilist otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlusja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist (HMS § 58); kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole väljutud diskretsiooni piiridest ning tehtud muud sisulist diskretsiooniviga (HKMS § 158 lg 3).

Kohtu arvates ei saa eelnevast tulenevalt olla mõistlikku vaidlust selles, et TP kohasesse rohevõrgustiku alasse jääval maal ei ole TP-st endast tulenevalt ehitustegevus täielikult keelatud. Kaebaja nõustus kohtuistungil sellega (salvestis alates 13:28:54). Menetlusosaliste vaidlus taandub seetõttu asjaolule, kas DP katkestab või halvendab teemaplaneeringu kohase rohekoridori toimimist. Kohtu arvates tuleb sellele küsimusele vastates hinnata, kas olemasolev faktiline olukord võimaldab rohekoridori toimimist ning kas ja kuivõrd kaevatav detailplaneering seda olukorda halvendab. Kohus peab vajalikuks märkida, et teemaplaneering ei muuda üldplaneeringuga määratletud ala juhtfunktsiooni. Peale vana üldplaneeringut kehtestatud teemaplaneering tõi antud juhul kaasa vajaduse arvestada rohevõrgustikuga. Teemaplaneeringu näol on kahtlemata tegemist kohalikule omavalitsusele kohustusliku/siduva planeerimisdokumendiga. Antud vaidluse kontekstis tähendab see seda, et kohalik omavalitsus ei saa detailplaneeringuga (tiheasutusalas enamasti kohustuslik) anda ehitusõigust, mis muudab rohelise võrgustiku (rohekoridori) toimimise võimatuks või kahjustab seda oluliselt. Mõju rohekoridori toimimisele saab hinnata eelkõige vastava kompetentsiga spetsialist. Mõju hindamisel lähtutakse olemasolevast faktilisest olukorrast, kuna rohekoridori eesmärk ei saa olla selle tagamine nö paberil. See tooks ka kaasa üldplaneeringu alusel taotletava maakasutuse (maale ehitusõiguse saamiseks) piiramise. Kohus nõustub kaebajaga, et ehitusõigus ei ole üldplaneeringust tulenev subjektiivne õigus, kuid see ei tähenda, et haldusorgan saaks meelevaldselt keelduda ehitusõigust andva detailplaneeringu kehtestamisest. Kohtu arvates oleks meelevaldne tugineda sellele, et teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala rohekoridoris ning jätta faktiliselt mittetoimiva rohekoridori kaitseks ehitusõigus andmata või anda see oluliselt väiksemas mahus. Seda lisaks olukorras, kus menetletav ja käesoleval ajal juba kehtiv üldplaneering vaidlusalusele ehitusõigusega alale rohekoridori ette ei näe.

Detailplaneeringu menetluses koostatud eksperthinnangus Sagari, Nurme ja Nurme 1 ning Tooma 3, Tooma 4, Jõetooma II ja Trahteri maaüksuse detailplaneeringute mõju kohta rohevõrgustikule leiab ekspert, et 2003.a kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu alusel moodustatud rohekoridor on algusest peale väheefektiivne, kuna ala, millel koridor paikneb, on loomade ning taimede levikule olulisi takistusi tihedalt täis – Harku karjäär, aiaga piiratud Ceres Aianduskeskus koos kasvuhoonekompleksidega, aedadega piiratud elamukrundid, autoteed ning mitmed vähemolulised takistused (eksperthinnangu lk 3-4). Teemaplaneeringuga kehtestatud rohekoridori funktsionaalsus ja efektiivsus detailplaneeringute realiseerimise tagajärjel ei muutu – koridor ei „tööta“ praegu ning ei „tööta“ ka pärast elamute ehitamist (eksperthinnangu lk 8). Kõnealune eksperthinnang on kohtumenetluses käsitletav dokumentaalse tõendina. ELF-i uuringus jõuti planeeringuala suhtes seisukohale, et planeeringuala (ELF-i uuringu seletuskirjas on seda käsitletud Harku järvest läänes asuvate metsatukkade koosseisus seletuskirja lehekülgedel 26 ja 27) näol ei ole tegemist rohekoridorina toimiva alaga vaatamata sellele, et teemaplaneeringu joonise kohaselt rohekoridor ligikaudu seal kulgeb. Kuna tulenevalt teemaplaneeringu joonise väikesest täpsusastmest (koostatud mõõtkavas 1:150 000-le) ja skemaatilisusest kulges rohekoridor antud piirkonnas ka alal, mis oli olemasolevate elamukvartalite ning Ceres aianduskeskuse aiaga piiratud ning kasvuhoonetega katkestatud, siis ei ole teemaplaneeringu kohane rohekoridor seal toimiv. Seetõttu on ELF-i uuringu põhjal tehtud ettepanek uues ÜP-s teemaplaneeringu kohase rohekoridori täpsustamiseks.

Kohus leiab eelnevast tulenevalt, et rohekoridori toimivust (avalik huvi) kehtestatud detailplaneering, võrreldes olemasoleva faktilise olukorraga, ei lõpeta ega kahjusta. Seda tõendavad nii OÜ Keskkonnakorraldus eksperthinnang kui ELF-i uuring. Kaebaja ei ole esitanud oma vastupidise väite tõendamiseks ühtegi tõendit, vaid üksnes toob eelnimetatud dokumentidest selektiivselt välja üksikud väited, jättes kõrvale spetsialistide lõppjäreldused. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väide (salvestis alates 13:37:25) detailplaneeringust huvitatud isikute poolt eksperthinnangu tellimise tõttu hinnangu kallutatusest on paljasõnaline. Detailplaneeringust huvitatud isikud ei ole tellinud ELF-i uuringut, mis jõudis OÜ Keskkonnakorraldus eksperthinnangus tooduga samale järeldusele.

Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, kuidas aitaks mittetoimiva rohekoridori toimimist taastada maaomanike õiguste meelevaldne piiramine. Tiheasustusalas asuvate juba elamu ehitanud maaomanike omandiõigus ei ole olulisem kui elamut ehitada soovivate isikute oma, kuid kaebaja leiab, et sellele vaatamata tuleks teistele ehitamine keelata põhjendades seda mittetoimiva rohekoridori kaitsmise vajadusega.

Kaevatava haldusakti andmisel on lähtutud sellest, et kõnealune rohekoridor ei ole antud piirkonnas faktiliselt toimiv. TP-s mittetoimiva rohekoridori määramise võimalikke põhjuseid on kirjeldatud haldusaktis (lk 13-14). Kehtestatud detailplaneering (selle alusel hoonestamine) ei saa rohekoridori toimivust lõpetada, mistõttu on ka peetud põhjendatuks uue üldplaneeringuga teemaplaneeringut täpsustada (teha ettepanek). PlanS § 8 lg 4 kohaselt võib üldplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekuid. Ehk teisisõnu üldplaneering sisaldab ettepanekut maakonna tasandi planeeringu kooskõlla viimiseks tegeliku olukorraga, mitte ei võta toimiva rohekoridori arvelt maad elamuehituseks. Kuna teemaplaneering ei välista ehitusõiguse andmist rohekoridoris, siis ei saa olla väide, et detailplaneering muudab teemaplaneeringut, põhjendatud. Detailplaneering järgis nii kehtiva kui tol hetkel menetletava üldplaneeringu regulatsiooni maakasutuse juhtfunktsiooni osas ning üldplaneeringud ei olnud omakorda vastuolus teemaplaneeringuga põhjusel, et teemaplaneering ehitusõigust ei välistanud, vaid kehtestas eesmärgi tagada rohekoridori toimivus. Kehtiv üldplaneering väljendab avalikkuse kokkulepet kohaliku omavalitsuse territooriumi maakasutuse ja planeerimise osas ning see ei toeta mittetoimiva rohekoridori säilitamist ega piira vaidlusalusel alal maa kasutamist elamumaana.

Seega on alusetud väited, et kaebaja poolt kaitstavat avalikku huvi oleks kaevatava detailplaneeringuga rikutud. Eeltoodu põhjal võib asuda seisukohale, et esitatud populaarkaebus on põhjendamatu.

13. Kuigi eeltoodust tulenevalt puudub vajadus käsitleda kaebaja muid väiteid, võtab kohus siiski seisukoha ka teistes vaidlusküsimustes.

13.1. DP kehtestamise otsuses (lk 3) on vastuväidete käsitlemisel selgitatud, et TP järgne rohekoridor eksisteerib formaalselt, sisuliselt on selle toime piiratud olemasolevate elamukruntidega, mistõttu ei muutu rohekoridori toimimine võrreldes olemasoleva olukorraga. See ei ühenda enam omavahel rohevõrgustiku tuumalasid. Rohekoridor ei toimi transiitalana põhja-lõuna suunas. Ehitustegevusest vabad, kõrghaljastusega osad jäävad rohekoridoriks ja aiaga piiramata. Säilivad Harku järve läänekaldal rohevõrgustiku alana toimivad haljasalad. Sellest tulenevalt ei ole rohekoridori ette nähtud uues ÜP-s. Vana ÜP järgi oli tegemist pereelamu maaga. Ka maavanem on seisukohal, et DP kehtestamisel on otstarbekas arvestada menetletava ÜP-ga, mis näeb ette elamumaa juhtotstarbe. Samuti on uue ÜP keskkonnamõjude strateegilise hindamise heaks kiitnud Keskkonnaamet. Detailplaneeringu koostamise käigus on arvestatud Keskkonnakorralduse OÜ eksperthinnanguga ja ELF-i analüüsiga. Seega on haldusorgan kaebaja poolt kaitstavale avalikule huvile tähelepanu pööranud ja esitanud kohased põhjendused.

Kaebaja väide, et detailplaneeringus endas (seletuskirja pt 4 ja 6) on öeldud, et see ei vasta teemaplaneeringu järgsele rohekoridorile K9, tugineb lausete kontekstist väljarebimisele, mis on kaebaja poolt pahatahtlik.

13.2. Planeeringuala jääb Harku järve kaldast rohkem kui 200m kaugusele (haldusakt, lk 9), mistõttu puudub vajadus käsitleda õigusaktidest tulenevat veekogu puhvri laiust (kas selleks on 100m või 200m).

13.3. Kaebaja on viidanud leebe režiimiga looduslikul haljasmaal paiknevate kruntide suurusele uues ÜP-s ja leidnud, et DP-ga määratud krundid sellele nõudele täielikult ei vasta.

Haldusakti kohaselt on planeeringuala tiheasustuses ning krundi suurused on määratud hajaasustuspiirkondadele (lk 14). Sellele vaatamata on kruntide suuruse osas valdavalt uut ÜP-d järgitud (kaebaja enda väitel 65% osas), kuigi uus ÜP ei olnud õiguslikult siduv. Seega vastuolu kehtiva uue ÜP-ga ei olnud. Vastuolu puudus ka kehtinud ÜP-ga. Riigikohus on leidnud, et koostamisel olevat üldplaneeringut ei tule detailplaneeringu kehtestamisel järgida kui õigusakti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 60 lg 1 kohaselt loob õiguslikke tagajärgi ja on täitmiseks kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel keelatud planeeringu kaalumisel võtta arvesse asjakohaseid mittesiduvaid dokumente, sh koostamisel oleva kõrgema astme planeeringu eesmärke. Avalik haldus peab vältima vastuolulist tegutsemist. Kaalutlusõiguse teostamisel ei tule arvestada üksnes õigusaktidega, vaid kõigi oluliste asjaoludega (HMS § 4 lg 2). (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-87- 13, otsuse p 12)

Valla ehitusmääruse kohaselt seevastu, tuli külades alla 2000m² kruntide lubamist põhjendada, mida on kohalik omavalitsus 25.10.2012 korralduses nr 80 (tlk 151-152) teinud. Märgitud korraldus ei ole kaebuse ese. Lähtuda tuleb selle kehtivusest (HMS § 60).

13.4. Detailplaneeringuga ei ole toimunud üldplaneeringu põhilahenduse muutmist (PlanS § 9 lg

7 p 1), kuna üldplaneeringute kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa. Kohus nõustub planeeringu kaartide lugemise osas (lähtudes iga kaardi koostamise eesmärgist) esitatud vastustaja seisukohaga (20.03.2014 menetlusdokument) ega pea vajalikuks seda korrata.

Täiesti põhjendamatud on kaebaja väited planeeringu tellija osas kehtestatud piirangute rikkumisest. Kohus nõustub kaevatavas haldusaktis (lk 6) ja vastustaja vastuses tooduga (p 5.4) ega pea ka selles osas kordamist vajalikuks.

13.5. Kaebaja viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas nr 3-06-2301 on asjakohatu. Apellatsioonikohus märkis, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt ei ole rohekoridori määratlemise eesmärgiks nimetatud aladel igasuguse majandusja elutegevuse välistamine. Kohus tühistas haldusakti põhjusel, et detailplaneeringu materjalidest ei nähtunud, et läbi oleks viidud mingigi analüüs, mis oleks seotud rohekoridori toimimise tagamisega ning haldusaktist ja planeeringu materjalidest ei nähtunud, milles seisneb haldusorgani arvates rohekoridori mittetoimivus ja ning kuidas rohekoridori toimivus tagatakse ning detailplaneeringu võimalikku mõju kompenseeritakse. Käesolevas asjas eelmärgitud vigu ei tehtud.

13.6. Planeeringu vormistamise väidetavad vead ei too kaasa kehtestamise otsuse tühistamist (HMS § 58), kui need ei mõjutanud lõplikku otsust. Kaebusest ei nähtu lõplikku otsust mõjutavaid vigu. Kohus siiski märgib, et detailplaneeringu materjalid muutuvad menetluse kestel, kuna planeerimismenetluse mõte on koostöös huvitatud isikute, avalikkuse ja kooskõlastavate organitega jõuda sobivaima lahenduseni. Planeeringu täpsustamine saab toimuda ka peale avaliku väljapaneku ja arutelu lõppu ning isegi maavanema järelevalvemenetluse tulemusel (PlanS § 21 lg 4). PlanS § 21 lg 5 sätestab, et kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu muutmise järel vastavalt §-des 17-20 ja käesolevas paragrahvis sätestatule. Põhilahenduse muutmist antud juhul ei toimunud.

13.7. 25.02.2010 volikogu otsus nr 34 ei ole asjassepuutuv, kuna ei käsitle vaidlustatud planeeringut ning puudutab maakasutust aladel, kus üldplaneeringuga kavandatud juhtfunktsioon ei ole elamumaa.

14. Kohus leiab, et populaarkaebus tuleb jätta rahuldamata.

III

15. Menetluskulude jaotus. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

15.1. Kohus jättis kaebuse rahuldamata, mistõttu jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

15.2. Kaebajalt tuleb välja mõista ka vandeadvokaat Raiko Lipstoki poolt esindatud kolmandate isikute menetluskulud. Kolmandad isikud paluvad kaebajalt välja mõista kantud menetluskulud vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale ning kuludokumentidele (tlk 110-115, I kd) summas 1152 eurot (sisaldab käibemaksu).

Kohus leiab, et menetluskulud on arvestades asja mahtu ning keerukust põhjendatud. Kaebaja poolt kohtuistungil esitatud väide, et kolmandate isikute kirjalik seisukoht on vastustaja pealt mahakirjutatud plagiaat, on asjakohatu ja asjatundmatu. Kirjalikud vastuväited ei ole autoriõigusega kaitstud teos, mille osas oleks võimalik loomevargus. Samu seisukohti esindavate menetlusosaliste kirjalikud vastuväited paratamatult kattuvad. Menetlusseadustik ei sätesta vastuväidete originaalsuse nõuet. Menetluskulud tuleks välja mõista ka juhul kui iga kolmas isik võtaks endale eraldi esindaja ning kõigi seisukohad kattuksid.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajalt tuleb kolmandate isikute kasuks välja mõista kokku 1152 eurot.

15.3. Vastustaja palub kaebajalt välja mõista kantud menetluskulud summas 1457,26 eurot või vähemalt osa summast arvestades, et kaebaja on algatanud kohtus mitu samasugust põhjendamatut vaidlust. Riigikohtu praktikas on kujundatud seisukoht, et haldusorganil ei ole küll keelatud halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine, kuid kohtuasi peab olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv, et haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmine oleks õigustatud. Seega võivad haldusorgani menetluskulud jääda tema kasuks välja mõistmata ka asja haldusorgani kasuks lahendamise korral (vt nt lahendid haldusasjades nr 3-3-1-62-08, 3-3-1-52-07, 3-3-1-24-07 ja 3-3-1-63-10). Kohus leiab, et planeerimismenetlusest tõusetunud vaidlus ei välju haldusorgani igapäevase tegevuse raamidest ning antud vaidlus ei ole erakordselt keerukas, mahukas ega pretsedenti loov. Vaidlust ei saa olla selles, et Harku vallal on juriidiline kompetents vastavas valdkonnas, sh kohtus esindamiseks. Menetluskulude väljamõistmine ei saa olla karistuslik meede vähese perspektiiviga kaebuse esitamise eest. Kaebuse üldsõnalisuse tõttu ei ole vastustajale tekkinud eelmenetluses lisakulusid õigusabile. Kohus saaks kaaluda kaebaja pahatahtlust (menetlusõiguste kuritarvitamist) näiteks olukorras, kus kaebus tugineks valdavalt argumendile, mis on teises asjas jõustunud kohtulahendis ümber lükatud või oleks põhistatud ilmselgelt õiguslikult asjassepuutumatute väidetega ning see oleks tekitanud vastustajale lisakulusid ja oleks põhjust arvata, et kaebaja on kaebuse perspektiivitusest teadlik. Kohtu arvates ei ole käesoleval juhul eelnimetatud eeldused veel täidetud. Vastustaja taotlus jääb rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann