3-12-2712/33 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2014, Tallinn Haldusasja number 3-12-2712 Haldusasi AE kaebus Tallinna Vangla 06.12.2012 vaideotsuse nr 5-15/46532-1 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks lõpetama riskihindamise tarvis kogutud kaebaja andmete ebaseaduslik töötlemine Menetlusosalised Kaebaja: AE Vastustaja: Tallinna Vangla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.12.2013 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AE apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AE apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-12-2712 muutmata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 17.07.2014. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-12-2712 2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 19.10.2012 esitas kinnipeetav AE Tallinna Vanglale taotluse nr 5-18/43449, milles ta taotles riskihindamise tarvis kogutud andmete ebaseadusliku töötlemise lõpetamist ja nende viivitamatut eemaldamist igasugustelt andmekandjatelt.

2. Tallinna Vangla neljanda üksuse peaspetsialist-üksuse juht jättis A. E taotluse rahuldamata, teavitades teda vastavast otsusest 05.11.2012 kirjaga nr 5-18/43449-1 „Taotlusele vastamine“ (tl 4).

3. 07.11.2012 esitas A. E vanglale vaide nr 5-15/46532, milles ta vaidlustas 05.11.2012 otsuse, taotledes selle kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks.

4. Tallinna Vangla direktori asetäitja direktori ülesannetes jättis 06.12.2012 vaideotsusega nr 5-15/46532-1 A. E vaide rahuldamata (tl 5).

5. 31.12.2012 esitas A. E Tallinna Halduskohtule kaebuse 06.12.2012 vaideotsuse tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks lõpetada ebaseaduslik isikuandmete töötlemine. Kaebust põhjendati järgmiselt.

1) Vangistusseaduse (VangS) § 14 lg-st 3, § 16 lg 1 p-dest 1-7 ja § 16 lg-st 5 ei tulene vanglale õigust koguda kinnipeetava kohta käivaid andmeid tema riskide hindamiseks. VangS § 16 lgst 5 ei tulene justiitsministrile volitust individuaalse täitmiskava (ITK) koostamise ja rakendamise juhendisse, mis peaks olema üksnes informatiivse sisuga, peita eraldiseisva toimingu nõuet või panna vanglateenistusele täiendavaid kohustusi, mis ei tulene volitusnormist. Vaidemenetluses ei ole tähelepanu pööratud VangS § 14 lg-le 3 ega isikuandmete kaitse seadusele (IKS), mistõttu on vaideotsus õigusvastane. Justiitsministri määrusega kehtestatud „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ (juhend) on vastuolus vangistusseadusega. 2) Riskide hindamine kogutud andmete põhjal ei toimu teaduslikult tõendataval viisil ja kogutud andmeid kasutatakse üksnes subjektiivsete otsustuste langetamiseks. Kaebaja suhtes koostatud neli ITK-d näitavad, et iga kontaktisik hindab kriminogeenseid riske erinevalt, kaebajale täiesti arusaamatute ning olematute normide järgi. Kuna selleks pole kehtestatud ühtseid norme, kust selguks, et just selline teatav kinnipeetavat puudutav asjaolu võib tingida teatava riski esinemise, siis kogutakse kaebaja hinnangul andmeid riskihindamise tarvis põhjendamatult ning kogu edasine protsess kinnipeetava eraelu üle otsustamisel ja kujundamisel vangistuse jooksul ning vangistuse täideviimine on segane ja hindajakeskne.

6. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) VangS kommenteeritud väljaande kohaselt on ITK dokument, mis konkretiseerib vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise üksiku kinnipeetava puhul. ITK-ga täpsustatakse iga kinnipeetava õiguslik seisund vangistuse täideviimise protsessis (nt tema paigutamine kinnisesse või avavanglasse, kohaldatavad soodustused jms) ning ITK-s püstitatud eesmärkide saavutamine on selleks indikaatoriks, mille järgi saab kohus kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise lahendamisel otsustada karistuse eesmärkide saavutamise üle. ITK vormistatakse vastavalt juhendi lisale 1 ning see vastab seaduse nõuetele, kui selles võetakse seisukoht kõigi VangS § 16 lg 1 p-dega 1-6 minimaalselt nõutavate kohtlemismeetmete kohta. Selline seisukohavõtt võib väljenduda ka ITK-sse kantavas märkes, et konkreetse kinnipeetava suhtes üksikut kohtlemisabinõud ei rakendata või selle rakendamine tema suhtes pole võimalik. ITK koostatakse juhendi §-de 2 ja 3 alusel ning muuhulgas antakse § 3 lg 4 kohaselt hinnang asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad sellele, et isik võib

3-12-2712 3(6) olla endale või teistele ohtlik. ITK koostamise ja rakendamise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise, tema arengu toetamine haridustaseme tõstmise ning kutse-, tööja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu ning vabaduses iseseisva õiguskuuleka toimetulekuvõime tõstmine. ITK-s märgitud kohtlemisabinõud peavad ajalises järjestuses ja koosmõjus teenima karistuse eesmärke, milleks on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine, samuti kinnipeetava vabastamise ettevalmistamist ning tema elu pärast vabastamist. Seetõttu hinnatakse ka kinnipeetava ohtlikkust endale ja teistele, vaatamata sellele, et kinnipeetav ei pruugi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Hindamise tulemusena koostatud kinnipeetava ITK- d muudetakse korduva kriminogeensete riskide hindamise järgselt vähemalt kord aastas.

2) VangS § 16 lg-st 5 tulenev volitusnorm annab õiguse hinnata kinnipeetava kriminogeenseid riske. IKS § 10 lg 2 kohaselt võib haldusorgan isikuandmeid töödelda üksnes avaliku ülesande täitmise käigus seaduse, välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu või Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud kohustuse täitmiseks. IKS § 14 lg 1 sätestab, et isikuandmete töötlemine on lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Vangla töötleb kinnipeetava isikuandmeid riskihindamise tarvis avaliku ülesande täitmiseks ning seaduse alusel, seega õiguspäraselt.

3) Riskihindamise käigus koguvad hindajad kinnipeetava kohta erinevat informatsiooni vestlusest kinnipeetavaga, kinnipeetava isiklikust toimikust, vanglale kättesaadavatest registritest ning andmebaasidest. Kogutud informatsiooni analüüsides, tõlgendades ja üldistades koostab hindaja selle põhjal oma isiklikke teadmisi ja kogemusi kasutades hinnangu kinnipeetava kriminogeensetele riskidele. Riskihindamise puhul on tegemist hindaja poolt kinnipeetava suhtes juhendi § 3 lg-s 4 sätestatud kriteeriumite alusel antava hinnanguga. Samuti on inspektor-kontaktisikutel vastav erialane ettevalmistus riskihinnangu koostamiseks ja riskide hindamiseks.

7. Tallinna Halduskohtu 18.12.2013 otsusega jäeti A. E kaebus rahuldamata. Kohus põhjendas otsust kokkuvõtlikult järgmiselt.

1) Vastavalt VangS § 6 lg-le 1 on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. See tähendab ühtlasi vajadust tagada vangla julgeolek. 2) VangS § 16 lg 1 kohaselt koostatakse kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette kinnipeetava paigutamine vanglas, kinnipeetava ümberpaigutamine avavanglasse või teise kinnisesse vanglasse, kinnipeetava töövõimelisus ja kutseoskused, kinnipeetavale üldhariduse või kutsehariduse või tööalase koolituse andmise vajadus, kinnipeetavale kohaldatavad soodustused, kinnipeetava vabastamise ettevalmistamiseks vajalikud abinõud ning muud vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks vajalikud abinõud. Nimetatud loetelu ei ole seega ammendav. VangS § 19 lg 1 näeb ette, et kinnipeetava võib ümber paigutada ühest kinnisest vanglast teise või ühest avavanglast teise, kui see on vajalik kinnipeetava individuaalse täitmiskava elluviimiseks, vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. Tulenevalt VangS § 16 lg-test 3 ja 4 muudetakse ja täiendatakse kinnipeetava individuaalset täitmiskava vastavalt kinnipeetava arengule ning kinnipeetava individuaalse täitmiskava kinnitab vanglateenistuse ametnik. Täitmiskava lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse. Nähtuvalt VangS § 17 lg-st 2 kantakse kinnipeetava isiklikku toimikusse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus ning andmed kinnipeetava käitumise,

3-12-2712 4(6) õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud andmed ja dokumendid. VangS § 19 lg 5 kohaselt kehtestab kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhendi justiitsminister.

3) ITK koostamise üks eesmärkidest on kinnipeetava käitumise igakülgne hindamine, et vanglal oleks võimalik teha kaalutletud otsustusi vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks või julgeoleku kaalutlustel. ITK koostamine eeldab seetõttu ka kriminogeensete riskide hindamist. ITK koostamise ja rakendamise kõiki üksikasju ei ole vaja sätestada seadusega.

4) Seaduse tasemel ei ole võimalik ega vajalikki sätestada kõiki üksikasju ITK koostamiseks ja rakendamiseks, et tagatud oleksid vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamine ja/või vangla julgeolek. Juhend ei ole seetõttu vastuolus vangistusseadusega.

5) ITK eesmärk on juhendi § 1 lg 1 kohaselt kinnipeetava karistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimise programm, milles esitatakse kinnipeetava kriminogeensete riskide vähendamise abinõud ning nende rakendamise ajagraafik. Sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud täitmiskava koostamise ja rakendamise eesmärk (suunata kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele läbi kriminogeensete riskide maandamise; toetada kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmise ning kutse-, tööja sotsiaalsete oskuste täiendamise kaudu; tõsta kinnipeetava iseseisvat õiguskuulekat toimetulekuvõimet vabaduses) on kooskõlas VangS-s sätestatud vangistuse täideviimise eesmärkidega.

6) Kaebaja ei ole konkretiseerinud, millistele IKS sätetele väidetavalt ei vasta vangla poolt kaebaja riskihindamise tarvis kogutud andmete töötlemine. Seetõttu ei saa kohus anda ka argumenteeritud hinnangut A. E nimetatud umbmäärasele väitele. Samas jagas kohus vastustaja seisukohta, et vangla töötleb kinnipeetava isikuandmeid riskihindamise tarvis avaliku ülesande täitmiseks ning seaduse alusel, seega õiguspäraselt. VangS-s ja juhendis on täpselt loetletud kõik kogutavad andmed, nii nende kogumise kord ja eesmärk kui ka nende andmete põhjal hinnangute andmise kord ja eesmärgid.

7) Igasugune analüüs ja hindamine sisaldab paratamatult subjektiivseid elemente. Kuna hindajaks on inimene oma eripäraga (individuaalsed oskused, teadmised, kogemused arusaamad jms; seda on õigesti selgitatud kaebaja osundatud vangla 20.06.2013 kirja nr 5- 18/17464 kolmandas lõigus), puudub eeltoodud üksikasjalike regulatsioonide juures igasugune alus öelda, et riskihindamine ning vangistuse täideviimine on segane ja hindajakeskne, kuna see toimub objektiivsete andmete alusel ja õigusaktides kehtestatud korra kohaselt. Hindamise sagedust silmas pidades ei ole midagi ebaloogilist ka selles, et teatud aegadel on ITK-s lisateave kinnipeetava isikuomadustest ja käitumisest tulenevate riskide kohta sarnane, siis olenevalt asjaolude muutumisest võib aga muutuda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. A. E palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu otsuse tühistada ja uue otsusega kaebuse rahuldada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt. 1) VangS § 16 lg 5 toodud volitusnorm näeb ette ITK koostamise ja rakendamise juhendi kehtestamise. Selle juhendiga ei saa ette näha toiminguid, mida volitusnorm ei võimalda. Vangistusseadus ei näe riskihindamist ette. 2) Riskide hindamine kogutud andmete põhjal on subjektiivne ja pole teaduslikult tõendatav. Erinevad kontaktisikud on samade andmete põhjal hinnanud riske erinevalt.

3-12-2712 5(6) 3) Halduskohus on ekslikult samastanud ITK koostamise ja riskide hindamise. Kinnipeetav, kellel ei ole tööd või kellel on majanduslikke raskusi, ei ole seetõttu kriminogeense riskiga. On arusaamatu, millist infot isiku ohtlikkuse kohta annab teadmine selle kohta, mitme naisega on kaebajal aasta jooksul suhted. Kriminogeenseid riske tuleb hinnata seaduse alusel; selline alus puudub. ITK-s ei nähta ette seal tuvastatud riskide maandamist, mis halduskohtu hinnangul aitab kaasa vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamisele, sh julgeoleku tagamisele vanglas. Seetõttu ei ole ITK-s selliste riskide kirjeldamiseks andmete kogumine lubatav. 4) VangS § 14 lg 3 näeb ette kinnipeetava sotsiaalpsühholoogilise prognoosi koostamise, ent see eeldab vestlust kinnipeetavaga, mida kaebajaga ei ole läbi viidud, ning riskihinnangu tulemuse koostab arvuti, mitte ametnik oma subjektiivsest hinnangust lähtuvalt. Psühholoogilist testi läbi viimata ei saa hinnata ka isikust lähtuvaid riske. 5) Kontaktisik ütles apellandile, et ohtlikkuse tase „ohtlik avalikkusele“ jääb kaebaja puhul püsima kuni karistuse lõpuni. Selles olukorras on alust arvata, et riskide vähendamiseks võetavad abinõud on juba ette kasutud. 6) ITK tähtsusetust kinnitab asjaolu, et VangS § 16 lg 1 alusel ITK-d ei koostata, kui kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluv vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat. ITK- l puudub igasugune tähtsus isikule pärast vanglast vabanemist.

9. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. 1) VangS § 16 lg 5 ei peagi sätestama ITK koostamise ja rakendamise kõiki üksikasju. Halduskohus on õigesti selgitanud, et andmete kogumiseks on õiguslik alus olemas. 2) Riskihindamise puhul on tegemist hindaja poolt kinnipeetava suhtes juhendi § 3 lg-s 4 sätestatud kriteeriumite alusel antava hinnanguga. Samuti on inspektor-kontaktisikutel vastav erialane ettevalmistus riskihinnangu koostamiseks ja riskide hindamiseks. Hinnangute andmine on juhendiga ette nähtud ning toimub selles toodud kriteeriumite alusel. 3) ITK koostamise ja riskide hindamise eesmärgid on näidatud juhendi § 2 lg-s 1 ja §-s 1. ITK koostamise aluseks on kinnipeetaval esinevate riskide hindamine. ITK-ga nähakse ette abinõud kriminogeensete riskide vähendamiseks. Seega on ITK koostamine lahutamatult seotud kinnipeetava riskide hindamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Halduskohtu otsus on õiguspärane ja nõuetekohaselt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid oma otsuse põhjendustes korrata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11. VangS § 16 lg-s 5 sätestatud volitusnormi sisustamisel tuleb silmas pidada vangistusseaduse eesmärke laiemalt. ITK koostamise eesmärgid on VangS §-st 16 nähtuvalt mitmetahulised ning nende hulka kuulub ka isikuga seonduvate riskide hindamine, et vangistuse eesmärke oleks võimalik (paremini) saavutada. ITK-d ei muuda tähtsusetuks asjaolu, et seda ei koostata lühemaajalist vanglakaristust kandvate isikute suhtes. Üldised alused kinnipeetava isikuandmete töötlemiseks on VangS §-s 16 seega sätestatud. Neid aluseid saab täpsustada seaduse alusel kehtestatava määrusega. Halduskohus selgitas õigesti, et justiitsministri määrusega kehtestatud juhendis ette nähtud isikuandmete töötlemine vastab seaduses üldisemalt näidatud eesmärkidele.

3-12-2712 6(6)

12. Küsimus, kas apellandist lähtuvaid riske on hinnatud õigesti või valesti, ei ole oluline kaebuse nõude lõpetada kaebaja isikuandmete töötlemine lahendamisel. Kui kaebajaga seotud riske on hinnatud valesti, ei tähenda see, et neid riske ei tuleks üldse hinnata. Kui ITK-s on jäetud riskide maandamise võimalused tuvastamata, ei vasta see juhendi § 1 lg 3 p-le 7, ent kohaseks lahenduseks ei saa olla isikuandmete töötlemise lõpetamine ja isikuandmete kustutamine, vaid ITK vastavusse viimine määruse nõuetele. Seda nõuet kaebaja vanglale ega kohtule pole esitanud.

13. Halduskohus märkis õigesti, et hinnangu andmine riskide kohta on olemuselt subjektiivset elementi sisaldav. Küsimus sellest, millise metoodikaga riskide hindamine peaks aset leidma – testid, vestlused, käitumisega seotud faktide põhjal hinnangu andmine – on ringkonnakohtu arvates seadusandja, justiitsministri ja vastustaja kaalutlusõiguse alusel määratav ning riskide hindamise viisi valik ei ole käesoleval juhul seadusega vastuolus. Võimalike lähisuhete arv või sage katkemine, majanduslik olukord ja töö olemasolu on sellised näitajad, mis ringkonnakohtu arvates saavad isikuga seotud riskide hindamisel olla olulise tähtsusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman