3-13-2386/39 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-2386 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 17.06.2014, Tartus

Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Nurmak OÜ kaebus Maksuja Tolliameti 21.10.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/8227-26 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 04.04.2014 avalik kohtuistung - üle mindud kirjalikule menetlusele 28.05.2014.

Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Nurmak OÜ juhatuse liige Ake Andressoo, kaebaja esindaja jurist Ants Kuningas; Maksuja Tolliameti esindaja Indrek Lind. Resolutsioon Jätta Nurmak OÜ kaebus haldusasjas 3-13-2386 rahuldamata. Jätta menetluskulud poolte kanda Saata Nurmak OÜ-le maksuhalduri täiendavad seisukohad (28.05.2014) Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 17.07.2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Maksuja Tolliamet on teinud maksuotsuse 21.10.2013 nr 12.2-3/8227-26 tasumisele kuuluva maksusumma määramise kohta maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2 ja § 95 lg 1 ning lg 2 alusel. Eelnimetatud maksuotsusega on maksuhaldur kohustanud Nurmak OÜ tasuma kokku summas 6501,16 eurot, sealhulgas käibemaksu summas 2505,34 eurot ja tulumaksu summas 3995,82 eurot. Maksuotsuse kohaselt on maksuhaldur korralduse 18.05.2012 nr 12.2-3/8227-1 alusel viinud läbi Nurmak OÜ tuluja käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 01.05.2010 kuni 31.08.2010. Kontrollimise käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud on ära toodud maksuhalduri 24.04.2013 kontrollaktis nr 12.2-3/8227-24, mis on kaevatava maksuotsuse aluseks. Kontrollimisel on tuvastatud, et OÜ Nurmak ei ole OÜ-lt Regalstop 30.06.2010 arvel 13 ja 27.07.2010 arvel nr 23-3 nimetatud lammutusja pinnasetöid saanud. Tõendatud on, et arvetel on tegemist väljamaksetega, milliste kohta puuduvad nõuetekohased algdokumendid, mille tõttu on tehtud väljamaksete summa loetud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. Kontrollimise tulemusena vähendab maksuhaldur OÜ Nurmak sisendkäibemaksusummat ning ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt arvestab maksuhaldur juurde tulumaksukohustust. 09.05.2013 on OÜ Nurmak esitanud kontrollaktile eriarvamuse. Eriarvamusele on maksuhaldur vastanud maksuotsuse punktis 2.

Kaebaja taotlused ja põhjendused

Kaebuses taotletakse Maksuja Tolliameti maksuotsuse 12.2-3/8227-26 tühistamist täies ulatuses ning jätta kõik menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja on seisukohal, et maksuhaldur ei ole piisava hoolsusega läbi viinud maksukontrolli, maksuhaldur ei ole objektidel läbi viinud vaatlusi, maksuhaldur ei ole välja selgitanud isikuid, kes alltöövõtjatena Regalstop OÜ objektidel töid teostasid. Maksuotsuse tegemisel ei ole läbi viidud tulumaksu määramisel hindamist ning pole püütud vältida käibemaksu kumuleerumist. Kaebuse esitaja on märkinud, et maksuotsusest ei nähtu ka õiguslik põhjendus, mille alusel peaks ühe alltöövõtja töötaja teadma või kokku puutuma teise alltöövõtja äriühingu nimega. Kaebuse esitaja märgib, et maksumenetlust alustati mais 2012. aastal, kuid Mare Ilves, kes oli Regalstop OÜ juhatuse liige ja andnud seletusi vaidlusaluse menetluse raames, on surnud enne maksumenetluse algust. Kaebuses on märgitud, et Nurmak OÜ ei ole kunagi kontolt raha sularahaautomaatidest välja võetud suurtes kogustes, maksuotsuses ei ole osundatud ühelegi pangaväljavõttele, mis maksuhalduri väidet tõendaks. Kaebuses on märgitud, et Regalstop OÜ teostas pinnase vahetuse tööd enne asfaltkatte paigaldamise kuupäeva. Tööd sooritati tellija Usin-TR OÜ poolt täiendavalt juurde ostetud maatükil. Kaebuses on märgitud, et maksuhaldur peab asjaolude väljaselgitamisel rakendama uurimisprintsiipi, maksuotsus peab olema motiveeritud ja põhistatud. Kaebaja märgib, et maksuhaldur on pealiskaudselt täitnud uurimispõhimõttest tulenevat kohustust. Maksuhaldur on põhjendamatult kahtluse alla seadnud asjaolu, et arvete aluseks olevad tööd on reaalselt tehtud. Kaebuses taotletakse kaevatava maksuotsuse tühistamist üksnes sel põhjusel, et tulumaksu osas ei ole läbi viidud hindamist. Kaebuses viidatakse riigikohtu lahenditele, kus on käsitletud hindamise vajalikkuse läbiviimist maksumenetluses.

Kaebuse täienduses märgib kaebaja esindaja, et kohus on eelistanud kaebajale riiki ning jätnud kohtuistungil kaebaja poolt taotletud tunnistajad üle kuulamata, samuti ei ole kohus nõustunud paikvaatlusega objektil ning on jätnud tõendid uurimata ja üle läinud kirjalikule menetlusele ilma eelmenetluse eesmärki saavutamata. Kaebaja on taotlenud algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse kaebaja põhiõiguste riive asjas.

Kaebuse täienduses on märgitud, et vaidlusalustes tehingutes tehtud tööd on tegelikkuses sooritatud, maksuhaldur ei ole teostanud paikvaatlusi ehitusobjektidel ega viinud läbi maksuotsuse tegemisel hindamist ega arvestanud Regalstop OÜ deklareeritud käibemaksuga. Kaebuse täienduses on märgitud, et Mare Ilvese käest on võetud seletus teises maksumenetluses ning järelevalvet teinud isiku Märt Mõttuse ütlustest on välja võetud valikuline ütlus. Objektil Villardi 29 teostatud lammutustööde kohta on maksuhaldur võtnud seisukoha ilma asjaolusid kontrollimata ning revisjoni käigus ei võetud selgitusi tellijalt Usin-TR OÜ.

Vastustaja taotlused ja põhjendused

Vastustaja (maksuhaldur) taotleb jätta kaebus rahuldamata ja maksuotsuse tühistamata. Vastustaja on märkinud, et maksumenetluses on uuritud kõiki tõendeid asjaolude õigsuse kontrollimisel ning maksuhalduril on õigus valida, millal ja milliste tõendite põhjal ta loeb mingi asjaolu piisavalt tõendatuks, seega ei ole rikutud uurimisprintsiipi. Vaidlusaluses maksuotsuses on toodud järeldused maksumenetluses kogutud tõendite kogumis hindamise tulemusel. Maksuhaldur on viidanud maksuotsuse punktile 1.3.2, milles on selgitatud, et 09.06.2011 antud korraldus Regalstop OÜ teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks tehti teises kontrollis, milles andis seletuse Mare Ilves Regalstop OÜ juhatuse liikmena. Maksuhaldur on märkinud, et vaidlusaluses maksuotsuses on toodud järeldused tehtud maksumenetluses kogutud tõendite põhjal hindamise tulemusel. Vastustaja viitab MKS § 150 lg 1, et maksusumma vaidlustamise korral lasub tõendamiskoormus kaebajal.

Vastustaja on märkinud, et olukorras, kus tegelikke majandustehinguid ei ole toimunud poolte vahel ja on esitatud ainult arved, tekib müüjal maksukohustus mitte käibest vaid arve väljastamisest. Samas puudub ostjal õigus maha arvata arvetel näidatud sisendkäibemaksu. Sisendkäibemaksu mahaarvamine on lubatud üksnes kauba soetamisega, mitte ainult arvete esitamisega. Samuti asjaolusid arvestades on tuvastatud, et Regalstop OÜ poolt teenuste müük kaebajale ei ole kinnitust leidnud, siis ei vasta Regalstop OÜ ettevõtte nimel esitatud arved tehingute tegelikule majanduslikule sisule ja väljamaksed on käsitletavad ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS § 51 lg 2 p. 3 mõistes. Maksuhaldur palub jätta kõik kaebaja taotlused ja kaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud kaebaja enda kanda.

Maksuhalduri seisukohtade täienduste kohaselt taotletakse jätta kaebus rahuldamata ning maksuhaldur märgib, et halduskohtu poolt jäetud kaebaja taotluste rahuldamata jätmine ei saa olla kuidagi kaebaja põhiseadusest tuleneva õiguse rikkumine. Vastustaja märgib, et kaebaja suuresti paljasõnalised ja põhjendamatud etteheited ning väited ei saa olla tema taotluste ja kaebuse rahuldamise aluseks.

Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus

Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

1.Asja menetluslikust küljest.

Kaebaja pool on taotlenud tunnistajatena üle kuulata Georgi Tinjakov, Madis Osbergi ja Tatjana Männi. Kohus kohtuistungil jättis esitatud taotlused rahuldamata, kuna asja materjalide juures on Georgi Tinjakovi ja Madis Osbergi maksumenetluses võetud ja protokollitud seletused, mida kohus peab usaldusväärseks ja saab asja lahendamisel arvesse võtta ning puudub vajadus asjaolude tõendamiseks, mis on juba varasemalt tõendatud. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus arvestada tõendina haldusmenetluses kogutud tõendeid ning vaid kahtluse korral tuleks kohtul sama isik uuesti üle kuulata kui ilmneb, et maksumenetluses on rikutud maksukorralduse seaduse sätteid tõendite kogumisel. Samas on Madis Osberg maksumenetluses antud ütluste käigus maininud, et ta ei mäleta peapõrutuse tõttu Nurmak OÜ-ga väidetavate tehingute asjaolusid, mistõttu tegi kohus järelduse, et ka kolme aasta möödudes ei oleks Madis Osberg kohtuistungil midagi enamat öelda osanud. Tatjana Männi´t tunnistajana ülekuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, kuna Tatjana Männi on Usin-TR OÜ juhatuse liige ning antud asjas tuleb kohtul hinnata tehinguid Regalstop OÜ ja

Nurmak OÜ vahel ning vaidlust ei ole Usin-TR OÜ ja Nurmak OÜ vaheliste tehingute üle. Kuigi kaebaja märgib, et Tatjana Mänd teadis ning nägi kes vaidlusalusel objektil töid teostas, ei pidanud kohus põhjendatuks kuulata nimetatud tunnistajat üle tõendamaks teiste äriühingute vahelisi tehinguid. Kohus on ka kohtuistungi protokollis märkinud, et tehtud tööd peavad kajastuma äriühingute vahelises lepingutes ja tõendatud tööde üleandmis-vastuvõtmisaktide ja muude dokumentidega.

Kaebaja pool on taotlenud ka paikvaatluse tegemist objektil Tehase 1, et selgitada välja vaidlusaluste tööde maht. Kohus märkis kohtuistungil, et tööde mahtu tuleb hinnata teostatud tööde järgi, mis peavad kajastuma dokumentaalselt ning samas ei ole võimalik paikvaatluse käigus hinnata millisel perioodil ja kelle poolt on tööd teostatud, samas on möödunud kaebuse esitamise ajal sündmusest üle 3 aasta, mistõttu on tõenäoline, et ka asjaolud on muutunud võrreldes vaidlusaluse perioodiga.

Kaebaja on märkinud kaebuse täienduses, et kohus on jätnud kaebaja ilma põhiseadusega sätestatud õigusest tõendada oma asjaolusid ning taotleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalvemenetlus. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist kaebaja põhiõiguste rikkumisega, kuna kohus kogub ja võtab vastu tõendid, mis omavad asja menetlemisel tähtsust ning kohus kontrollib ka maksumenetluses kogutud tõendeid ning vajadusel kogub neid juurde. Kohus hindab tõendeid kogumis ning asjaolu, et kohus ei rahuldanud kaebaja taotlust tunnistajate täiendava ülekuulamise osas ja paikvaatluse osas, ei ole tegemist põhiõiguste rikkumisega, sellise nõude puhul tuleb lähtuda asja menetluse ökonoomiast ja vajalikkusest. Kohus rõhutab veelkord, et asjaolu, mis on juba tõendatud, ei vaja uuesti tõendamist ning tõendite vasturääkivuse korral tuleb hinnata tõendeid kogumis. Kaebaja on esitanud ka taotluse tunnistada kohtu poolt üldtuntuks asjaolu, et inimeste mälu on üldjuhul ebatäpne faktilise teabe allikas. Kohus peab esitatud taotlust ebamääraseks ning märgib, et üldtuntud ja üldteada asjaolusid ei pea kohus tuvastama, kuna üldteada ja üldtuntud teabe kohta on välja kujunenud üldine arusaam.

Kaebaja on kohtule ette heitnud asjaolu, et kohus on jätnud kohtuistungil tõendid avaldamata ning läks üle kirjalikule menetlusele ilma eelmenetluse eesmärki saavutamata. Kohus märgib, et kohtuistungil 04.04.2014 on kohus kuulanud ära mõlemad menetluspooled ning uurinud piisavalt tõendeid (kajastub kohtuistungi protokollis tl. 89-91, II kd.) ning läinud üle kirjalikule menetlusele mõlema poole nõusolekul ning andnud mõlemale poolele võimaluse ja kuupäeva kirjalikult oma seisukohtade esitamiseks ning samas on määranud kirjaliku menetluse algusajaks 28.05.2014 ja määranud kohtuotsuse kuulutamise ajaks 17.06.2014.

Kohus märgib täiendavalt, et kaebaja pool on püüdnud asja menetlust venitada ning esitatud väited kohtu tegevusele oma kaebuse täienduses on täiesti alusetud.

2. Asja sisulisest küljest

Maksuotsus on haldusakt, millega määratakse täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma. Maksuotsus tehakse siis, kui maksukohustuslane ei ole esitanud tuledeklaratsiooni või kui deklareeritud maksusumma on osutunud kontrollimise tulemusena ebaõigeks.

Asja materjalide kohaselt on maksuhaldur alustanud 18.05.2012 korraldusega nr 12.2-3/8227-1 Nurmak OÜ üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmas käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimist perioodil 01.05.2010 kuni 31.08.2010 ning tulumaksukohustuse õigsuse osas.

Maksuhaldur on tuvastanud, et kontrollitaval perioodil oli Nurmak OÜ kajastanud oma raamatupidamises Regalstop OÜ rekvisiitidega arveid, millel näidatud tehinguid reaalselt ei ole toimunud. Asja materjalide juures on arved 13/30.06.2010 (platside ja teede rikutud struktuuriga aluspinna taastamine, kinnistu ümbruse koristus-ja tasandustööd (Keilas)) ja arve 23- 3/27.07.2010 (Villardi 29 lammutustööd) , millede alusel on märgitud tööde teostamine Regalstop OÜ poolt Nurmak OÜ-le (maksja). Regalstop OÜ oli käibemaksukohustuslane 20.06.2009 kuni 04.01.2011 ning esitatud käibedeklaratsioonide andmete alusel on perioodi 01.05.2010 kuni 31.08.2010 sisendkäibemaks suurem kui maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, seega on lisandväärtus olematu.

Madis Osberg, kes on Regalstop OÜ juhatuse liige 20.04.2010-14.01.2011, teatas maksuhaldurile, et tal ei ole võimalik tehtud tehinguid tõendada kuna puuduvad selle kohta andmed. Alates jaanuarist 2011 oli Regalstop OÜ juhatuse liige Mare Ilves (surnud 10.12.2011). Maksuhaldur on tuvastanud , et Regalstop OÜ-l ei ole töötajaid, Regalstop OÜ ei ole esitanud äriregistrile majandusaasta aruandeid, Regalstop OÜ-l on pangaarved mitmes pangas ning koheselt on äriühingutelt laekunud raha sularahana välja võetud ning pangakontode järgi otsustades ei ole näha äriühingul majandustehinguid. Pangakontodelt ei nähtu selliste tööde teostamist, mis oleks iseloomulikud töödele, mis kajastavad eelviidatud arvetel.

Dokumentide järgi on Regalstop OÜ teinud Nurmak OÜ-le pinnaseja lammutustöid, kuid tal puudusid selleks töölised. Objektil Villardi 29 oli vaja teha vahelagede lammutustöid ja Keilas pinnasetöid. Madis Osbergi ütluste kohaselt laenas ta väikese ratastraktori sõbralt Heinolt, kelle perekonnanime ta ei tea, et pinnasetöid teha, samuti tegi sama isik kalluriga tööd, teostas pinnase vedu. Madis Osbergi sõnade kohaselt ei oska ta vastata, kust Heino tõi pinnasematerjali ning Heinole tasuti sularahas, mille kohta on sularahaarved. Madis Osberg ei mäleta ka kus asus Keila objekt ega osanud seletada kuidas sinna sõita. Samas on Madis Osberg öelnud maksuhaldurile, et tal oli peapõrutus, mistõttu ta ei mäleta asjaolusid. Madis Osberg märgib, et objektil Villardi 29 olid tal abiks kaks sõpra, kelle perekonnanimesid ta ka ei teadnud ning ei osanud öelda, kas lammutustööde kohta oli olemas ehitustööde päevikud ja kaetud tööde aktid. Madis Osbergi seletuste kohaselt ei mäletanud ta ka millisest materjalist olid vahelaed ning kui suurel pinnal töid teostati. Madis Osberg ei mäleta kui suures mahus töid teostati Keilas ja Villardi 29 objektil, mis kuulusid Nurmak OÜ-le. Madis Osbergi seletuste kohaselt oli ta Ake (Nurmak OÜ juhatuse liige) nimelise mehega kohtunud Tallinnas Kadaka teel.

Mare Ilves, kes oli Regalstop OÜ juhatuse liige (surnud 10.12.2011) on andnud 20.10.2011 seletuse teises maksumenetluses ajal, mil ta oli Regalstop OÜ juhatuse liige, selle kohta, et Regalstop OÜ-l puuduvad raamatupidamisdokumendid töötajate ja palga kohta ning puuduvad andmed kauba ja teenuste müükide ja ostude kohta, samuti puuduvad Madis Osbergi poolt mainitud Heino-nimelisele isikule väljastatud sularahaarved.

Georgi Tinjakovi käest on küsitud maksumenetluses selgitusi seonduvalt Villardi 29 objektil teostatud lammutustöödega. G. Tinjakov on andnud seletuse, et peale tema ja tema poja teostas lammutustöid objektil ka teine brigaad ning samas tunnistas isik, et kasutas maksuhalduri küsimustele vastamiseks Nurmak OÜ projektijuhi Aivar Vähk´i abi. Aivar Vähk oli ka Nurmak OÜ juhatuse liige 06.12.2007-06.09.2012. Aivar Vähk on maksumenetluses kinnitanud, et ta ei mäleta, kas ta teostas alltöövõtjate valimist lammutustöödeks ning kinnitas hinnapakkumise tellijale, kelle nime ta seletuse andmisel ei mäletanud. Aivar Vähk ei pidanud vajalikuks välja selgitada, kas lammutustöid tegi Regalstop OÜ või keegi teine.

Vaidluse all on arved 13/30.06.2010 ja 23-3 27.07.2010.

Arve 13 eest tasumine toimus sularahas. Kassa väljaminekuorderil 19-2010, 30.06.2010 on raha saajaks märgitud Regalstop OÜ, kuid puudub raha vastu võtnud isiku allkiri, Regalstop OÜ kassaorderi kohaselt on raha saamine toimunud 14.07.2010. Nurmak OÜ on esitanud arvel märgitud tööde teostamise kohta 21.06.2010 kuupäevaga sõlmitud kokkulepe nimetusega „USIN-pinnas“, mille on allkirjastanud Ake Andressoo ja Madis Osberg, tööde teostamise alusaeg on märgitud 21.06.2010 ja tööde lõppajaks on märgitud 30.06.2010. Kokkuleppe objektiks on tootmishoone aadressil Tehase 1 Keilas.

Nurmak OÜ juhatuse liige Ake Andressoo ei osanud vastata maksuhalduri küsimusele, kes Regalstop OÜ töötajatest töid objektil teostasid. Objektil koordineeris tööd Nurmak OÜ projektijuht Aivar Vähk. OÜ-lt Vändra MP saadud info kohaselt on Tehase 1 objektil töid teostanud OÜ Vändra MP perioodil november 2010 kuni mai 2011, esitades sellekohased dokumendid. Hilisemalt on OÜ Vändra MP andnud maksuhaldurile veel täiendavaid selgitusi tööde teostamise kohta, mille kohaselt on objektil teostanud töid ka teine firma. Tehase 1 objektijuhilt (Andrus Serikov) võetud seletuste kohaselt oli pinnasetööde teostaja Regalstop OÜ ning märgib, et ehitustööde päevikus kajastuvad firmad, kes tegid tööd Tehase 1 objektil. Õiendite 7 ja 8 kohaselt on Nurmak OÜ tellinud objektil Tehase 1 perioodidel 01.05.2010-01.07.2010 ja 01.06.2010 kuni 01.07.2010 töid OÜ-lt Vändra MP. Maksuhaldur on pöördunud ka OÜ Vändra MP poole info saamiseks ning OÜ Vändra MP on selgitanud, et tööde teostamine toimus õiendite 7 ja 8 alusel ning esitas Nurmak OÜ-le kaetud tööde aktid, materjali sertifikaadi, saatelehed, fotod, elastsusmoodulite protokollid. OÜ Vändra MP on märkinud, et on esitanud Nurmak OÜ-le teostatavate tööde hinnapakkumised ja arved teostatud tööde kohta. Teede, platside alused ja ehitustööd on teostanud OÜ Vändra MP oma jõududega.

Arve nr 23-3 eest tasumine on toimunud sularahas. OÜ Nurmak on esitanud veel arvel märgitud tööde teostamise kohta 05.07.2010 kuupäevaga sõlmitud kokkuleppe nimetusega „Villardi lammutus“, nimetatud kokkulepe on sõlmitud Ake Andressoo ja Madis Osbergi vahel Villardi 29 kortermaja lammutustööd. Kokkuleppe objektiks on Villardi 29 kortermaja Tallinnas.

Nurmak OÜ esindaja ei osanud maksuhaldurile vastata, kes Villardi 29 lammutustöid on teostanud, samuti ei osanud vastata milliseid seadmeid ja masinaid objektil kasutati ning Nurmak OÜ-l puudub info alltöövõtjate kasutuses olnud seadmete kohta. Objektil on tööd korraldanud objektijuht Aivar Vähk. FIE Georgi Tinjakov on maksuhaldurile kinnitanud, et teostas lammutustöid 01.07.2010 sõlmitud töölepingu alusel Villardi 29 objektil ning esitas maksuhaldurile dokumendid, millest nähtuvalt tasus Nurmak OÜ lammutustööde eest FIE Georgi Tinjakovile. Lepingu kohaselt on töid teostatud 01.07.2010 kuni 30.07.2010.

Maksumenetluse läbiviimise käigus on maksuhaldur kogunud hulganisti tõendeid, millel on maksuotsuses tuginenud. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et Nurmak OÜ-le ei ole saanud Regalstop OÜ rekvisiitidega arvetel nr 13 ja 23-3 märgitud teenust pakkuda. Nimetatud arvete alusel toimus Nurmak OÜ-st sularaha väljaviimine ning väljamakseid ei saa seostada Nurmak OÜ ettevõtlusega. Seega ei ole nimetatud arvete alusel toimunud tegelikke majandustehinguid ja arveid ei saa lugeda nõuetekohaseks, kuna ei vasta raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 sätestatud nõuetele. Hinnates kogumis tõendeid, ei ole Regalstop OÜ teostanud Nurmak OÜ-le ehitustöid Tehnika 1 ja Villardi 29 objektidel, tööd on teostatud teiste isikute poolt.

Samas on maksuhaldur märkinud, et tegelikud tööde teostajad OÜ Vändra MP ja FIE Georgi Tinjakov teadsid täpselt kirjeldada mis töid teostati, seevastu Regalstop OÜ juhatuse liige Madis Osberg ega Nurmak OÜ juhatuse liige Ake Andressoo ei osanud kirjeldada tööde mahtu ega seda analüüsida. Maksuhaldur on välja toonud asjaolu, et tööde tegelikele teostajatele on

Nurmak OÜ tasunud pangaülekannetega ning maksuhaldur ei pea tänapäeval tavapäraseks ega usutavaks sularahas tasumise vormistamist nagu on teinud Nurmak OÜ Regalstop OÜ-le.

Eeltoodu alusel on maksuhaldur õigesti asunud seisukohale, et tehingud Regalstop OÜ ja Nurmak OÜ vahel olid näilikud ning eelnimetatud kahel arvel näidatud tehinguid tegelikult ei toimunud. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et dokumendid olid vormistatud fiktiivselt ning dokumentide vormistamise eesmärgiks oli luua mulje, et tehingud on toimunud, mis annaks võimaluse deklareerida sisendkäibemaksu ning teha kassast väljamakseid ettevõtlusega seotud kuludena.

2.1.Käibemaks

Tulenevalt käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. Maksukohustuslane peab esitama KMS § 37 nõuetele vastavaid arveid. KMS § 31 lg 1 kohaselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaksu maha KMS § 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus on sõltuvuses nõuetekohasest arvest. Nõuetekohase dokumendiga ei ole tegemist kui kaupa või teenust ei ole reaalselt saadud arvetel märgitud isikutelt või kui teenust ei ole kasutatud ettevõtluse tarbeks.

Maksuhaldur on tuvastanud, et kaebaja ei ole arvetel nr 13 ja 23-3 märgitud lammutusja pinnasetöid soetanud OÜ-lt Regalstop, mistõttu ei ole ka õigust ostuarvetel märgitud sisendkäibemaksu arvesse võtta. Seega on OÜ Nurmak suurendanud alusetult enammakstud käibemaksu ning kaebaja oli teadlik sellest , et on arvesse võtnud teenusteta arvete alusel sisendkäibemaksu. OÜ Nurmak on rikkunud KMS § 24 lg 1 sätestatut, kuna kajastas oma käibemaksuarvestuses fiktiivsetel ostuarvetel näidatud käibemaksusummad.

Mis puudutab topeltmaksustamise väidet kaebaja poolt, siis kohus on seisukohal, et antud asjas topeltmaksustamist ei ole toimunud, sest kuigi maksuotsusest nähtuvalt on Regalstop OÜ vaidlusalusel perioodil deklareerinud käibemaksu ja kajastanud aruandluses Nurmak OÜ-ga tehtud tehinguid, kuid maksuhaldur ei ole seda aktsepteerinud, seega ei ole tegemist topeltmaksustamisega. Maksuvaidluste puhul tuleb lähtuda tehingute tegelikust sisust. Sisendkäibemaksu mahaarvamist on lubatud teha üksnes reaalse tehingu puhul, mitte ainult arvete vormistamisega.

2.2.Tulumaks

Nurmak OÜ on näidanud OÜ-le Regalstop arvete nr 13 ja 23-3 eest tasumised sularahas. Kuna on tuvastatud, et Nurmak OÜ ei ole OÜ-lt Regalstop arvetel nr 13 ja 23-3 nimetatud teenuseid saanud, siis ei ole arvel näidatud väljamaksed ka Nurmak OÜ ettevõtlusega seotud kulud. Nurmak OÜ ei ole tõendanud, mille eest ta sularaha väljamakseid tegi ja arvetel märgitud müüja ja tehingute andmed ei ole õiged ning algdokument ei vasta raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 sätestatud nõuetele. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kulud väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav dokument (arve) ning nendelt kuludelt peab maksma TuMS § 51 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Maksuhaldur on õigesti tuvastanud, et arvetel 13 ja 23-3 märgitud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulud.

Kaebaja on märkinud, et maksuhalduril tulnuks rakendada hindamispõhimõtteid, kuna tööd on reaalselt tehtud ning ainuüksi see, et maksuhaldur ei ole viinud läbi hindamispõhimõtet, tooks kaasa maksuotsuse tühistamise. Kohus nõustub siinjuures maksuhalduriga, et Regalstop OÜ asemel osutasid arvetel märgitud teenuseid kaebajale tegelikult OÜ Vändra MP ja FIE Georgi Tinjakov, kellede kohta olid vormistatud eraldi arved, mis tähendab, et selles osas kajastas kaebuse esitaja oma käibemaksuarvestuses sama teenuse kohta topeltarveid. Kuna väidetavat teenust Regalstop OÜ-lt tegelikult saadud ei ole ja teenuseid on pakkunud teised isikud, puudub alus nimetatud väidetava teenuse saamisel tehtud kulutuste lugemiseks ettevõtlusega seotuteks ja kaebuse esitaja poolt viidatud hindamise läbiviimiseks. Hindamine viiakse läbi kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid puuduvad ja muude tõenditega ei ole maksukohustuslase aluseks olevaid asjaolusid võimalik tuvastada. Eeltoodu alusel on Nurmak OÜ poolt Regalstop OÜ-le tehtud väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kulud, millelt Nurmak OÜ peab tasuma tulumaksu.

3 Kokkuvõte

Rahuldamata jääb kaebaja kaebus nii käibemaksu kui tulumaksu määramise tühistamise osas. Sisendkäibemaksu ei ole lubatud maha arvata kui tehinguid pole arvetel märgitud isikutelt saadud, mistõttu ei saa arvetel märgitud käibemaksusummasid sisendkäibe maksuarvestuses arvesse võtta. Samas teenusteta arvete alusel tehtud väljamaksete puhul on tegemist väljamaksetega, milliste kohta puuduvad nõuetekohased alusdokumendid, mistõttu on väljamaksete summa loetud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks. Olukorras, kus isik teadis tehingu asjaoludest, see on dokumendi fiktiivsusest, kuid kajastas seda maksudeklaratsioonil maksukohustust vähendavana, on tegemist isiku pahatahtlikkusega. Oluline on majandustehingute tegelik toimumine isikute vahel. Nurmak OÜ pidi olema teadlik selles, et Regalstop OÜ puhul ei ole tegemist tegeliku teenuse osutajaga.

Mis puudutab kaebaja väiteid maksuhalduri puuduliku töö kohta, et maksuotsus on tehtud asjaolusid välja selgitamata ning samuti on viidatud revisjoni puudulikule tööle ja maksuhalduri pealiskaudsusele, on kohus seisukohal, et kaebus tervenisti on üles ehitatud otsitud põhjustel ning kohtul puudub alus maksuotsuse tühistamiseks. Kohus märgib, et maksuhaldur on tõendeid hinnanud kogumis, järginud uurimispõhimõtet, kogunud hulganisti tõendeid, maksuotsus vastab MKS § 92 lg 1 p.2 ja § 95 nõuetele ning maksuotsus on tehtud pädeva haldusorgani poolt. Maksumenetluses kogutud tõendid on jälgitavad, mis teeb maksuotsuse kontrollitavaks ning kohus loeb maksuotsuse piisavalt põhjendatuks ja motiveerituks.

Vastustaja on ise möönnud oma vastuses kohtule (28.05.2014), et maksuotsuse lk 2 alt kolmandas punktis ja lk 3 alt viiendas punktis on mõningad ebatäpsused, kuid tegemist on väikse ebatäpsusega, mis lõpptulemusena ei muuda asja otsustust. Kohus märgib, et maksuotsus on põhjendatud ja motiveeritud ning tõendamiskoormus läheb üle maksukohustuslasele, kes peab tõendama maksuhalduri seisukohtade ebatäpsust.

Kaebaja väide, et maksuhaldur on kogunud tõendeid, mis kinnitavad ainult maksuhalduri seisukohti, ei ole tõene, kuna maksuhaldur on kogunud kõiki tõendeid ning kaebajal on olnud võimalus ka omapoolseid tõendeid maksumenetluses esitada. Samuti on kaebaja ette heitnud maksuhaldurile asjaolu, et Mare Ilvese ütlusi on kasutatud teisest maksumenetlusest. Kohus märgib, et maksuhaldur on selgitanud, et 09.06.2011 korraldus Regalstop OÜ-le teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks tehti teises kontrollis ning maksuhalduril ei ole keelatud kasutada teises kontrollis kogutud tõendeid, mistõttu on tõend lubatav. Samuti on põhjendamatu kaebaja väide, et maksuotsuses on kajastatud peamiselt kontekstist väljarebitud revidendi eelarvamusi, mis ei toetu kogutud tõenditele. Kohus märgib, et tuginetud on maksuotsuse tegemisel kõikidele kogutud tõenditele.

Kokkuvõttes märgib kohus, et kohus ei pea hindama kõiki menetlusosaliste väiteid, millel pole asja otsustamisel tähtsust, eriti kui väited on esitatud otsitud põhjusel ja on põhjendamatud.

Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata.

Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

4. Menetluskuludest:

Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja enda kanda. Maksuhaldur ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik