1-12-8139/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-12-8139

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2014. kohtumaja a Jõgeva Kriminaalasja number 1-12-8139 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Sirje

Vasemägi Taotlus erakorraline ettekanne V.K kohta Süüdimõistetu V.K

isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele V.K-le 28.08.2012.a Tartu Maakohtu otsusega kriminaalasjas 1-12-8139 karistuseks mõistetud vangistuse, mis oli asendatud üldkasuliku tööga, ärakandmata osa, mis on 1 (üks üks ) aasta ja 1 ( ) kuu vangistust.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Jõgeva kohtumaja Tartu Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule

TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK V.K on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.08.2012.a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-

8139 KarS § 424 järgi ning karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati V.K-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.09.2011.a otsusega mõistetud karistuse 10 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta ja 1 kuu vangistust. KarS § 69 lg 1, 2, 3 alusel asendati V.K-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kokku 780 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrati V.K-le üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg 4 alusel määrati, et

V.K on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid, sh elama Leedi külas Torma vallas Jõgeva maakonnas. V.K määrati üldkasuliku töö

2 (3)

teostamiseks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 04.09.2012.a.

05.10.2012.a esitas kriminaalhooldusametnik Sirje V.K Vasemägi kohtule erakorralise ettekande

, ei kohta, kuna isik hoiab kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, ei ilmu registreerimisele ela kindlaksmääratud kohas ja ei taotle luba elukohast lahkumiseks. Kriminaalhooldusalune ei ole selgitusi jaganud, kuna ta ei ole kriminaalhooldajale kättesaadav.

Hooldusalusele on ettekande kohaselt saadetud 06.09.2012.a ja 19.09.2012.a kutsed kriminaalhooldaja vastuvõtule ilmumiseks, millele hooldusalune ei reageerinud. 21.09.2012.a helistas V.K ise kriminaalhooldajale ja seletas, et ta oli segaduses tekkinud probleemide tõttu, viibib Pärnus ja lubas ilmuda kriminaalhooldaja juurde 24.09.2012.a. Lubatud kuupäeval V.K ei ilmunud ning ei olnud

ka telefoni teel kättesaadav.

25.09.2012.a teostas kriminaalhooldusametnik kodukülastuse hooldusaluse elukohas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Külaelanik i sõnul olevat V.K xxxxxxxxxxxx

juba pärast talu elumaja vundamendi vastu sõitmist koos perega külast lahkunud ja xxxxx

majaomanik on pärast seda lukud vahetanud, elektri välja lülitanud ja tõkkepuu paigaldanud. Seega ei ole kriminaalhooldajal olnud võimalik V.K suhtes kriminaalhooldust teostada ja üldkasulikku tööd organiseerida, kuna hooldusalune ei ilmu isegi esmakohtumisele. Kriminaalhooldaja on arvamusel, et V.K on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tal puudub motivatsioon alternatiivkaristuse täitmiseks. Kuna V.K hoidub kõrvale üldkasulikust tööst ja ei ole asunud täitma kontrollnõudeid, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata V.K-le mõistetud karistus 780 tundi üldkasulikku tööd täitmisele.

Kohus pidas asjas kohtuistungi 18.10.2012.a, süüdimõistetu V.K istungile ei ilmunud, k -maili teel saadetud kutsele ei ole ohtukutseid ei ole postiga õnnestunud edastada ning e vastanud. Kriminaalhooldaja taotles V.K tagaotsitavaks kuulutamist ning vahistamist.

18.10.2012.a kohtumäärusega kuulutas kohus V.K tagaotsitavaks ning määras kohaldada tema tabamisel tõkendina vahistamist.

09.06.2014.a teatas Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo Jõgeva kriminaaltalitus, et nende poolt on lõpetatud V.K tagaotsimine seoses tagaotsitava tabamisega 07.06.2014.a.

16.06.2014.a toimunud kohtuistungil seletas V.K, et plaanis kriminaalhooldajaga võtta ühendust kui ta oma elu korda seab ning tunnistas, et ei ole teinud üldkasulikku tööd ega siis, kinni pidanud kontrollnõuetest.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et kriminaalhooldaja taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kriminaalhooldusametnik jäi istungil oma taotluse juurde ning leiab, et karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna tal puudub usk, et inimene, kes on nii kaua hoidnud kõrvale karistuse kandmisest, võiks hakata nüüd karistust täitma.

V.K

ei ole täitnud nõuetekohaselt kohustust ilmuda registreerimisele. Kohtule nähtub kriminaalasja materjalidest, et on hoidu kokkulepitud ajal süüdimõistetu nud kõrvale

3 (3)

kriminaalh , mis ooldusosakonda ilmumisest. Samuti ei ole ta olnud kättesaadav oma elukohast selgus 29.09.2012.a kriminaalhooldaja poolt läbi viidud kodukülastusest, sh on V.K algselt elukohta vahetanud ilma kriminaalhooldaja loata. V.K ei ole esitanud ühtegi arvestatavat põhjust, miks ta ei ole saanud asuda üldkasulikku tööd tegema.

Istungil on V.K avaldanud soovi üldkasulik töö ära teha, kuna ei soovi vangi minna.

Kontrollnõuete rikkumise kohta avaldas V.K , et ta oli segaduses, kõik a sjad toimusid

kiiresti, avarii toimus, töökoht öeldi üles, majaomanik viskas välja. teda Ta tahtis lihtsalt põgeneda ja oma lastega koos olla.

Kõik eelnev näitab kohtu arvates, et V.K on suhtunud hoolimatult temale antud võimalusse kanda mõistetud V.K on kohtuotsuse täitmisest hoidnud karistust vabaduses. kõrvale peaaegu 2 aastat. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et V.K oleks karistust hiljem vabatahtlikult täitma asunud. Temaga ei olnud võimalik ühendust saada kohtule teadaolevate andmete kaudu. ole kohtule teada Käesolevalt ei mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud isikul nõuetekohaselt üldkasuliku töö tegemist ning registreerimiskohustuse täitmist.

Süüdimõistetu on olnud nõus üldkasuliku tööga ning talle on selgitatud selle tähendust ning tegemata jätmise tagajärgi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et sellise rikkumiste puhul on kriminaalhooldaja ettepanek V.K-le

Kohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. on seisukohal, et V.K-le ei avalda mõju leebemad meetmed ning karistuse eesmärke on võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega.

Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on l sooritamata talle asenduskaristuseks süüdimõistetu määratud 780 tundi üldkasulikku tööd täi . KarS § 69 lg 6 tulenevalt vastab 2

es ulatuses -le tunnile

üldkasulikule tööle üks päev vangistust karistuseks mõistetud , seega on V.K-le vangistusest üldkasuliku tööga kandmata 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Vangistuse kandmise algust lugeda V.K kinnipidamisest, st alates 07.06.2014.a.

Kohus lähtub määruse tegemisel KarS § KrMS § 42

69 lg 6 ja 8, 432.

Kohtunik