3-14-246/14 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-14-246 Otsuse kuupäev

17. juuni 2014 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi OÜ Liivalammas kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 29.11.2013. a otsuse nr 13-6/2140 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

27. mai 2014 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja OÜ Liivalammas Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 18. juuli 2014.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. OÜ Liivalammas esitas 30.septembril 2011 Põllumajandusministri 23.08.10 määruse nr 87 “Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” (edaspidi määrus nr 87) alusel taotluse toetuse saamiseks loomakasvatushoonete juurde kuuluva juurdepääsutee ja hooviala ehitamiseks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 15.02.2012. a otsusega nr 13-6/348 „Eesti maaelu arengukava 2007-2013 ühise põllumajanduspoliitikaga kaasneva maaelu arengu toetuse meetme 1.4.2. taotluse rahuldamise ning toetuse määramise kohta“ määrati OÜ-le Liivalammas 195 717 euro suurune toetus. Toetuse otsusega loeti abikõlbulike kulude kogumaksumuseks 326 195 eurot. Toetavateks tegevusteks olid juurdepääsuteede ja hooviala ehitamine, tähistamiseks vajaliku sümboolika valmistamine ja juurdepääsutee projekteerimistööde teostamine.

2. PRIA 29.11.2013 otsusega nr 13-6/2140 muudeti 15.02.2013 otsust nr 13-6/348 ning määrati loomakasvatushoonete juurde kuuluva juurdepääsutee ja hooviala ehitamise toetus summas 102 441,60 eurot ja juurdepääsutee projekteerimistööde teostamise eest toetus summas 819 eurot. Täiendava kontrollimise tulemusena oli selgunud, et kinnistul katastritunnusega 3701:001:0770 asuvate hoonete omanikuks on OÜ Saare Agro ja hoonetele ei ole OÜ Liivalammas kasuks hoonestusõigust seatud. Seega ei vastanud taotlus määruse nr

87 § 5 lg 5 ette nähtud tingimustele.

3. OÜ Liivalammas esitas vaide 29.11.2013 otsuse kehtetuks tunnistamiseks, vaie jäeti PRIA peadirektori asetäitja 28.01.2014 otsusega nr 13-4/26 rahuldamata.

4. OÜ Liivalammas esitas 06.03.2014 kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes PRIA peadirektori asetäitja 29.11.2013 otsuse nr 13-6/2140 tühistamist.

Kaebuse põhjendused

5. Kaebaja on seisukohal, et PRIA peadirektori asetäitja 29.11.2013 otsus ei ole õiguspärane ning tuleb tühistada, ja seda järgnevatel põhjustel:

6. Otsus on õigusvastane vastuolu tõttu põllumajandusministri 23.08.2010 määruse nr 87 §

5 lg-ga 5. Toetuse maksmisest keeldumiseks (sh osaliselt keeldumiseks) peab olema tuvastatud üks kahest: kas taotluse rahuldatama jätmise alus või toetuse saamise nõuete täitmata jätmine. Vähendamise otsusest nähtub, et PRIA on toetuse vähendamisel tuginenud toetuse saamise nõuete väidetavale mittetäitmisele. Otsuses on asutud ekslikult seisukohale, justkui ei oleks täidetud põllumajandusministri 23.08.2010 määruse nr 87 § 5 lg-s 5 ettenähtud toetuse saamise tingimus: Investeeringuobjekt ja selle alune maa on taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemat viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Toetust vähendati põhjusel, et hooviala ning osa juurdepääsuteedest asuvad Saare Agro kinnistul, millel paiknevad hooned ei ole kaebaja omandis ega tema kasuks hoonestusõigusega koormatud. Samas investeeringuobjekt (tee) asub kas kaebaja kinnistul või on tema kasuks seatud hoonestusõigus, selles osas vaidlus puudub. Vaidlus on selle üle, kas on täidetud määruse § 5 lg 5 tingimus, et taotleja omandis on või tema kasuks on seatud hoonestusõigus ehitistele, mille juurde juurdepääsuteed rajatakse. Kaebaja on PRIA järelepärimisele vastates selgitanud, et juurdepääsu projekti raames ehitatavad teed ja platsid on vajalikud tema omandis olevatele, Kääti kinnistul asuvate, lautadele (mis on koos kinnistuga kaebaja omandis) juurdepääsuks ning nende teenindamiseks. Asjaolu, et rajatud teed võimaldavad ligipääsu ka Saare Agro kinnistul asuvate Saare Agro omandis olevate ehitiste juurde, ei muuda antud juhul ei tegelikke asjaolusid ega oma õiguslikku tähendust. Ilma vastavate uute teedeta puuduks Kääti kinnistul asuvate lautade juurde aastaringselt ligipääs. Seega faktilistest asjaoludest lähtudes ei ole kahtlust selles, et rajatud teed ning platsid kuuluvad eelnevalt viidatud määruse § 5 lg 1 p 2 ning § 10 lg 4 p 3 mõistes Kääti kinnistul asuvate kaebajale kuuluvate lautade juurde ning sellest tulenevalt puudub õiguslik alus määratud toetuse vähendamiseks.

7. Määruse § 5 lg 5 ei näe ette, et toetuse saamise tingimustele ei vasta investeeringuobjekt juhul, kui ehitatavat juurdepääsuteed saavad kasutada peale taotleja ka teised isikud. PRIA-l puudub õigus ja pädevus seada Euroopa Liidu ühtse põllumajandustoetuse saamisele õigusaktidest mittetulenevaid lisatingimusi, mida aga PRIA on asunud tegema. Õigusaktidest ei tulene, et ühtse põllumajandustoetuse raames oleks lubatav välja ehitada vaid selliseid teid, mida ei saaks ega tohiks kasutada muud isikud peale taotleja. Selline tõlgendus oleks eluliselt ebamõistlik.

8. Otsus on õigusvastane ka haldusakti andmise tähtaja möödumise (määruse § 18 lg 4 rikkumise) tõttu. Nimelt on vaidlustatud otsuse puhul tegemist taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusega. Määruse § 18 lg-st 4 tuleneb PRIAle selliste otsuste tegemiseks konkreetne tähtaeg. Viidatud sätte kohaselt tuleb taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsused teha 25 tööpäeva jooksul toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Kaebajale PRIA poolt 02.10.2013. a saadetud järelepärimisest nähtub, et PRIA-le oli hiljemalt vastava järelepärimise koostamise hetkel vähendamise otsuse aluseks olev väidetav asjaolu teada (et kaebajal ei ole Saare Agro kinnistul asuvate ehitiste omandiõigust ega hoonestusõigust). Vähendamise otsus on aga tehtud alles 29.11.2013. a – so. määruse § 18 lg-s 4 sätestatud tähtaega oluliselt ületades. Pärast nimetatud tähtaega puudus aga PRIA-l viidatud sätte kohaselt vastavasisulise otsuse tegemise õigus.

9. Otsus on õigusvastane vastuolu tõttu HMS § 64 lg-ga 3, §-ga 67 ja § 56 lg-ga 3. Kaebaja on esiteks seisukohal, et PRIA on vähendamise otsuse tegemisel teostanud diskretsiooniõigust ebaõigesti, mis on viinud väärade asjaolude kaalumise ning asjassepuutuvate faktide ja selgituste kaalumata jätmise tõttu ebaõige järelduseni. Otsusest ei nähtu ühtegi HMS § 67 lg-s 1 nimetatud asjaolu kaalumist. Seega tulenevalt Riigikohtu praktikast juba ainuüksi seetõttu, et otsuse muutmisel (millele kohalduvad kehtetuks tunnistamise reeglid) ei ole rakendatud kaalutlusõigust ega haldusakti motivatsioonist ei nähtu arvesse võetud kaalutlusi, on haldusakt õigusvastane ning otsus tuleks tühistada, sõltumata muudest käesoleva kaebuse põhjendustest. Mingil viisil ei ole arvestatud taotleja usalduse ja õiguspärase ootusega – otsusest ei nähtu isegi nende kaalumist. Alates toetuse määramise otsusest on kaebajal olnud õigustatud usaldus ja ootus, et talle toetuse otsusega määratud toetussumma ka välja makstakse. Sellest tulenevalt on kaebaja juba ka ära tellinud projekteerimistööd, tähistamise sümboolika ning lasknud ehitada nii juurdepääsuteid kui hooviala. Seejuures ei ole vähemoluline, et kaebaja ei ole ühtki asjaolu PRIA eest varjanud ega esitanud moonutatult, ka ei ole toetustaotluse aluseks olevad faktilised ega õiguslikud asjaolud muutunud. Toetuse määramise otsus on tehtud 15.02.2012. a. Vähendamise otsus tehti 29.11.2013. a., seega oluliselt ületades määruse § 18 lg-s 4 sätestatud sellise sisuga otsuste tegemise tähtaega. Haldusaktis puuduvad ka igasugused kaalutlused selle kohta, millist kaalu omab otsuse tegemisel asjaolu, et toetuse määramise otsus on olnud kehtiv juba ligi kaks aastat. Vähendamise otsust tehes on tuginetud asjaoludele, mis ei ole tegelikult olulised põhjused HMS § 64 lg 3 mõistes. Asjaolu, et Kääti kinnistul asuvate ehitiste juurde kuuluvate teede kaudu on võimalik pääseda ligi ka teiste isikute ehitisteni, ei ole aluseks toetuse avalduse rahuldamata jätmiseks ega määratud toetuse vähendamiseks. Seega tugineb otsus ebaõigetele motiividele.

10. Otsus on tühine mittepädeva isiku poolt allkirjastamise tõttu. PRIA põhimääruse § 10 kohaselt juhib PRIA-t peadirektor. Põhimääruse § 12 on ette nähtud, et peadirektorit asendab tema äraolekul peadirektori asetäitja, kelle ametiülesanded ja pädevus määratakse peadirektori poolt kinnitatud ametijuhendis. PRIA põhimääruse § 25 kohaselt kirjutavad PRIA kirjaplangile vormistatud dokumendile alla oma pädevuse piires peadirektor, peadirektori asetäitja või osakonnajuhataja. Vähendamise otsus on allkirjastatud PRIA peadirektori asetäitja Kertti-Airin Pärli poolt.. Vähendamise otsuse allkirjastanud isiku põhiülesanneteks on finantsosakonna, eelarveja analüüsiosakonna töö juhtimine. Toetuse määramised ega määratud toetuste otsuste muutmine tema tööülesannete hulka ei kuulu. Seega ei tulene ametijuhendist talle vähendamise otsuse allkirjastamise pädevust. Kuivõrd vähendamise otsuse allkirjastanud isikul ei ole ametijuhendi kohaselt selliste määramise otsuste tegemise õigusi, siis järelikult puudub tal volitus ka selliste otsuste muutmise otsuste tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt on vähendamise otsus allkirjastatud isiku poolt, kellel puudus selle andmise pädevus ja volitus.

Vastustaja vastuväited

11. Vastustaja ei pea kaebust õigeks. Määruse nr 87 § 5 tuleneb, et juhul kui taotletakse toetust loomakasvatusehitise juurde kuuluva juurdepääsutee ehitamiseks, peab loomakasvatusehitis olema samuti taotleja omandis või peab taotleja kasuks olema seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Taotluse järelkontrolli käigus, mis teostatakse enne toetuse väljamaksmist, selgus, et kinnistul katastritunnusega 37301:001:0770 asuvate hoonete omanikuks on Saare Agro OÜ (hoonete rekonstrueerimiseks on toetust taotlenud ja saanud Saare Agro OÜ) ja juurdepääsuteede ehitamiseks on seatud hoonestusõigus OÜ Liivalammas kasuks 29.09.11 (hoonestusõiguse seadmise lepingu p 7.2). Hooned ei ole mitte OÜ Liivalammas, vaid on Saare Agro OÜ omandis, OÜ Liivalammas kasuks on seatud hoonestusõigus vaid juurdepääsuteede ehitamiseks.

12. 04.10.13 on sõlmitud ja PRIA-le esitatud hoonestusõiguse muutmise kokkulepe, mille kohaselt on nüüd Saare Agro OÜ pooles ulatuses seadnud hoonestusõiguse Liivalammas OÜ kasuks (nn leping 2 p 7.2, millele viitab toetuse saaja ka oma 09.10.13 vastuses PRIA järelepärimisele, toetuse saaja kirjalikus vormis ärakuulamine).

Juba 22.10.13 on aga sõlmitud hoonestusõiguse muutmise kokkuleppe lõpetamise kokkulepe (leping 3), mille p 4 kohaselt on lepinguosalised kokku leppinud lepingu 2 s.o 04.10.13 sõlmitud lepingu lõpetamises.

13. Seega on taastatud esimese lepingu (29.09.11) järgne olukord (hoonestusõigus ainult juurdepääsuteede ehitamiseks), millest tulenevalt on kavandatud ehitusalusest pinnast 5 600 m2 OÜ Liivalammas omandis oleval maal (37301:001:0385), mis moodustab ehitiste alusest kogupinnast 57%. Juurdepääsuteedele määratud toetust on vähendatud kuni Saare Agro OÜ omandis olevate hooneteni. Hoonete rekonstrueerimiseks, mille juurde vaidlusalune teelõik viib, on taotlenud ja saanud toetust Saare Agro OÜ.

14. Vastustaja pole kunagi väitnud, et juurdepääsuteed ei või kasutada teised isikud ja sel põhjusel, et kolmandad isikud seda kasutavad, tuleks toetust vähendada. PRIA on väitnud seda, et juurdepääsuteele toetuse taotlemiseks/saamiseks peab loomakasvatushoone olema taotleja omandis või peab tema kasuks olema seatud hoonestusõigus. Suur osa teest, millele toetust taotletakse, on tegelikult juurdepääsuteeks Saare Agro OÜ omandis olevatele loomakasvatushoonetele. Investeeringut ei saa teha Saare Agro OÜ jaoks, kes on taotlenud toetust tema omandis olevate hoonete rekonstrueerimiseks ja veel läbi OÜ Liivalammas iseseisvalt Saare Agro OÜ loomakasvatushoonete juurde viiva tee ja hooviala ehitamiseks, kasutades ära asjaolu, et väiksem osa teest viib ka OÜ Liivalammas Kääti kinnistul asuva kahe hooneni.

Liivalammas OÜ-le kuuluvale Kääti kinnistule (kinnistu, millele juurdepääsuks OÜ Liivalammas toetust taotleb) on Liivalammas OÜ poolt muuhulgas seatud hoonestusõigus Maatööde OÜ kasuks (5 lauta ja 4 koresöödahoidlat), kes on samuti varasemalt läbi hoonestusõiguse seadmise toetust taotlenud ja saanud ning ainult Kääti kinnistul asuvat 2 lauta kasutatakse Liivalammas OÜ poolt.

15. Kaebaja hinnangul on otsus õigusvastane ka haldusakti andmise tähtaja möödumise tõttu Otsus toetuse vähendamise kohta on tõepoolest tehtud mõningase hilinemisega, kuid haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

16. Kaebaja on seisukohal, et otsus on õigusvastane vastuolu tõttu HMS § 64 lg 3, § 67 ja §

56 lg 3 (kaalutlusõigus, usalduse arvestamine, õiguspärane ootus jms). Taotluste menetlemisel on kaks etappi. Esiteks, toetuse määramine ja teiseks, toetuse väljamaksmine. Toetuse määramine ei tähenda kuludokumentide esitamisel automaatselt, ilma kontrollimenetluseta, toetuse väljamaksmist. Toetuse saajal ei saa olla õiguspärast ootust, et määratud toetus ka välja makstakse. Ainuüksi isiku lootus, et haldusakti alusel antakse talle tulevikus soodustus (asi, raha, õigus vms), ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustamisel olla kaalukam kui halduse õiguspärasuse põhimõte, kui haldusakt on õigusvastane sisuliselt (materiaalses mõttes) või oluliste vormija menetlusvigade tõttu (RKHK 3-3-1-51-01). Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL, EURATOM) nr 966/2012, 25. oktoobrist 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 art 135 p 3 c näeb ette, et kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi või pettust või kohustuste täitmata jätmist, võib vastutav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt sellest, millisesse etappi menetlus on jõudnud ning eeldusel, et taotlejale või toetusesaajale on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks, lõpetada vajaduse korral toetusleping või toetuse andmise otsus. Toetuse andmise menetluses oli oluliseks veaks asjaolu, et toetus määrati juurdepääsuteele, millele ei oleks saanud toetust määrata. Toetuse määramise otsust ei ole kehtetuks tunnistatud, vaid toetussummat on vähendatud mitteabikõlbliku osa võrra.

17. PRIA peadirektori asetäitja (finantsdirektor) Kertti-Airin Pärli ametijuhendist tuleneb tema õigus allkirjastada peadirektori äraolekul erinevaid haldusakte ja dokumente (välja arvatud MAK 2007-2013 raames PRIA-le tehtavaid määramise ja tagasinõudmise otsuseid).

PRIA-le tehtavad määramise ja tagasinõudmise otsused on MAK tehnilise abi otsused, kus PRIA on nii toetuse määraja kui tagasinõudja (vt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 55) ja neid otsuseid ei tohi ta allkirjastada ka peadirektori äraolekul. Seetõttu on vale ka kaebaja väide, et ilmselgelt on ametijuhendis silmas peetudki just nimelt PRIA koostatavaid haldusakte, mitte haldusakte/dokumente, mille adressaadiks on PRIA. Käesoleval juhul on tegemist PRIA poolt, mitte PRIA-le tehtava otsusega, mille allkirjastamiseks on finantsdirektor pädev.

Kohtu põhjendused ja otsus

18. Vaidlustatud PRIA 29.11.2013 otsusega muudeti 15.02.2012 otsusega kaebajale määratud investeeringutoetust põhjusel, et järelkontrolli tulemusena ei lugenud PRIA kõiki kaebaja poolt näidatud kulusid abikõlbulikuks. Nimelt luges vastustaja, et taotleja ei ole täitnud põllumajandusministri 23.08.2010 määruse nr 87 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ ( määrus nr 87) § 5 lg-s 5 ettenähtud toetuse saamise tingimusi. Määruse nr 87 § 5 sätestab toetatavad tegevused, milleks lg 1 p 2 kohaselt on ka loomakasvatusehitise juurde kuuluva juurdepääsutee ehitamine „Ehitusseaduses“ ja „Teeseaduses“ sätestatud tingimustel ja korras, kui nimetatud tee on eratee „Teeseaduse“ § 52 tähenduses. Sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud tingimus, et investeeringuobjekt ja selle alune maa peab olema taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Lõike 1 punktides 2, 4 ja 5 nimetatud tegevuse puhul on loomakasvatusehitis ja sõnniku-, silovõi söödahoidla samuti taotleja omandis või on nende alusele maale seatud taotleja kasuks hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest. Seega tuleneb antud paragrahvist nõue, et investeeringuobjekt peab olema taotleja omandis või tema kasuks peab olema seatud hoonestusõigus, investeeringuobjekti alune maa peab olema taotleja omandis või tema kasuks peab olema seatud hoonestusõigus ning ehitised, mille juurde juurdepääsuteed rajatakse, peavad olema samuti taotleja omandis või peab olema seatud taotleja kasuks hoonestusõigus. PRIA on vähendanud varem määratud toetust põhjusel, et järelkontrolli tulemusena oli selgunud, et kaebaja on taotlenud ja PRIA on varem määranud toetuse ka juurdepääsuteedele ja platsidele, mis on juurdepääsuteedeks Saare Agro OÜ-le kuuluvate hoonete juurde (vt. plaanid tlk.52 pöördel, 54, 55). PRIA on vaidlustatud otsusega lugenud toetuskõlbulikuks ainult seda osa juurdepääsuteedest, mis asuvad OÜ Liivalammas omandis oleval maal, toetust on vähendatud kuni Saare Agro OÜ omandis olevate hooneteni viiva juurdepääsuteede osas.

19. Kohus on seisukohal, et vastustaja on tõlgendanud ja kohaldanud määruse nr 87 lg 5 antud juhul õiguspäraselt. Vaidlust ei ole, et OÜ Liivalammas taotlus juurdepääsuteedele toetuse saamiseks hõlmab ka juurdepääsuteid, mis asuvad OÜ-le Saare Agro kuuluval kinnistul katastritunnusega 37301:001:0770. Ka põllumajandusehitised, mis nimetatud kinnistul asuvad, kuuluvad OÜ-le Saare Agro. Hoonestusõigus OÜ Saare Agro kinnistule jäävate juurdepääsuteede alusele maale on OÜ Liivalammas kasuks seatud, kuid sellel kinnistul asuvatele loomakasvatusehitistele hoonestusõigust seatud ei ole. Samas nähtub, et OÜ Liivalammas taotles toetust ka juurdepääsuteedele ja platsidele (hooviala), mis ümbritsevad vahetult Saare Agro OÜ kinnistul asuvaid ja Saare Agro OÜ-le kuuluvaid põllumajandusehitisi (tlk.54).

Kaebaja on seisukohal, et ka teise isiku kinnistule jäävad juurdepääsuteed tagavad kaebajale kuuluvate lautade juurde ligipääsu ning hooviala ja platsid on vajalikud kaebaja omandis oleval Kääti kinnistul asuvate hoonete teenindamiseks. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Toimiku lk.54 asuva plaani järgi saab õigeks pidada vastustaja seisukohta, et tee, mille osas on kaebaja toetust vähendatud, on tegelikult juurdepääsuteeks OÜ-le Saare Agro, samuti on ilmselge, et OÜ Saare Agro hooneid vahetult ümbritsev ala teenindab OÜ Saare Agro põllumajandusehitisi. OÜ Liivalammas ehitiste juurde viib edasi tee alates OÜ Saare Agro kuuluvast kinnistust. Vastustaja on välja toonud, et sisuliselt on kaebajal vaba väljapääs oma kinnistult ka läbi teise, tee registris oleva avaliku tee kaudu. Samuti on vastustaja välja toonud, et OÜ Saare Agro ei saanud ise oma ehitiste juurde juurdepääsuteedele toetust taotleda, kuna ta on samal ajal taotlenud toetust tema omandis olevate hoonete rekonstrueerimiseks, ehk millest järeldub, et OÜ Liivalammas poolt esitatud investeeringu taotlust on kasutatud ka Saare Agro OÜ loomakasvatushoonete juurde viiva tee ja hooviala ehitamiseks. Seega mitte OÜ Saare Agro ei pea kinnistute ja hoonete paiknemisest tingitult kasutama kaebaja ehitistele vajalikke juurdepääsuteid, vaid OÜ Liivalammas kasutab oma hoonete juurde saamiseks OÜ Saare Agro kinnistul asuvat teed.

OÜ Liivalammas oleks olnud õigus määruse nr 87 § 5 kohaselt juurdepääsuteele määratavale toetusele, kui OÜ Saare Agro kinnistul asuvad põllumajandusehitised, mille juurde on juurdepääsuteede toetust taotletud, oleks kuulunud OÜ-le Liivalammas või oleks tema kasuks seatud hoonestusõigus. Kontrollimisel on selgunud, et sellised tingimused ei olnud täidetud. Seega on vastustaja toetust vähendades toiminud õiguspäraselt. Seejuures ei ole vastustaja ei vaidlustatud otsuses ega ka vaideotsuses väitnud, et toetuse vähendamine toimuks seetõttu, et investeeringuobjekti ehk juurdepääsuteed kasutavad peale toetuse taotleja ka teised isikud.

20. Kaebaja märgib, et vaidlustatud otsus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele põhjusel, et rikutud on otsuse andmise tähtaega. PRIA 29.11.2013 otsusega on muudetud 15.02.2012 toetuse määramise otsust nr 13-6/348. Määruse nr 87 § 18 lg 4 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Kaebaja on välja toonud, et PRIA oli sellest, et kaebajal ei ole Saare Agro kinnistul asuvate hoonete omandiõigust ega hoonestusõigust, teadlik juba varem, kuna kaebajale saadeti PRIA poolt juba 02.10.2013 vastav järelepärimine. Koopia järelepäringust on esitatud ka kohtule (tlk.10). Selles kirjas on PRIA teavitanud kontrolli tulemustest, esitanud toetuse uue arvestuse ning küsinud kaebajalt põhistatud vastuväiteid 10.oktoobriks 2013. Seejärel on 04.10.2013 OÜ Liivalammas sõlminud OÜ-ga Saare Agro notariaalse hoonestusõiguse muutmise lepingu, mille kohaselt seati OÜ Saare Agro loomakasvatusehitistele pooles ulatuses hoonestusõigus OÜ Liivalammas kasuks, mis andis sisuliselt õiguse kaebajale saada juurdepääsutoetust terves ulatuses. Seejärel on aga kaebaja saatnud PRIA-le 22.10.2013 sõlmitud uue hoonestusõiguse muutmise kokkuleppe, mille tulemusena lõpetati kaebaja kasuks seatud hoonestusõigus OÜ Saare Agro hoonetele. Seega taastus endine olukord. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab lugeda määruse nr 87 § 18 lõikes 4 sätestatud 25 tööpäeva kehtestatud tähtaega ajast, kui lõppes kaebaja kasuks seatud hoonestusõigus OÜ Saare Agro ehitistele. Kuna otsus tehti 29.11.2013, siis on 25 tööpäevaline tähtaja nõue täidetud. Ka on vastustaja vastuses märkinud, et kui oleks hoonestusõigus Saare Agro OÜ ehitistele kehtinud, ei oleks toetussummat vähendatud.

21. Kaebaja väitel ei ole vastustaja arvestanud taotleja usalduse ja õiguspärase ootusega, kaebaja on tellinud projekteerimistööd ja lasknud ehitada nii juurdepääsuteed kui hooviala, kaebaja ei ole ühtki asjaolu PRIA ees varjanud, faktilised ja õiguslikud asjaolud ei ole aja jooksul muutunud. Antud juhul on PRIA vaidlusaluse otsusega vähendanud varasemalt määratud toetust. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1 sätestab, et kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise ja haldusakti kehtivuse peatamise suhtes.

Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulist ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid (HMS § 64 lg 3). Isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades arvestab haldusorgan peale HMS § 64 lõikes 3 sätestatu ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks (HMS § 67 lg 1).

Samas sätestab HMS § 67 lg 4 p 2, et isik ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui kehtetuks tunnistamise võimalus on ette nähtud seaduses või selleks on jäetud võimalus haldusaktis. Antud juhul on määruse nr 87 § 18 lg-s 4 sätestatud võimalus varasema taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja on põhjendatult osundanud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 966/2012, 25.10.2012, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1605/2002 art 135 p 3, mis näeb ette, et kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse andmise menetluses või toetuse rakendamisel on esinenud olulisi vigu, eeskirjade eiramisi või pettust või kohustuste täitamata jätmist, võib vastustav eelarvevahendite käsutaja sõltuvalt sellest, millisesse etappi menetlus on jõudnud, ning eeldusel, et taotlejale või toetusesaajale on antud võimalus oma seisukohtade esitamiseks, lõpetada vajaduse korral toetusleping või toetuse andmise otsus.

Kaebajale anti vastustaja poolt peale vea avastamist võimalus selgituste andmiseks. Nähtuvalt kaebaja tegevusest (hoonestusõiguse lepingu sõlmimine) sai kaebaja aru, et tema taotlus ei vastanud nõuetele ning et selle tulemusena puudub tal õigus tervikuna taotletud toetuse saamiseks. Kaebaja ei ole seejuures lepingute korduvat muutmist PRIA-le ka põhjendanud. Õiguspärase ootuse ja usalduse hindamisel tuleb ka arvestada, et toetuse määramise otsuse alusel ei toimu veel toetuse väljamaksmine. Vastustaja on välja toonud, et PRIA poolt taotluste menetlemisel on kaks etappi: esiteks toetuse määramine ja teiseks toetuse väljamaksmine.

Toetuse määramine ei tähenda esitatud kuludokumentide alusel automaatselt, ilma kontrollimenetluseta, toetuse välja maksmist. Kohtul puudub alus kahtluseks, et kaebaja toetusi taotledes, ei olnud ega ei ole sellest teadlik. Seega ei saa toetuse taotlejal tekkida toetuse määramise otsuse alusel ootust, et talle ka määratud summa välja makstakse. Asjaolu, et kõik faktilised asjaolud olid samad, mis esialgse toetuse määramise otsuse puhul, ei ole antud juhul määrav, kuna 15.02.2012 otsuse puhul oli tegemist algusest peale osaliselt õigusvastase haldusaktiga.

22. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus on piisavalt motiveeritud, selles on välja toodud varasema otsuse muutmist tingivad faktilised asjaolud ja muutmise aluseks olevad õiguslikud alused. Kaebaja esindajale on eelnevalt vastustaja poolt otsuse muutmise asjaoludest saadetud teavitus, ta on oma seisukohad saanud esitada. Samuti on vastustaja poolt pikem põhjendus ja toetuse vähendamist tingivad asjaolud välja toodud 28.01.2014 vaideotsuses (tlk.22-23).

23. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vaidlustatud 29.11.2013 otsuse nr 13-6/2140 on allkirjastanud mittepädev isik. Nimetatud otsuse on allkirjastanud peadirektori asetäitja Kertti-Airin Pärli. PRIA põhimääruse § 12 kohaselt asendab peadirektorit tema äraolekul peadirektori asetäitja, kelle ametiülesanded ja pädevus määratakse peadirektori poolt kinnitatud ametijuhendis. K.-A.Pärli kui PRIA peadirektori asetäitja (finantsdirektor) ametijuhendist tuleneb, et peadirektori asetäitjal on õigus allkirjastada peadirektori äraolekul erinevaid haldusakte ja dokumente (välja arvatud MAK 2007-2013 raames PRIA-le tehtavaid määramise ja tagastamise otsuseid). Seega on peadirektori asetäitja ametijuhendiga antud talle õigus peadirektori äraolekul allkirjastada erinevaid haldusakte, piirangut, et asetäitja ei või toetuste määramise või määratud toetuste otsuste muutmise otsuseid allkirjastada, märgitud ei ole. Peadirektori asemel haldusaktide allkirjastamisel ei ole märgitud, et ta tohib allkirjastada ainult oma valdkonna haldusakte, nii nagu on märgitud väljasaadetavate kirjade osas. (tlk.24). Piirang on tehtud ainult MAK 2007-2013 väljaantavate haldusaktide osas. Vaidlustatud otsuse puhul on tegemist PRIA poolt välja antud haldusaktiga, mitte PRIA-le tehtud otsusega, mille allkirjastamiseks on peadirektori asetäitjal pädevus olemas. Vastustaja selgituse kohaselt on ametijuhendis märgitud, et PRIA-le tehtavate määramise ja tagasinõudmise otsuste puhul tegemist MAK tehnilise abi otsustega.

24. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebuse esitaja on taotlenud välja mõista vastustajalt menetluskulud summas 1055,64 eurot. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik