1-13-7927/16 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-13-7927

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2014. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-7927 Kohtukoosseis Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak (seisukoht esitatud kirjalikult) Kriminaalasi

Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaja D.K lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu D.K

elukoht (vabanemisel) xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

isikukood: xxx garanteeritud ; töökoht (vabanemisel) puudub Kohtuistungi toimumise aeg 10.06.2014. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta temale Tartu Maakohtu 17.09.2013. a otsusega kriminaalasjas nr D.K 1-13-7927 karistuse

mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tartu Maakohtu 17.09.2013. a otsusega tunnistati D.K süüdi KarS § 323 järgi ja karistati teda 7 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendati mõistetud karistust Tartu

Maakohtu 23.10.2012. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistus t, võrra ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 1 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 15.10.2013. a 15.11.2014. a. ja lõppeb

Vangla ei toeta D.K htaegselt karistuse kandmiselt. vabastamist tingimisi ennetä

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha D.K rokurör tingimisi ennetähtaegse

vabastamise koht a. Prokurör ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu D.K selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukoha kuulanud ära ga ning

D.K, leiab, et D.K tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud.

2.

karistust tahtlike teise astme kuritegude D.K kannab käesoleval ajal liit toimepanemise eest.

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud.

Käesolevaks ajaks on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt D.K poole, kuid mitte vähem kui 6 kuud.

3. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

D.K on kriminaalkorras korduvalt karistatud. D.K-le on varasemalt

mõistetud karistuseks ka reaalset vangistust. Varasemalt on ta toime pannud vargusi, kehalisi

väärkohtlemisi ning röövimisi. D.K poolt toimepandavad kuriteod on olnud

vägivaldsed. Käesoleval ajal karistust tunnistaja suhtes vägivalla kannab D.K kasutamises kannatanut . Süüdistuse kohaselt peksis D.K rusikaga näkku ja kiskus katki särgi ning lõi maha kukkunud kannatanut jalaga kättemaksuks kriminaalasjas nr 1-12-9947 tunnistajana antud ütluste eest. D.K oma süüd kuritegude Kohtule antud selgitustes

toimepanemises ei , et ta soovis tunnistajale kohta kätte tunnista. Nii selgitas D.K

näidata, kokkuleppega oli ta nõus, kuna temast ei saadud õigesti aru.

D.K

selgitustest järeldab kohus, et D.K on ennastõigustav ja otsib toimepandule

3

õigustus See annab alust kahelda, kas D.K senini ärakantud karistus täi i. on tnud oma eesmärki. Alkoholisõltuvust D.K ei tunnista, ometi tarvitab alkoholi tihedalt

ja on ka kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Vangistuse jooksul on D.K käitumine olnud . Individuaalses täitmiskavas positiivne ettenähtud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening on D.K läbinud, osaleb riigikeele B2

taseme õppes, vabanemiseelses nõustamises ning tööhõives. Distsiplinaarkaristusi ei ole D.K-le määratud. Vabanemise korral asub D.K elama Vxxxx sotsiaalmajja. D.K soovib

vabaneda eelkõige selleks, et abielluda. Kinnipeetava sõnul on tal vabaduses ootamas

naisterahvas, kellega tal kontakti olnud, kuid D.K pole käesoleva vangistuse jooksul küll

ei kahtle, et naisterahvas teda ootab puudub, . Lähedaste ring D.K vabaduses ei ole isikuid, kes teda toetaksid, v.a naisterahvas, kellega D.K abielluda

soovib. eesmärgid ja plaanid Siiski peab kohus kaheldavaks, kas D.K abiellumiseks ja seeläbi suurte muutuste läbiviimiseks on reaalsed. Nimelt on D.K

tundnud naisterahvast, kellega ta abielluda soovib juba „rubla ajal“, kuid ei ole siiani olnud

võimalust abiellumisplaane pidada. Lisaks ei ole karistuse kandmise ajal D.K

naisterahvaga suhelnud. Naisterahvas elab Lätis. Sellest tulenevalt on kohtu arvates kaheldav, kas D.K vabaduses on ootamas lähedane isik, kes teda õiguskuulekusele suunata võiks. Oluline on seegi, et „halvemaks muutumise“ põhjuseks D.K on pidanud enda

sotsiaalmajas elavaid alkoholi tarvitavaid kaaselanikke, kuid ta soovib sotsiaalmajja tagasi elama asuda.

4.

vabastamine ei ole Kohus on seisukohal, et D.K tingimisi ennetähtaegne

põhjendatud kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega tingimisi ja . D.K

ennetähtaegset vabanemist ei võimalda tema varasem elukäik (jätkuv kuritegelik käitumine olenemata varasematest karistustest ), isik (alkoholi tarvitaja) , samalaadsed vägivaldsed kuriteod ja

kuriteo asjaolud. D.K tuleb mõistetud karistus lõpuni kanda.

Raina Pärn Kohtunik