1-14-2505/11 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-14-2505

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Tõlk Margit Veike Nadežda Bõstrova Otsuse tegemise aeg ja koht 13.juuni 2014. a

Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-2505 Kriminaalasi B.H süüdistus KarS § 424 ja § 121 järgi

Menetlusosalised ja nende esindajad süüdistatav: B.H , isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x emakeel-vene kee

l, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus,

töökoht: pensionär, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras kehtivaid karistusi ei oma;

- elukohast lahkumise keeld, Tõkend

Kaitsja: vandeadvokaat Rainer Objartel, Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ Ülikooli t. 8 Tartu 51003, telefon +372 4844 000, faks + 372 4894 688, epost:

rainer@tarmopilv.ee

Prokurör:

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri rin Anneli Hinto. gkonnaprokurör Kohtuistungi toimumise aeg 12.juuni 2014. A

Juhindudes KrMS p.3, p.4, p.5, , lg.3, § 248 lg.1 p.5, § 175 lg.1

p.9, § 180 lg.1 maakohus o t s u s t a s:

RESOLUTSIOON :

Süüdi tunnistada B.H KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3(kolm) kuud

2

vangistust.

Süüdi tunnistada B.H KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 3(kolm) kuud vangistust.

Karistused liita KarS § 64 lg.1 alusel, mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumi eest B.H-le 4 (neli) kuud vangistust.

Kohaldada KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et vangistust ei pöörata täitmisel

, kui

B.H 18-(kaheksateist) kuulise katseaja

jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi :

1) as

elada kohtu määratud alalises elukoh – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda krim

inaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires

kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata B.H katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta B.H-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5

(viieks) kuuks.

Tõkend elukohast lahkumise keeld jätta ära kohtuotsuse jõustumisel. -

Kriminaalmenetluse kulud:

B.H menetluskulud on: 1) sundraha 532,50 eurot;

2 eelses menetluses 297,92 eurot ja kohtumenetluses ) tasu riigi õigusabi eest kohtu

313,44 eurot

, kokku riigi õigusabi kulu 611,36 eurot. 3)kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 2 eurot. 4)toksikoloogiaekspertiisi kulu 27 eurot.

Kokku on B.H menetluskulud 1172,86 eurot.

Määrata, et B.H tasumisele kuuluv menetluskulude hüvitis on

859,42 eurot. Menetluskulud summas 313,44 eurot jäävad riigi kanda.

Menetluskulu hüvitis 859,42 eurot tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr .

3

EE891010220034796011 SEB P rvele nr .EE932200221023778606 Swedbangas angas või a või arvele nr.EE403300 kõigil 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber juhtudel - 2800049874. Selgituseks märkida: Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja otsus nr . 1 14-2505 B.H, menetl

“ uskulu”.

Pikendada menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaega ja määrata, et menetluskulud tuleb

tasuda 12 kuu alates juulist 2014 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga 71,62 eurot. jooksul, Kui menetluskulud ei ole täielikult tasutud kohtu määratud tähtaja

saadetakse kohtuotsus 10 päeva jooksul kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Kriminaalmenetluse seadustiku

kokkuleppemenetlust reguleeriv

ate sätete rikkumise peale või kui kokkuleppes kirjeldatud

tegu ei ole kuritegu või see on KarS i järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui on mõistetud - karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul

arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse 15 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

B.H-le tema on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et

juhtis 30.08.2013 kella 15.15 ajal Jõgeva maakonnas Mustvee linnas Kalma - Mustvee kõrvalmaantee 6,5. kilomeetril sõiduautot Audi 80 reg. nr 654 AUA, olles alkoholijoobes - s) 2,86+-0,07 mg/g , k=2 s.o ühes liitris veres oli alkoholisisaldus (veres etanooli sisaldu kohta , . mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg4 p1 nimetatud B.H ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eelpoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu põhjustas liiklusavarii Jõgeva maakonnas Mustvee linnas Kalma – Mustvee kõrvalmaantee 6,5. kilomeetril, mis seisnes selles, et Mustveest Kalma suunas sõites kaldus sirgel teelõigul vasakule teelt välja ning selle tagajärjel sõitis vastu kasvavat puud ja rullus üle katuse.

Seega mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani toime KarS § B.H 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

B.H-le

on esitatud süüdistus ka selles, et tema 29.12.2013.a. kella 16.00 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxelumaja koridoris pani toime kehalise väärkohtlemise lõi rusikaga ühe korra vastu vasakut õlga ja ühe korra vastu nägu - xxxxxxxxxxxxxxxxxx randale, tundis valu ja sai mille tagajärjel kannatanu kukkus põ tervisekahjustusialahuule põrutushaava, parema küünarvarre piirkonna verevalumi ja parema õlaliigese põrutuse. Seega B.H pannes toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu

4

kuriteo.

Süüasjad kohtule menetlemiseks üld koos taotlusega ühendada on saabunud menetluses kriminaalasjad ühte menetlusse. Kohus määrusega 12.05.2014 ühendas kriminaalasjad ühte menetlusse ja määras kohtu eelistungi kohtuliku arutamise planeerimiseks. Kohtu eelistungil

13.06.2014 taotlesid menetlusosalised prokuratuur ja süüdistatava kaitsja lihtmenetluse rakendamist ja pidada kokkuleppeläbirääkimisi.

Saavutati kokkulepe ja prokurör taotles asjas menetluse jätkamist kokkuleppemenetluses.

Vastavalt KrMS § 2451

tegi kohus määruse süüdistatava B.H kohtu alla andmiseks ja asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. kokkuleppemenetluse reeglite järgi

Prokurör, süüdistatav ning tema kaitsja on sõlminud alljärgneva kokkuleppe, mille kinnitamist nad kohtult paluvad:

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava k toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus uriteo süüdistatavale 3 kuud vangistust ja KarS § 121 järgi toimepandud kuriteo eest karistuseks 3 kuud vangistust. Karistused liita KarS § 64 lg.1 alusel, mõistes liitkaristuseks kuritegude kogumi eest B.H-le 4 (neli) kuud vangistust.

Kohaldada

KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määrata, et vangistust ei pöörata täitmisel

, kui

B.H 18-(kaheksateist) kuulise katseaja

jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid

ja kohustusi :

1) as

elada kohtu määratud alalises elukoh – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires evaks; kauemaks kui 15 pä

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 B.H-lt (viieks) kuuks.

Prokurör selgitas kuriteo asjaolusid ja karistuse valiku aluseid. On esitatud kaks erinevat

süüdistust, mis tingib, et karistus tuleb valida vangistuse näol. On rakendatud karistuste osalist liitmist. Kaaluti katseaja määramist KarS § 73 või § 74 alusel ja süüdistatava taotles § 74 rakendamist. Lisakaristuse rakendamise määrad on praktikas tasandunud, lepiti kokku

5 kuud lisakaristuse kestus. Prokurör toetab kriminaalasja menetluskulude vähendamist. Süüdistatava poolt on valmisolek kokkuleppemenetluse rakendamiseks algusest peale olemas

5

olnud. Väljamõistetav menetluskulu summa tasumine tuleks ajatada. Prokurör palus

kokkuleppe alusel teha kohtuotsuse.

Süüdistatav üüdistusest ning on nõus kokkuleppega. kinnitas, et ta saab aru talle esitatud s

Kokkulepe sõlmitud vabatahtlikult. Kokkuleppe alusel tuleks teha otsus.

Kaitsja taotleb teha kokkuleppe alusel kohtuotsus. Kokkulepe on seadusli

k ja süüdistatava

vaba tahe. Süüdistatav soovis karistuse kiiremini ära kanda, seetõttu taotleti KarS § 74 rakendamist, kontrollnõuete täitmine ei ole probleem. Ka liitkaristus on alammäära lähedal.

Menetluskulude kandmiseks on sissetulek piiratud, mistõttu tuleks osa (näiteks pool) menetluskuludest panna riigi kanda. M ude tasumine aasta peale. äärata menetluskul

Vastavalt KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 p1 ja § 306 lg 1 leiab kohus, et B.H

tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 sätest ja KarS § 121 järgi atud kuriteo toimepanemises

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning prokuröri, süüdistatava ja kaitsja osavõtul sõlmitud kokkuleppe alusel teha kohtuotsus.

Asjas ei ole vaidlust teo kvalifikatsiooni ega faktiliste KarS § 424 järgi kvalifitseeritava

asjaolude üle. Neid kinnitavad toimikus olevad tõendid. KarS § 121 järgi süütegu on ka

süüdistuses nähtuvas ulatuses samuti tõendatud toimikus olevate tõenditega. Seega on tegu

kvalifitseeritud õigesti. B.H tuleb süüdi tunnistada temale esitatud

süüdistuses KarS § 424 ja § 121 järgi. Kohus peab kokkuleppekohast karistust põhjendatuks,

kuna tegemist oli suure joobega teelt ja mootorsõiduki juhtimine sellises seisundis lõppes

välja vastu puud sõitmisega ja üle katuse rullumisega. Selline situatsioon on ohtlik isiku enda elule ja tervisele, varale ja kaasliiklejatele. KarS § 121 järgi kvalifitseeritav tegu tõi kannatanule kaasa tugeva valu, õmbluse tegemise haavale. Tegemist on tõsise vägivallaga.

Need teo asjaolud kujundavad süü suuruse, mille järgi kohus valib karistusliigi ja määra.

Kohus leiab, et karistusliik on põhjendatult valitud vangistuse näol ja selle rakendamine

tingimuslikult koos kontrollnõuetega on põhjendatud, süüdistataval on ilmne

alkoholiprobleem, mille kontrolli all hoidmiseks on põhjendatud kriminaalhoolduse rakendamine. Lisakaristuse rakendamise tingib samuti suur joobeaste, saabunud tagajärg.

KrMS § 189 lg.2 järgi kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse kohtumäärusega

või kohtuotsusega ja KrMS § 192 lg.1 alusel määrab kohus kuluhüvitise suuruse. Menetluskulud jäävad KrMS § 180 lõike 1 kohaselt süüdimõistetu kanda ning need tuleb välja mõista B.H-lt taotlenud tasu määramist kohtumenetluses osutatud . Kaitsja on õigusabi eest summas eurot, mis vastab kehtestatud määrale ja tuleb määrata. 313,44 KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimikus on tasu õigusabi eest (tl.39-40) summas 108

eurot, KarS § 424 järgi kvalifitseeritava süüteo toimikus tasu õigusabi eest 133,44+56,48

eurot (Tl.40 ja 45). Kogu õigusabi tasu ja kulu on selles menetluses (ühendatud kaks

menetlust) 1172,86 eurot.

On esitatud taotlus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kuna süüdistatav on algusest peale

olnud valmis lihtmenetlusekssõlminud kokkuleppe. Et süüasi jõudis üldmenetluses

kohtusse, ei tulenenud süüdistatava käitumisest. Seetõttu tuleks tema kanda jäävaid menetluskulusid vähendada.

6

Kohus leiab, et menetluskulude vähendamine põhjusel, et süüdistatava käitumine ei tinginud sedavõrd suure menetluskulu tekkimist ja oleks saanud piirduda väiksema kulusummaga, on

arvestatav. Menetluskulud, mis on tekkinud süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel, on üldmenetluses lisandunud õigusabi tasu ja kulud 313,44 eurot. Kohus jätab menetluskulud

selles summas riigi kanda. Nii sundraha kui kohtueelse menetluse õigusabi kulud tulnuks kanda ka siis kui menetlus oleks lõppenud esmase kokkuleppe sõlmimisega.

Kohus vähendab menetluskulu KrMS § 180 lg.3 alusel 313,44 euro võrra

.

Kokku menetluskulud 1172,86 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud on tagamaks menetluskulude tegeliku hüvitamise võimalus - -

kaitsja taotlus võimaldada süüdimõistetu oksul võrdsete l menetluskulud tasuda 12 kuu jo osamaksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag