2-14-8457/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

13. juuni 2014, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-14-8457

Hagi ese

V.H. hagi Eesti Vabariigi vastu omandiõiguse

tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: V.H. (ik 45810222737; elukoht XXXX),

lepinguline esindaja: Maia Ploom (e-post XXX)

kostja:

Eesti

Vabariik

Justiitsministeeriumi

(rk

70000898; asukoht Tõnismägi 5a, Tallinn; e-post

info@just.ee) kaudu, lepinguline esindaja: Kristiina

Rebane (e-post kristiina.rebane@just.ee)

iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: Kallaste

Linnavalitsus

(registrikood

75006492;

asukoht

Sõpruse 4,

Kallaste,

Tartumaa;

e-post

kallaste@kallaste.ee)

Menetlus

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada V.H. hagi Eesti Vabariigi vastu omandiõiguse tuvastamiseks. Tuvastada, et

Kallaste linnas XXXX asuva aiamaja (ehitisregistri kood XXXX) omanik on V.H. .

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

4. Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

5. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

2/3

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

1. V.H. esitas Tartu Maakohtule hagi Eesti Vabariigi vastu järgmistes nõuetes: tuvastada

asjaolu, et Kallaste linnas XXX asuva aiamaja (ehitusregistri kood XXX) omanik on V.H. ;

tuvastada V.H. õigust erastada Kallaste linnas XXX asuva aiamaja juurde maad (tlk 2-5, 43-

46).

Kohus jättis 1. aprilli 2014 määrusega menetlusse võtmata hageja nõude tuvastada õigust

erastada Kallaste linnas XXX asuva aiamaja juurde maad (tlk 52). Kohus võttis menetlusse

nõude tuvastada asjaolu, et Kallaste linnas XXX asuva aiamaja omanik on hageja (tlk 53-54).

2. Hagiavalduse kohaselt ehitas hageja koos abikaasaga aiamaja XXX Kallaste linnas

Tartumaal. Ehitis kanti ehitusregistrisse ja sellele anti kasutusluba, omanikuna kanti

registrisse hageja. Hageja esitas maa erastamiseks avalduse, kuid seda ei rahuldatud, sest

ehitusregistri kanne iseenesest ei tõenda omandiõigust. Hagejal puudub omandiõigust tõendav

dokument. Seetõttu ei ole hageja saanud hoone omanikuna hoone juurde maad erastada ning

tal tuleb tõendada, et tema on hoone omanik. Ehitis asub reformimata maal.

Alatskivi sovhoos eraldas 1988. a Tartu mnt äärsel maa-alal, praeguse aadressiga XXX ,

Kallaste H.V. maatüki. Maa kasutusse andmise kohta leidis Ajalooarhiiv dokumendid, milleks

olid Alatskivi sovhoosi direktori käskkirjad. Hageja on H.V. abielus. 1990. a kevadel esitas

H.V. avalduse suvila ehitamiseks oma kasutuses olevale köögiviljamaale. Alatskivi sovhoosi

direktor Jüri Sipelgas andis oma käskkirjaga loa aiamaja püstitamiseks. Käskkirja, kus selline

luba fikseeritud oleks, ei ole leitud või säilinud, samuti ei ole leitud sovhoosi maade

nöörraamatut, millest oleks nähtav kõikide maade kasutus. Hageja on teinud järelpärimised

Alatskivi Vallavalitsusele, Ajalooarhiivi, Kallaste Linnavalitsusele. Aiamaja ehitamiseks

antud ehitusloa olemasolu saab hageja tõendada vaid tunnistajate ütlustega. Kaudselt tõendab

ehitusloa olemasolu ka see, et sovhoos ei takistanud hagejal hoonet ehitamast. Hoone ehitus

oli igapäevaselt kõigile sovhoosi juhtidele nähtav. Sovhoos aitas hagejat hoone ehitamisel,

lubades hagejal kasutada sovhoosi mehhanisme. Hageja ja tema abikaasa alustasid aiamaja

ehitusega 1990. a, suvila valmis 1993. a. Ehitamine toimus oma jõududega, abiks olid sõbrad

ja pereliikmed. Rajatud on kaev, küttekolded, tiik, korralik sissesõidutee. 2001. a paigaldati

ehitisse elekter, Kallaste Linnavalitsus kinnitas majale aadressiks XXX. Aastatel 2002 – 2008

on avaldajad tasunud maa kasutamise eest maamaksu. Kallaste Linnavalitsus on väljastanud

maatüki maksustamishinna akti nr 151. 1. oktoobri 2012 Kallaste Linnavalitsuse korraldusega

väljastati ehitisele kasutusluba. Ehitusregistrisse kanti hoone 10. oktoobril 2012 koodiga

XXX. Ehitusregistrisse on kantud ehitise omanikuna V.H. . 7. jaanuari 2013 korraldusega

andis Kallaste Linnavalitsus nõusoleku hagejale maa ostuõigusega erastamiseks. Tartu

Maavalitsus saatis XXX maaüksuse ostueesõigusega erastamise toimiku Kallaste

Linnavalitsusse tagasi, sest ehitise omandiõigus ei olnud dokumentaalselt tõendatud.

Erastamisavaldus on esitatud esmakordselt 1994. a, see on väidetavalt hävinenud Kallaste

Linnavalitsuses toimunud tulekahjus. Säilinud on vaid väljavõte registriraamatust, mis

tõendab avalduse esitamist.

3. 13. mai 2014 istungil oli kolmanda isiku esindaja Jekaterina Aader nõus, et omandiõigus

võiks kuuluda hagejale. Kolmanda isiku esindaja kinnitas, et maja on olemas. Keegi ei ole

kunagi hageja omandiõigust vaidlustanud. Hageja kinnitas hagiavalduses toodud asjaolusid.

Kohus kuulas ära ka hageja abikaasa H.V. (tlk 73-74).

4. Kostja kinnitas 3. juuni 2014 vastuses, et kui kohus tuvastab omandiõiguse olemasolu,

puudub riigil avalik huvi vaidlustada hoone aadressil XXX Kallaste omandi üleminek V.H.

le. Sisuliselt on tegemist omandiõiguse tuvastushagiga, kus riigil puudub avalik huvi hageja

taotlusele vastu vaielda. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda, sest tegemist on

3/3

tuvastushagiga, kus sisuline vaidlus ja riigi ning avalik huvi puuduvad. Ebaõiglane oleks jätta

menetluskulud riigi kanda. Avaldus on esitatud hageja huvides.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohtule esitatud tõenditest ja kohtuistungil avaldatust nähtuvalt on olemas vallasasjast

ehitis aadressil XXX , Kallaste, millele saab tuvastada omandiõigust. Ehitise olemasolu

kinnitavad mh võrguühenduse kasutamise leping, kasutusloa väljastamine ja ehitisregistrisse

kandmine, asendiplaan ja katastriüksuse plaan, Kallaste Linnavolikogu 20. detsembri 2012

otsus nr 30, Kallaste Linnavalitsuse 7. jaanuari 2013 korraldus nr 1 (tlk 10, 12-15, 26, 27, 29,

31, 32-33, 37).

Samuti on hagejal olemas tuvastushuvi. Toimiku materjalidest nähtuvalt soovib hageja

maareformiseaduse alusel erastada eelnimetatud ehitise juurde maad ja on esitanud selleks ka

vastavad avaldused 5. detsembril 2000 ja 9. oktoobril 2012 (tlk 18, 19-20, 65). Tartu

Maavalitsus on ostueesõigusega erastamise toimiku tagastanud Kallaste Linnavalitsusele

põhjusel, et toimikus puuduvad ehitise omandiõigust tõendavad dokumendid (tlk 50). Tartu

Maavalitsuse 25. aprilli 2014 vastusest nähtuvalt ei ole maavalitsusele teadaolevalt XXX

Kallastel asuvale maale esitatud maa tagastamise või kompenseerimise nõuet. Tartu

Maavalitsus on teadlik, et V.H. l ei ole arhiividest õnnestunud saada ehitise omandiõigust

tõendavaid dokumente (tlk 65).

6. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende

õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lg 3 kohaselt

tekib omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. AÕS § 90 lg 1 näeb ette, et vallasasja

valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole

tõendatud vastupidist.

Avaldusest ja Ajalooarhiivi 28. juuni 2013 vastusest nähtuvalt on olemas käskkirjad

köögiviljamaa eraldamise kohta hageja abikaasale (tlk 3, 7, 9). Kostja ega kolmas isik ei ole

hagile vastuväiteid esitanud, mh ei ole vaidlustatud avalduses toodud väiteid selle kohta, et

hageja ja tema abikaasa on vaidlusaluse hoone oma kulul ja vahenditest perioodil 1990 kuni

1993 ehitanud ning see on alates ehitamisest kuni käesoleva ajani nende valduses

(tlk 3, 73, 87). Hageja on sõlminud 4. oktoobril 2001 AS-iga Eesti Energia lepingu

võrguühenduse kasutamiseks XXX tänaval Kallaste linnas asuvas aiamajas, tasunud

maamaksu ning tema taotluse alusel on väljastatud ehitise kasutusluba (tlk 10, 11-15, 22-24).

Hageja abikaasa H.V. on nõus sellega, et tuvastatakse asjaolu, et vaidlusaluse ehitise omanik

on hageja (tlk 49).

7. Eeltoodut arvestades tuleb hagi tuleb rahuldada ja tuvastada, et Kallaste linnas XXX

asuva aiamaja (ehitisregistri kood XXX) omanik on V.H. .

8. TsMS § 162 lg 4 alusel ja hagi esitamise asjaolusid arvestades peab kohus õiglaseks jätta

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Hagi esitamise põhjustas asjaolu, et hageja

soovib erastada ehitise juurde maad, kuid tal puuduvad ehitise omandiõigust tõendavad

dokumendid ning muul viisil ei olnud tal võimalik omandiõigust tuvastada. Kostja ei ole

hagile vastuväiteid esitanud ja sisuline vaidlus poolte vahel puudus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik