1-11-9153/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated1-11-9153/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg koht ja 17. juuni 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9153 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu ( kohtumaja) 29. i 2014 Põlva ma
määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega
vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja kaebuse
ja liik Süüdimõistetu määruskaebus M.I,
RESOLUTSIOON
1. Tartu Maakohtu 29. i M.I vangistusest tingimisi enne
ma 2014 määrus tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.
2. M
rahuldamata.
ääruskaebus jätta Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu
Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 19.08.2011 otsusega tunnist 199 lg 2 ati M.I süüdi KarS §
p-de 8, 9; 215 lg 2 p 1 25 lg 2 ning aastase § – § § 424 järgi ning teda karistati ühe vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 08.12.2009 otsusega
mõistetud kandmata karistuse võrra lõplikuks liitkaristuseks . M.I loeti 3 aastat 11
kuud 25 päeva vangistust. Tema karistusaja algus on 22.09.2011 ja lõpp 16.09.2015.
2. 15.05.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava
M.I vangistusest tingim
isi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 29. i 2014
ma määrusega jäeti M.I talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maak
ohtu põhjendused olid järgnevad.
- 2 - 3.1. -2011 kriminaalkorras karistatud neljal korral, peamiselt Süüdimõistetut on aastatel 2005
varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kahel korral on M.I-le antud võimalus
jätkata elu vabaduses tingimusel, et ta hoidub uute kuritegude toimepanemisest ja täidab kohtu poolt temale pandud kohustusi, kuid mõlemad katseajad ebaõnnestusid, kuna isik pani
toime uued kuriteod. Selline M.I varasem käitumine teeb maakohtu hinnangul äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Peale selle on M.I kalduvus alkoholi kuritarvitada, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks viitab arvukate
kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu asjaolule, et M.I pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes.
3.2. M.I on vanglast vabanemisel võimalik asuda elama oma onu juurde aadressil
XXX . Samas aga on Torma Vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialisti ja süüdimõistetu
vanaema sõnul perioode, mil süüdimõistetu onu tarvitab alkoholi ning on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav.
3.3. Sotsiaalprogrammide läbimine, vangla majandustöödel osalemine, puidupingitöölise eriala omandamine, soov elada edaspidi seadusekuulekalt, kindel elukoht ja lähedaste toetus
iseloomustavad M.I positiivselt, kuid need asjaolud ei kaalu üles maakohtu poolt tuvastatud negatiivseid asjaolusid. 4. , kes palub t ada Tartu Maakohtu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.I ühist
määrus ja teha uus määrus, millega vabastada teda vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 4.1. Süüdimõistetu on tänu vanglas läbitud programmidele mõistnud alkoholi kahjulikku mõju ja saab aru, et alkoholi tarvitamine on tema elu üksnes negatiivselt mõjutanud ning M.I
kavatseb vabaduses jääda kaineks. Alkohol oli ka põhjuseks, miks kinnipeetav rikkus
eelnevalt katseaja tingimusi ja pani toime uued kuriteod. Isik soovib vabaduses käituda
seaduskuulekalt ning see oli ka põhjuseks, miks M.I omandas vanglas puidupingi töölise eriala. 4.2.
M.I leiab, et tema vabastamata jätmine seoses distsiplinaarkaristuste olemasoluga
ei ole põhjendatud, kuna enamik vange on distsiplinaarkorras karistatud ning see ei tohiks välistada isiku ennetähtaegset vabastamist. 4.3. Kinnipeetaval on vabanedes olemas el
ukoht ja lähedaste toetus, kes aitavad M.I
nii moraalselt kui materiaalselt. Lisaks on süüdimõistetul lootus saada tööle puidufirmasse. Isikul on vabanemisfondis ka kogunenud raha, mis aitab tal elu alustada.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud
ja järeldused
5. Ringkonnakohus ennet nõustub maakohtuga, et M.I ähtaegne vangistusest
vabastamine aja . Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus enda käesoleval l ei ole võimalik
seisukohta piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Seega märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. kolleegium
6. -s 3 toodud asjaolusid Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb hinnata KarS § 76 lg kogumis ning kaaluda, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.
6.1.
M.I iseloomustavate positiivsete aspektidena saab välja tuua, et kinnipeetav on
vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, omandanud eriala ning olnud hõivatud tööga.
Vabanedes on tal
le tagatud elukoht ning isikul on säilinud suhted oma lähedastega. 6.2. Ringkonnakohus leiab aga, et iseloomustavad negatiivseid asjaolud, milleks M.I
on eelkõige korduv varasem karistatus, katseajal uue kuriteo toimepanemine ja kehtivate
distsiplinaarkaristuste olemasolu, näitavad isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest
karistustest vajalikke järeldusi. Lisaks on isiku kuritegelikku käitumist tugevalt mõjutanud
- 3 - alkoholisõltuvus. Kuna M.I-le ei ole senised karistused mõju avaldanud, tuleb kohtul
ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti
katseajal, ei ole aktsepteeritav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et
M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.
7. tuleb muuhulgas arvestada ka kinnipeetava Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel käitumist karistuse kandmise ajal, mistõttu omab olulist tähtsust, et M.I on 8 kehtivat
distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristuste olemasolu aprioorselt isiku küll ei välista
ennetähtaegset käesoleval juhul ei võimalda kehtivate karistuste arv vabastamist, kuid
kogumis teiste kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavate asjaoludega (vt p 6.2)
M.I ennetähtaegselt vabastada.
8.
- -st 1 tuleb
Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § st 390 ja § 337 lg 1 p jätta Tartu
Maakohtu 29. i 2014 muutmata ja vangistusest tingimisi ma määrus M.I ennetähtaegselt ning määruskaebus rahuldamata vabastamata .
Mati Kartau
Aarne Sarjas Maarika Kuusk