Legislator Case Law & Legislation
1-11-9153/15 AI generated

1-11-9153/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-11-9153/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-11-9153/15 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
refusal to permit withdrawal retroactive withdrawal of legal aid failure to attend counselling refusal of reintegration measures deportation despite health issues removal despite hardship
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg koht ja 17. juuni 2014 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-9153 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu ( kohtumaja) 29. i 2014 Põlva ma

määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja kaebuse

ja liik Süüdimõistetu määruskaebus M.I,

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 29. i M.I vangistusest tingimisi enne

ma 2014 määrus tähtaega vabastamata jätmise kohta jätta muutmata.

2. M

rahuldamata.

ääruskaebus jätta Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 19.08.2011 otsusega tunnist 199 lg 2 ati M.I süüdi KarS §

p-de 8, 9; 215 lg 2 p 1 25 lg 2 ning aastase § – § § 424 järgi ning teda karistati ühe vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 08.12.2009 otsusega

mõistetud kandmata karistuse võrra lõplikuks liitkaristuseks . M.I loeti 3 aastat 11

kuud 25 päeva vangistust. Tema karistusaja algus on 22.09.2011 ja lõpp 16.09.2015.

2. 15.05.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava

M.I vangistusest tingim

isi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Tartu Maakohtu 29. i 2014

ma määrusega jäeti M.I talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maak

ohtu põhjendused olid järgnevad.

- 2 - 3.1. -2011 kriminaalkorras karistatud neljal korral, peamiselt Süüdimõistetut on aastatel 2005

varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Kahel korral on M.I-le antud võimalus

jätkata elu vabaduses tingimusel, et ta hoidub uute kuritegude toimepanemisest ja täidab kohtu poolt temale pandud kohustusi, kuid mõlemad katseajad ebaõnnestusid, kuna isik pani

toime uued kuriteod. Selline M.I varasem käitumine teeb maakohtu hinnangul äärmiselt kaheldavaks uue määratava katseaja edukuse. Peale selle on M.I kalduvus alkoholi kuritarvitada, mis suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks viitab arvukate

kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu asjaolule, et M.I pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi range järelevalve tingimustes.

3.2. M.I on vanglast vabanemisel võimalik asuda elama oma onu juurde aadressil

XXX . Samas aga on Torma Vallavalitsuse sotsiaaltöö peaspetsialisti ja süüdimõistetu

vanaema sõnul perioode, mil süüdimõistetu onu tarvitab alkoholi ning on kaaslaste poolt kergesti mõjutatav.

3.3. Sotsiaalprogrammide läbimine, vangla majandustöödel osalemine, puidupingitöölise eriala omandamine, soov elada edaspidi seadusekuulekalt, kindel elukoht ja lähedaste toetus

iseloomustavad M.I positiivselt, kuid need asjaolud ei kaalu üles maakohtu poolt tuvastatud negatiivseid asjaolusid. 4. , kes palub t ada Tartu Maakohtu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M.I ühist

määrus ja teha uus määrus, millega vabastada teda vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. 4.1. Süüdimõistetu on tänu vanglas läbitud programmidele mõistnud alkoholi kahjulikku mõju ja saab aru, et alkoholi tarvitamine on tema elu üksnes negatiivselt mõjutanud ning M.I

kavatseb vabaduses jääda kaineks. Alkohol oli ka põhjuseks, miks kinnipeetav rikkus

eelnevalt katseaja tingimusi ja pani toime uued kuriteod. Isik soovib vabaduses käituda

seaduskuulekalt ning see oli ka põhjuseks, miks M.I omandas vanglas puidupingi töölise eriala. 4.2.

M.I leiab, et tema vabastamata jätmine seoses distsiplinaarkaristuste olemasoluga

ei ole põhjendatud, kuna enamik vange on distsiplinaarkorras karistatud ning see ei tohiks välistada isiku ennetähtaegset vabastamist. 4.3. Kinnipeetaval on vabanedes olemas el

ukoht ja lähedaste toetus, kes aitavad M.I

nii moraalselt kui materiaalselt. Lisaks on süüdimõistetul lootus saada tööle puidufirmasse. Isikul on vabanemisfondis ka kogunenud raha, mis aitab tal elu alustada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud

ja järeldused

5. Ringkonnakohus ennet nõustub maakohtuga, et M.I ähtaegne vangistusest

vabastamine aja . Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus enda käesoleval l ei ole võimalik

seisukohta piisavalt motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Seega märgib vastuseks määruskaebusele vaid järgnevat. kolleegium

6. -s 3 toodud asjaolusid Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb hinnata KarS § 76 lg kogumis ning kaaluda, kas kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud.

6.1.

M.I iseloomustavate positiivsete aspektidena saab välja tuua, et kinnipeetav on

vangistuses läbinud sotsiaalprogramme, omandanud eriala ning olnud hõivatud tööga.

Vabanedes on tal

le tagatud elukoht ning isikul on säilinud suhted oma lähedastega. 6.2. Ringkonnakohus leiab aga, et iseloomustavad negatiivseid asjaolud, milleks M.I

on eelkõige korduv varasem karistatus, katseajal uue kuriteo toimepanemine ja kehtivate

distsiplinaarkaristuste olemasolu, näitavad isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest

karistustest vajalikke järeldusi. Lisaks on isiku kuritegelikku käitumist tugevalt mõjutanud

- 3 - alkoholisõltuvus. Kuna M.I-le ei ole senised karistused mõju avaldanud, tuleb kohtul

ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti

katseajal, ei ole aktsepteeritav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et

M.I vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

7. tuleb muuhulgas arvestada ka kinnipeetava Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel käitumist karistuse kandmise ajal, mistõttu omab olulist tähtsust, et M.I on 8 kehtivat

distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristuste olemasolu aprioorselt isiku küll ei välista

ennetähtaegset käesoleval juhul ei võimalda kehtivate karistuste arv vabastamist, kuid

kogumis teiste kinnipeetavat negatiivselt iseloomustavate asjaoludega (vt p 6.2)

M.I ennetähtaegselt vabastada.

8.

- -st 1 tuleb

Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § st 390 ja § 337 lg 1 p jätta Tartu

Maakohtu 29. i 2014 muutmata ja vangistusest tingimisi ma määrus M.I ennetähtaegselt ning määruskaebus rahuldamata vabastamata .

Mati Kartau

Aarne Sarjas Maarika Kuusk